sündmuste täpne kirjeldus Sotsioloogia uurib tänapäeval toimunut. Sotsioloogi eesmärgiks on uurida üldiseid seaduspärasusi, mitte konkreetseid sündmusi Kultuuriantropoloogia vs sotsioloogia Kultuuriantropoloogia uurib ,,võõraid" kultuure. Antropoloogi eesmärgiks on kommete ja käitumisviiside täpne kirjeldamine Sotsioloogia uurib ,,meie" kultuure. Sotsioloogi eesmärgiks on pigem käitumise põhjuste väljaselgitamine, kui kirjeldamine Sotsioloogia = sotsiaalteadus Sotsioloogiline kujutlusvõime oskus näha inimeste elu ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis
KÜSIMUSED EKSAMILT 1. Jared Diamondi mingi tsitaat: ,,püssid, pisikud, teras" Seal Diamond esitab küsimuse ,, miks mõned ühiskonnalliikmed on ajaloo jooksul olnud edukamad kui teised? Milles see edukus tuleneb? Edukad on ühiskonnas: (tavad, tehnoloogia, haigused) 2.) vahetute põhjuste põhjused ( põllumajanduslik eluviis, suur rahvaarv, teaduse areng) 3.) fundamentaalne põhjus on geograafiline asukoht. 2. Mis on kultuur - märgisüsteem, milles oluliseim on keel 3. Mis tähtsus on Maastrichti lepingul? pani aluse EL'ile 4. Mis tähtsus oli Söe- ja Teraseühendusel? integratsioon, ühine julgeolek (ehk kõik antud variandid) 5. Ühiskonda pole olemas, on individuaalsed mehed ja naised Margaret Thatcher 6. Positivistlik vaateviis kõik looduses käib oma seaduspära järgi 7. Kõige levinum vaateviis sotsiaalne konstruktivism 8. Antropoloogia põhieesmärk uurida kultuuride ja ühiskondade mit...
·kui palju aega tagasi lahknes simpaniste perekond inimeste omast? Umbes 5 miljardit · mis tüübi mõte oli, et inimesed on oma käitumises eelkõige mitteloogolised? · maastrichti lepingu kohta oli küsimus, et millele ta aluse pani? Euroopa liidule pani aluse 1992 · milleks on vaja suurt aju? Et saada aru teistest inimestest ja et neid meelde jätta · kõrge intellekti kohta oli küss? Elusa lihatoidu kättesaamine eeldab seda... · mis on geograafiline determinism? Geograafiline asukoht mõjutab ühiskonda oluliselt · milline väidetest käib kultuuri kohta: kultuur kui blabla, kultuur kui blabla.. seal olid kõik õiged · massikultuuri kohta oli küss? Massiline toodang, ebatraditsonaalne, populaarne, kommertslik, ühtlustunud · kes on politoloog? Poliitiku perearst, järelvalvab ja annab nõu · milles seosneb demokraatia? · millest tuleb korruptsioon? Soov teisi ära kasutada, võim · mis oli levinud enne 60ndaid euroopas? V:esindusdemokraatia · oligarh...
SOTSIAALTEADUSTE MEETODID Sotsiaalteadused Teaduse all peetakse silmas: süstemaatiliste meetodite kasutamist andmete hankimiseks; andmete süstemaatilist analüüsi; tulemuste kriitiline hindamist. Sotsiaalteaduste uurimisobjektiks on inimene ja inimühiskond. Nimetage sotsiaalteadusi! Mida nad täpsemalt uurivad? Sotsiaalteadused on erilised: Ühe nähtuse seletamiseks on tihtipeale mitu võrdselt aktsepteeritud teooriat. Sotsiaalteaduslike uurimisobjektide kohta on inimestel tavaliselt olemas tavaarusaam. Te istute õhtul sõpradega teelauas. Mille üle te arutate järgmistel teemadel: Valgu biosüntees? Intelligentsus? Sotsiaalteaduste terminoloogiasse kuuluvatel sõnadel on tavaliselt ka argikeelne tähendus. PS Teadusliku keele kasutamine ei tähenda automaatselt, et info oleks teaduslik Inimese ja inimühiskonna kohta saame me teavet ka teadust mitte appi võttes (ja ni...
Majanduse arvestuse kordamisküsimustik Liisa Aavik 10c Mis on majandusteadus? · Sotsiaalteadus · Uurib seda, kuidas inimesed tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks. Miks on majandus sotsiaalteadus? · Sest hõlmab inimkäitumise uurimist. · Teaduseks saab seda nimetada, sest majanduse uurimiseks kasutatakse erinevaid analüüsimeetodeid. Mis on tootmine? · Protsess, mis ühendab majandusressursid nii, et müügile antakse kaubad ja teenused. Kuidas jagunevad inimeste vajadused? Millises järjekorras ja miks just sellises järjekorras need rahuldatakse? · Psühholoogilisteks ja füüsilisteks
Majandusteadus -Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib kuidas piiratud ressursside tingimustesrahuldada inimeste kasvavaid vajadusi. -Turg on igal pool ja igal ajal seal, kus toimub vabatahtlik vahetusprotsess. Toode või teeenus vahetatakse raha vastu. -Toode on materiaalne hüve, mida toodavad ettevõtted. -Teenus on immateriaalne hüve, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt. -Tootmistegurisd e tootmisressursid: LOODUS TÖÖJÕUD KAPITAL ETTEVÕTLIKKUS
Nobedate näppude voor. Reasta füüsikalised mõisted tähestikulises järjekorras. a) elektron b) elektrolüüs c) eritakistus d) elektriväli (d, b, a, c) 1. Mis on füüsika? a) humanitaarteadus b) loodusteadus c) sotsiaalteadus d) struktuuriteadus 2. Milline lääts hajutab valgust? a) nõguslääts b) kumerlääts c) sirglääts d) pimelääts 3. Millise füüsikalise suuruse tähis on U? a) võimsus b) pinge c) energia d) takistus 4. Milline riik kasutab Fahrenheiti skaalat? a) Saksamaa b) Prantsusmaa c) Ameerika Ühendriigid d) Leedu 5. Milline on dzauli lühend? a) D b) z c) d d) J 6. Milline neist ei ole aine olek? a) gaasiline b) amorfne c) rõhkne d) tahke 7. Mis on Paskal? a) rõhu ühik
Sotsioloogia tuleneb ladina keelsest sõnast societas, mis tähendab ,,ühiskonda" ja kreekakeelsest sõnast logos, mis tähendab ,,mõistet, õpetust". Sotsioloogial on palju erinevaid definitsioone: · Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast (seltsilist), kui teatud koosluse (grupi, kogukonna) ja ka ühiskonna liiget. · Sotsioloogia on inimeste sotsiaalsete suhete mudelite ja protsesside teaduslik uurimine (R. Stark). · Sotsioloogia on sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. · Neil J. Semper on kinnitanud, et sotsioloogia on ,,inimeste uurimise viis" ja täpsustab, et ,,sotsioloogiat võib määratleda ühiskonna ja ühiskondlike suhete teadusliku uurimisena". Sotsioloogia kui teadusala sai alguse XIX sajandi esimesel poolel. Sotsioloogia tekkele andsid tõuke industriaalühiskonnas tekkinud probleemid, loodus- ja tehnikateaduste kiire areng ja
5 Kapital E Kõik muud tingimused jäävad samaks 6 Kasvavate F Kapitali suurendamine eesmärgiga u saada tulu, teenida kasumit alternatiivkulude seadus 7 Kompositsiooniviga G Igasugune majandussündmuste mõistmiseks kasutatav lihtsustatud kujutis, diagramm või valem Tootmine H Teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada tooteid ja teenuseid, mida nad soovivad; sotsiaalteadus, mis uurib , kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi 9 Maa I Sisemajanduse koguprodukti suurenemine teatud ajaperioodi jooksul, mida iseloomustab VTK nihe paremale 1 Majanduskasv J Hüviste valmistamine kasutades tootmisfaktoreid 0
Majandusteadus Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide (näiteks inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (näitekshinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine. Teistest sotsiaalteadustest eristab majandusteadust tavaliselt suurem rõhuasetus mõõdetavatele, eriti rahas mõõdetavatele suurustele, indiviidi ratsionaalsele valikule ja matemaatilistele meetoditele. Kohati on vahe
Filosoofia lähtub oma küsimuste lahendamisel mitte kogemustest ega mõistusest vaid mingitest üldprintsiipidest. Nagu näiteks vabaduse, võrdsuse ja solidaarsuse idee. Lisades edasi filosoofia mõistele eessõna sotsiaal täpsustub vaid filosoofiliste küsimuste ring ehk teiste sõnadega see, et sotsiaalfilosoofia huvitub eelkõige ühiskonnast kui tervikust ning inimesest selles ühiskonnas. Laiendades aga hüve ja õigluse küsimusi ühiskonnale, on filosoofia ka sotsiaalteadus. 3) Sotsiaalfilosoofia ja sotsioloogia: sarnasus ja erinevus? Võib eristada kolme lähenemist: 1. mingit erinevust ei ole 2. sotsioloogia on empiiriline teadus, filosoofia aga mitte. 3. otsitakse kompromissi esimese ja teise vahel. Sotsioloogia põhiülesannet nähakse empiiriliste uurimuste tehnika ja erinevate võtete välja töötamises. Subjektiivne sotsioloogia e. sotsiaalfilosoofia kogemuslikku teadmist eristatakse rangelt hinnangulisest arutelust; ühiskonnas ei ole
kaupu ja pakuvad teenuseid. Ettevõted, mis toodavad sarnaseid kaupu ja pakuvad sarnaseid teenuseid, moodustavad majandusharusid, nt energeetika, masinatööstus, põllumajandus, turism jne. Majandusharud jaotatakse omakorda majandussektoriteks, mille äriühingus/ettevõted tegelevad tooraine hankimisega loodusest (primaarne sektor), tooraine töötlemisega (sekundaarne sektor) ja teenuste osutamisega (teenindus ehk tertsiaarne sektor). Majandusõpetus Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide (inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (hinnad, kaubavood, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, põhjendamine ning modelleerimine. Teistest sotsiaalteadustest eristab majandusteadust traditsiooniliselt suurem rõhuasetus mõõdetavatele, indiviidi ratsionaalsele valikule ja matemaatilistele meetoditele. Majandusõpetus Majandusteaduse mõisteid ja tulemusi
Teine võimalik eristus: Antropoloogid püüavad anda uuritavate inimeste kommete ja käitumise täpset kirjeldust. Sotsioloogid on rohkem huvitatud nende põhjuste väljaselgitamisest. Mõned autorid on jõudnud järeldusele, et sotsioloogiat ei saa teistest sotsiaalteadustest eristada uurimisobjekti järgi; seetõttu tuleb seda teha uurimismeetodi või teoreetilise lähenemisviisi järgi. Wilhelm Wundt (1832 1920): sotsioloogial pole eraldi uurimisvaldkonda, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks; seepärast peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Georg Simmel (1858 1918): sotsioloogial pole uurimisvaldkonda, mis sisuliselt erineks teiste sotsiaalteaduste omadest; seepärast peab sotsioloogia uurima sotsiaalsete nähtuste vormilist külge, näiteks sotsiaalsete suhete üldisi vorme. Sotsioloogiline kujutlusvõime Charles Wright Mills (1959): sotsioloogiline kujutlusvõime (sociological
TUNNITÖÖ: ,,MAJANDUSTEADUS" 1. Mis on majandusteadus? Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide (näiteks inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (näiteks hinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine. Teistest sotsiaalteadustest eristab majandusteadust tavaliselt suurem rõhuasetus mõõdetavatele, eriti rahas mõõdetavatele suurustele, indiviidi ratsionaalsele valikule ja matemaatilistele meetoditele. Kohati on vahe teiste
Majandusõppe kordamisküsimused 1. Mis on majandusteadus?Sotsiaalteadus, mis uurib kuidas nappide ressurside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. 2. Mis on majandus?Riigi (ettevõtte, majapidamise jm. Üksuse) ressursside juhtimine, pidades silmas nende tootlikkust. VÕI valikute/otsuste protsess. 3. Mis on rikkus?Teatud ajahetkel omatav kaupade hulk. 4. Mis on turg?Korraldus, mis võimaldab ostjatel ja müüjatel teha vahetustehinguid. 5. Mis on kauba ja teenuse vahe?Kaup on füüsiline toode, mida tarbitakse peale toote valmimist. Teenust ei saa katsuda ja tarbitakse tootmise käigus. Teenus on tasu eest tehtav töö. 6. Nimeta tootmisressursid.Loodusvarad, inimressurss, kapital (ja ettevõtlikkus) 7. Mida tähendab nappus?NAPPUS = VAJADUSED > SAADAVAD RESSURSID 8. milised on majanduse põhivalikud?Mida, kuidas ja kellele toota. 9. Millised on üksikisiku, ettevõtja ja riigi majandusvalikud? 10. ...
- Võimude lahususe põhimõtte järgimine - Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus. - Vaba ajakirjandus ja alternatiivsed teabeallikad. - Vähemuste õigustega arvestav enamuse võim. - Tsiviilkontroll relvajõudude üle. Parempoolsed ideoloogiad mis tähtsustavad ühiskonnas pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi. Vasakpoolsed ideoloogiad tähtsustavad ühiskonnas pigem avalikku sektorit ja sotsiaalset võrdsust. MÕISTED. Sotsioloogia- sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Ühiskond- inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Riik- ühiskondlike gruppide kogum, mis eksisteerib lähtuvalt teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Ühishüve- Ühiskonnaliikmetelt saadud maksuraha ja valitsemismandaadi abil
Majandusõpetus 1.Mis on majandusteadus I. Mis on majandusteadus? I ? .Misks on majandusteadus tähtis? Whay is economics so important ? 1.Majandusteadus - teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada 1. , tooteid ja teenuseid, mida nad soovivad; sotsiaalteadus, mis uurib , kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi M AJANDUSTEADUS UURIB RATSIONAALSET MAJANDUSLIKKU KÄITUMIST Mis seisneb subjektiivse kasulikkuse maksimeerimises RAKEN- SUBJEKT KASULIKKUS
1.rühm Sotsioloogia on sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Hüpotees on teaduslik oletus, mille tõesus ei ole kindlaks tehtud. Aristoteles ja sotsioloogia. A on öelnud inimest objektiivselt uurida ei saa, sest inimtegevus on subjektiivne. Subjekti ideed ja sihid määravad ta tegevuse. Kvalitatiivne meetod. Flechen-skaala on... Demagoogiavõtted jagunevad järgmistesse gruppidesse: · Puudliku loogika peale mängimine arusaamatuse mängimine, keelamine, möödarääkimine · Puudulike teadmiste peale mängimine valetamine, unustamine · Emotsionaalsete reaktsioonide peale mängimineisikliku hinnangu saavutamine (hirmutamine) Ühiskond vajab sotsioloogiat, sest... Sotsioloogia klassikud on... Kvalitatiivne uurimus algab... Hermeneutika on tekstide tõlgendamise õpetus. Paarivõrdlusmeetod sobib ankeedi puhul. Kvantitatiivne meetod. Eksperiment ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollit...
Mikromajandus Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks Kapitali alla käivad hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed toodete ja teenuste tootmiseks loovad ja kasutavad. Tootmisteguriteks loetakse loodusvarasid, tööjõudu ja kapitali Ettevõtlikus koondab loova ja uuendusliku mõtlemise ning majandusoskused, mida on vaja ettevõtte alustamiseks ja juhtimiseks. Oskuste ja võimete kogum, kus tähtis koht on
MIS ON MAJANDUSTEADUS? Majandusteadlane Alfred Marshall (1842-1924) ütles, et majandusteadus on ,,osake igapäevaelust". Otsustamine on inimeste igapäevane tegevus. Inimesed otsustavad iga päev , kuidas oma vajadusi rahuldada. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmine on protsess, mis ühendab majandusressursid nii, et müügile antakse kaubad ja teenused. RESSURSID: esimene samm vajaduste rahuldamiseks. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. Toomisressursse on 3 liiki LOODUSRESSURSID - looduskeskkond: muld, kivimid, puit, vesi
Sissejuhatus majandusse I osa Majanduse alused Viimsi Kool 10ml 2018 Majanduse alused. Majandusteadus • Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda kuidas INIMESED, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks Näited: 1. Rihanna kontserdile mahub 100,000 inimest. Üks pilet maksab 100 EUR 2. Lõuna-Aafrika vabariigis Kaplinnas keeratakse varsti vesi kinni, kuna on põud 3. I-phone teeb teadlikult vanad telefonid aeglasemaks Vajduste rahuldamine Tootmine Ressursid •.Majandus otsib vastust kolmele põhiküsimusele – mida,
Sissejuhatus sotsioloogiasse Lektor Tarmo Strenze Õpik: Hess, b.B, Markson, E.W.&Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2011 · Eksam: 7 jaanuar või 14 jaanuar. Korduseksam 28.jaanuar. · Referaat. Tähtaeg- 18 detsember · Võimallikud lisa-kodutööd. Tekstifailid on doc või rtf formaadis Sotsioloogia-ühiskonnateadus Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi ja eeldab et inimesed on egoistid kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit. Õigusteadus vs sotsioloogia Õigusteadus uurib õigust, seadusi, õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu. Sotsioloogia ei uuri ainult õigust, sotsioloog tavaliselt õigusnormide sisu ei kommenteeri. Ajalooteadus vs sotsioloogia Ajalooteadus uurib minevikus toimunut, ajaloollase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmuste täpne kirjeldus. Sotsioloogia uurib tänapäeval toimuvat. Sotsioloogi eesmärgiks on uurida üldiseid seaduspäras...
Ühiskonna sidusus T.2 1.Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Avatud ühiskond- sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond- riigi korralduselt totalitaarne: taotleb terviklikkust, mis oleks täielikult riigile allutatud. Ühiskonna struktuur- ühiskonna üldine ülesehitus Pluralism- ehk paljusus. Võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri. Demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus. 2.Avalik sektor: Riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Riigi tunnused: võimu teostamine, suveräänne riigivõim, territoorium, rahvus Valitsemisinstitutsioonide tunnused: kindel sisemine struktuur ja hierharhia, moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks, saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest, nende töötajaskonna moodust. palgalised riigiametnikud. EV põhiseaduslikud...
Peamised majandussüsteemid · Tavamajandus (kõige kauem eksisteerinud ise toodan, ise tarbin) · Turumajandus (industriaalühiskonnas levinum. Saab alguse linnastumisega 19 saj kui mindi üle industriaalühiskonnale) turumajandus sattus kriisi, kui riik ei tohtinud sekkuda. Suure majanduskriisi ajal pidi riik hakkama sekkuma majandusse. · Käsumajandus (plaanimajandus) · Segamajandus (nüüdisühiskonnas levinum teenindussektor) Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib, kuidas nappide (üha kahanevate) ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Me tahame reisida, haridust, mugavust. (sotsiaalteadus ühiskonnateadus) Majanduses luuakse, jaotatkse ja tarbitakse rikkusi. SEGAMAJANDUS · Tänapäeva arenenud riikides domineerib segamajanuds, kus majanduses tegelevad niihästi eraettevõtjad kui ka riik ja kojalik omavalitsus (alati on kaupu ja teenuseid, mille tootmise eest peab hoolitsema valitsus)
02.2014 MIKROÖKONOOMIKA-ALAST KIRJANDUST Kerem, K., Keres, K., Randveer, M. Mikroökonoomika alused. Tallinn: Külim, 2004. Kerem, K., Randveer, M., Vensel, V. Mikroökonoomika alusteooriad. Tallinn: Külim, 1996 Myers, D. Construction Economics: A New Approach. London, New York: Spon Press, 2008. Riley, John G. Essential Microeconomics. Cambridge University Press, 2012. jt MAJANDUSE PÕHIKÜSIMUSED Majandusteooria sotsiaalteadus, mis uurib inimeste majanduslikult otstarbekat käitumist ressursside piiratuse tingimustes. Ressursid põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Tootmisressursse on 3 liiki: 1) loodusvarad; 2) tööjõud ehk inimressursid; 3) kapital. Sageli lisatakse sellesse loetellu veel neljas ressurss ettevõtlikkus. 3 3.02.2014
11.09.14 Madis Ernits I Sissejuhatus §1 Riigiõigus Riigiõigus kui juriidiline distsipliin- uurib, mis on positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Positiivne õigus- kirjapandud õigus Ülepositiivne õigus- kirjutamata õigus, mis on positiivse õiguse peal Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin 1. Õigussuhe- nt ostu-müügi leping, kahju hüvitamine 2. Norm 3. Toiming- reaalne tegevus, nt vilkuritega politseiauto- avalikõiguslii, vilkuriteta politseiauto- eraõiguslik 4. Juriidiline isik- avalikõiguslik juriidiline isik: TÜ, Eesti Haigekassa, Eesti Pank, ERR, Eesti Energia, Rahvusraamatukogu 5. Teooriad (H. Maurer, haldusõigus, §3 äärenr. 12-...)- Huviteooria- Avalik õigus on see, mis Rooma riigi poole, eraõigus see, mis vaatab eraisiku kasu poole. Subordinatsiooni- e allusvusteooria- avalikku õigust iseloomustab allumissuhe, eraõigust võrdsussuhe. Subjekti...
vahendamist ühelt sugupõlvelt teisele. Uurides kasvatusteaduse kultuuritausta võib leida ühise aluse tänapäeval ilmnevatele spetsiifilistele probleemidele, märgata erinevate probleemide ühisjoon. Tähtsaim vaatenurk. Kasvatusteadus vaatleb arengut ja õppimist kasvatuse ja õpetuse aspektist, see on kasvatust ja õpetust uuriv teadus. Kasvatusteaduse suhe lähiteadustega Teaduste liigitus ja liigitamise problemaatilisus Humanitaar- või sotsiaalteadus. Tänapäeva kasvatusteadlane võib olla filosoofilise, psühholoogilise või sotsioloogilise orientatsiooniga. Kasvatusteadust on mõnikord iseloomustatud kui humanitaarteadust, mõnikord kui sotsiaalteadust. Sotsiaalteadused käsitlevad inimest kui sotsiaalset olendit ja inimeste loodud sotsiaalseid institutsioone, siis ongi kasvatusteadus vaieldamatu sotsiaalteadus. Kasvatusteadus on ka humanitaarteadus, kui
Miks on majandusteadus tähtis? • Alfred Marshall – “majandusteadus on “osake igapäevaelust”, sest ..... Inimesed otsustavad iga päev, kuidas oma vajadusi rahuldada nappivate ressurssidega • Heade otsuste langetamine teeb sinust aktiivse, eduka, ühiskonnale kasuliku kodaniku • Sinu osalemine majanduses – Kui ostad, siis oled tarbija – Kui kogud raha , siis säästja – Kui töötad, siis oled töötaja jne Mis on majandusteadus? • S.o. Sotsiaalteadus, sest uurib inimkäitumist • S.o. Ühiskonnateadus sest kirjeldab ja analüüsib ühiskonna valikuid • S.o. Teadus piirangutest sest valikuid tehakse piiratud ressursside raames Majandusteooria uurimis- ja analüüsi tasandid • Üldjaotus: mikro- ja makroökonoomika – Mikro- ja makroökonoomika on orgaaniliselt omavahel seotud • Valdkonnapõhine jaotus: • Rakenduslik majandusteadus ….. – Kasutab majandusteooria poolt seletatud ja
3. Ennustamine. Uuritava nähtuse edaspidise käitumise kohta järelduste tegemine. 4. Mõjutamine. Protsesside mõjutamine ja kontrollimine lähtudes teaduslikust teadmisest eesmärgiga (mõnede) inimeste elu paremaks teha. Iga järgnev ülalmainitud teaduse eesmärkidest on keerulisem kui eelmised ja eeldab enamasti kõikide eelnevate eesmärkide täidetust. Kuigi mõnikord on võimalik näiteks protsessi käiku ette ennustada ka ilma, et me seda seletada suudaksime. Loodusteadus ja sotsiaalteadus Palju on räägitud sellest, et sotsiaalteadused erinevad mitmes olulises punktis loodusteadustest (nagu füüsika). Peamised erinevused on: - loodusteadlase uurimisobjekt (nt. aatom) pole teadlik sellest, et teda uuritakse; sotsiaalteadlase objekt (inimene) aga on ja võib seetõttu oma tegevust sihilikult muuta; - loodusteadlased uurimisobjekt erineb kvalitatiivselt uurijast endast,
Sissejuhatus majandusteoriasse, majandussüsteemid Rain Arro Majanduse alused Haapsalu Kutsehariduskeskus 2013 Majandusteooria põhimõisted: ● Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks. ● Majandusteooria on majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise ja üldiste seadus- pärasuste uurimisega. Jaguneb mikro- ja makroökonoomikaks. ● Mikroökonoomika ehk hinnateooria uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid ning nende majanduslike valikute mõju. ●
tulemused on tõenäosuslikud ja interpretatiivsed ● Sotsioloogia kui teaduse lähtekohaks on inimloomuse kollektiivne iseloom ja mõjustatus ühiskonnast; inimene teeb valikuid ühiskondlike struktuuride raames lähtuvalt üldistest tavadest ja normidest ● Osalemine sotsiaalsetes gruppides ja võrgustikes on määratud grupi omaduste ja sotsiaalse võrgustiku struktuuriga Kaasagne ühiskond ning info- ja sotsiaalteadus Infoteadus: sotsiaalteadus, mis uurib info vahendamist ja kasutamist, selgitades välja gruppide ja indiviidide infopädevuse, infovajaduse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu tegureid ja seaduspärasusi sotsiaal-kultuurilises kontekstis. Hõlmab ka raamatukoguteadust, raamatuteadust, bibliograafia-, dokumendi- ja arhiiviteadust. Teadus info edastamisest loojatelt tarbijatele. Eesmärk: luua käsitlus organisatsioonide ja
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA I KURSUS Muutused ühiskonnas. Maailma rahvastik. 1. Põhimõisted: Inimgeograafia e ühiskonnageograafia sotsiaalteadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. Majandus hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Majandussubjektid majanduses tegutsejad Maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus Tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis, kasutatav tehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Geograafiline tööjaotus spetsialiseerumine nendele toodetele, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused.
muudatused koolitusprogrammides ja kirjeldab edasist arengut riigi kõrgharidussüsteemis. 3 Paljudel maailma riigiülikoolidel on oma oluline iseseisvus rahanduskonnas, teaduslikudes üürides ning pedagoogilstes küsimustes. Era ülikoolid on sõltumatud riigist. Neid finantseerivad eraisikud. Paljud ülikoolid õpetavad mitte ainult niisugused distsipliinid nagu: loodusteadus, sporti- ja sotsiaalteadus, arhitektuur, meditssin, õigusteadus , aga veel ka oma tudengite elukorraldus, selles hulgas ka toitumine, raamatu müümine, panga teenindus, võimalus saada lisatöö vabal õpimesest ajal ning ka baarid ja diskod. Peale selle, ülikoolides on ramatukogud, spordikeskused, tudengide ühindused, arvutiklassid ja laborid. Paljudes ülikoolides on ka enda botaanikaaiad, astronoomilised observatooriumid, äriinkubatorid ja ülikooli kliinikud. Paljud põllumajandused ülikoolid tegutsevad nagu
Valimistega tehakse kindlaks kehtiva võimu toetuspinna suurus. Madal osalusprotsent tunnistuab, et riigivõim tervikuna pole legitiimne, valitsuspartei lüüasaamine aga kodanike eitavad suhtumist sellesse poliitilisse liini. Valimised harivad osalejaid poliitiliselt. ÜHISKONNA MAJANDAMINE Ühiskonnas toimuvaid protsesse mõjutab sageli majanduse areng. Majanduses luuakse, jaotatakse ja tarbitakse rikkusi. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib, kuidas nappide ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Peamised majandussüsteemid: - Tavamajandus - Turumajandus (industriaalühiskonnas levinuim) - Käsumajandus (plaanimajandus) - Segamajandus (nüüdisühiskonnas levinum) Majanduspoliitikad: Majanduspoliitika põhieesmärgid: - stabiilsed hinnad -püsiv majanduskasv -täistööhõive. Rahapoliitika – tegeleb raha väärtuse säilitamise e raha stabiilsuse
Kordamisküsimused Loe moodlest: Infoühiskonna arendamisest Eestis - veebileht ja arengukava 1. Mis on infoteadus? Mida uuritakse, millega tegeleb? Infoteadus kui sotsiaalteadus uurib protsesse, mis toimuvad inimeste ja kontseptuaalseid struktuure sisaldavate süsteemide vahel. Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. Subjekti ja objekti vahelised seosed, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja – infotarbija. 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? Eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd
majandusteadlastest" Tekkimine Isik Definitsioon ja metodoloogia David Ricardo Eeldused: väärtuse loob töö & maa, töö ja kapital Küsimused: sissetulekute jaotus, kaubandus Meetod: matemaatilised, formaalsed mudelid Neoklassikaline Mikroökonoomika: Alfred Marshall Makroökonoomika John Maynard Keynes Konsensus 1970ndateni Peamised ideed Ratsionaalne valik: universaalne sotsiaalteadus o Nappus o Pole olemas tasuta lõunaid Alternatiivkulu o Formaliseeritud metodoloogia Mudelid ja rangus Sisemised ja välised muutujad Eeldused Ratsionaalsus: maksimeerimine, stabiilsed eelistused Individualism: homogeensus (iga tarbija on samasugune), nõudlus ja pakkumine Turg Turg ei ole kapitalism
Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Defineeri demokraatia. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Millega tegeleb sotsioloogia, millal tekkis. Sotsioloogia on sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Pluralismi mõiste. Ühiskonda, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid, nimetatakse pluralistlikuks. Pluralism on demokraatliku ühiskonna oluline tunnus. Pluralism mitte ainult ei luba erinevusi, vaid
• Miinus – halvemini üldistatav kui eksperiment Mitteeksperimentaalne andmeanalüüs • Kolm võimalust: – Enne ja pärast mõõtmine, võrdlusgruppe ei ole – Võrdlusgruppide järelmõõtmine – Järelmõõtmine ilma võrdlusgruppideta • Hea – kirjeldava ja normatiivse uuringu jaoks • Probleem – raske interpreteerida, kuna ei välista teisi võimalikke seletusi Matemaatiliste mudelite loomine • Range disain põhineb arusaamisel, et sotsiaalteadus kui teadus peab sarnanema loodusteadustele, ehkki arvestab probleemidega (mudelid kui reaalsuse metafoorid) – Ennustavad mudelid, mida seejärel kontrollida empiiriliselt – N: füüsikaline politoloogia (Taagepera > parlamendi optimaalne suurus = kuupjuur rahvaarvust) – N: peavoolu majandusteadus Kaardistamine (surveys) • Hõlmab erinevaid andmete kogumise ja analüüsi meetodeid • Peamised omadused: – Lai ja kõikehõlmav – Ajaliselt piiritletud
Naiste rõhutud seisundi likvideerimiseks pakuvad radikaalid välja väga laialdase meetmete kogu. Oluline koht nende hulgas on naiste eneseteadvuse tõstmisel, mis võimaldaks tegelikkuse rekontseptualiseerimist naiste vaatepunktist lähtuvalt. Radikaalsete feministide ambitsioonide hulka kuulub ka poliitilise ning kultuurimaastiku ümberkujundamine, kusjuures viimase all mõistetakse iseseisva naiskultuuri loomist. Akadeemiline feminism Feministlik sotsioloogia lähtub põhimõttest, et sotsiaalteadus ei saa ega pea olema absoluutselt objektiivne ja erapooletu. Üks selle põhiväidetest on, et kogu ühiskonnasuhete ülesehitus on läbi aegade olnud meestekeskne. See kajastub ka sotsioloogias kui teaduslikus süsteemis, seda enam et ühiskonnauurijate seas on mehed alati olnud valdavas ülekaalus. Niivõrd olulisele inimesi eristavale tunnusele nagu sugu ei ole piisavalt tähelepanu pööratud, ning sageli on laiendatud järeldusi, mis olid tehtud ainult meestest koosneva valimi uurimise
ning panusega meie majandusteaduse arengusse. Samuti tahtsin leida vastuseid mõnele ennast huvitavale küsimusele ning muuta majandus enda jaoks veelgi huvitavamaks, kui see on seda praegu. 2. MIS ON MAJANDUS JA MAJANDUSTEADUS? 2.1 Majandus Majandus on ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate, juhtide ja riigiametnikena. (Pihlak jt, 2011: 226) 2.2 Majandusteadus Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks. Majandusteadus kuulub sotsiaalteaduste hulka, sest hõlmab inimkäitumise uurimist. Teaduseks saab seda lugeda seepärast, et majanduse toimimise selgitamiseks kasutatakse erinevaid analüüsimeetodeid. Elu pidev nappus keskkonnas sunnib inimesi ja inimrühmi otsustama, kukdas ressursse kasutada ja alternatiivide vahel valida
...................................................................... 20 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 21 2 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sissejuhatus Ajalooteadus tavatseb koondada sajandid pikemateks ajastuteks, mida iseloomustavad teatavad ühiskonnasuhted, elukorraldus ja majandus. Sarnaseid üldistusi kasutab ka sotsiaalteadus, piirdudes küll enamasti lähema ajaloo süstematiseerimisega. Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit – turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva
tähendused, mis kõik koos kujundavad reaalsust. Postmodernne käsitlus paneb uurija kriitilise dilemma ette: kuna me kõik oleme inimesed oma subjektiivsete elukogemuste ja vaadetega ja keegi meist ei ole võimeline astuma välja sellest, siis polegi võimalik öelda täpse kindlusega, mis on see üksainus tõde, vaid on võimalik rääkida erinevatest subjektiivsetest seisukohtadest, tõlgendustest, tõdedest. Traditsiooniline positivistlik sotsiaalteadus Interpreteeriv sotsiaalteadus Arusaamine ühiskonnast Sotsiaalne tegelikkus (ühiskond) eksisteerib Ühiskond eksisteerib konstrueeritud reaalsusena, objektiivsena ning allub inimtegevusest mida inimesed omavahelistes suhetes loovad ja sõltumatutele seaduspärasustele. taasloovad. Tundmaõppimise/uurimise objekt Objektiivne ühiskond oma seaduspärasustega
suhtumist ja tegusid ning jõupingutusi, et vastastikku integreerida organisatsiooni suhtumisi ja tegevusi organisatsiooni avalikkuse omadega. E. Bernay hakkas terminit kõige aktiivsemalt kasutama ja nimetas end esimesena suhtekorraldusnõustajaks. Bernays esimesena esitas teooria selle kohta, et suhtekorraldus on kahesuunaline kommunikatsioon. · Ühiskondlikus perspektiivis on suhtekorraldus kunst ja sotsiaalteadus, mille eesmärk on analüüsida trende, ennustada nende tähtsust ja tähendust, konsulteerida organisatsiooni liidreid ja viia täide tegevusprogramme, mis kajastaksid nii organisatsiooni kui avalikkuse huve ( Harrison,1995) · Suhtekorraldus kui kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine esmärgiga saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel
Kordamisküsimused eksamiks 1. Keda peetakse kaasaegse markoökonoomika isaks? John Maynard Keynes 2. Mis on majandusteadus? Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes ükis või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks 3. Alternatiivkulu: Kõige suurema väärtusega alternatiiv, millest valikuid tehes loobuti. Nt: pere sõites puhkusele, peab loobuma televiisorist, talunik ei saa kasvatada rapsipõllul kurke jne. 4. Tootmisressursside liigid: Loodusressursid- see osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja
Maa – Maa (land) on üks tootmise põhiteguritest, mis hõlmab kõiki loodusvarasid. Majanduskasum – Majanduskasum (economic profit) on arvestusliku kasumi see osa, mis ületab normaalkasumi Majandusmudel – Majandusmudel (economic model) on majandusprotsessi, majanduse või kogu uuritava osa lihtsustatud kujutis, mida kasutatakse mitmesuguste võimalike muudatuste toime uurimiseks ja mis sisaldab ainult olulisi üksikasju ja seoseid. Majandusteadus – Majandusteadus (economics) on sotsiaalteadus, mis kasutab teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Makroökonoomika – Makroökonoomika (macroeconomics) uurib rahvamajandust kui tervikut. Tema uurimisobjektiks on majanduse konjunktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu majandustsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksebilansi puudujääk, Mikroökonoomika – Mikroökonoomika (microeconomics) on teoreetiline
Riik võib määratleda kõigi teiste pädevuse, sh ka enda pädevuse. 3.Riigi filosoofiline mõiste Riik kui inimõiguste realiseermise institutsioon. Inimõigusi ei saa tagada ilma riigita. 4.Riik kui riigiaparaat. III RIIK KUI TEADUSE ESE 1. POLITOLOOGIA uurib erinevaid riigi tüüpe (vabariik, monarhia), riigi poliitilisiinstitutsioone (parlament), riigi allakäike, demokraatia teooriat, riiki rahvusvahe lisessuhtlemises. 2. POLIITILINE SOTSIAALTEADUS see on puhtalt empiiriline distsipliin, sotsioloogia osa, mille meetodiks on nt arvamusküsitlused. 3. RIIGIFILOSOOFIA tegeleb küsimusega ,,Miks riik?" 4. RIIGIÕIGUSE ÕPETUS uurib küsimusi, mis kehtib? On kolm dimensiooni. Saame eristada: empiirilist dimensiooni kirjeldame ja uurime, mis on riigi õigus, analüütilistdimensiooni mõttetöö, normatiivset dimensiooni me kujundame lõpuks heväärtushinnangu, normi. IV KODANIKKOND käsitleme kevadel V EV TERRITOORIUM
Kultuuriantropoloogia (etnoloogia) vs sotsioloogia Kultuuriantropoloogia uurib ,,võõraid" kultuure meie seisukohalt. Antropoloogi eesmärgiks on kommete ja käitumisviiside täpne kirjeldamine. Sotsioloogia uurib ,,meie" (st . lääne) kultuure. Sotsioloogi eesmärgiks on pigem käitumise põhjuste väljaselgitamine, kui käitumise kirjeldamine. Wilhelm Wundt (1832-1920) mõtiskles, millega sotsioloogia tegeleb. Ta leiab, et sotsioloogial pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Ehk sotsioloogia tegeleb üldisemate asjadega. Sotsioloogia peab tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Sotsioloogia on kõige üldisem sotsiaalteadus. Mis teadus üldse on? Teaduse ,,ametlik" definitsoon: teadus on realsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm. Teadus on üks viis, kuidas inimesed saavad enda jaoks maailma lahti mõtestada. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vormid.
1. Mis on teooria?- Teooria (kreeka keeles vaatamisviis): empiiriliste nähtuste seletus. Koosneb suhteliselt piiratud arvust reeglitest, mis lubavad teha teatud ennustusi. Teatudslik teooria on teooria, mis on saadud (hetkel aktsepteeritud) teaduslikke meetodeid järgides. Mis on empiiria? Välismaailma tajumine meeleelundite varal; vaatlus harilikes loomulikes tingimustes (vastandina eksperimendile) Empiiria on arusaamine, et teadmine tuleb meelte abil kogetust (Empiiria, kuidas on, normatiivsus, kuidas peaks olema. Poliitik võib teadlaselt tellida uurimuse, mis sobib tema poolt ettenähtud raamistikku, poliitiku otsused on alati juba mingi ideoloogilise suuna järgi kallutatud. Sotsioloog peaks kirjeldama sotsiaalseid nähtusi neutraalselt, meeldigu see, mida ta näeb talle või mitte.) Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Võiks öelda, et on olemas teatav pinge empiiria ja teooria vahel, kui palju sotsio...
See võib toimuda loomulikus keeles või spetsiifilise teaduskeele (nt. statistika) abil. 2. Seletamine Kuigi selle üle on palju vaieldud, tähendab seletamine nähtuse põhjuste väljaselgitamist. 3. Ennustamine Uuritava nähtuse edaspidise käitumise kohta järelduste tegemine. 4. Mõjutamine Protsesside mõjutamine ja kontrollimine lähtudes teaduslikust teadmisest eesmärgiga (mõnede) inimeste elu paremaks teha. Loodusteadus vs. Sotsiaalteadus Peamised erinevused nende kahe vahel on: - Loodusteadlase uurimisobjekt pole teadlik sellest, et teda uuritakse. Sotsiaalteadlase objekt enamasti on ja võib sellest teadmisest lähtuvalt oma käitumist muuta. - Loodusteadlase uurimisobjekt erineb kvalitatiivselt teadlasest endast, aga sotsiaalteadlane on üldjoontes samasugune nagu tema uurimisobjekt, seega võivad teda segama hakata tema argiteadmised objekti kohta.
toetab uurijat, inspireerib teda ja aitab saada paremaid tulemusi. Traditsioon toetab ka teaduslike institutsioonide tegevust. Kuid traditsioonil on ka negatiivseid külgi. Kui traditsioon väljendub teadust tugevalt piirava õigeusklikkusena ja toob endaga kaas võimu probleeme, siis see pigem takistab kui soodustab teaduslikku tegevust. Kasvatusteaduse suhe lähiteadustega Teaduste liigitus ja liigitamise problemaatilisus Humanitaar- või sotsiaalteadus. Tänapäeva kasvatusteadlane võib olla filosoofilise, psühholoogilise või sotsioloogilise orientatsiooniga. Kasvatusteadust on mõnikord 30 iseloomustatud kui humanitaarteadust, mõnikord kui sotsiaalteadust. Sotsiaalteadused käsitlevad inimest kui sotsiaalset olendit ja inimeste loodud sotsiaalseid institutsioone, siis ongi kasvatusteadus vaieldamatu sotsiaalteadus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
