Sotsiaalsed oskused (Einon, 2004). 2 aastane · On hell ja armastav. · Talle meeldib mängida teiste lastega. · Võib olla võõrastega häbelik ja võõras Ühineb vanemate laste poolt juhitud kohas teie külge klammerduda. mängudega, aga sageli on tal raske · Tal on jonnihooge (keskmiselt 1x päevas), mängida koos omaealistega. aga vaid inimestega, keda ta armastab. Kui · Jäljendab vanemaid või hooldajaid. need on möödas, on ta jälle õnnelik nagu · Lubab teistele oma lelusid, kuid sageli alati. krahmab need ootamatult tagasi. · Tahab asju ise teha, ega ei hinda oma · Teab oma sugu. võimeid realistlikult ja on vihane, kui tal asjad välja ei tule. 2,5aastane · On hell ja armastav ning lohutab vajadusel · Tahab asju ise teha, ega ei hinda oma teid või teist las...
 Plahvatuse tagajörje otsustab juhus  Ühiskonnas on kahte moodi arenevaid süsteeme  Aeglane, ühtlane, etteennustatav areng (majandus, keel)  Hüppeline, ettearvamatu areng (kunst, poliitika) Uue ajastu teooriad  Teooriad mis ei räägi mitte ühiskonna arengust üldiselt , vaid  Ainult praegusest ajast  Ajast mis varsti saabub Kaasaja sotsiaalsed protsessid Industrialiseerumine, moderniseerumine, urbaniseerumine, sekulariseerumine, postindustrialiseerumine, globaliseerumine, MacDonaldiseerumine, facebookiseerumine Peamised ajaloo perioodid viimastel sajanditel MAJANDUS KULTUUR  Põllumajanduslik ühiskond traditsioaalne ühiskond  Industriallne ühiskond modernistlik ühiskond
Sotsiaalsed oskused ANASTASSIA GNATKOVSKAJA KRISTINA BONDAR KATHARINA VAKLRUSMAN 5 päevat 5 inimest 5 küsimust Ja ainult üks järeldus! Keda in tervjue eriti? 1.Mees (45) 2.Naine (63) 3.Naine (21) 4.Noormees (24) 5.Mees (36) Mida me küsisime? 1. Mis teie arvates on sotsiaalsed oskused? 2. Kus ja mille kaudu on võimalik sotsiaalseid oskusi omandada? 3. Millistes elu sfäärides on võimalik neid oskusi kasutada? 4. Milline vanus on sobiv sotsiaalsete oskuste arendamise alguseks? 5. Kuidas saab arendada sotsiaalseid oskusi lapsepõlvest? Mees (45) 1. "Minu arvates, need sotsiaalsed oskused tähendavad seda, kuidas inimene oskab oma igapäevaseid asju lahendada. Kui ta teab, kust ja mida täpselt saab tema saada enda jaoks.» 2
2007 oli maailmas kolm kasutatavamat sotsiaalse võrgustiku keskkonda  YouTube, MySpace, Facebook-millesse oli kaasatud ligikaudu 350 miljonit inimest Skype'il oli 2007. aastal online'is korraga ligikaudu 1,5 miljonit kasutajat, praegu on kasutajaid korraga ligikaudu 13 miljonit. 01.12.2010 Mikk Mäesepp 10 Affiliate marketing 01.12.2010 Mikk Mäesepp 11 Kokkuvõtte Tänased sotsiaalsed võrgustikud on erinevate soodsate asjaolude pikaajalise kokkulangemise tulemus. Nende edukuse võtmeks on: Tehnoloogilised eeldused Muudatused majanduses ja tootmises Psühholoogilised ja sotsiaalsed eeldused 01.12.2010 Mikk Mäesepp 12 Kasutatud kirjandus http://www.sotsioloogia.ee/vana/esso3/2/annemari_pall.htm http://www.okia.ee/blog/2009/05/uued-kodulehed-2/ http://infutik.mtk.ut.ee/www/kodu/RePEc/mtk/febpdf/febook20-
Birgit Salumäe Tartu Kutsehariduskeskus KM12 Sotsiaalsed probleemid Sotsiaalsed probleemid ehk sotsiaalprobleemid Sotsiaalsed probleemid ehk sotsiaalprobleemid on ühiskonda puudutavad ja sekkumist nõudvad probleemid, nt vaesus, tööpuudus, kuritegevus, alkoholism, narkomaania, kodune vägivald, inimkaubandus, rassi- ja etnilised konfliktid, iive. Vaesus Vaesus on täisväärtusliku elu alalhoidmiseks vajalike piisavate materiaalsete ja ka kultuuriliste vahendite puudus. Jagatakse absoluutseks ehk primaarseks vaesuseks ja suhteliseks ehk sekundaarseks vaesuseks. Absoluutne vaesus viitab sellele, et rahuldamata on esmatähtsad vajadused elu alalhoidmiseks  puuduvad toit ja peavari Tööpuudus Tööpuudus või töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse a...
Minu sotsiaalsed identiteedid Essee Tallinn, 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.....3 2. Minu personaalsed identiteedid.....3 3. Minu haridusalased kogemused.....4 4. Minu tööalased kogemused.....4 5. Minu kogemused ülikoolis.....5 6. Kokkuvõte.....5 7. Viited.....6 Sissejuhatus Selle esseega peaks saama ülevaatliku ja iseenese peegelpildi kirjas. Püüan lahata oma isklikke identiteete ja sotsiaalset käitumist, ülikoolis, igapäevaelus ja jõuda arusaamisele kuidas kujunevad igapäevased suhted ning tekib sotsiaalne võrgustik. Kasutan sellekes õppematerjale, soovitatud kirjandust, õppetööl ajal läbi viidud testide tulemusi. Minu personaalsed identiteedid. Personaalse identiteedi kujunemine saab alguse juba lapsepõlvest. Kasvatus annab baasaluse meie hakkamasaamisele ja suhtlemisoskusele edasises elus. Minu arvates ongi suhtlemine ja emotsionaalne intelligentsus peamised...
Igal inimesel on õigus oma põhiõigusele. Arutan majandusliku-sotsiaalse inimõiguste üle. Õigus tööle ja puhkusele. Inimesel on see õigus olemas, kuid osad ei puhka nii palju, kui peaks. Võtame näiteks juhid, kes kaupa veavad ja enamuse töö ajast rooli taga on. On neid, kes ei pea kinni puhke aegadest, kuna kaup on vaja viia sihtkohta. Inimesed, kes on madala palgalised, ei pea nendest kinni, kui ülemus lubab töötada, puhkepäevi võtmata. Arvan, et selliseid asutusi on olemas küll, ise olen töötanud asutususes, kus ülemus ei tahtnud puhkust anda, kuna töötajaid on vähe. Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele. Osadel perekondadel puudub puhas joogivesi või pole majas üldse vett, kuna pole raha selle teostamiseks. Riik peaks kõiki abivajajaid selles osas toetama. Siin tuleb tihti appi meedia, kus kajastatakse inimest, kellel pole majas vett, alles siis, kui probleem on meediasse läinud, tuleb riik ap...
Linnas puudub noortekeskus ja isik, kes tegeleks noori puudutavates küsimustes. (Linn ... 2015:64) TURVALISUS Narva-Jõesuu on turvaline linn. Kohalikku turvalist aitavad tõsta linna politsei ja piirivalve, tuletõrje- ja päästeamet, suvisel ajal ka rannavalve. Kuid, siiski esineb hooajaliselt kuritegevust ning vahepeal ka sissemurdmist autodesse. (Linn ... 2015:47) AUTORI ARVAMUS Leian, et Narva-Jõesuu on igati elujõuline ning katab ära kõik sotsiaalsed vajadused, alates noorsooga seotud huvialategevustest ning lõpetades keskkonnasõbralikke tegevustega. Arengukava on väga mahukas ning hõlmab kõiki tegureid ja tegevusi kohaliku eluarendamiseks.
Kristjan Juks Sotsiaalsed probleemid suurlinnades Sotsiaalsedprobleemid on ühiskonda puudutavad ja sekkumist nõudvad probleemid . 1970. aastateni uuriti sotsiaalprobleeme reaalsuse objektiivsete ja vaadeldavate aspektidena. Edaspidi lähtus sotsiaalprobleemide uurimine sotsiaalse konstruktivismi mõjul seisukohast, et sotsiaalprobleemid sõltuvad ajaloolisest ja kultuurilisest kontekstist . Sotsiaalprobleemid on nt :vaesus, tööpuudus, kuritegevus, alkoholism, narkomaania, kodune vägivald, inimkaubandus, rassi- ja etnilised konfliktid ja iive . Tänu tehnika kiirele ja tugevale arengule on paljudes kohtades asendatud inimesed masinatega. Nii on jäänud paljud ilma tööta. Tööpuudusega väheneb ka tarbija ostujõud ning see annab ka ettevõtetele vähem tööd, mistõttu võib see viia nende sulgemiseni ja viibki. Ilma tööta on isegi kõrgharidusega noored, töövõimelised inimesed, kuna ei ole piisaval töökohti nende poolt õpitud erialad...
Kirjand sotsiaalsetest ja enesekohastest oskustest Sotsiaalsed ja enesekohased oskused on inimeste elus väga vajalikud. Me õpime neid juba varakult ning säiltame need kogu eluks. Selles kirjandis üritan leida nende oskuste vajalikust ning püüan ka leida arendamisviise. Sotsiaalsed oskused on väga olulised, et elus hakkama saada. Tänu nendele oskame me elus hakkama saada ja teiste inimestega hõlpsamalt suhelda. Tunneme seda igapäevaselt käies poes, arsti juures, pangas või koolis. Sotsiaalseid oskusi saab arendada: arutades tunnis, rääkides sõpradega ning ka neid õppides. Selliseid oskusi õpetatakse lastele juba lasteaiast saati, et neil oleks elus hõlpsam hakkama saada. Mina kasutasin oma sotsiaalseid oskusi päris palju suvel, oma maakodus
.........................11 SISSEJUHATUS Eakad (60 ja vanemad) moodustavad 2013. aasta seisuga Eesti elanikkonnast umbes 24% ning iga tööealine jõuab ühel hetkel pensionini, siis on oluline antud kontingendi sotsiaalsete probleemide käsitlemine, kuna need puudutavad võrdlemisi suurt osa kogu Eesti ühiskonnast. Sotsiaalne probleem on elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna. Kindlasti võib öelda, et sotsiaalsed probleemid mõjutavad ka kogu ühiskonna arengut. Eakate peamisteks sotsiaalseteks probleemideks võib pidada majanduslikku toimetulekuga soenduvaid probleeme, kõrvalabi vajadust, isolatsiooni, üksindust, kahjulikku elustiili. Antud töös käsitletakse tervishoiu ja hoolekandega, töötamise ja toimetulekuga, hariduse, kultuuri ja spordiga seonduvaid probleeme. 1. TERVISHOID JA HOOLEKANNE Vanuse kasvades suurenevad tihti ka haiguste sagedus ning seega suureneb ka abivajadus,
Sotsiaalsed suhted ja hoiakud 22.03. Hoiak On õpitud eelsoodumus reageerimaks püsivalt soodsal või ebasoodsal viisil antud objekti, isiku või sündmuse suhtes. Hoiak on õpitud, kestev, seoses positiivse või negatiivse reaktsiooniga(kui mul on eelnev kokkupuude selles vallas ning kui see on olnud neg, siis seda väldin. Kui on neg hoiak kooli suhtes, siis see võib kooli vältimiseni viia või see võib viia diskrimineerimiseni, seksismini,), seos tegevusega Hoiakul on kolm mõõdet 1. Tunnetuslik – uskumused, arvamused 2. afektiivne – emotsionaalne. Kui uskumus on neutraalne. Ma tean, et mõtlen nii, et . emotsionaalne eristabki uskumust, arvamust hoiakust. Sellel on emotsionaalne taust taga. Mulle Meeldib, mulle ei meeldi. 3. käitumuslik – neg hoiak kooli vastu, väldin seda. Neg hoiak erinevate eagruppi kuuluvate indiviidide osas ja käitungi nii, et see väljendub eristumisest käitumisega, kuida skäitun nt vanemaealiste suhtes. Hoiakul on seo...
3. Teema. Kodanikud, huvid ja demokraatia II osa Erakonnad tänapäeva poliitikas. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Sidususe mehhanismid. Ühiskonnaõpetuse õpik, lk 74-94 Helle Pondre 2010 Valimiskäitumine ja valimistulemus 1. Valimiste ettevalmistamine algab õigusliku aluse loomisest (seadus, rahastamine, valijate register, valimiskomisjon, hääletamiseks vajalik dokumentatsioon jt) 2. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid (kontroll, kautsjon) 3. Tulemused (tehnoloogia areng võimaldab anda mitteametlikke) 4
Relvakonfliktidega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid. Kriisid tekivad riikide või riikide gruppide, sageli ka riigisiseste jõudude, erinevate huvide vastandumisel. Põhjused võivad olla: majanduslikud, välispoliitilised, rahvuslikud, religioossed ja sisepoliitilised. Relvakonflikte saab liigitada erinevatesse gruppidesse ning neid on kokku neli: 1.ulatus  eristatakse ühe riigi või selle piirialade lähistele jäävat, mitut lähialade naaberiiki haaravat ja globaalset leviala 2.kasutatav relvastus  tavarelvastus, keemia-, tuuma- või bioloogiline relvastus 3.taktika  konventsionaalne (õhu-, mere või maaoperatsioonid, väeliikide kombineeritud lahingutegevus) ja mittekonventsionaalne (sisetegevus, terroism) sõjategevus 4.kestus  lühiajaline relvakonflikt (mõni päev kuni 1 kuu kestev sõjategevus) ja pikaajaline relvakonflikt (mitu kuud või aasta kestev sõjategevus) Inimesed üle kogu maailma on pidevalt arutanud selle ...
Eesti NSVL-s 1.Iseloomusta majandust.Omandivorm.Talumajapidamisele tugines põllumajandus.(Riiklik omand).Algas selle majandussüsteemi lammutamine.Stalinliku majanduspoliitika tunnusjooned:sundkollektiviseerimine,jäige riikliku plaanimajanduse juurutamine peaaegu kõikidel elualadel.Toimus maa sundvõõrandamine ehk riigistamine.Juhtimine.Maksvusele pääses majanduspoliitika, mis ei arvestanud kohalikke tooraine ega tööjõuresursse.Eesti NSV majanduselu allutati plaanimajandusele.Jäik plaanimajandus välistas turumajandusliku ühiskonnakorralduse ja tähendas üleminekut käsumajandusele.Planeerimine.Moskvas koostati kõikvõimalikke plaane liiduvabariigi tasandist kuni taluni välja.Hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid.Prioriteedid.Minna üle uuele majanduspoliitikale,rajada kolhoose. Rasketööstuse eelisarendamine.Toodangud üleliidulisele turule.2.Tööstus.Ettevõtte suurus.Toimus Eesti mastaapidel...
Et Maa pindala on lõplik, ei suuda looduskeskkond näiteks tulla toime üha kasvava reostusega. Taastumatute loodusvarade hulk väheneb ja tekib energianappus. Globaalprobleemid on suuremastaabilised, süsteemsed ja paljutahulised ning võivad avalduda ootamatult, sest neil on suhteliselt pikk peiteaeg. Rahvastiku kasv - Ainuüksi eeldatav rahvastiku kasv võib järgneva poole sajandi jooksul otseselt mõjutada maailma majanduse arengut, kuna sellega on seotud kõik keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid. Maakera rahvaarvu hinnatakse praegu 6,2 miljardile ning 2050. aastaks võib see ulatuda 7,9 kuni 10,9 miljardini. Varasem kasv toimus nii tööstus- kui arengumaades, ent tulevikus piirdub see arengumaadega. Arvestades mitmeid ökoloogilisi näitajaid, esineb seal juba praegugi ülerahvastatus. Meie arv üha suureneb, aga Maa loodusvarade kogused mitte. Veeringes oleva magevee hulk on praegu praktiliselt sama, kui see oli 1950. aastal ja arvatavasti jääb samaks ka 2050. aastal
poolest. Mõned andekad lapsed on edumeelsed paljudes tunnetuslikes valdkondades, teised on edumeelsed aga ainult vähestes valdkondades. Mõned näitavad sotsiaalsete oskuste kasutamisel välja küpsust ja enesekindlust, omavad oskust reguleerida oma emotsionaalsust vastavalt nende eale. On ka andekaid lapsi, kes ei hooma oma emotsioonide reguleerimist nii osavalt ning nende emotsioonid ei vasta nende kronoloogilisele eale, vaid pigem nende vaimsele arengule. Andekate õpilaste sotsiaalsed oskused ja küpsus Uurimused on näidanud, et andekad õpilased on sotsiaalselt küpsemad kui nende eakaaslased. Seda näiteks sellistes sfäärides nagu sõpruse mustrid, huvid mängu vastu, sotsiaalsed teadmised ja käitumine, iseloom. On uuritud andekaid ning saab ümber lükata üldsuse arvamuse, et andekad on milleski väga osavad, kuid teistes valdkondades, nagu näiteks sotsiaalsed oskused ja suhtlemine, on nad samal tasemel nagu nende eakaaslased. Nii see pole.
haiguste tekkes  kõiki tervise- häireid võib nimetada psühhosomaatilisteks, kuna aju saab ja interpreteerib signaale nii välis- kui organismi sisekeskkonnast Eelistused:  Biopsühhosotsiaalne mudel on realistlikum, selle aluseks on üldine süsteemiteooria, st midagi ei eksisteeri isoleeritult, vaid kõik süsteemid on omavahel seotud  Psühholoogilised ja sotsiaalsed faktorid mõjutavad bioloogilisi funktsioone ning on olulised tervise säilitamisel ja haiguste tekkes. See mudel tähtsustab käitumuslikke faktoreid nii haiguse kujunemise kui ravi aspektist, nii haige- kui arstipoolselt. Seega peaks meditsiiniline diagnoos sisaldama alati bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite vastastikuse mõju hinnangut, et objektiivselt määrata tervislikku seisundit ja anda vajalikke
1941. aastal avaldas ta oma esimese laia tähelepanu võitnud teose ,,Escape from Freedom" (,,Põgenemine vabaduse eest").1944. aastal astus Fromm abiellu Henny Gurlandiga ja siirdus naise nõrga tervise kosutamiseks elama Mehhikosse. 1956, aastal avaldas ta suure lugejamenu võitnud teose ,,The Art of Loving", mille järel tal polnud enam mingeid ainelisi muresid. 1974. aastal asus Fromm elama Sveitsi. Erich Fromm suri 1980. aastal mõni päev enne oma 80. sünnipäeva. Sotsiaalsed vajadused Selleks et mõista inimese sotsiaalset käitumist, tuleb orienteeruda tema vajadustest. A. Vajadus suhelda (for relatedness) väljendub püsivate ja usaldusväärsete inimsuhete tarbes. - Alternatiivid: kas armastada või asuda sümbiootilisse (allutamisel või allumisel põhinevasse) suhtesse. B. Vajadus ületada (for transcendence). Eneseaktualiseerimise, oma piiratuse ületamise vajadus.
majandulikust edukusest. Kultuuri valdkonnas on võimu tunda ja näha veelgi raskem. Siin saab rääkida pigem populaarsusest, autoriteedist ja prestiizist. Parempoolsed ideoloogiad: libearism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Indiviididel peab olema nii et oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Riigi vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Majanduses pooldatakse vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud. Lähtutakse heaolu tagamisel samuti vabaduse, konkurentsi ja individualismi põhimõtetest. Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus otsustada. Sotsiaalliberaalid tõlgendavad vabadust kui isiksuse arengu tingimust, mitte kui omaette eesmärki. Konservatismis tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik
Sotsiaalselt sidus ühiskond  Eesti riigi üks pikaajalisemaid arengueesmärke Eesti riigis on kaua aega olnud probleem ning see on see, et Eesti rahvas ei ole sotsiaalselt sidus. Sotsiaalne sidusus tähendab ühiskonna suutlikkust kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. Riigi jaoks on sotsiaalselt sidus ühiskond tähtis. Kõikidel inimestel peab olema juurdepääs tööle, haridusele jne. Eestis pole need asjad veel kõigile kättesaadavad. On olemas kaks probleemi, mis takistavad ühiskonnal olla sotsiaalselt sidus, need on sotsiaalne kihistumine ja sotsiaalne tõrjutus. Sotsiaalne kihistus tähendab rahvastiku astmelist järjestust, mille aluseks on ressursside jagunemine, näiteks et mõndadel inimestel on kergem saada tööd ja haridust kui teistel või näiteks vaesemad ei suuda advokaati lubada endale. Sotsiaalne tõrjutus on olukord, mil inimene ei osale ühiskonna kultuurielus, võimusuhetes ega ressursside jagamises. Riik ja...
Sotsiaalsed suhted ,,Tõde ja õigus" Sotsiaalsed suhted on iga inimese elu lahutamatu osa. Tihti sõltub meie tuju meid ümbritsevatest inimestest ja mõjutab meie tegutsemistahet. A. H. Tammsaare käsitleb oma teoses ,,Tõde ja õigus" inimestevahelisi suhteid. Ta kirjutab sotsiaalsete suhete mõjust ja sellest miks nendest tülid tekivad. Tammsaare kirjeldas Eespere Andrest kui matsi ning Tagapere Pearut kui vurlet. Suur erinevus nende ellusuhtumistes tekitas naabrite vahel ka pisiasjadest suuremaid ja väiksemaid konflikte
Katrin Kello grupp 14 1. Arvuti nimi oli Lisa ja looja oli Steve Jobs 2. Isidorus Sevillast oli ja on arvutite kaitsepühak 3.Pildil on Grace Hopper, kes jõudis auastmeni "Rear admiral (lower half)" 4. Alan Turinng 5. *Fighter (võitleja) *Thief (varas) *Cleric (vaimulik) *Magic user (maag) 6. USAs müüdav konservliha 7. 8.Quick and Dirty Operating System 9. 10. Freax 11. 12.John Perry Barlow 13. 14. James Perry 15. Gary Kildall 16. Microsofti avaldatud dokumendid Avatud lähtekoodi ja Linuxi tarkvarade kohta 17. Richard Stallman 18. Igal õpilane pidi omama juurdepääsu arvutile 19. Esimesel päeval börsil kõige suurema tõusu teinud 20. 21. 22. 23. 24. Sitation Normal, All fucked up- midagi on valesti aga seda oligi arvata. 25. Donalt Knuth 26. Interface manager 27. see on tehnika, mida kasutatakse informatsiooni hankimiseks, millega saab rünnata arvuti võrku. 28. 29. 30. KBFI 31. 32. Wiki tähendab Hawaii keeles ...
Interneti-keskkonnast tulenevad lapse väärkohtlemise riskid Sotsiaalsed probleemid Eestis Koostaja: Margit Metsma Sotsiaaltöö, sotsiaalpoliitika ja sotsioloogia eriala 2013/2014 õppeaasta B27367 õpinguraamatu number 2014 Tänapäeva ühiskond on üht või teistpidi internetimaailmaga seotud ja selle vastu võidelda
* pluralism  ehk mitmekesisus(huvide), mitmesuguste ideede, arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas N: klassireisile minekul tahavad pooled minna Rootsi, veerand Tsehhi ja teine veerand Venemaale * pluralistlik ühiskond  ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid Demokraatlik ühiskond -> Eesti ühiskond .> usuvabadus * identiteet  ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Ühtekuuluvustunne -> Laulupidu * tolerantsus  sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis- või mõtteviisi suhtes Abielu kahest erinevast rassist inimese vahel * nulltolerants  täisleppimatus; sallimatus, tolerantsi vastand Eesti vabariigi sallimatus kuritegevuse ja roolijoodikute vastu
Poliitilisi ja kultuurisündmusi 2006-2011, Triin Rannak, 12.a Kümnen Poliitilised ja sotsiaalsed Kultuurisündmused Kultuurisündmused Teatrisündmused d sündmused maailmas Eestis Eestis 2004 Eesti astus Schengi viisaruumi, 2006 Rootsi raadio lõpetab 2006 suri Mikk Mikiver 2006 Nukuteater sai lisaks
Eesti Iseseisvuspartei- Vello Leito Eesti Keskerakond- Edgar Savisaar Eesti Reformierakond- Eestimaa Rahvaliit- Karel Rüütli Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid Erakond Eestimaa Rohelised- Marek Strandberg Erakond Isamaa ja Res Publica Liit- Ene Ergma Konstitutsioonierakond- Sergei Jürgens Põllumeeste Kogu- Mart Niklus Sotsiaaldemokraatlik Erakond- Ivari Padar Vene Erakond Eestis- Stanislav Tserepanov Vabariiklik Partei 9)Millist rolli täidavad ühiskonnas survegrupid ja sotsiaalsed liikumised? SURVEGRUPID- legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikuyte mõjutamise teel. Tunnused: · Keskendub ühele valdkonnale või probleemile. · Alati kindle liikmeskond ja organisatsioon koos põhikijaga. SOTSIAALSED LIIKUMISED- kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud./väärtused
ARTIKLID 7. Kasutades mingi ettevõtte/asutuse kohta artiklit internetist tooge selle alusel välja: a. Miks on „big data“ äride jaoks nii huvitav? b. Milliseid väljakutseid see endaga kaasa toob? c. Milliseid tehnoloogiaid „big data“ haldamiseks kasutatakse? A. Big Data on äride jaoks huvitav, sest otseselt selle üle neil kontrolli ei ole. Big Data puhul on tavaliselt tegu väga suurte andmemahtudega. Näiteks sotsiaalmeedia postitused, võrguliikluse ja sisselogimiste logid jms. Big Data erineb klassikalisest ärianalüüsist. Big Data-s kasutatakse Discovery- lähenemist, otsitakse seoseid sealt, kus need esmapilgul puuduvad. Ehk sisuliselt loodetakse komistada huvitavate seoste otsa. Big Data abil saavad ärid paremini mõista klientide ostukäitumist. C. Analüüsiks on enamasti hädavajalik spetsiaalne tarkvaraplatvorm nagu näiteks QlikView või Sense. Big Datas kasutatakse järgmisi tehnoloogiaid: 1) SAS Grid C...
Teise maailmasõja majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed tagajärjed? II maailmasõda lõppes 2. septembril 1945. a Jaapani kapitulatsiooniga. Ei enne ega pärast pole olnud sõda, mille tulemused ja tagajärjed oleksid olnud nii ulatuslikud. Kuigi II maailmasõjas olid USA, Inglismaa jt lääneriigid ühises Hitleri-vastases koalitsioonis NSV Liiduga, algasid vastuolud juba sõja ajal ning päädisid külma sõja, ehk suurima II maailmasõja poliitilise tagajärjega.
1-2A LAPSE SOTSIAALSED JA ENESEKOHASED OSKUSED Sotsiaalsed oskused on õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab mingi ülesande täitmise eesmärgil. Eelkoolieas on enesekohaste oskuste kujunemine seotud mina-pildi tekkimise, enesehinnangu ja eneseusu, oma käitumise juhtimise ning eneseanalüüsi oskuse omandamisega. Emotsioonide tajumine ja väljendamine Sotsiaalsete oskuste kujundamine on üks tähtsamaid ülesandeid, suhtlemisest kaaslastega algab lapse tegelik lõimumine ühiskonda. Eelkoolieas on oluline kujundada esmaseid sots.oskusi: abistamst, lohutamist ja jagamist. Väikelapse emotsioonid on lihtsad, tugevad ja vahelduvad kiiresti, reageerib jonni ja protestiga piirangutele ja ebaõnnestumistele, ei suuda oma emotsioone kontrollida. Ta on tundeküllane oma vanemate vastu, võõraste lähenemiskatsetele reageerib umbusuga. Eneseteadvus ja mina areng Selles vanuses laps on enesekeskne, ei taju teiste seisukohti. Ta tunneb end ära peeglist,...
METSADE MAJANDUSLIKU KASUTAMISEGA KAASNEVAD KESKKONNA- JA SOTSIAALSED PROBLEEMID HANNA-LIISA ROONE MAIU TALIRAND 2012 METSAMAJANDUS Metsandussektor on Eesti majanduse oluline tugisammas. Riigimetsa heaperemehelik majandamine teenib tulu riigikassasse. Annab tööd tuhandetele inimestele. SÄÄSTEV METSANDUS TOOB TULU · Metsa majandamine tähendab metsa kasvatamist, kasutamist, korraldamist ja kaitset. · RMK on riigimetsa hea peremees, kes majandab talle usaldatud vara
........................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Käesolev töö on tehtud tunni infoallikad ja infootsing raames ning töö teemaks on sotsiaalsed järjehoidjad. Varasemalt ei ole töö autor seda teemat uurinud, kuigi on erinevate sotsiaalsete järjehoidjatega kokku puutunud. Referaadi eesmärgiks on rohkem teada saada sotsiaalsetest järjehoidjatest ja nendega seotud võimalustest. Sotsiaalne järjehoidja on veebipõhine rakendus, mis võimaldab kasutajal luua online keskkonda oma veebilinkide kogumiku. Sotsiaalsed järjehoidjad on näiteks Pinterest, StumbleUpon ja CiteULike. Referaat koosneb kolmest põhipeatükist
Kaasamismudelid Pluralistlik mudel-palju erinevaid ühendusi, kes kaasa räägivad, on hästi avatud, avaldada võib arvamust . Eelis: hästi avatud, iga mtü võib kaasa rääkida. Miinus: rikkad ja suured ühendused saavad oma arvamust peale suruda, kaasa rääkima. Uuskorporatiivne mudel: suletum mudel, arvamust küsitakse selgelt ettenähtud nö katuseühendustelt. Kõige suuremad ja esinduslikumad. Eelis: stabiilne ja hea lihtne. Miinus: mingid ühendused on tugevamad ..  Sotsiaalsed liikumised- poliitiliste protsesside tekitatud üldine liikumine, mis üritab mõjutada ühiskondlikku v poliitilist muutust: 1. Ühendab inimesi, eesmärgid küllaltki laiahaardelised, mobiliseerib endale toetajaid, omab teatud järjepidevust, rollid on vähe välja joonistunud, tegevusvormid vahelduvad, eesmärgiks tavaliselt tõsisemad muutused. Pole kindlat organisatsiooni.
Sissejuhatus sotsioloogiasse 17.10 Kodanikeühiskond Veel mõisteid: - kodanikuühiskond (tuleneb sõnast kodanik/kodanlik  üks inimene, kes lähtub oma huvidest, tähelepanu ainsusel) - kolmas sektor - mittetulundussektor - vabasektor inglise keeles 'civil society'  tsiviliseeritud inimesed. 18. saj  tekkis sfäär, kus inimesed saavad üksteist usaldada, suusõnalised lepingud jne. --> Adam Smith; --> Adam Ferguson. See sfäär oli nende jaoks majandussfäär. Rõhk tsiviliseeritusel. Adam Smith  nähtamatu käe teooria (vaba turg reguleerib end ise). Hegel räägib kolmest komponendist, mis moodustavad riigi: riik (kõige kõrgemal seisev osa), perekond ja nende vahele jääv bürgerliche Gesellschaft (kodanlik ühiskond). See on vajaduste rahuldamise sfäär  majandustegevus toimub seal. Teiseks osaks on korporatsioonid  MTÜ-de eellased n-ö. Kolmandaks osaks olid policy'd, omavalitsused (ka kohtu mõistmine). Kuidas panna om...
- Integratsioon – ehk lõiming! Rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil. 4. Huvid - Pluralism – mitmekesisus - Tolerantsus - sallivus - Nulltolerants – mittesallivus, ei lepi sellega - Enamusotsus – Suur grupp on teatud küsimustega nõus ja selle järgi toimitakse. - Kompromiss – Otsus mis rahuldab mõlemat poolt ja mõlemad teevad omad järelandmised. - Konsensus – Üksmeelne kokkulepe, pole vastuväiteid. 5. Sotsiaalsed normid .. ehk seadused. - Loodusseadused ja inimese poolt loodud seadused – kirjutatud ja kirjutamata seadused. - Kirjutatud seadused – on kirja pandud nt. põhiseadus ehk konstitutsioon (alusdokument, mille järgi tehakse teised seadused), määrused, otsused, eeskirjad. - Kirjutamata seadused – Kujunevad välja pika aja jooksul, kujunevad välja traditsioonidest 6. Riik … ehk organisatsioon, millel on oma kultuur, rahvastik, territoorium, toimivad seadused.
Lühike kokkuvõte ajaloost 2006-2010 Teatrisündmused Eestis: · 2006  Vanemuises linastub ,,Peer Gynt", lavastaja Mare Tommingas · 2008  Tartus etendub rock-ooper ,,Ruja" Poliitilised ja sotsiaalsed sündmused: · 2006  toimus Serbia ja Montenegro liitriigi lagunemine Serbiaks ja Montenegroks · 2008  Venemaa tungib Gruusiasse · 2009  Barack Obama sai USA presidendiks · 2009  suri Michael Jackson · 2010  Aafrikas toimusid jalgpalli maailmameistrivõistlused · 2011  Eesti võttis kasutusele euro Kultuurisündmused maailmas: · 2007  toimus ülemaailmne kontsertüritus Live Earth globaalse soojenemise vastu
peremeheks. Taani kuningas loovutas oma valdused 19 000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile. Talurahva jõukam ja teovõimelisem osa oli tõenäoliselt hukkunud. Väikevasallid vaesusid, sest tühjaksjäänud maa ei suutnud enam selle omanikku toita. Talupoegade õigused ja kohustused: Kohustused: Viljakümnis, hinnus, sõjaväeteenistus, ehitamine Õigused: isiklik vabadus, pärilik maakasutus, osaleda kohtumõistmises, Talurahva sotsiaalsed rühmad · Adratalurid - kõige arvukam punt, nende maade suurust ja majanduslikku kandevõimet hinnati adramaades. Kõikusid oma suuruse ja jõukuse poolest suurtes piirides, seda enam, et adramaagi oli varieeruv ühik. Ühes piirkonnas adratalud tavaliselt ühesuurused. Eramaade adratalud tavaliselt väiksemad kui läänistamata maade omad. · Maavabad - olid isiklikult vabad ja said oma talu tavaliselt läänikirjaga. Pidid täitma
Miks me peame seda taunitavaks? Ühe põhjusena võib kindlasti tuua ühiskonna normid. Meile on juba maast madalast õpetatud, et oma keha müümine on halb, et mitme inimesega vahekorras olemine on halb. Need normid levivad ühiskonnas pidevalt ja me peamegi normaalseks arvata, et prostitutsioon on vastuvõetamatu. See häirib meid, sest ühiskonnas on meile õpetatud, et see häirib meid. Me ei oskagi ehk teisiti mõelda. See on samamoodi, nagu paljud teised sotsiaalsed normid, mis meile on pähe taotud ja selgeks õpetatud. Nagu näiteks, et ülikool on hea ja kutsekool halb valik, või et homoseksuaalsus on halb juba ainuüksi selle pärast, et see levitab AIDSi. Õnneks hakkavad inimesed viimase suhtes oma meelt juba rohkem muutma ja seda paljusti tänu info levikule ja teadlikkuse kasvule. Halvim asi sellise ühiskondliku normi juures on see, et ei tahetagi asja kohta rohkem õppida ega uurida. On omandatud mingi kindel arvamus ega muudeta seda nii kergelt
inimesed vahetama esemeid ja tähendusi 4. SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; 5. SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem, millega püütakse teiste inimeste toimimist mõjutada või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud 6. SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju 7. SOTSIAALSED SUHTED - püsivate vastastikuse käitumise vormide kujunemine interaktsiooni tulemusena; tuginevad vastastikusele KOKKULEPPELE, tugevama poole SUNNILE või seavad edasisele interaktsioonile teatud MÄNGUREEGLID 8. SOTSIAALNE SÕLTUVUS - kui üks interaktsiooni osapool saab kehtestada teisega endale kasulikke sotsiaalseid suhteid seetõttu, et ta valdab teist osapoolt oluliselt huvitavaid hüvesid 2. Sotsiaalse toimimise tüübid Weberi järgi
kvaliteet järjest suureneb Hindade stabiilus. Ajaloost on teada etappe, kui hinnad on suures ulatuses tõusnud või langenud, sellised ajad on alati toonud kaasa raskusi mitmetele majandusharudele. Majandusvabadus. Kõigil peaks olema vaba valik, kuidas elatist teenida ning kuidas kulutada raha Sotsiaalsed tagatised. Erinevatel põhjustel, nagu füüsilised puuded, vanadus, õnnetusjuhtumid jms, on alati inimesi, kes ei suuda ise elatist teenida. Sotsiaalsed tagatised tähendavad, et ka neid peab majandussüsteem üleval pidama Õiglus. Õiglus eeldab erapooletut suhtumist kõigisse isikutesse. Majandussüsteem peab pakkuma võrdseid majanduslikke võimalusi igale kodanikule Tõhusus. Tõhusus mõõdab, kui palju tarbitud ressurss kasu toob. Majanduslik tõhusus viitab terve majanduse võimele piiratud ressursside juures võimalikult palju toota
ARTIKLID 7. Kasutades mingi ettevõtte/asutuse kohta artiklit internetist tooge selle alusel välja: a. Miks on „big data“ äride jaoks nii huvitav? b. Milliseid väljakutseid see endaga kaasa toob? c. Milliseid tehnoloogiaid „big data“ haldamiseks kasutatakse? A. Big Data on äride jaoks huvitav, sest otseselt selle üle neil kontrolli ei ole. Big Data puhul on tavaliselt tegu väga suurte andmemahtudega. Näiteks sotsiaalmeedia postitused, võrguliikluse ja sisselogimiste logid jms. Big Data erineb klassikalisest ärianalüüsist. Big Data-s kasutatakse Discovery- lähenemist, otsitakse seoseid sealt, kus need esmapilgul puuduvad. Ehk sisuliselt loodetakse komistada huvitavate seoste otsa. Big Data abil saavad ärid paremini mõista klientide ostukäitumist. C. Analüüsiks on enamasti hädavajalik spetsiaalne tarkvaraplatvorm nagu näiteks QlikView või Sense. Big Datas kasutatakse järgmisi tehnoloogiaid: 1) SAS Grid C...
SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE Ühiskonna ja ühiskondlike suhete teadusliku uurimine. aine, mida uuritakse meetod, kuidas uuritakse Meetodid: dokumentide analüüs, eksperiment, vaatlus, küsitlus anketeerimine ankeetide koostamine Sotsioloogia uurib inimest ja ühiskonda. 3 vaatenurka: isiksuse käitumine ja tegevus grupid ja sotsiaalsed protsessid ühiskonna struktuur Struktuur: a. sotsiaalsed institutsioonid (pere, kool, majandus) b. sotsiaalsed kooslused (sotsiaalsed kihid, etnilised ja territoriaalsed kooslused, väikegrupid) c. sotsiaalsed muutused ja sotsiaalsed protsessid (linnastumine, sotsialiseerumine, migratsioon, sotsiaalne desorganisatsioon (nt. narkomaania, alkoholism, vägivald) Keskastmeteooriad (R.K. Merton) - uuritakse ühtse sotsiaalse terviku ühtesid või teisi osi.
Uued maad sobisid hästi karjakasvatuseks.Sinna rajati hulgaliselt ratsakarjuste e. cowboyde eluasemeid e. rantsosid. Lääne lõplik hõivamine oli indiaanlastele tragöödia. Indiaanlased asusid reservaatidesse. Osad indiaalnased ei lahkunud rahumeelselt ja see viis uute sõdadeni indiaanlastega. See tõi kaasa põliselanike massilise hävitamise. Preeriaindiaanlased kaotasid enda peamise ealtusallika - piisoni, keda uusasukad massiliselt ja piiramatult jahtisid. · Sotsiaalsed olud. Kiire linnastumine. 19. sajandi lõpuks olid miljonilinnadeks saanud New York, Chicago ja Philadephia. Tõsine probleem oli korterikitsikus ja elu ning olmetingimuste halvenemine. Olenemata tööstuse kiirest arengust olid palgad kevad, tööpäevad pikad ja töötingimused viletsad. Eriti halb olukord oli naistel ja lastel, keda vabrikutes odava tööjõuna kasutati. Ületootmine põllumajanduses viis sageli farmerite laostumiseni.
jõudnud infoajastu linnade tööstusajastu linnad, järku ülelinnastumine Regionaalsed erinevused Linnade kokkukasvamine, Eriti kiiresti kasvab pealinn ja megalopoliste teke. mõned suuremad linnad Linnastumisega kaasnevatd sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid Linnastumine arenenud Linnastumine arengumaades riikides Sotsiaalsed ja Tehnovõrkude, linnatranspordi Ülelinnastumine, slummid, majandusprobleemid sujuv haldamine, elanikkonna kihistumine, kuritegevus, vee, kanalisatsiooni,
Sotsiaalpoliitilised programmid on eelkõige poliitilised programmid. Sotsiaalriigi aluspõhimõtte oluline sisu on lühidalt, et riik ei tohi oma kodanikku hätta jätta. Riik peab hoolitsema nende kodanike eest, kes ei suuda endale ise elatist teenida ja tagama ka neile äraelamise. Sotsiaalriigi aluspõhimõtte puhul tuleb eristada objektiivset ja subjektiivset dimensiooni. Sotsiaalsed põhiõigused on sellised õigused, mille alusel üksikisikul on õigus midagi riigilt nõuda. Sotsiaalsed õigused sunnivad riiki aktiivselt tegutsema ning üksikisikule hüvesid andma. Sotsiaalsete õiguste kaitse põhineb ideel abist ja hoolest neile, kes ei ole suuteliselt isesesvalt end piisavas ulatuses kindlustama. Põhiseadus ei määra kindlaks sotsiaalabi suurust ning saamise tingimusi, vaid jätab selle seadusandja otsustada. Sotsiaalsete õiguste, eriti sotsiaalkindlustuse puhul tuleb mängu ka õiguspärase ootuse põhimõte
3.5 erakonnad tänapäeva poliitikas Erakond- ühesugust poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon. Ül  koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida oma ühiskonnaprogrammi. Massipartei, poulistlik partei(väidab esindavat kogu rahvast, mitte klassi, lubades kõike) Vasakpartei  sotsdemod, KE, astmeline tulumaks, tasuta haridus blablabla parempartei  kõik muu (v.a. Rahvaliit) 3.6 survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad Survegrupp  organisatsioon, mis püüab oma huve löäbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. (kategooriakaitsegrupp, edendamisgrupp) Kaudne surve  läbi avaliku arvamuse Otsene surve  mõjutatakse tähtsaid ametiisikuid Sots. Liikumine  kollektiivse käitumise vorm, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused. Umbmäärane ülesehitus, muutuv toetajaskond,
· omab väga head mälu; · on tundlik ja emotsionaalne; · on arenenud õiglustundega; · püüab oma tegemistes täiuse poole; · on oma huvides järjekindel; · eelistab endast vanemate seltskonda; · on hea huumorimeelega; · on laialdaste huvidega; · õpib varakult lugema; · tal on arenenud kujutlusvõime (nt palju kujuteldavaid sõpru); · väga loominguline; · iseseisev ja protestimeelne; · hea arvutaja ja piltmõistatuste kokkupanija Andekate sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused Andekad lapsed on juba definitsiooni järgi teistest erinevad ja seetõttu esineb neil ka vajadusi ja probleeme, mida teistel lastel sellisel kujul ette ei tule. Neid probleeme saab jagada kaheks: a) mis tekivad lapse psühholoogiliste eripärade tõttu; b) mis tulenevad keskkonna ja lapse konfliktidest. Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud või käitumisraskustega õpilaste hulgas on kindlasti
O õpetada võlgnikku tulevikus uut ülemäärast võlgnevust vältima ning O säilitama tasakaalu tulude ja kulude vahel! 1. Võlanõustamisteenus sotsiaalhoolekande seaduse mõistes Võlanõustamine on terviklik abiliik, mis on suunatud finants-majanduslikku hädaolukorda sattunud isikutele, peredele ja leibkondadele, kellel majanduslikest raskustest põhjustatuna on tekkinud või tekkimas sotsiaalsed probleemid 2. Mõisted: võlg, võlgnik, võlasuhe Võlg on teise isiku täitmata varaline kohustus. Võlgnevuseks tuleb pidada olukorda, kus võlgnikule on esitatud võlanõue, kuid ta ei suuda seda tasuda täies mahus ning ettenähtud tähtajaks iseseisvalt. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või
erakond,eestimaa keskerakond.pooldavad astmelsit tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist.usuvad,et haridus peab olema kõigile kättesaadav ühisüvis.Paremparteid pole nii ühtsed,reformikas tugineb liberalismile,isamaaliit kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele,suht lähedane ka konservatiivne Rahvaliit,mille teeb eriliseks see,et nad väärtustavad eesti küla.ei poolda tingimusteta avatud majandust,reformikad on aga selle poolt just. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad: Survegrupi ja erakonna erinevusederakond püüab oma eesmärke saavutada valimiste tulemusel võimule pääsedes ja valitsuses olles neid ellu viies,survegrupp taotle aga valitsuse või poliitikute mõjutamist väljastpoolt,ilma ise võimul olemata.erakonna programm katab kogu valdkondade spektri,survegrupp keskendub aga ühele valdkonnale või probleemile,erakonnal on alati kindel liikmeskond ja organisatsioon koos põhikirjaga.
UIMASTID ja sõltuvus Uimastid e psühhoaktiivsed ained - ained, mida kasutatakse inimese psüühika mõjutamiseks. Iga aine, mida saab kuritarvitada, on uimasti. Psühhoaktiivsed ained, mis on seadusega keelatud nim. narkootikumideks. kesknärvisüsteemile jagunevad: *STIMULANDID - amfetamiin, ecstasy,kokaiin. *DEPRESSANDID - opiaadid,rahustid,alkohol. *HALLUTSINOGEENID - LSD, PCP. Kuidas uimastid inimest mõjutavad? *Uimastite toimel tajub inimene end ja ümbritsevat maailma tavalisest erinevalt - muutuvad meeleolu, taju ja mõtlemine. *Uimastite kasutamisel tekib eufooria ehk heatujulisus, mis tuleneb kriitilise mõtlemise väljalülitamisest. *Mida pikem, põhjalikum ja meeldivam on viibimine illusoorses maailmas, seda raskem on tagasitulek reaalsusesse. Uimastisõltuvus - aine tarvitamine muutub elus esmatähtsaks kõige muu arvel. Vormid: 1)Hingeline sõltuvus - Tarbijale tundub, et uimasti tarvitamine toob hingelise vabaduse, heaolu.Uimasti...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
