Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sotsiaalsed oskused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
meelsasti, hell, häbelik, armastab, ehkki, omandit, oota, soorolli, vestlust, õnnetu, kade, süütu, juhitud, ootamatult, vihane, algatab, mängima, selga, sidemeid, teistega, stereotüübid, kitsi, sõprussuhted, muutlikud, õhutab, tegevusega, kujutlus, naerab, samast, saades, uskuda, suuremates, saamas, tugisammas, lähema, tendents, manipuleeridaloob sõprussuhteid nendega, kellega on tihti koos; tegutseb kontakti luues ja säilitades sihipäraselt; järgib lihtsamaid sotsiaalseid reegleid ning eeskujudele toetudes jäljendab igapäevaelu rolle ja tegevusi. Neljandal eluaastal: Neljandal eluaastal on lapsel teiste inimeste tunnetest ja mõtetest veel piiratud ettekujutus. Tema meeleolud vahelduvad endiselt väga kiiresti: ta võib olla ülevoolavalt rõõmus, kuid mõne aja pärast juba õnnetu ja pahur. Sageli kasutab laps oma emotsioone piiride kindlakstegemiseks, mitte niivõrd tunnete väljendamiseks, (näiteks soovib ta poes olles saada kindlasti kommi ega ole nõus ilma selleta poest lahkuma või protestib häälekalt, kui tal palutakse oma asju koristada). Oma emotsioone, soove ja tahtmisi väljendab laps kõne abil, ta oskab öelda, kas ta on kurb, rõõmus või on tal paha tuju. Lapsel hakkab ümbritseva kohta kujunema emotsionaalne hinnang,
13.-15. elukuu Lihtsad kujundid, piltmosaiigid, ehitusklotsid, väike pall, kujundi sorteerid. Mängida palli veeretamist. Lõbustab ennast raamatust tuttavate piltide otsimise ja neile osutamisega. Keskendub pikemaks ajaks piltmosaiikidele. Mängides hakkab ilmnema kujutlusvõime. Juttu ettelugemisel ilmutab miimikaga suurt kaasaelamist. Keskendub hästi kuni tegevuse lõpetamiseni. Mängib kujutlusmänge. Meeldib mängida vee ja liivaga. 1,5 kuni 3 eluaastat Mängi temaga meelsasti. Jäta lapsele tegevusruumi (laps tahab ise avastada ja uurida). Võimalda eakohast tegevust. Tunne tema saavutuste üle heameelt. Ole enese vastu aus (nii laps kui täiskasvanud peavad olema hea meeleolus). Ära tee liiga tihedat päevakava. Lase tal teiste lastega mängida. Selgita välja, mis talle eriti meeldib. Julgusta maimikut noorema õe või vennaga mängima. Võimalda lapsele erinevaid mänguasju. 15.-18. elukuu
nendega koos mängida. Suudab ise lusikaga süüa. Potilkäimisega on tõenäoliselt juba algust tehtud, kuid laps ei suuda oma põit ja soolestikku veel täielikult kontrollida. Tahab vannis olles sind aidata ja ise hambaid pesta. Meeldib väikeste ülesannete täitmisega kaasnev vastutus. Võib sinu eemaldudes mõnda aega nutta, aga kui sa jälle vaatevälja ilmud, jätab peagi järele. Võib võõraste inimestega häbelik olla. Oskused 25.-30. elukuul Õppimine · Ajast arusaamine avardub. Teeb vahel mõistetel "täna" ja "homme". · Tunneb talle näidatud fotodelt ennast ära. · Januneb uute, koduväliste kogemuste järele ja naudib käike uutesse kohtadesse (näiteks loomaaeda). · Tänu vilkale kujutlusvõimele ning võibolla ümbritsevast maailmast arusaamise väljendusena omistab elututele objektidele inimlikke omadusi
Headeks kordamine. Üllatusmomendi olemasolu (üllatust peitev mänguasi). mänguasjadeks selles Tähtis osa mängus on vastastikusel matkimisel (üksteise näoilmete ja liigutuste jäljendamine) viib nn andmis- ja võtmismängudeni. vanuses on ka kõristi, Laps hakkab algatama mängu ja vestlust ise. Laps soovib vurr, , üllatust peitev mängudesse vaheldust ootamatused tuttavas mängus. Automaatne lelu, klotsid, teiste matkimine muutub nüüd tahtlikuks. Laps suudab haarata mängu lastepeegel. Heli
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Psühholoogiateaduskond Thea Kaljur 2-7 aastaste laste arengu jälgimine ja analüüs Praktika 2 Juhendaja: Maie Joaveski Sisukord Praktika sisu............................................................................................................................3 Lasteaia kord........................................................................................................................3-4 2-4 aastased lapsed........................................
seega tema vajdused tuleb rahuldada ning teda pannakse tähele eelisjärjekorras. Kogu perekonna jaoks oleks suur pluss see, kui läheduses oleks mõni teine sugulane, kes tegeleks samal ajal suurema lapsega. Kasu oleks ka sellest, kui keegi saaks imetamise vahepeal beebit vaadata, et emal oleks aega ka suurema lapsega tegelemiseks. Uue lapse tulek perre on suur ja tähtis sündmus, seega peaks vanem saama aru ka suurema lapse tunnetest. Isegi siis, kui suurem laps armastab oma väiksemat õde/venda, on peaaegu vältimatu, et ta tunneb kadedust beebile pööratava tähelepanu pärast. ( Hansson, J. , Oscarsson, C. , Õnnelikud lapsed, Tallinn, Varrak, 2006, lk 60-61) 1.2 Õdede-vendade vaheline rivaalitsemine Üksteise peale kaebamine ning uue õe või venna vihkamine alates sellest päevast, kui ta perekonda tuleb, on vaid kaks näidet, kuidas rivaalitsemine toob kaasa kaose peresuhetes.
Lapse areng, jälgimine ja analüüs Vaatlus Juhendaja: Sisukord 1Üldandmed.......................................................................................3 1Probleemi kirjeldus ja oletatav põhjus................................................4 Arengu põhivaldkondade kirjeldus.......................................................5 2 Motoorika........................................................................................5 2.1Meetod ja protseduur..................................................................................... 5 2.2Motoorika arengu iseärasused........................................................................6 3Sotsiaalsed oskused..........................................................................7 3.1Meetod ja protseduur..................................................................................... 7 3.2Sotsiaalsete oskuste arengu iseärasused.....................
- pikkus 95cm 112cm (statistiline keskmine 104cm) TÜDRUKUD · kaal 13kg 21kg (statistiline keskmine 16kg) · pikkus 94cm 112cm (statistiline keskmine 104cm) Nelja- aastase lapse parooliks on seiklus. Neljane laps on tõeline seikleja, kartmatu, uudishimulik, erk. Ta on avastamas inimesi, elu ja maailma. Tema fantaasia on täies õies, ning tema tõekäsitlusel puuduvad igasugused piirid. Neljane laps on meeldiv, rõõmus ja temaga on kerge suhelda. Ta armastab oma baasi oma vanemaid, oma kodu, oma õdesid-vendi, kui tal neid on. Enam ta ei kahtle asjade olemuses; ta teab, mis tal on, ja see on talle täiesti meelt mööda. Kuid nüüd tahab ta enamat. Nelja- aastaselt on laps esmakordselt oma noore elu jooksul võimeline pidama midagi vestluse laadis sõnavahetust, milles vahetatakse mõtteid ja arvamusi nind milles saadakse osa teineteise sisemistest veendumustest, tõstes lausa aimamatu ühtsuse tippudeni.
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste instituut Õpetajahariduse osakond ANDEKAS LAPS- PROBLEEME JA LAHENDUSI Tallinn 2007 Sisukord 1. Andekuse mõiste................................................................................................................ 3 2. Andeka lapse tunnused.......................................................................................................5 3. Kuidas lapses andekust ära tunda?.....................................................................................6 4. Mida lapsevanemad peavad tegema?................................................................................. 8 5. Kerge või habras laps?....................................................................................................... 9 6. Mis kooli laps panna?.......................................................................................................10 7. Andekusega seostuvad kooliprobleemid........
Ühiskonna sotsiaalne kogemus jõuab lapseni tema lähema ümbruse ja lähedaste inimeste kaudu, milleks on perekond. Koduolustikus toimub lapse sotsialiseerumine koos kasvatusega. 4 Atsil on sõpru, kellega koos mänguväljakul turnitakse, kiigutakse ja mängitakse. Ta on ise aktiivne kontaktide looja, eriti oma eakaaslastega. Ats on võimeline kiiresti mängukaaslasi oma tahte järgi mängima panema. Uusi suhteid loob meelsasti ja julgelt. Täiskasvanutega on ta esialgu veidi arg ja võtab aega enne kui usaldama ja suhtlema hakkab, kuigi tema suhtluspartneriteks on suurema osa ajast täiskasvanud. RISKIFAKTORID Kuna Ats on kogu senise aja veetnud oma vanematega, eelkõige emaga, siis on tõenäoline, et lasteaeda minek kergemaks ei lähe. Võimalik, et oleks õige olnud hakata poissi laseaia õhkkonnaga harjutama juba varem, aga siis puudus selleks võimalus
detailselt. Nt laps võtab kannu, kallab kujutletavat mahla kruusi ja joob. Kõnet kasutatakse tegevuse järjestamiseks ja eristamiseks. Fraasid - on iseloomulik palju lühikesi fraase ja lihtsad laused. Ilmuvad kaassõnad peal ja sees, nt tassi sees, laua peal (Kikas 2008). Teise eluaasta lõpus suureneb laste huvi teiste laste vastu, keskendutakse järjest pikemat aega ühele tegevusele. Laps suudab osaleda üsna pikkades vestlustes, kui täiskasvanu seda vestlust juhib - küsides küsimusi või tuues välja asju, mida kommenteerida. Eeldatavad oskused 2 aastasel lapsel Laps oskab: · oma arvamust väljendada; · Teiega vestelda; 7 · täita lihtsaid korraldusi; · mõista esemete funktsioone ning tegevusi tähistavaid sõnu; · vastata küsimustele, mis algavad sõnadega kes/mis. Laps muutub iseseisvamaks ning hakkab täitma lihtsamaid ülesandeid. Ta kasutab mängimisel
Loomulikult toitis ja pesi ta vastsündinut niipalju, närviline kui oli vaja. Eemalt vaadates tundus kõik korras olevat. Ent kui ning laps siiski kõigest hoolimata ikka nuttis, tundis Heike end abi- agressiivne tu ja oskamatuna. Pinge aina suurenes, Heike tajus, kuidas õhkkond. temas kasvas viha selle pisikese karjuva sissetungija vastu. Üha Maik ja Kui ema on ise õnnetu, ei suuda ta ka oma lapsele armastust anda. Heike isa oleksid läinud ükskord peaaegu kaklema. Kuidas asi oli niikaugele arenenud, ei tead- nudki Heike täpselt kinni, sest ta ei suutnud kannatada lapse kisa. 14 MIS ON AGRESSIIVSUS? ON AGRESSIIVSUS? 1
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond ISA ROLL LAPSE KASVATAMISEL Koostaja: Nadezda Stefan Lektor: Tea Välk MA Rakvere 2015 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 1.TRADITSIOONILISE KASVATUSE MUUTUS..............................................4 2.ISA ROLL PEREKONNAS...............................................................................6 2.1.Isa ja ema rolli iseärasus..............................................................................7 3.ISAROLLI MUUTUMINE PEALE LAHUTUST............................................8 4.ISADUSE OLEMUS........................................................................................10 5.ERINEVAD „ISA-TÜÜBID“...........................................................................12 KOKKUVÕTE.........
Lapse kohanemine lasteaiaga Ave Orgulas Lapsele lastekollektiivis koha leidmine võib mõnikord päris keeruline olla. Lapsevanemana võite rõõmustada, kui see on teil õnnestunud. Ees ootab uus ülesanne - kohanemine uue elukorraldusega. Üks laps kohaneb uue elukorraldusega kiiremini, teine aeglasemini. Lastekollektiiviga harjutamisel saavutate kiirema ja parema koostöö kui lähtute seda tehes lapse vajadustest. Ameerika psühholoog A.Maslow poolt väljatöötatud vajaduste hierarhia põhjal on inimese esimeseks põhivajaduseks füüsiline rahulolu, mis on seotud ellujäämisega. Laps tunneb end hästi kui · tema kõht on piisavalt täis, · tema unevajadus on rahuldatud, · kui ta ei higista ega külmeta, · tema riided ei takista vaba liikumist, · talle on tagatud privaatne ruum (selle puudumise tõttu tunnemegi end ülerahvastatud kohtades ebamugavalt ). Teiste lastega üheskoos söömine, potil käimine ja magama minemine on tegevused, mis vajav
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja Külli Kelder ÕPIMAPP Tallinn 2011 J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft ,,Millal saab küllalt?" On olemas kolme liiki järelandlikkust: · Mõistest liiga palju ja küllalt mittearusaamine · Ülehoolitsemine oVanemad hoolitsevad üle tehes liiga palju, hellitades ning pöörates neile üleliia tähelepanu. Sellega panevad vanemad lapse mõtlema ainult iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus oVanematel puuduvad reeglid või nad ei nõua olemasolevate reeglite täitmist. Liigne järelandlikkus on üheks lapse hooletussejätmise vormiks. See ei lase lapsel täita oma arenguülesandeid ega õppida elus toimetulekuks vajalikke oskusi. See võib hilisemas elus põhjustada palju probleeme, näiteks kui osata teha asj
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Lizett Käst TERVISLIKE ELUVIISIDE KUJUNDAMINE LASTELAULUDE KAUDU tervisemapp Juhendaja: Vilja Vendelin-Reigo Tartu 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 NÄDALAPLAAN JA PÄEVAPLAANID ................................................................................ 5 NÄDALAPLAAN ........................................................................
Kooselu nõuab pidevat psühholoogilist valmidust püüda mõista teist nii nagu iseennast, mis aga tähendab teiselt poolt seda, et nii mees kui ka naine on valmis teineteisele avaldama oma ootusi, mõtteid, tundeid (Kelam 1989: 67) Head suhted nõuavad tööd. Naised tajuvad intuitiivselt, et heade suhete loomiseks tuleb tööd teha. Mehed aga on sündinud teadmisega, et töö tähendab ainult leivateenimist. Tänapäeva suhete mureküsimus ei ole raha, ehkki mõnikord me arvame seda. See on hoopis suhtlemine. Tänapäeva suhted vajavad mõlema poole emotsionaalsete vajaduste eest hoolitsemist. Me oleme uus põlvkond inimesi. Maailmgi on praegu sootuks teistsugune tegevuspaik ning ootused on põhjalikult muutunud (Gray 1993: 11). 8 Igal lapsel on kaks vanemat ja tegelikult pole üks tähtsam kui teine vaid nii isa kui ema täiendavad teineteist (Helme, www.syndikaat.ee).
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Puudutuse ja hääle kombinatsioon selles mängus on lapse jaoks väga ergutav ja lõbus. JUTUTUNNID · Vestle lapsega. Kasuta lühilauseid, näiteks: "Täna on tore päev." · Kui laps reageerib, tee tema häälitsusi järele. Need lihtsad häälitsused muutuvad hiljem sõnadeks. Kui laps "räägib", vasta peanoogutuse või naeratusega. · See näitab lapsele, et sa kuulad teda ja et sulle meeldivad tema häälitsused. · Jätka uue lausega. Lause lõpus oota ära lapse vastus. UURINGUTE ANDMETEL mõjutab iga päev kuuldavate sõnade hulk tulevikus lapse intelligentsust, sotsiaalseid oskusi ja õpitulemusi. Andes lapsele märku, et sa kuulad teda ning et kuuldu sulle meeldib, arendad tema keeleoskust ja toetad eneseusaldust. LINDISTATUD HÄÄLED · Lindista lapse lalinat või kasuta imikutele mõeldud muusikaga plaate või kassette. · Mängi lindistatu talle ette ja jälgi lapse reaktsioone. · Kas laps satub kuuldust elevusse
kummraamatuid), kiigel või põrandal istudes. LÄHME ÕUE · Tee lapsele ettepanek minna koos mänguloomadega õue mängima. · Esita suunavaid küsimusi, näiteks: "Mis sa arvad, mida mõmmi täna selga peaks panema?", "Kas õues on külm?", "Mis siis saab kui mõmmil kingi jalas pole?" · Küsida võib ka: "Kas me sööme õues?" või "Mida mõmmi süüa tahaks?" · Reageeri alati lapse vastusele, õhutades teda vestlust jätkama. · Kõneoskus on oluline ka paari aasta pärast, kui laps õpib lugema. VAATA MIND Vaadake koos lapsega peeglisse. Laps saab jälgida ilmeid, mis erinevate tegevuste ajal tema näole tekivad. · Kui laps vaatab peeglisse, palu tal: - naeratada, - keel suust välja ajada ja seda uurida, - avada ja sulgeda suu, - vaadata oma hambaid. · Anna lapsele midagi süüa ja lase tal peeglist mälumist jälgida (loomulikult kinnise suuga).
Tallinna Ülikool Referaat MÄNGU ROLL LAPSE ARENGUS Kristina Vassus Tallinn 2008 2 Sisukord TALLINNA ÜLIKOOL............................................................................................................................... 1 REFERAAT...................................................................................................................................................1 KRISTINA VASSUS.................................................................................................................................... 1 TALLINN 2008............................................................................................................................................. 2 SISUKORD....................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS..........
Sallivus ja sallimatus Vanemad, kes on ümbritsevate inimeste vastu sallivad, on üldjuhul sallivad ka oma laste suhtes. Tolerantsus on osa nende isiksusest, mis sisaldab sisemist kindlustunnet, kõrget enesehinnangut ja palju muid isiksuslikke omadusi. Niisuguste inimestega on hea koos olla nendega saab sundimatult rääkida ja ennast lõdvaks lasta. Te saate olla teie ise. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuvõetamatud. Neil on jäigad arusaamad sellest, kuidas peab käituma, milline käitumine on õige ja milline vale. Sellise inimese seltskonnas võite tunda end ebamugavalt, sest tõenäoliselt tekib teil kahtlus, kas ta ikka kiidab teie käitumise heaks. Ehkki sallivust ja sallimatust mõjutavad paljuski tegurid, mis sõltuvad vanemast, määrab seda osaliselt ka laps. Mõningate lastega on raskem salliv olla nad võivad olla silmapaistvalt agressiivsed ja hüperaktiivsed või ilmneb neil omadusi, mis par
sobivaid materjale ta hetkel rohkem vajab, millega talle rohkem meeldib tegeleda. Valikuvabadus on võimalik spetsiaalselt lapsele loodud keskkonnas, kus on huvi äratavad esemed, mis toimivad arengut soodustavate vahenditena. Laps on keskne, kes võib end ise juhtida, vabalt valida tegevusi ja täiskasvanu on tagaplaanil olev saatja, suunaja ja nõuandja. Silmas tuleb pidada seda, et: · Töövahenditeks valitakse vaid need, mida lapsed meelsasti kasutavad, see inspireerib kordamist ja materjal salvestub paremini; · Materjalide hulk ühe omaduse arendamiseks on piiratud; · Iga ülesandega esitatakse vaid üks nõue; · Harjutused peavad andma enesekontrolli võimaluse. Kolmas printsiip - huvitatus õpitavast Kolmanda printsiibi kohaselt toimub parim õppimine huvi olemasolu korral. Huvi võib olla personaalsem, mis paistab tulenevat sisemusest, või võib see olla tingitud situatsioonist; huvi
infovahetus ( enese ja mängu kohta), leida ühiseid tegevusi ning tulla toime konfliktidega. Omavaheliste erinevuste ja sarnasuste uurimine ning eneseavamine mängivad olulist rolli alles siis, kui lapsed on omavahel juba tuttavaks saanud ( Ladd, 2005). Sõprussuhete tekkimisel on oluline eneseväljendusoskus. Need lapsed, kelle emotsionaalne areng on eakohane ja terve minapilt peegeldab tagasi positiivset tagasisidet, on kaaslaste poolt aktsepteeritud ja valitakse meelsasti oma mängukaaslaste hulka. Sotsiaalsete oskuste eakohane tase, muudab lapse huvitavaks mängukaaslaseks ja suhtlemine temaga on aktiivne ja emotsionaalselt meeldiv. Positiivne maailmapilt kiirgab tagasi ka suhtluses. Uurimistulemused kinnitasid, et emotsionaalsete probleemide esinemisel on sotsiaalsete oskuste tase madalam ja lapsed vajavad sel juhul abi ja oskuslikku suunamist. Siinjuures saab olla õpetaja see isik, kes loob õhkkonna, kus laps tunneb end turvaliselt ja rühma kuuluvana. 7
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse pedagoogika valdkond Kätlin Lehmus LAPSE ARENG JA TUNDMAÕPPIMINE Õpimapp Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 4 1. ARENGU MÕISTE, ANDMETE KOGUMISE MEETODID JA NENDE ANALÜÜSIMINE...5 1.1. Läbilõikemeetod........................................................................................... 5 1.2. Longituudmeetod......................................................................................... 5 1.3. Kohortmeetod............................................................................................... 6 1.4. Kohort-järjestikune
Vaatamata sellele, et nii mehed kui ka naised tunnevad end ebamugavalt, püüavad nad siiski vastata kriteeriumitele ja reeglitele, mis on ühiskonnas paika pandud ( . 1990). Ettekujutus soorollidest mõjutab ka seksuaalkäitumist. Traditsioonilise lähenemise järgi on mees seksuaalkäitumises orienteeritud individualismile ning naine alalhoidlikkusele, alistumisele ja suhete hoidmisele. Stereotüüpne ettekujutus soorollidest võib olla erinev noore soorolli ettekujutlusest ning tekitada raskusi oma tunnetest ja eelistustest arusaamisel ning ebakindlust oma soovide väljendamisel. Sellest, kuidas noored saavad aru mehelikkuse ja naiselikkuse tähendust ning kuivõrd nad on hirmul enda meheliku või naiseliku adekvaatsuse pärast, sõltub ka rasestumisvastaste meetodite kasutamine. Nii näiteks võib tüdruk, soovides meeldida oma partnerile, loobuda kaitsevahendite kasutamisest, ohustades ennast nii soovimatu rasedusega kui ka suguhaigustega
kangekaelsusest rääkida. Tema enda meelest ei ole ta sugugi kangekaelne, vaid lihtsalt kannatlik. Kõik oleneb sellest, missugune tähendus sõnale antakse. Ta ei ole põikpäine, vaid ainult mõistlik ja vankumatult kindel. Ta ei suuda kuidagi mõista, miks küll inimesed nii ebaõiglaselt temasse suhtuvad. Tegelikult on Sõnn täpselt nii kangekaelne kui üks inimolend saab olla ja mitte raasugi rohkem. Ta ei ole siiski kivikuju, ehkki tundub nii oma istme kui ka oma arvamuse külge lausa kinniliimitud olevat. Sõnnist mees keeldub oma naisega kellegi poole külla minemast, kui seal ei ole tema jaoks küllalt mugavat tooli. Naise palved ei aita midagi ta lihtsalt ei lähe. Sõnnist naine, kellele tema mehe sõbrad ei meeldi , ei suvatse nendega ühtki sõna rääkida. Seejuures oskavad Sõnnid teile suurepäraselt tõestada, kui suur voorus on kannatlikkus.
3-4 aastaselt aru, et on poiss (tüdruk) ja identifitseerib end omapoolse vanemaga. Vanuses 4-6 tuntakse huvi enda ja vastassoost lapse keha vastu. Sellele eale on tüüpilised nn. "arstimängud", kus õpitakse ennast või üksteist tundma. Mängugrupid kujunevad nüüd sageli soolisel printsiibil. Kultuuris on kujunenud välja nn. poiste ja tüdrukute mänguasjad ja mängud. Kuna eakaaslaste arvamus ori tähtis, siis püütakse neist stereotüüpidest kinni pidada. Laps, kes armastab vastassugupoole mänge, võib sattuda eakaaslaste pilke alla. Tüdrukud, kes mängivad poiste mänge, kannatavad vähem kui poisid, kes mängivad nukkudega. Suhtlemine eakaaslastega soodustab ka lapse kõlbelist arengut. On arvatud, et just suheldes eakaaslasega kujunevad lapsel sellised isiksuse omadused nagu: vastastikune usaldus, koostöövalmidus, avatus, aga ka võime lohutada, abistada, kaasa tunda. TUNDMUSTE ARENG. Nagu varem, nii valitsevad ka eelkoolieas tundmused lapse
2x (L. Kõlar. Aastaringis. Lk 110) K. Rüütli "Sünnipäev" Sünnipäev, sünnipäev, meil on täna sünnipäev. Kellel küll on sünnipäev? Meie (kellel?) sünnipäev. Trala-la-la-la-la-la-la lal-lal-laa. 14 t kõnd ringis kätest kinni. 58 t sünnipäevalaps istub ringi keskel toolil, kroon peas. 912 t keerutus kohapeal. (K. Rüütli 2004. Lk 7) 11.9. Aastaajad, ilm H. Prodel "Päikene" Päikene, päikene, paitab lapse pead, päikene, päikene, oled hell ja hea. (15 laulu koolieelsetele lastele. 1975. Lk 27) M. Pullerits "Küll on hea" Küll on hea siis kui paistab päike. (M. Pullerits. Kõik võib olla muusika. Tallinn 1998. Lk 30) Lauldakse ja liigutakse laulu rütmis läbisegi mööda ruumi ringi ja plaksutatakse kaasa. E. Esop "Vihmalaul" Tip-tip-tip-tip tipuliseks, täp-täp-täp-täp täpuliseks teen ma majad, teen ma rajad. 30 Õpetajaraamat
Mida Teie ei või külastada isegi mitte oma unedes. Te võite püüda nendega sarnaneda. Aga ärge üritage muuta neid endi sarnasteks. Sest elu ei voola vastupäeva ega viivita eilses. Te olete vibud, millelt Teie lapsed nagu elavad nooled lendu lastakse. Vibukütt näeb märki lõpmatuse rajal ja pingutab Teid kogu oma jõust. Et Tema nooled võiksid lennata kiiresti ja kaugele. Olgu Teile rõõmuks painduda vibuküti käes. Sest just niisamuti, nagu ta armastab lendavat noolt. Armastabta ka vibu, mis püsib paigal. KAHLIL GIBRAN ,,Prohvet" *Doris Kareva tõlge, kirjastus ,,Huma", 1997a. 5 1. Kes on indigolapsed? Kas tegu on eelmistest põlvedest olemuslikult erinevate lastega või on muutunud hoopis lapsepõlv? Kas tõesti on indigolasteks nimetatud lapsed selle teise, meile meeltega tajumatu reaalsuse puudutus
Tallinna Pedagoogiline Seminar Referaat 2-3 aastase lapseareng Tallinn 2010 Sisukord 1. 2-3 aastase lapse areng. Füüsiline- ja vaimne areng: Ealised iseärasused: Kõne areng. ......3 2. 2-3 aastase lapse füüsiline areng...........................................................................................4 3. Vaimn eareng..........................................................................................................................5 3.1 Gerli oskab..........................................................................................................................5 4. Kõne areng.............................................................................................................................7 5. Ealised eriärasused..............................................................................................................................8 5.1. 2 aastased lapsed.....................................................
ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel põhinev grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne toetus. Leibkond on ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ning kelle liikmed tunnistavad end üheks liikmeskonnaks. Leibkond Ehkki kõnekäänd leibu ühte kappi panema viitab abiellumisele ja ühise perekonna loomisele, pole leibkond perekonna vorm. Leibkonna võivad moodustada lühemaks või pikemaks perioodiks sõbrad, õpingukaaslased või muud inimesed. Toimub elu ühises ruumis majapidamistöid ja -kulusid jagades. Omaette leibkonna moodustab ka üksi elav indiviid. Perekond Perekond on sotsiaalne grupp, mida ühendab ühine eluase ja majandamine ning perekonda sündivad lapsed.
seksuaalsed suhted vs lihtsalt sotsiaalsed suhted emotsionaalne vaesestumine vs paindlikkus vaimne rigiidsus (paindumatus) vs paindlikkus ◦ Vanadus ehk hiline täisiga (60-) ▪ kaasajas vanaduse määr tõuseb, öeldud isegi alates 75 alles ja varem hiline täisiga ▪ 60-65 üleminek hilisesse täisikka ▪ üle 80 hiliseim täisiga ▪ hoiakud ühiskonnas: "mida vanem, seda rumalam", "vana on õnnetu ja üksik" ▪ tegelikult: mida vanemaks inimene muutub, seda rigiidsemaks muutub ta mõtlemine - lihtsustamine, mustvalge mõtlemine; kogeb rohkem positiivseid emotsioone ja uuringute järgi rohkem rahuldust pakkuvaid suhteid > nagu tagasiminek lapseikka ▪ palju kaotusi (elukaaslane, mõnikord ka lapsed), aga suudetakse võtta elu loomuliku osana ▪ vananemine sõltub väga palju indiviidist ja eluviisidest
annaabi.ee 
