Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "SOTSIAALTURUNDUS JA SOTSIAALSE SEOSEGA TURUNDUS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
turundus, sotsiaalturundus, turunduses, social, marketing, üksikisik, heategevus, kommertsturundus, sihtrühm, innovatsioon, kotler, innovatsiooni, avalikkus, bränd, konkurents, kavatsus, sihtrühma, french, blair, stevens, eetika, kapital, uskumus, sektor, muudatus, etappi, organisatsioon, hiob, organisatsioonid, toetav, oodatud, rogers, kontseptsioon· äriturgudel tegutsejad, s.t. subjektid, kes pakuvad midagi müügiks; · isikud ja nende ühendused (ka erakonnad), kes tahavad realiseerida oma isiklikke, sotsiaalseid, poliitilisi, aatelisi eesmärke; · tegevused ja väärtused, mida riigikord tahab kas halvustada, hukka mõista või vastupidi, esile tõsta ja propageerida. N. Roose (2005). Reklaam turunduses. EV REKLAAMISEADUSEST- Reklaamina ei käsitata: · teavet majandus- või kutsetegevuse kohas, kus müüakse kaupa või osutatakse teenust, antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta - MÜÜGIKOHA AKNAL TEAVE MÜÜDAVA KAUBA KOHTA ON LUBATUD · majandus- või kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime,
töövarjud, praktika kohad, kogukonna harimine oma tegevusvallas - looduskeskkonnas, taaskasutus, materjalide optimaalne kasutamine, vee ja energia kokkuhoid, loodussõbralik tehnoloogia - töökeskkonnas, töötajate arengusse panustamine, pere ja töö tasakaal, töötaja treening ja vabaajavõimalused, soe söök ja värsked puuviljad kontoris, tööohutus - turukeskkonnas.vastutustundlik kätumine tarnijate ja äripartneritega, vastutustundlik turundus, koostöö tarnijatega JÄTKUSUUTLIK ETTEVÕTLUS Jätkusuutlik ettevõtlus tähendab majandusliku, keskkonna- ja sotsiaalse mõõtme vabatahtlikku integreerimist ettevõtte juhtimisse ja tegevusse, arvestades erinevate huvipooltega ning luues lisaväärtust kõigile asjaosalistele SELLE KASU ÜHISKONNALE Ühiskondlike kitsaskohtade lahendamine Puhta elukeskkonna säilitamine Regioonide areng Riskigruppide tööhõive edendamine Rahva tervis
1. SISSEJUHATUS TURUNDUSE JUHTIMISSE Põhimõisted: 1) Turundus - kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse
Tarbijakäitumise mõistmist on vaja toodete segmentimisel ja positsioonimisel, toodete arendamisel ja uute toodete turule toomisel, hinnakujunduses, kaupade turustamisel, müügitoetuse elluviimisel jp kohtades. Tarbija ostukäitumine (Consumer buying behaviour) - Lõpptarbijate tarbimine, kelleks on majapidamised ja indiviidid, kes ostavad kaupu ja teenuseid isiklikuks tarbimiseks. Tarbijakäitumist käsitletakse turunduses valiku- ja tarbimisprotsessina. Protsessi erinevaid osasid mõjutavad tarbijakäitumise mõjurid: x Majanduslikud tegurid: sissetulek, ostujõud x Psühholoogilised tegurid: vajadused, motiivid, isiksus, elustiil x Sotsiaalsed tegurid: väärtushinnangud, normid, sotsiaalne kiht, positsioon. Turundaja kontrollib oma tegevust, millega ta mõjutab tarbija käitumist, kuid tarbija oma tunnustega ei allu tema kontrollile:
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
72-103 Muid kirjandusallikaid: Bourdieu, P. (2003). Praktilised põhjused : teoteooriast. Tänapäev, Tallinn. Beck, U. (2005). Riskiühiskond (teemad: uus vaesus, meeste ja naiste suhetest perekonnas ja väljaspool). Tartu: TÜ kirjastus. B. Bourdieu, P (1993) The Field of Cultural Production. Essays on Art and Literature, Polity Press, Cambridge. Bourdieu, P. (1994) In Other Words. Essays Towards a Reflexive Sociology, Polity Press, Cambridge. Bourdieu, P. (1989/1979) Distinctions. A social analysis of the judgement of taste, Routledge, London. Bourdieu, P. (1998) Practical Reason. On the Theory of Action, Polity Press, Cambridge. Bourdieu, P. (1999a/1972) Outline of the Theory of Practice, Cambridge University Press, Cambridge. Giddens, A. (1997/1984) The Constitution of Society. Outline of the Theory of Structuration, Polity Press, Cambridge. Beck, U. And Beck-Gernsheim, E. (2009/2001) Individualization, Sage, London. 2. Sotsiaalsed muutused. Globaliseerumine.
rahuldamiseks (Vihalem, 2003 (1988. aastal Ameerika Marketingiassotsiatsiooni poolt sõnastatud definitsiooni järgi)). Turundus on juhtimisprotsess, mis uurib, prognoosib ja rahuldab tarbijate nõudlust kasumi saamise eesmärgil (Mercer, 1992) Defineeritud nõudluse seisukohast)). Turustamine tähendab müüki ja on pigem seotud toodete jaotusega (kasutatakse mõistet ,,turustuskanal"). Turundus on seega oluliselt laiem mõiste kui turustus ning võib öelda, et turustus on turunduse üks osa. Turg on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Ostjateks võivad olla nii üksikisikud kui organisatsioonid. Toode on midagi, mida saab pakkuda turul vajaduste rahuldamiseks. Toode võib olla materiaalne, kuid tähtis pole mitte füüsilise toote omamine, vaid sellega kaasnevad hüved. Klient on organisatsioon või isik, kes võtab toote vastu või kasutab pakutavat teenust
Nt viivitamine. Inimesed seavad endale liiga kõrged eesmärgid. 3. Teiste hiilguses peesitamine (bask in reflected glory) inimesed kalduvad rõhutama ja välja tooma seotust edukate kaaslastega. Eneseesitlusteooria tegeleb sellega. Näidatakse, et ma olen neist osa, nendega koos. Esineb ka vastupidine tendents vähendada seotust nendega, kellel on ebaõnnestumine. 4. Endast kehvematega võrdlemine (downwards social comparisation) inimese enesehinnang on ohus, võib olla kasulik see, et võrdled end kaaslasega, kes on veel õnnetumas olukorras. Võib võrrelda ka enda mineviku olukorraga. NB! Oluline nüanss psühholoogia tudengile: "Võrrelge end kehvematega ja võtke eeskuju endast parematelt!" Tiigi efekt (big-fish-little-pond effect) Sugudevahelised erinevused Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 4. Sotsiaalne taju, 06.03.2018
• Loov- ja tehniliste lahenduste otsimine jäädes kindlaks eelnevate tegevuste (A) tulemustele/otsustustele. • Copy Platform’i väljatöötamine (Mis? Kellele? Milleks? Mida? Kuidas? Millal? So What? ehk milline reaktsioon on oodatud?). • Valik: teadliku tähelepanu haaramine või alalävine mõjustamine. • Mäletamise tagamine. • Tagasisidestamine. • Eel- ja järeltestimiste kavandamine. • Meediaplaneerimine. • Kampaania korraldamine. Turunduskommunikatsioon • Turundus - kogum tegevusi, mille abil ettevõtted ja organisatsioonid loovad võimalusi väärtuste vahetamiseks oma klientidega. • Kommunikatsioon - protsess, mille käigus indiviidid või organisatsioonid loovad sotsiaalseid suhteid ja vahetavad sõnumeid. • Turunduskommunikatsioon - protsess, mille käigus rakendatakse vahendite ja võtete kogumit brändikohaseks infovahetuseks.
5. Arengu reflektsioon - mineviku mõjude mõistmiseks ja hindamiseks 6. Kliendi ja teda ümbritseva sotsiaalse keskkonna mõjutamine 7. Kommunikatsioon kliendile oluliste isikutega 8. Lisaressursi hankimine abiasutustest või kliendiga seotud asutustest (töökoht, kool), olulistelt isikutelt 8. Kliendi esindamine, vahendamine, tõlkimine, kaitsmine jne. III. KOGNITIIVNE MUDEL Kirjandus: Korüfeed: Howard Goldstein (1981) Social Learning and Change: a Cognitive approach to Human Services; (1984) Creative Change:a Cognitive-Humanistic Approach to Social Work Practice (1986) A Cognitive-humanistic Approach to the Hard-to-reach Client (humanistlik lähenemine: kui tajuhäired või mõtlemise vead analüüsiprotsessis annavad ebasobiv käitumise siis tuleb tunnistada iga inimese õigust tajuda reaalsust omal viisil.) Beck(78),Ellis(62), -ratsionaal-emotiivne (hinnanguline) teraapiasuund Glasser(65) - reaalsusteraapia
usaldusväärsusele (uskumused, hoiakud, tunded). 2. Products & Services hinnangud toodangule ja teenuste kvaliteedile. 3. Innovation hinnangud ajakohasusele, arengule, innovatiivsusele uus rida! 4. Governance hinnangud "valitsemistavadele", organisatsioonikultuurile 5. Leadership hinnang juhtidele, juhtimisele 6. Workplace hinnangud töökeskkonnale 7. Citizenship hinnangud ettevõttele kui kodanikule sh. hinnag sotsiaalsele vastutusele (CSR corporate social responsibility) Ettevõtte või organisatsiooni hindamisel mõõdetakse vähemalt 100 ettevõtet teadva inimese reaktsioone küsitledes neid ettevõttega seotud usalduse, tunnete 3 peamist mainet mõjutavat faktorit: 18,6% toodete ja teenuste kvaliteet Sotsiaalne vastutus on ettevõtja kohustus teostada poliitikat, võtta vastu otsuseid ja jälgida oma tegevuses suunda, mis lähtub eesmärkidest ja väärtustest, mida püüab saavutada ühiskond.
1. Miks on poisid tüdrukutest agressiivsemad? Mehed rakendavad füüsilist agressiivsust sagedamini. Üheks põhjuseks on leitud olevat hormooni testosterooni kõrgem tase meestel agressioon ja testosteroon on omavahel oluliselt seotud. Hormonaalsete erinevuste juures on oluline ka keskkond. Nimelt, naistel ja meestel on kujunenud erinevad soorollid ja neid koheldakse pere, sõprade, institutsioonide poolt erinevalt. Tüdrukutelt oodatakse pigem passiivset ja hella käitumist, poisse julgustatakse olema otsekohesed, agressiivsed. Seega, tegemist on muuhulgas sotsiaalse õppimisega. Samuti on uuringutes raporteeritud meeste ja naiste vahelisi erinevusi vägivalla tüüpides: poisid on märgatud olevat füüsiliselt agressiivsemad, ent verbaalse vägivalla juures erinevusi ei esinenud. Mehed kasutavad vägivalda vahendina millegi saamiseks, naiste arvates on tegu sotsiaalselt ebasoovitava käitumisega, mis väljendub neil stressisituatsioonis või enesekonrolli kadumisel. 2. Millis
Nii on näiteks Ameerika Turundusassostsiatsioon 1950. aastatel defineerinud turundust kui äritegevust, mis on suunatud kaupade ja teenuste liikumisele tootjalt tarbijani (Vihalem, A. 1993:11). Seevastu on Philip Kotler defineerinud turundust kui sotsiaalset ja juhtimisalast protsessi, mille abil üksikisikud ja nende grupid rahuldavad oma soove ja vajadusi, luues kaupu ja tarbimisväärtusi ning vahetades neid omavahel (Tuulberg, H. 08.11.2009). Tänapäeval on turundus vaadeldav mitmeti, sõltuvalt sellest, mida keegi rõhutab. Ühed panevad rõhu turundusele kui juhtimisfunktsioonile või filosoofiale, teised, aga orientatsioonile. Juhtimisfunktsiooni, mis on tänapäeval turunduse valdav osa, ülesandeks on alljärgnevate tegevuste juhtimine, hõlmates võimalike tarbijate soovide ja vajaduste tuvastamist ning rahuldamist ettevõttele kasumlikul viisil.
VIIDATUD ALLIKAD E-consumer behaviour Charles Dennis, Bill Merrilees, Chanaka Jayawardhena, Len Tiu Wright http://www.kpmg.com/ee/et/issuesandinsights/articlespublications/pressiteated/lehed/p ressiteade-digitaalne-tehnoloogia.aspx Evelin Tatter WHAT DOES THE E-CUSTOMER REALLY WANTS? Elina Gaile-Sarkane ECONOMICS AND MANAGEMENT: 2008. 13 E-Consumer Behaviour: Exploring the Drivers of E-Shopping Yusniza Kamarulzaman European Journal of Social Sciences Volume 23, Number 4 (2011) P a t r y , A . L . , P e l l e t i e r , L . G . 2001 Extraterrestrial Beliefs and Experiences: An Application of the Theory of Reasoned Action. Journal of Social Psychology, Vol. 14, Issue 2, pp 199-217 10
Kontrolltöö kordamisküsimused / Avatud Ülikool. 1. Mida nimetatakse turunduseks? Turundus on kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate (ostjate) vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetus-protsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu. 2. Mida mõistame turunduses vajaduse all? Vajadus on inimese poolt tunnetatav puuduseseisund, millest saab vabaneda tarbimise teel. Vajadused tulenevad inimese loomusest. Liigitatakse füsioloogilisteks (toit, rõivad, soojus, turvalisus), sotsiaalseteks (suhtlus, ühtekuuluvus) ja individuaalseteks (teadmised, eneseväljendus). 3. Mida mõistame turunduses soovi all? Soov on vajaduse erivorm, mis seostub inimese kultuuritaseme ja isiksuse-omadustega.
mikroettevõtted, väikeettevõtted ja keskmised ettevõtted. Lisaks olemasolevate ettevõtete toetamisele on mitmed meetmed suunatud ka alles alustavatele ettevõtetele ning potentsiaalsetele ettevõtjatele, lähtudes vajadusest toetada uute ettevõtete loomist. Turunduse alused 1. Turunduse üldmõiste Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsesside kaudu, saavutamaks ettevõtte eesmärke. Turundus on tegevuste kompleks, mis hõlmab keskkonna analüüsi, turundus uuringuid, toote arendamist, hinna kujundamist, turustuskanalite valikut, müügitoetustegevust ja müüki ennast. 2. Turunduse funktsioonid 13 Eristatakse seitset turulõhet, mille ületamise turundus peab tagama: Ruumilõhe- tootja ja tarbija on sageli geograafiliselt eraldatud
ostuharjumus ne, ümber- segmentimin s ed, proovi- ja positsioonimi e, ümber- korduvostud, ne, positsioonimi turundusmiks turustruktuur ne, tarbijate , suhtumine , eluviis, reklaami, turundusmik turundusmik ettepanekud s s toote täiustamisek s Turundus kokkuvõte 1. Turunduse alusmudelid 4P mudel (enne seda oli Bordeni mudel) - keskendub tootele: Price - Hind Product - Toode Place - Turustus Promotion - Toetus 6P mudel: Price - Hind Product - Toode Place - Turustus Promotion - Toetus People/personnel - töötajad Process - protsess 7P mudel: Price - Hind Product - Toode Place - Turustus Promotion - Toetus
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2
oluline. Kasutatud kirjandus Argyle, M. (1994). The psychology of interpersonal behavior. 5th ed. Penguin Books Berne, E. (1980). Games people play. NY: Ballantine Book Bowe, H., Martin K. (2007). Communication Across Cultures. Mutual Understanding in a Global World. NY: Cambridge University Press Brehm, S. (1992). Intimate relationships. 2nd ed. Cacioppo, T. J. & William, P. (2008). Loneliness. Human nature and need for social connection. W.W Norton & Company Cialdini, R. (2001). Mõjutsamise psühholoogia. Teeoria ja praktika. Pegasus Clinebell, H.C. H, Clinebell (1970). The intimate marriage. NY, Harper & Row Elgin, S.H. (1987). The Last Word on the Gentle Art of Verbal Self-Defense. Prentice Hall Press Feingold, A. (1992) Good-looking people are not what we think. Psychological Bulletin, 111, 302-341 Feldman, R., Rimé, B. (1991). Fundamentals of Nonverbal Behaviour. Cambridge University Press Hinde, R.A. (1997)
Sotsiaalsed normid: · tavad, kombed; · käitumismaneerid; · moraalinormid; · õigusnormid; · religiooninormid; korporatsiooninormid. Ametlikud ja mitteametlikud normid. Hälbivus deviantsus deviance Hälbiv käitumine deviantne käitumine deviant behaviour · Hälvik puudega või hälbega isik (Eesti keele seletav sõnaraamat) · Deviant person whose behaviour differs markedly from the norm, esp with regard to their sexual or social behaviour (The New Penguin Compact English Dictionary) · Deviance modes of action which do not conform to the values held by most of the members of a group or society. What is regarded as ,,deviant" is as widely variable as the norms and values that distinguish different cultures and subcultures from one another. Many forms of behaviour which are highly esteemed in one contect, or by one group, are regarded negatively by others (Giddens, Sociology, 6 th ed).
LOOGILISED MÕJURID • Motiivid • Tähelepanu • Taju • Õppimine • Mälu • Hoiakud Joonis 17. Tarbija ostukäitumise mõjurid. Järgnevalt vaadeldakse, kuidas loetletud mõjurid toimivad ostukäitumisele. 5.2. Turunduse mõjurid Turundus saab tarbijaid mõjutada turunduskomplekside abil. Et ostustiimulid oleksid tugevad, on vaja õigesti valida nelja turundusinstrumendi kombinatsioon. Esmajärjekorras tuleb määratleda toode, mis vastaks turu vajadustele. “Kui teil pole õiget toodet, siis pole teil mitte midagi,” kõlab üks turunduskompleksi kujundamise aksioome. Tarbija valib toote selles sisalduvate väärtuste järgi. Otsuse langetamisel võrdleb ta tootest saadavat tulu tehtavate kulutustega (vt. joonis 18)
2. ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA METODOLOOGIA Kirjandus K: Hofstee, W. K. B. (2002). The questionnaire construction of personality: Pragmatics of personality assessment. In H. I .Braun, D. N. Jackson, & D. E. Wiley (Eds., pp. 19-35), The Role Of Constructs in Pyschological and Educational Measurement. New York: Lawrence Erlbaum. S: Schnabel, K. & Asendorpf, J. B. (2010). The self-concept: New insights from implicit measurement procedures. In B. Gawronski & B. K. Payne (Eds.), Handbook of implicit social cognition (pp. 408-425). New York: Guilford Press. Küsimused Hofstee (2002) artikli põhjal: Miks eitused ja tingimuslaused teevad küsimustiku mõistmise keerulisemaks? Miks on problemaatiline omadussõnade kasutamine küsimustikus? Mida tähendab "ülespuhutud-spetsiifiline" (bloated-specific) Millist probleemi näeb Hofstee relatiivsete skaaladega (st nt "madal ekstravertsus" on defineeritud kui "alumine 15%")? Märksõnad loengust: Millistele küsimustele saab teadus vastata
(becoming); kõikide tingimuste aktsepteerimine ja personaalsete valikute tegemine (st valikuvabaduse rakendamine). Süü tundmine ja vabadus; valikuvabadusest loobumine (elada autentset elu) Binswenger Husserli ja Heideggeri ideede rakendamine psühhoteraapias. Terapeudi ülesanne mõista konkreetse patsiendi tähendusi, kuidas isik mõistab enda elu. umwelt(term for the physical world), mitwelt (term for the realm of social interactions), eigenwelt (term for persons private inner experiences). May Dilemma inimesed on samaaegselt objektid kui subjektid, mis teeb inimese unikaalseks, inimeksistentsi paradoks Inimesed on vabad otsustama (vastutus, teadmatus jne), mis toob kaasa normaalse ärevuse (autentset elu elav inimene) Neurootiline ärevus, takistab isiksuslikku kasvu, inimene kaotab personaalse vabaduse (elab traditsioonilist elu, rollid jne).
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö osakond MUUTUSTE PROTSESSID REHABILITATSIOONIS Juhendaja: Pärnu 2013 1 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Rehabilitatsioon.............................................................................................................4 1.2 Rehabilitatsiooni protsess........................................................................................5 2. Muutuste protsess..........................................................................................................7 2.1 Muutuse faasid.........................................................................................................8 2.2 Muutuse protsessid................................................................................................
Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel ................................................................................................................ 11 1.3.1. Virtuaalne inforuum ......................................................................
sõpradele näha. See tegevus võib jõuda sadade, kui mitte tuhandete nende sõpradeni ning mõjutada hoiakuid ettevõtte või toote suhtes. Edukas sotsiaalmeedia integratsioon tekitab klientides tunde, et nad on väärtuslikud ning kuuluvad ühiste huvidega gruppi. Näites käivitas Starbucks kampaania “MyStarbucksIdeas”, kus tarbijatel on võimalus avaldada enda arvamust, jagada informatsiooni, hääletada ja arutleda Starbucksi toodete üle. Selline sotsiaalmeedia turundus loob potentsiaalsetele ja olemasolevatele klientidele ühtekuuluvus tunde. (Ibid.) Sotsiaalvõrgustiku kaudu turundades info võimendub ning jõuab kiiresti suurele sihtgrupile ehk sisuliselt on tegemist suusõnalise turundusega, mida ettevõtted on hakanud üha rohkem kasutama tarbija ostukäitumise mõjutamiseks. Kliendi seisukohast väärtusliku informatsiooni postitamisega rakendub inimeste postituste jagamise efekt, mille kaudu jõuab
Üleminek mehaanilisest solidaarsusest orgaanilisele • Kiire linnastumine ja massiivne tööstustumine lõhuvad ühiskondliku solidaarsuse endise aluse. • Ühiskonnas kaovad autoriteetsuse allikad. • Religioon kaotab oma mõju, areneb sekularisatsioon. • Taolistel perioodidel hääbuvad ühiskondlikud jõud, mis senini reguleerisid inimkäitumist. • Sellist ühiskonnaseisundit nimetaski Durkheim anoomiaks. Merton`i anoomiateooria Social Structure and Anomie. 1938 Mertoni järgi enamus indiviidide soove ei ole mitte “loomulikud”, vaid tsivilisatsiooni poolt tekitatud ja oma olemuselt “kunstlikud”. Eelkõige sotsiaalne struktuur piirab ühiskonnagruppidel võimalust rahuldada oma vajadusi. Sotsiaalse ja kultuurilise struktuuri kaks elementi Esimessekuuluvad eesmärgid, taotlused ja huvid, mille määrab ära eelkõige kultuur.
Negatiivne sõelumine on olemuselt välistav, st esmalt idetifitseeritakse valdkonnad/kriteeriumid, mida tuleks investeerimisel vältida (st mitte investeerida ühiskondlikult halvaks pandud valdkondadesse, nt tubaka- ja relvatööstusesse). Positiivse sõelumise käigus valitakse välja ettevõtted, kes kõige paremini vastavad jätkusuutlikkuse kriteeriumitele ning ise sotsiaalselt vastutustundlikud. 10. Mis erinevus on mõistetel sotsiaalne turundus ja sotsiaalseosega turundus. Kui sotsiaalse turundusega püütakse muuta sihtrühma hoiakuid ja ning turundaja prioriteet ei ole kasumi saamine, siis sotsiaalseosega turunduse puhul on turundajal mängus ka majanduslikud huvid. Sotsiaalseosega turundust võib defineerida kui strateegilist positsioneerimis- ja turundusvahendit, mis seob firmat või brändi heategevusettevõttega või -üritusega ühise kasu eesmärgil. Ühelt poolt paraneb eeldatavalt
Negatiivne sõelumine on olemuselt välistav, st esmalt idetifitseeritakse valdkonnad/kriteeriumid, mida tuleks investeerimisel vältida (st mitte investeerida ühiskondlikult halvaks pandud valdkondadesse, nt tubaka- ja relvatööstusesse). Positiivse sõelumise käigus valitakse välja ettevõtted, kes kõige paremini vastavad jätkusuutlikkuse kriteeriumitele ning ise sotsiaalselt vastutustundlikud. 10. Mis erinevus on mõistetel sotsiaalne turundus ja sotsiaalseosega turundus. Kui sotsiaalse turundusega püütakse muuta sihtrühma hoiakuid ja ning turundaja prioriteet ei ole kasumi saamine, siis sotsiaalseosega turunduse puhul on turundajal mängus ka majanduslikud huvid. Sotsiaalseosega turundust võib defineerida kui strateegilist positsioneerimis- ja turundusvahendit, mis seob firmat või brändi heategevusettevõttega või -üritusega ühise kasu eesmärgil. Ühelt poolt paraneb eeldatavalt
Negatiivne sõelumine on olemuselt välistav, st esmalt idetifitseeritakse valdkonnad/kriteeriumid, mida tuleks investeerimisel vältida (st mitte investeerida ühiskondlikult halvaks pandud valdkondadesse, nt tubaka- ja relvatööstusesse). Positiivse sõelumise käigus valitakse välja ettevõtted, kes kõige paremini vastavad jätkusuutlikkuse kriteeriumitele ning ise sotsiaalselt vastutustundlikud. 10. Mis erinevus on mõistetel sotsiaalne turundus ja sotsiaalseosega turundus. Kui sotsiaalse turundusega püütakse muuta sihtrühma hoiakuid ja ning turundaja prioriteet ei ole kasumi saamine, siis sotsiaalseosega turunduse puhul on turundajal mängus ka majanduslikud huvid. Sotsiaalseosega turundust võib defineerida kui strateegilist positsioneerimis- ja turundusvahendit, mis seob firmat või brändi heategevusettevõttega või -üritusega ühise kasu eesmärgil. Ühelt poolt paraneb eeldatavalt
ja keskkond. Bandura oli veendunud, et lapsed, valides ja luues maailma, milles nad elavad, mõjutavad keskkonda sama palju, kui keskkond mõjutab neid. Lapsed määravad, kuidas teised suhtuvad neisse ning kuivõrd nad on ise teistest mõjutatud. Inimene jälgib teiste käitumist, hindab seda, võrdleb enda käitumisega ja peegeldab. Sotsiaalne õppimine on sotsiaalse informatsiooni ja käitumise omandamine. (Karotamm, 2016) Albert Bandura teooria kokkuvõte: Bandura's Social Cognitive Theory: An Introduction (Davidson Films, Inc.) Kalle juhtumi puhul toimus Kallel sotsiaalne õppimine just lapsepõlves kogetud ja nähtud kogemuste põhjal. Laps on vaatleja ja hilisemas elus ta lihtsalt jäljendab talle tuttavaid mustreid ja keskkonnas nähtud situatsioonide lahendusi. Ta kasuisa ei rääkinud kunagi oma probleemidest ja elukogemustest, pigem uputas need alkoholi. Kallele oli see teooria kohaselt „elus mudel“
tihti kultuurikeskkond. Nt eestlane soovib näljaga kartulit ja liha, hiinlane riisi ja ameeriklane hamburgerit. Nõudlus sisaldab soovi ja maksevalmidust. nt kui soov on ja ei olda nõus maksma, siis nõudlust pole. Tooted on materiaalsed tooted ja immateriaalsed tooted, mida pakutakse kellegi töö kaudu ehk teenused ning immateriaalsed tooted, millega turundaja veenab tarbijat muutma oma tegevust või taju mingis kindlas suunas ehk ideed. Vahetus on turundustegevuse aluseks, sellele turundus põhinebki. Vahetus on olukord, kus mõlemal osapoolel on midagi, millel on teise osapoole jaoks väärtus ja mida nad omavahel vahetavad (vaba vahetus). Turud on füüsilised kohad, kus ostjad ja müüjad kogunevad kaupade ostuks ja müügiks. Turunduse ülesanded ja ulatus võivad küll oluliselt erineda ettevõtteti ja turuti (turgudest), kuid turundusel on kaks mõõdet- strateegiline ja taktikaline. Strat
pakkuda välja nende vajaduste paremaid rahuldamisvõimalusi kui tema konkurendid. 2) Mis on turundusjuhi ja turundusspetsialisti roll organisatsioonis? Kuidas need erinevad, kuidas need täiendavad teineteist? Turundusjuhi roll on turundusstrateegiate väljatöötamine ja nende täitmise kontrollimine. Turundusspetsialisti roll on turundusmeetmestiku väljatöötamine – taktikaline, operatiivne tasand. Lisa, kuidas nad üksteist täiendavad. 3) Mis on strateegiline turundus? Defineeri mõiste. Strateegiline turundus keskendub pikaajalistele eesmärkidele, koosneb turuanalüüsist, turusegmentide valimisest, vajalike protsesside kindlakstegemisest ja ressursside leidmisest, et täita ettevõtte ärilisi eesmärke. 4) Selgita, millistele juhtimisküsimustele aitab starteegiline turundus vastuseid leida? Vt joonis 2.1 lk 40. Kus me praegu oleme?; Kuhu me tahame jõuda?; Kuidas eesmärgini jõuda?; Milline on parim viis eesmärgi saavutamiseks
annaabi.ee 
