Sotsiaalsed oskused

Mandel, Bibian

Sotsiaalsed oskused (0)

Tartu Ülikool - Pedagoogika - Alusharidus

5 VÄGA HEA

Sotsiaalsed oskused (Einon, 2004).
2 aastane

On hell ja armastav.
Võib olla võõrastega häbelik ja võõras kohas teie külge klammerduda.
Tal on jonnihooge (keskmiselt 1x päevas), aga vaid inimestega, keda ta armastab . Kui need on möödas, on ta jälle õnnelik nagu alati.
Tahab asju ise teha, ega ei hinda oma võimeid realistlikult ja on vihane, kui tal asjad välja ei tule.

Talle meeldib mängida teiste lastega. Ühineb vanemate laste poolt juhitud mängudega, aga sageli on tal raske mängida koos omaealistega.
Jäljendab vanemaid või hooldajaid.
Lubab teistele oma lelusid, kuid sageli krahmab need ootamatult tagasi.
Teab oma sugu.

2,5aastane

On hell ja armastav ning lohutab vajadusel teid või teist last.

Võib ikka veel teie külge klammerduda, aga on rahul, kui ta jäetakse tuttavasse kohta tuttavate inimeste juurde ( ehkki võib teie lahkumisel protesteerida).
Talle meeldib mängida teiste lastega, ta algatab ise tegevusi ega oota , kuni teda mängima kutsutakse. Saab paremini hakkama rahvarohketes kohtades. Sõlmib sõprus- sidemeid teiste lastega, kuid selline sõprus ei pruugi püsima jääda. Nüüd on lihtne eristada loomu poolest seltsivaid lapsi loomu poolest häbelikest.

Tahab asju ise teha, ega ei hinda oma võimeid õigesti ja ägestub, kui asi välja ei tule. Jonnihoogu on lihtsam ette näha – ta on juba enne veidras meeleolus ning tahab saada või teha keelatuid asju.
Tal on selge minatunne ning ta kaitseb oma omandit . Lubab teistele oma asju lasteaias, aga ei pruugi seda teha kodus.
Talle meeldib valida, mida süüa või selga panna ning ta allub paremini perereeglitele.

3aastane

Mängib ja suhtleb, ilma et lakkamatult kontrolliks, kas olete kohal. Räägib sellest, mida teeb, ja võib isegi kiidelda.
Jonnihood on jäänud harvemaks, need on ennustatavamad ning pärast ta sageli kahetseb neid ja vajab lohutust. Allub paremini perereeglitele, on tihti abivalmis ja hoolitsev.
Sageli on tal raske oma asju teistega jagada, kaitseb oma omandit. Võib õdede-vendadega kitsi olla.

Tal on sõpradest hea meel, valib tegevust, sest tahab mängida nendega koos, kes juba mängivad. Suhtleb mängu ajal ning võib mängu algatada. Suhtleb võõraste täiskasvanute ja suutemate lastega, kuid tal on raske suhelda omaealiste lastega.
Teeb teisi lapsi ja täiskasvanuid järgi. Soorolli stereotüübid on kindlalt paigas ja jäävad kuni seitsmenda eluaastani.

3,5aastane

Mängib meelsasti igas vanuses teiste lastega, aga hoiab oma lelud endale. Vahel eelistab oma soost lapsi.
Võib-olla on tal üks väga hea sõber ja ehk kestab see sõprus juba kauem, aga üldiselt on sõprussuhted muutlikud. Lasteaias valib pigem kaaslasi kui tegevusi: ühineb meelsasti sõbra tegevusega .

Mängib suhtlust nõudvaid jäljendusmänge (kodu, ema ja isa), õpib vähem kiitlema, sest talle on tähtis teistele meeldida. Vahel mängib rahvarohkes ruumis meelsasti üksinda.
Õhutab teiste laste soorolliga kooskõlalist käitumist. Tüdrukud räägivad poistest sageli halvustaval moel.

4 – 5aastane

Mängib meelsasti teiste lastega kujutlus- ja rollimänge, naerab ja vestleb nendega. Viieseks saades suudab lobiseda 2-3 inimesega, oodata oma jutujärge ja järgida vestlustavasid, ehkki eelistab üks-ühele vestlust. Armastab olla koos sõpradega, ent pole õnnetu ka üksi. Poisid mängivad nüüd veidi suuremates rühmades kui tüdrukud ning eelistatakse oma sookaaslasi. Arvamus vastassoost ja sobivatest mänguasjadest võib olla stereotüüpne. Üha rohkem mõjutatav oma kaaslastest.

Mõistab, et on alati olnud, on nüüd ja tulevikus samast soost, aga võib ikka veel uskuda , et kui ta teeb „tüdrukute asju“, võib temast saada tüdruk.
Hakkab mõistma, et teised inimesed ei pruugi tema mõtteid ja tundeid jagada.
Tal võib olla parim sõber ja ta on õnnetu kui nad tülli lähevad.

5 – 6aastane

On endiselt abivalmis, hell ja hoolitsev, aga võib olla ka kade , kamandada. Võib teiste lastega norida ja neid mitte mängu võtta. Riiud õdede-vendadega muutuvad tavalisemaks ning lähema 2-3 aasta jooksul see tendents tugevneb. Riieldakse enamasti oma soost õe-vennaga ning poisid on suuremad riiukuked kui tüdrukud – tüdrukud seevastu võivad osavalt manipuleerida , kadedad olla ja süütut ohvrit etendada.
Astub teiste eest välja ja kaitseb oma kaaslasi.
Mängudes ja ka elus hakkab kavakindlalt tegutsema. Ta manipuleerib, tüssab, valetab ja viib eksiteele. Ta luiskab, väldib

süü ülestunnistamist ega pruugi enam rääkida kõigest, mida ta teeb. Süütu lapsepõlv on mööda saamas ja teie pole enam ta maailma ainus tugisammas.

Talle meeldib teie meele järgi olla, aga temas on ka rohkem võitlusvaimu nagu meie ühiskonnale kohane. Mõistab paremini, mis õige, mis väär. Teeb õigesti ka siis, kui keegi ei näe.
Räägib teile, kuidas end tunneb, naudib lugusid ka piltideta raamatutest, kurb lugu võib ta nutma panna.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 121 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

121 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Bibian Mandel Õppematerjali autor

sotsiaalsed oskused

Sarnased õppematerjalid

docx

Emotsionaalne ja sotsiaalne areng koolieelses eas

Võõraste lähenemiskatsetele reageerib ta ettevaatlikult ja umbusuga. Talle meeldib küll omasuguste seas olla, kuid mängitakse kõrvuti , mitte koos teistega. Laps ei oska veel asju teistega jagada. Teise eluaasta keskel tekib sümpaatia (kaastunne, abi) ka eakaaslase suhtes. Last kurvastab enim lahusolek vanematest või muudatused elus (lastesõim, haigla). Laps avastab, et ema pole hetkel tema jaoks ning kogeb lahusolekuhirmu. Teise eluaasta lõpuks on laps omandanud järgmised sotsiaalsed oskused: väljendab lihtsaid emotsioone, mis on tugevad ja vahelduvad kiiresti ; teadvustab ennast, kasutab osaliselt minavormi, proovib ennast maksma panna ning oskab keelduda ja ei öelda; üritab aru saada teiste inimeste seisukohtadest, kuid tema tajud on enesekesksed; hindab oma oskusi ja suutlikkust paremaks, kui need tegelikult on; reageerib sõltuvalt situatsioonist ja ümbritsevate inimeste käitumisest;

Lapse areng

doc

Lapse mängu areng sünnist kuni seitsmenda eluaastani

Lapse mängu areng sünnist kuni seitsmenda eluaastani Lapse arengu juures mängib keskkond ülitähtsat osa. Sünd kuni 3.-elukuuni Lapse arengut toetavad järgmised mänguasjad: Plastklotsid, väikesed kõristid mida saab peos hoida, madratsi kohale riputatavad lelud, põrandal asuvad imiku tegevuskeskused. Oskused kolmandal elukuul. Näeb seost oma käeliikumise ja mänguasja vahel. Huvitub oma kätest mida liigutab näo ees. 4.-6. elukuuni Kõndimistugi, pehme mängumatt, pehme pildiraamat, pehmed ehitusklotsid, vanni lelud, padjad, puust kujundid, jonnipunn. Peab meeles, kuidas tuttava mänguasjaga mängida saab. Silmitseb peeglist oma kujutust, vaatab esemeid uudishimulikult. Kuuendal elukuul hoiab mänguasja kindlalt mõlemas käes maha pillamata. Küünitab aktiivselt uudishimu äratanud mänguasjade poole. 7.-9. elukuu Kergesti peoshoitavad kõristid, põrandal paiknevad imiku tegevuskeskused, pehmed pallid, väike ratastega mänguasi, tugev seljas istu

Pedagoogika

docx

Füüsilise keskkonna mõju lapse arengule

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT Svetlana Astahhova Koolieelselasteasutuse õpetaja AÜ I Füüsilise keskkonna mõju lapse arengule Lektüür " Arukas maimik" Õppejõud: N. Randver NARVA 2012 Oskused 22.-24. elukuul Kehaline aktiivsus · Vajutab mänguasja pedaalidele, kuid ei jõua neid veel ringi käima panna. · Suudab seista ühel jala! ja teisega samal ajal palli lüüa. · Jookseb kindlalt ja kukub harva, kuigi see tegevus nõuab siiski veel üsna palju keskendumist. · Suudab otsejoones kiiresti liikuda. · Suudab istuvas asendis palli visata ja püüda. · Tantsib muusika saatel.

Pedagoogika

docx

MÄNGU ARENGU TREPP

MÄNGU ARENGU TREPP Lapse Mäng lapse arengus Mänguasjad vanus Mäng toetub täielikult täiskasvanu ja lapse suhtlemisele. Täiskasvanu Kellukesed, lihtsad on praegu lapse jaoks ainus mänguasi. Laps tunneb kõige enam muusikariistad, 1. elukuu rõõmu füüsilist laadi mängust jalgade patsutamine, varvaste ja eredavärvilised esemed sõrmedega mängimine, näo silitamine. Mäng on usalduslike suhete (kerge kätte võtta, ohut looja. suhu pista), erineva Vanema ja lapse vastastikune kordamööda häälitsemine täiskasvanu 2. elukuu tekstuuriga esemed, kohandab oma häälitsusi lapse omadega. liikuvad ko

Alusharidus

doc

2-7 aastaste laste arengu jälgimine ja analüüs

Sotsiaal-Humanitaarinstituut Psühholoogiateaduskond Thea Kaljur 2-7 aastaste laste arengu jälgimine ja analüüs Praktika 2 Juhendaja: Maie Joaveski Sisukord Praktika sisu............................................................................................................................3 Lasteaia kord........................................................................................................................3-4 2-4 aastased lapsed........................................

Psühholoogia

doc

Armukadedad lapsed

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just uuele imikule, õele või vennale või isegi abikaasale osaks, muutuvad lapsed kadedateks. Armukadedusest pimestatuna on nad tusased, nurjavad teis

Psüholoogia

docx

Lapse areng, jälgimine ja analüüs

...............................................4 Arengu põhivaldkondade kirjeldus.......................................................5 2 Motoorika........................................................................................5 2.1Meetod ja protseduur..................................................................................... 5 2.2Motoorika arengu iseärasused........................................................................6 3Sotsiaalsed oskused..........................................................................7 3.1Meetod ja protseduur..................................................................................... 7 3.2Sotsiaalsete oskuste arengu iseärasused.......................................................7 4 Kommunikatsioon............................................................................8 4.1Meetod ja protseduur..................................................................................... 8

Arengupsühholoogia

sxw

Koolieelikuiga

KOOLIEELIKUIGA Perekonna õpetuse referaat Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 3-aastane laps..............................................................................................................................5 Mida oskab kolmeaastane laps....................................................................................................6 4-aastane laps..............................................................................................................................7 Mida oskab nelja-aastane laps....................................................................................................8 5- aastane laps........................................................................................

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk