Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sotsiaalsete oskuste areng ning nende alaoskuste kirjeldamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
toimetule, toimetulek, teistega, järgimine, eakaaslaste, meelsasti, algatab, vestluses, omamine, mänguasjade, omaette, olukordades, ütlemine, paluda, tervitada, jagab, õpetamine, varrak, eelkoolieas, käitumisviisid, suhtlemine, vestlust, teemadel, tajub, sõbraga, seismine, empaatia, sümpaatia, enesejuhtimine, enesekohased, matkib, fotoltegutsemisreeglites ja -ootustes. Piirid annavad lapsele kontrollitunde ning teeb keskkonna etteaimatavamaks. Õpetaja saab toetada last kaasates teda ühitegevustesse ja anda igale lapsele võimalus anda oma panus ühisesse tegevusse. Tähtis on jälgda lapse suhteid kaaslastega, milline on tema sotsiaalne positsioon, kuidas laps käitub konfliktisituatsioonides. 4. Eakaaslastega suhte tähtsus. Eakaaslaste roll laste arengus on väga oluline, kuna kaaslased on lapsega enamasti üheealised ning samal arengutasemel. Mängides toimub suhtlemine võrdsega ja see omab olulist osa elus läbilöömisel. Eakaaslased on suhtlemisoskuste tasemelt sarnased ja neil on sageli ühised huvid ja ühised ettevõtmised. Koos mängides ja tegutsedes tekib olukordi, kus lapsed peavad lahendama tekkinud probleeme ja lahendama need. Koolieelsesse ikka jääb
Lapse sotsiaalsete oskuste areng? Lapse sotsiaalsuse areng toimub õppimise kaudu. Laps õpib iseseisvalt ümbritsevat keskkonda uurides, suheldes erinevate inimestega ja eakaaslastega ning täiskasvanutelt juhiseid ja toetust saades. Kolmandaks eluaastaks kujuneb lapsel minapilt ning ta on valmis suhtes teistega õppima. Enamik 3-aastaseid lapsi oskab öelda: • mis ta nimi on • kelle laps ta on • mis talle meeldib • mis talle ei meeldi • mida ta oskab hästi • mida ta ei oska hästi Koos lapse personaalse, sotsiaalse ja emotsionaalse arenguga kujuneb ka lapse valmisolek õppimiseks üldse. Sotsiaalse arengu eesmärgiks on soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele
Eakaaslased on oma suhtlemisoskuste tasemelt sarnased Lapsed ei oska kompenseerida oma puudulikke oskusi ning tulla toime enda mittekohase käitumisega 8 Suhted eakaaslastega Mängude ja tegevuste käigus eakaaslastega omandatakse uusi sotsiaalseid oskusi ja suhtlemisreegleid Lastel on sageli ühised huvid ja ühised ettevõtmised 9 Aktsepteeritus/tõrjutus ... On olulised eakaaslaste gruppides toimuvad protsessid Lapse võime luua positiivseid suhteid kaaslastega on väga oluline sotsiaalse arengu komponent Kuuluvustunne on väga oluline Lapsed vajavad, et neile näidatakse, kuidas ,,raskete" kaaslastega positiivselt suhelda 10 Aktsepteeritud lapsed Sotsiaalsemad Vähem agressiivsed Tunnetuslikumalt kompetentsemad Omavad stabiilseid mängukaaslasi Hiljem omavad kindlat sõpruskonda
Kui teda keelata tegevuse juures, mis võib talle ohtlik olla, hakkab ta ikkagi jonnima ega saa aru tegevuse võimalikest taga-järgedest. Kaheaastane väljendab oma tundeid juba sõnadega, mitte ainult nutu või rahutusega. Ta on tundeküllane oma vanemate vastu, ent näitab kiindumust ka teiste inimeste vastu. Võõraste lähenemiskatsetele reageerib ta ettevaatlikult ja umbusuga. Talle meeldib küll omasuguste seas olla, kuid mängitakse kõrvuti , mitte koos teistega. Laps ei oska veel asju teistega jagada. Teise eluaasta keskel tekib sümpaatia (kaastunne, abi) ka eakaaslase suhtes. Last kurvastab enim lahusolek vanematest või muudatused elus (lastesõim, haigla). Laps avastab, et ema pole hetkel tema jaoks ning kogeb lahusolekuhirmu. Teise eluaasta lõpuks on laps omandanud järgmised sotsiaalsed oskused: väljendab lihtsaid emotsioone, mis on tugevad ja vahelduvad kiiresti ;
sõnu ütlema hakata. Kuidas lapse kõnearengut toetada: a) anna lapsele head kõnelist eeskuju. Räägi mõõduka tempoga, kasuta lapsele eakohast sõnavara. Kuula, mida laps ütleb. b) kaasa last vestlusesse, et ta saaks rääkida pikemalt oma kogemustest, tegemistest, mängust ja tunnetest (mida sa täna tegid, mis ja miks sulle meeldis, ei meeldinud? mida uut täna teada said?). c) julgusta last suhtlema nii eakaaslaste kui ka teiste täiskasvanutega. d) loe või jutusta lapsele (nt unejuttu) ning arutle koos lapsega tegelaste ja tegevuste üle. Sama lugu võib lugeda ja jutustada mitmeid kordi. e) lugege luuletusi, liisusalme ja vigurlauseid, kus on palju kordusi (tii-tii-tihane, vaa-vaa- varblane; midli-madli, kudli-kadli). f) mängige erinevaid sõnamänge (vastandsõnade leidmine, mõistatuste lahendamine, mida ütlesin valesti).
KÕNE ARENGU PERIOODID 0-1 eluaasta ehk kõne eelne suhtlemine Teisest neljanda elukuuni teeb sõltublaps tahtlikult rahulolu väljendavaid häälitsusi ta koogab. Koogamise algusaeg sõltub lapse füüsilise küpsemise kiirusest ning on individuaalselt erinev: mõnel lapsel algab see 6. nädalal, teisel 3-4ndal elukuul. Koogamisel on selge kommunikatiivne eesmärk. Laps koogab vastuseks teise inimese poolt öeldule või püüab ise häälitsuste abil teistega kontakti luua. Sellel kõneperioodil meenutavad lapse häälitsused tuvi omi. Häälitsused koosnevad peamiselt täishäälikutest, kuid ka h kasutamine võib olla sage (Kikas 2008:40). Kusagil viienda ja kaheksanda elukuu vahel hakkab laps avastama neid helisid, mida ta suudab tekitada. Ta hakkab avastama erinevaid konsonante ja vokaale, näiteks nasaale (n) ja hõõrdhäälikuid (h, f) ning hakkab nendest moodustama silpe (Veisson&Veispak 2008:42).
Arenguvestlus on usalduslik ja dokumenteeritud jutuajamine õpilase, tema vanemate ja klassijuhataja vahel, mille juures peatähelepanu on lapsel. Et laps veedab peaaegu poole oma ärkvelolekuajast koolis, on kodu kõrval just kool järgmine mõjukas tegur tema arengus. Kui tahame ta edasijõudmist maksimaalselt soodustada ja sellele kaasa aidata, tuleb teha koostööd kooli ja kodu vahel. Iga laps on ju individuaalne ja omanäoline, teda ei saa ega tohi valada teistega täpselt ühesuguse vormi järgi. Sellepärast on õpetajatele oluline õppida last tundma ka väljaspool koolitundi, saada teada, kuidas ta käitub kodus, millised on tema suhted vanematega, millised on tema koolivälised huvid, kas ta leiab kergesti sõpru jne. Vanemad omakorda on huvitatud tagasisidest lapse õppimise ja käitumise kohta koolis: mõnigi kord võib laps näidata end kooli- ja kodukeskkonnas sootuks erinevast küljest
suurenemise tippu. Kas on olemas kasvatusiga? Kasvatuse põhifunktsiooniks on taotleda kasvandiku jõudmist iseseisva enesesuunamiseni oma tegevuses ja käitumises; ehk kasvandiku ettevalmistamist iseseisvaks toimetulekuks elus. Toimetulek on inimese teadlik tahe hakkama saada ja tähendab enda jõupingutusi. Järelikult, kui kasvatuse lähtekohaks on inimese kasvamine jõudmaks teatavale arenguastmele – iseseisev toimetulek elus, siis peaks kasvatusega seotud olema teatud kasvatusiga – täiskasvanu küpsuseni jõudmine – iseseisva toimetuleku saavutamine on iseseisvas elus, millest peale tuleb inimene toime enesejuhtimise ja ka enesekasvatusega. Kasvatusiga lõpeb täiskasvanuikka jõudmisega – ehk kasvatus toimub lapse ja noorukieas. Kasvatus loob tingimused inimesele toimetuleku omandamiseks nii väljastpoolt pealepandud kui ka oma soovide täitmisel. Millal on inimene kasvatatav?
Koolieelik – lihastiku ja luustiku areng (tugevus ja jõud), tasakaal ja koordinatsioon, peenmotoorika, hammaste vahetumise algus. • Harjutamise ja praktiseerimisvõimaluste olulisus • Fundamentaalsed baasoskused => küpsemine • Spetsiifilised erioskused => harjutamine • Füüsiline välimus ja osavus => sotsiaalsed suhted. Kainik – Latentsusperiood................, • Oluline enesekontseptsiooni aspekt • Võrdlemine teistega • Variatiivsuse tõus • Sõltuvus elustiilist suureneb • Ülekaalulisuse probleem. Murdeiga - • Keniston (1970): 11-12a -16-17a => murdeiga 16-17a - … => noorukiiga • Brooks-Gunn (1988): 11-12 kuni 15-16a => varane murdeiga 15-16 kuni 19-20a => hiline murdeiga. • Varane murdeiga => – üleminekuaeg – suured muutused igas aspektis – füüsilised muutused – suguküpsus! • Hiline murdeiga => – kohanemise aeg, – uue identiteedi
09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju Temaatiline jaotus: füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine kognitiivne areng – intellektuaalne areng sotsiaal-emotsionaalne areng- suhted teistega Tööjaotus: missugune arenguperiood mis teema praktiline või teoreetiline käsitlus William Stern Euroopa arengupsühholoogia rajaja päevik laste arengu ja keele kohta (1914) G. Stanley Hall (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs laborikatsed laste taju, mälu, õppimise jms kohta Miks inimesed arenevad erinevateks? Geenid- individuaalsed erinevused füüsises, iseloomus soost tulenevad erinevused
Olete kunagi restoranis teenindajaga ebaviisakalt rääkinud või sõimanud mõnda kassapidajat? Isegi kui arvate, et laps selliseid asju ei märka, õpib ta alateadlikult vanema eeskujul käituma. (Lasteombudsman, 2014) Jälgige märke, mis võivad viidata sellele, et last kiusatakse. Kas laps keeldub kooli minemast? Olete järsku märganud oma lapses kalduvust agressiivsusele või on lapsel probleeme oma emotsioonidega, on ta muutunud kartlikuks või murelikuks, ei taha teistega välja minna? Lastel võib olla ebameeldiv oma vanematega kiusamisest rääkida, tihti ilmnevad aga ohumärgid tükk aega varem, kui laps ise kiusamisest kodus rääkima hakkab. (Lasteombudsman, 2014) Hoidke kooli ja õpetajaga sidet. Kui teile tundub, et teie laps on koolikiusamise ohver, rääkige õpetajatega. Paluge, et nad hoiaksid õpilaste omavahelistel suhetel silma peal. Leppige kokku nii õpetajate kui teiste lastevanematega, et probleemide korral asutaks kohe lahendust otsima
sotsialiseerumine aga inimese seesmiselt kulgev protsess (Aimre, 2001:161). Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks ühiskonna täieõiguslikele ja aktiivsetele liikmetele. Algteadmised ja oskused sellest, kuidas toimib füüsiline ja sotsiaalne keskkond, loovad aluse sotsiaalse kompetentsuse kujunemiseks. Sotsiaalne kompetentsus kujutab endast võimet suhelda ning olla teistega vastastikustes seostes kasulikul, abivalmil ja toetaval viisil (Lindgren ja Suter, 1994). Rääkides sotsiaalsest kontekstist lapse arengus ei saa mööda Võgotski sotsiaalkultuurilisest teooriast ja sotsiaalse õppimise teooriast. 3 Võgotski sotsiaalkultuuriline teooria (Veer ja Valsiner, 1991; Kozulin, 2003) sai alguse 1920. 30. aastatel. Võgotski arvates
võtaksid need omaks ja alluksid neile, noorematel lastel on sageli raske täita mängureegleid, kuid vanematel lastel see enam nii raske pole. · Reeglimäng koolieas Reeglimäng vahetab välja sümbolmängu. Traditsiooniliselt peetakse reeglimänguks mängu, kus on kindlad normid ja täpne mängu käik. Reeglimängus osaleb vähemalt kaks mängijat ja nad on seotud konkreetsete esemetega. Reeglimängu iseloomustab neli komponenti: 1. mänguasjade ja esemete olemasolu 2. mängureeglid 3. mänguvõimed ja valmisolek 4. mängija isiksus tervikuna Lisaks neile neljale komponendile võib reeglimängus esineda ka mitmesuguseid liisusalme. Reeglimängudel on suur mõju lapse arengule. Mängijad peavad reeglitest kinni pidama, jagama rolle omavahel, kooskõlastama reeglid või nende muutmise. Mäng ja uurimine??? 4.Montessori, Fröbeli ja Steineri vaated laste mängust.
vanuses lapsed õpivad õppima - kuidas olla tähelepanelik, kuidas jätta meelde ja kuidas nt luua seoseid uudse ja tuttava info vahel. Lapsed hakkavad neid protsesse teadvustama, millele saab ehitada enesejuhtimisoskused. ➧Lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskuste kujunemine. Algklassides peaksid lapsed omandama tugeva baasi lugemise, kirjutamise ja arvutamise oskustele. ➧Teadmistes lähiümbrusest ja maailmast. ➧Motivatsioon, enesehinnang ja sotsiaalne areng. Lapsed mängivad endiselt meelsasti, kuid neil on ka tugev vajadus osaleda formaalses õppimises ja olla selles edukas. Enesehinnang on seotud kooliedukusega ja lapse suhtlusringkonna moodustavad klassikaaslased, kellega hakatakse end võrdlema ja kellega suheldes arenevad nende sotsiaalsed oskused. Vanus 10-14 aastat: Eneseregulatsioonioskused. Lapsed õpivad tulemuslikumalt juhtima oma käitumist ja tavapärastes oludes on suutelised teadlikult korraldama oma igapäevaseid tegevusi ning võtma vastutust ka kodustes kohustustes
KEHTESTAMISTEHNIKAD Kehtestav käitumine vastuolude korral on lõppkokkuvõttes tulemuslikum kui agressiivne käitumine, kuna inimene, kelle peale on häält tõstetud või keda ähvardatud, jätab selle meelde ja sellege rikutakse ära suhted. Kehtestamine tähendab kindlalt enese huvide eest seisvat ning samas suhtluspartnerit arvestavat käitumisviisi. Kehtestava käitumise puhul arvestatakse teistega, loobumata seejuures oma huvidest, õigustest ja vajadustest. KK võib toetuda eespool baasilistele isiksuse hoiakutele, nagu enesearmastus, sallivus, eneseusaldus. · Lorr&More : 1) sotsiaalne kehtestamine, 2)õigusi kaitsev, 3)direktiivne, 4)kehtestamine sõltumatuse saavutamisel. Tubbs&Moss kehtestamisprintsiipid: 1. Su ei õnnestu muuta teise inimese isiksust. 2. Inimesed ei loe sinu mõtteid. 3
Umbes 6-12 aastat lntiimne; vastastikune jagamine Suhtes esineb teadlikkus intiimsusest ja vastastikususest ja see kestab vaatamata väiksematele tagasilöökidele Umbes 9-15 aastat Autonoomne vastastikune sõltuvus Teadlikkus, et suhted kasvavad ja muutuvad; toetumine sõpradele, kuid nende vajaduse- omada teisi suhteid- aktsepteerimine Umbes 12 aastat kuni täiskasvanu iga Põhjuslikkuse mudelis on eakaaslaste vähesel aktsepteerimisel otsene põhjuslik seos. Juhuslikkuse mudelis lähtub tulemus pigem kestvamatest omadustest, nagu näiteks agressiivsus ja häbelikkus kui põhjusest endast. Ühiskondlikku staatuse, enesehinnangu, psühhopatoloogiliste sümptomite ja täiskasvanutevaheliste sõprussuhete kvaliteedi peamised tulemused olid järgmised: tõrjutus eakaaslaste poolt ennustas kehvemat ühiskondlikku seisu (ootused töö suhtes ja töösooritus, sotsiaalsete tegevuste ulatus)
Arengu teooria puudused liiga jäik uurimismetoodika, toetus liialt verbaalsele testimisele. Matemaatilise arengu puhul ei lange kokku, matemaatika ja keeleteadus on erinevad. Ei pruugi areneda kõikidel lastel ühtemoodi. L. Võgotski kultuurilis-ajalooline arenguteoori. Elas aastatel 1897-1934. Tema teoseid avaldati palju hiljem. Teda ei ole eesti keeles saada. rõhutab sotsiaalset aktiivsust võimete arendamisel lapse arengut mõjutab keskkond - mida laps oskab teha täna teistega, seda oskab ta teha ka homme üksinda lähima arengu tsoon täiskasvanu ja eakaaslane arengu ning õppimise juhendajatena koos õppimine ja aktiivne õppimine Eriksoni psühhosotsiaalne areng Rootsi psühholoog elas aastatel 1902-1994 8 tsüklit: 1. usaldus vs usaldamatus kõige tähtsam on turvalisus, sisemine ebakindlus 2. iseseisvus vs häbi ja kahtlemine oluline see, et lapses tekiks võime ise hakkama saada,
Sa võid leida, et kui laps ei ole näoga sinu poole, ei vaevu ta sind eriti kuulama. Seepärast seisa tema suhtes nii, et te saaksite teineteisele otsa vaadata. Kõne ergutamine 19.-21. elukuuni Kõneoskus areneb aina edasi ja laps saab aru, et rääkimine ei ole ainult oma tunnete ja mõtete väljendusvahend, vaid ka hea seltskondliku kontakti loomise moodus. Ta on üha rohkem huvitatud vestlusest. Suurenev sõnavara ja keerukam lauseehitus võimaldab lapsel vestluses osaledes end ka keerukamalt väljendada. Nõuandeid · Palu lapsel asju nimetada. Osuta mõnele esemele, mida ta teab. ning küsi, kuidas seda nimetatakse. Laienda mängu järkjärgult objektidele, mida ta sinu kuuldes varem nimetanud ei ole - kui ta kõhkleb, ütle otsitav sõna talle ette. · Reageeri lapse jutule. Kui sa aasta ja üheksa kuu vanuse maimiku jutust ka täielikult aru ei saa. reageeri ikkagi positiivselt näiteks naeratuse või noogutusega
- Teadvustatud ja mitte-teadvustatud eesmärgid - Suhtlemisprotsess on pidev - Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine - Suhtlemine on transaktsionaalne - Igas transaktsioonis inimene annab ja saab midagi - Suhtlemine on “turumajanduslik” - Emotsionaalsus ja kontroll - Komplementaarsed ja sümmeetrilised vahetused - Suhtlemine on pöördumatu protsess - “delete” funktsioon puudub! Interpersonaalsete oskuste valdkonnad - Teiste inimeste tundmine ja usaldamine - Kommunikeerumine teistega täpselt ja ühemõtteliselt = eneseväljendusoskus - Üksteise aktsepteerimine ja toetamine - Konfliktide ja suhteprobleemide konstruktiivne lahendamine Sotsiaalne kompetentsus (Buhrmeister, 1988): - interaktsioonide ja suhete algatamine; - isiklike õiguste eest seismine; - eneseavamine; - teiste emotsionaalne toetamine; - interpersonaalsete konfliktidega toimetulek Suhtlemise tasandid Self, diaad, grupp Suhete (inimese?) olemus: Self
Vastastiku abi meetmest sõltub ka üldedu (sama). Mängu toetajaks on mänguasi. Mänguasi on lapse suure ja väikse motoorika arenemisvahend. Meie ajal valivad lapsed meelsasti teraviljaga täidetud mänguasju, mis annab hea võimaluse uurida, tunda, hoida ja visata. Laps hoiab mänguasja käes, kompab ja viskab. Erinevad spordivahendid (pallid, batuudid, kiiged) õpetavad last oma keha kontrollima, arendama koordinatsiooni ( . 2004). Tähtis pole mitte mänguasjade rohkus, vaid see, kui palju ja kuidas laps nendega mängib. Õige mänguasja valimisel peab vanem teadma, et mänguasi peab olema lapsele eakohane, soodustama lapse edasist arengut. Mänguasjal peaks olema mitu otstarvet. Mängimiseks on vaja luua õige mängukeskkond. Mänguasi peab sealjuures olema ainult abimaterjaliks, mille abil lapsel oleks võimalik matkida täiskasvanute tegevusi ja käitumist, loomade häälitsusi ja
· räägib palju · ei käitu oma eakohaselt · suudab leida kergesti kontakti aga ei suuda neid hoida · kergemeelne seega kasuatatakse teda tihti ära · asjad pidevalt kadunud · ei oska hoida asju · ajameelsus · nõrk B metoorika, kirjutamine ja joonistamine · vastuütlemine · sõna kuulmatus · süüdistab tesi · ebasotsiaalne käitumine · suur tähelepanu vajadus · madal enesehinnang · pealetükkivad · ei oska teistega arvestada · kiiresti muutuvad tujud · unehäired · äkilised korduvad liigutused · voodimärgamine ÜLDISED NÕUANDED TÄISKASVANULE · tuleb olla nõudmistes järjekindel · kindel päevakava koos lapsega. Sama päevakava kehtib ka vanemale. · Päevakava võib olla ka piltide näol · suulised korraldused lapsele olgu lühikesed, konkreetsed, arusaadavad · ühtlusta kodu ja lasteaia/kooli nõudmised;
Võrrelda saabki õppekavas etteantuga (lasteaia õppekavas). Millisele üldistusastmele/tasemele peaks kokkuvõttev hinnang antama? Peame ütlema midagi konkreetsemat. Peame jagama arengutaseme tükkideks, andma olulismalt konreetsemat hinnagut, kui et vastab normile/ei vasta. Mis arenguvaldkoni oleks vaja teada/mis tasmeid on vaja teada? Mis juppideks saab jagada? Kognitiivne, emotsionaalne, sotsiaalsus, motoorika. Traditsiooniline: Sotsiaalne areng: on suhtlemine teistega, kuidas teistega käituda, kuidas teisie mõista, nende heaks teha, kuidas neid kohalde, oma soove neile edastada. Emotsionaalne areng: tunnete väljendamine, nende ohjeldamine vastavalt vanusele. Füüsiline areng: motoorsed oskused, ka lapse kasv, kas on valmis füüsilise arengu poolt, kas ta on suuteline kandma oma koolikotti. Motoorsed oskused on koolieelses eas olulised väga! Vaimne areng: infotöötlus, kuidas infot vastu võtab, infot eristab, kuidas tp on lood? Kui pikalt
o Käitumise otsese vaaltuse kaudu. o Teise inimese nagu õpetaja või vanema käest küsimise teel. o Või lapse käest küsides. · TÕRJUTUD LAPSED tõenäoliselt on uurijate suurim huvi keskenduda 8-11 aastaste laste tõrjumise uurimisele. Tulemus näitas, et 30% nendest lastest olid tõrjutud. Tõrjutud lastel näib olevad mitu alamtüüpi ja erinevad põhjused tõrjutuseks eakaaslaste poolt. Eriti paistab esinevat suur erinevus mõnel lapsel, kes on tõrjutud, agressiivsuse tõttu, ja teiste laste vahel, kes on tõrjutud oma alalheitlikuse pärast. · POPULAARSED JA VASTUOLULISED LAPSED populaarsetel lastel on hea suhtlemis oskus, nad i ole väga agressiivsed ega endasse tõmbunud. Populaarsust mõjutavad samuti teised tegurid. Puberteedi ajal on varajane füüsiline küpsemine samuti muutuja, mis mõjutab
inimene end ise arendab). Arengu alatüübid: füüsiline areng (silmaga näha; erinevad kehastruktuurid muutuvad/arenevad) motoorne areng (progresseeruv omandamine, roomamine-kõndimine-hüppamine- keksimine) kognitiivne areng (kõne, keel, mõtlemisprotsessid, õppimisprotsessid, emotsioonide reguleerimine) - peegeldab intellektuaalsete oskuste kasvu sotsiaalne areng (kuidas teistega suheldakse, sõnavara, käitumine tuttavatega ja võõrastega) Arengu periodiseerimine: autorid käsitlevad seda erinevalt ja seetõttu tuleb teadusliku töö tegemisel panna viide juurde, kelle periodiseerimist kasutatakse. Areng jaotatakse kaheks arenguliseks protsessiks: 1 küpsemine – arengulised muutused kehas. Tekivad vanuse suurenedes; on kohati ennustatavad; bioloogiline areng, mis põhineb geenidel
pelglikud b. „Kerged“ beebid – Mängulised ja kohanevad uute olukordadega kiiresti c. Rahulikud või aeglased beebid – Väheaktiivsed ja mõõdukate reaktsioonidega 3. Ühenda mõiste selle sisuga a. Moraalireeglite teadmine – Moraalne mõistmine b. Moraalireeglite kasutamine mõtlemisoperatsioonides – Moraalne järeldamine c. Teadlikkus halvast ja heast – Moraalne mõistmine d. Moraalireeglite järgimine – Moraalne käitumine e. Võime mõelda moraalsetest kogemustest – Moraalne järeldamine 4. Sotsiaalseid reegleid on neli tüüpi. Palun vii omavahel vastavusse reegli tüübi nimetus ja sisu a. Kokkulepped ühistegevuste ladusamaks toimimiseks – Konventsioonid b. Reeglid, mis keelavad inimesel iseennast kahjustada – Prudentsiaalsed reeglid c. Universaalsed printsiibid õige ja vale käitumise üle otsustamiseks – Moraalireeglid
tõenäosus valetamisele on suurem. Tõde eksisteerib kolmel viisil: · Selles tähenduses, et inimesed ei taha kaotada seoseid tõelise/kombitava reaalsusega - tõde seos reaalsusega. · Inimene tunnetab, et suhtlemine teiste inimestega on väärt vaid siis, kui see on õiglane - tõde seos iseendaga. · Suhtlemine teiste inimestega ei tohi olla lugupidamata - tõde seos teistega. Mõned näpunäited, kuidas saada aru, et laps valetab: · Miimika: silmside vältimine, pilgu kõrvalepööramine ja maha vaatamine, nägu muigel, üks suunurk suundub üles teine alla, punastamine, pea langetamine või pööramine. · Keha: pinges, jäigalt otsesuunas kulgevad või nurgelised liigutused, kõnelemise ajal käega, sõrmega, rusikaga suu katmine. · Käed: kõnelemise ajal silmalau hõõrumine, kõnelemise ajal nimetisõrmega nina või
Vaja on bioloogilist arengut ja et oleks keskkonnas mingid tingimused ja nähtused mida saame omandada. Vastavalt millised on keskkonnas märgid kujuneb mõtlemise areng. Märgisüsteemid kõik kultuurilised fenomenid, millega üritame taasesitada reaalsust. Tuleb eristada tavamõisteid ja teadusmõisteid. Mõistete areng. LÄHIMA ARENGU TSOON: Metafoor erinevuse kohta, mis iseloomustab individuaalset sooritust ja juhendamisel saavutatud sooritust (täiskasvanute ja eakaaslaste grupi abiga). Lapse teadmised arenevad keerukamate lahenduste suunas (täiskasvanu juhendamise kogemuse kaudu) Mängud võtab laps sageli üle sotsiaalsed rollid, mida tal igapäevaelus veel ei ole (mängimise kaudu õpib laps rolle mõistma). Lähima arengu tsoon on nagu praemuna teadmised, mida laps teab ja oskab, väljaspool seda on teadmised, mida laps ei oska, kuid nende vahel on piirkond, kus laps on võimeline asjadest
Vaadeldakse, mida teeb. Pärast küistakse lapselt, kas tegi, või mitte. Tuleb välja, et selliste protseduuridega 3aastatest valetab 1/3, 4-7 70-80%. Uuringud näitavad, et valetamine eelkoolieas see suureneb koolieaalguseks. Noorukid, täiskasvanud inimesed valetavad: - Et vältida teistele haigettegemist - Et saada teatud eeliseid - Et kaitsta või saada materiaalseid ressursse - Et suurendada või vähendada teistega seotust - Et kaitsta ennast: vältised eneseavamist või tõsta oma mina teiste ees - Et vältida konflikti - Et kaitsta teist inimest. Kuidas see, et indiviid tõtt ei räägi, paistab kõige rohkem silma mitteverbaalses käitumises. Laps: pöörab silmad maha, näost punaseks. Täiskasvanu: pinges, keerab pilgu maha, punastamine, suu katmine käega. Silmalau hõõrumine, ninapuudutamin, jalad risti kui käed laiali.
o Enesejuhtimine : initsiatiiv, eesmärgikindlus või püsivus oma tegevustes, vaba aja sisustamine 2. Sotsiaalsed oskused (social skills) o Interpersonaalsed oskused teiste inimestega suhtlemine o Vastutusvõime oma tegude eest vastutamine ühiskonnas o Enesehinnang millega saan hakkama, millega mitte, oskus hinnata, kuidas näen end võrreldes teistega, peaks olema adekvaatne. o Manipuleeritavus teiste poolt intellektipuudega inimesed ei oma mõtlemisvõimet ja kriitilisust et tulla toime ilma ära kasutamata, ei oska hinnata tegude tagajärgi. o Reeglite järgimine seotud vastutusvõimega, oluline on see kas reegleid mõistetakse ning siit tuleb probleem, kuna intellektipuudega inimene ei suuda infot töödelda ja ei suuda reegleid järgida.
Õpetajad on omandanud teadmisi, kuidas nende lastega käituda, kuid nad tunnistavad, et ka nemad tunnevad ebakindlust. Õpetaja ülesandeks on kindlasti aidata lapsel leida oma võimed ja võtta end sellisena nagu ta on. Õpetamise meetodid peavad olema kohandatud lapse võimetele, sinna kuulub ka füüsiline tegevus. Raskusi tekitavad kindlasti erinevad väljasõidud ja matkad, sest epilepsiaga laps peab olema sealgi turvatud. Epilepsiaga laps peaks saama tunda end teistega võrdselt, sest tavaliselt on neil oma haiguse tõttu madal enesehinnang. Vihahood ja hüsteeria on olukorrad, kus täiskasvanu peab säilitama rahu ja ootama kuni laps on rahunenud, samas tekkivad afektiivsed krambihood võivad hirmutavad olla ka kaaslastele. Epilepsiaga võivad kaasneda kaasnähud, milleks võivad olla motoorsed häired. Motoorsed oskused ja vilumused on tähtsaks üldises arengus. Motoorika areng on tihedat seotud sotsiaalsete oskustega
sotsiaalsete oskuste ja pädevuste kujundamine. 4. Sotsialiseerimise sihipärasus ja arendusülesanded. Lapsevanemate ja ka teiste täiskasvanute poolt lapsele pakutav sotsiaalne arengukeskkong tuleneb vähem või rohkem teadvustatud ootustest laste arengule. Need ootused määravad suures osas ka kasvatuse iseloomu. Arendusülesanded on ülesanded, millega lapsed püüavad hakkama saada kindlatel arenguastmetel (nt kõndimine, rääkimine). Nende ülesannetega õigeaegne toimetulek on eelduseks, et ka järgnevate ülesannetega vanemas eas hakkama saadakse. 5. Soorollide kujunemine. Täiskasvanud kohtlevad poisse ja tüdrukuid sündimisest peale erinevalt ning koos sellega edastavad neile sõnumi, kuidas mees või naine peaks käituma. Nii on laps pideva surve akk, et ta võtaks omaks käitumisviisi, mida peetakse konkreetses kultuurikontekstis ja regioonis õigeks. 6. E. Eriksoni psühhosotsiaalsete kriiside teooria. Toetudes Freudi psühhoanalüütilistele
1) kujutlus endaga, kuidas see paistab teistele, 2) kuidas teised hindavad meid ja meisse suhtuvad, 3) emotsioonid seoses teiste suhtumisega minusse. Inimesed tunnevad emotsioone seoses teiste suhtumisega. Kui arvame, et hinnang on positiivne, siis suhtumine endasse muutub positiivsemaks ja vastupidi. Peegel- mina teooria: Kujuneb positiivne mina mina pilt Teised suhtuvad minusse hästi Mina, kes loob teistega suhteid: Teised suhtuvad minusse hästi, halvasti, negatiivne mina-pilt, positiivne mina-pilt. Tegelik Ann, keda teavad vanemad. Anni mõte enda kohta. Anni arvamus, mida tema sõbranna Triin temast mõtleb. Tunne sellest, mida sõbranna Triin temast mõtleb. Triinu mõte sellest, mida Ann arvab, mida Triin Annist mõtleb. Mina koosneb spetsiifilisest mina tundest, kida kujundatakse ja millele antakse....? Ise (self) ja ühiskond on kaksikud, keda ei saa teistest lahutada
hakkavatele inimestele. Materjali kokkupanemisel on kasutatud mitmete arengupsühholoogide koostatud materjale, mille loeteluga saad tutvuda materjali lõpus. 6 Alustuseks otsi vastused järgmistele küsimustele: Mis kasu on võimalik saada õppides tundma inimese arengut? Kuidas just see materjal läheneb arengupsühholoogiale kui ainele võrreldes teistega? Mis on tähtsaim muutus inimese eluteel? Millised suhtlemisega seotud ja individuaalsed muutused mõjutavad inimest? Kuidas saab vaadelda inimese arengu muutusi? Milliste meetoditega sotsiaalteadlased vaatlevad inimest ja kui eetilised need vaatlused on? 7
annaabi.ee 
