Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sotsiaalpsühholoogia eksami küsimused ja vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
grupis, konformsus, katseisik, prosotsiaalse, katseisiku, kognitiivne, autoriteedi, milgram, eelarvamus, normatiivse, asch, osalejate, aitama, social, hüpotees, uskumus, bandura, järgnevat, dissonants, tegelikku, agressiivsus, looderdamine, agressioon, testosteroon, oodatakse, muuhulgas, löögid, palus, lähedus, seletatakse, indiviidid, aitamineIgapäevaelu teaduslik uurimine kuidas inimese mõtted, tunde dja käitumine on mõjutatud olukordadest ja teistest inimestest olgu nad siis reaalsed või kujuteldavad. Protsesse jaotatakse taseme järgi: - Intrapersonaalsed isiku sisesed: hoiakud, nt sotsiaalmeedia intentiteet - Interpersonaalsed isikutevahelised: kommunikatsioon, sotsiaalne interaktsioon - Grupisisesed rühmaliigid, rühmadünaamika, otsustamine, rollid, konformsus - Gruppidevahelised jõugud, parteid - ühiskonna tasandil isiksus ja ühiskond, kultuur, mass, sotsialiseerumisprotsess - lisaks jaotatud sotsiaalid kognitsioone, suhteid või mõju puudutavateks. Teoreetilised lähenemised jagunevad: - sotsiaalkultuuriline rõhutatakse sotsiaalsete normide ja kultuuri olulisust, lapsed õpivad ümbritseva ühiskonna norme ja väärtusi läbi probleemilahenduse puutudes kokku teiste laste ja täiskasvanutega
hoiakud, Maslow ja vajaduste hierarhia ( loomuomane vajadus areneda) 2. Mina käsitlus ( kontseptsioon) ja selle kujunemine, mina-pilt ja enesehinnang ja millist rolli mängivad selles referentsgrupp e ,, olulised teised ,, ; tingimuslik ja tingimusteta suhtumine ja vajadus ,, midagi väärt olla", Enesehinnangu ja enesetõhususe seos 3. Hoiakud ja hoiakute kolm mõõdet. Hoiakute kujunemine, muutmine ja kognitiivne dissonants ( tunnetuslik ebakõla) ning mõõtmine ja Likerti skaala. Mõiste 1 "Hoiakud on kestvad positiivsete või negatiivsete hinnangute süsteemid, emotsionaalsed läbielamised ning sotsiaalsete objektide suhtes poolt või vastu tegutsemise tehnikad" MÕISTE 2 Hoiak ( attitude) suhteliselt püsiv õpitud eelsoodumus toimida teatud kindlal viisil objekti suhtes. Hoiak on inimese kalduvus hinnata objektide (näit. isikute, sündmuste,
John Watson. USA. 5. Psühhoanalüüs – fookus alateadvusel; uuriti vaimseid häireid tulenevalt konfliktidest. Sigmund Freud. Tänapäevased koolkonnad 1. Bioloogiline suund. Käitumise alused pärilikkuses, närvisüsteemis ja hormoonides. Evolutsiooniline psühholoogia kuulub samuti selle suuna alla. 2. Arengu suund. Geenid vs kasvatus (nature vs nurture theory). Inimese areng toimub geneetika ja keskkonna koosmõjul. 3. Kognitiivne suund. Kuidas inimesed töötlevad väljaspoolt tulenevat infot. Uuritakse kõiki vaimseid protsesse. 4. Kliiniline suund. Vaimne tervis ja vaimsed häired. Psühhodünaamiline (alateadvuse energiad) ja humanistlik (A.Maslow, Carl Rogers) lähenemine. 5. Käitumuslik suund. Vämimiste stiimulite mõjutused. Premeerimine/karistamine. Sotsiaalne õppimine (A. Bandura). 6. Isiksuseomaduste suund. Inimesed on juhitud enda isiksuseomaduste poolt
kõrvalnähtustest isoleerimine. Eksperimendis seatakse uuritav psühholoogiline nähtus teadaolevatesse, suvaliselt muudetavatesse tingimustesse, milles nähtuse seaduspärasus avaldub ehedal kujul. Eesmärgiks hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. Laboratoorne eksperiment viiakse läbi labori tingimustes spetsiaalse psühholoogilise aparatuuri abil, katseisiku tegevus on määratud instruktsioonidega ja katseisik teab, millega on tegemist. Loomulik eksperiment katseisik ei tea, et eksperiment toimub, see toimub katseisikule loomulikes tingimustes. Vaatlus tunnetusmeetod, mille käigus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu. Vaatluse läbiviija on passiivne ja ei sekku. Intervjuu on andmekogumise meetod, kus etteantud küsimustele vastates saadakse andmeid inimeste käitumise, mõtlemise ja tunnete kohta. 5. Millal sündis teaduslik psühholoogia? Esimese labori rajaja? Erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid tekkisid 20
Kõrvalseisjad sekkuvad abivajaja aitamiseks vähem, kui kohal on ka mõned teised, kes võiksid samaväärselt aidata. NT: Kui tänaval laps nutab, siis täiskasvanud ei lähe appi, sest nad arvavad, et küll keegi teine läheb nutvale lapsele appi. 24) Konformsuse mõiste ja kujunemine. Nõustumise ja ümberpööramise vahe Moscovici järgi. Konformsuse mõiste ehk mugandamine toimimine kooskõlas teiste inimeste arvamuste ja tegudega. Kujunemine konformsus kujuneb seetõttu, et katseisikud tahavad muutuda kellegi teise sarnaseks, samastuda, keda nad austavad või imetlevad ja sellepärast nad muudavad oma hoiakuid ja uskumusi. Samas võib konformsus kujuneda ka seetõttu, et katseisikud usuvad, et enamusel on alati õigus ja nende arvamus ei loe. Kolmandaks konformsuse kujunemiseks on nõustumine, katseisikud järgivad enamuse seisukohta, kuid ei muuda oma isiklikke uskumusi.
Watson, Burrhus F. Skinner biheivioris m Sig mund Freud kol m etasandiline SP arenguetapid: Teaduslik 1) X X sajand · William McDougall instinktide teooria · Frederick Allport käitumise sotsiaalne regulatsioon " Sotsiaalpsühholoogia" 1924 · R. Linton, G.H. Mead, G.W. Allport rolliteooria · Kurt Lewin grupidünaamika, väljateooria · Jacob L. Moreno sotsio m e etria 2) S õjajärgne · Leon Festinger kognitiivne dissonants · H.H Kelley, J.W. Thibaut, G. C. Ho mans sotsiaalse vahetuse teooria ...... 3) 7080ndad · Atributsioon, soo ja rassierinevused, keskkonnapsühholoogia 4) Sajandi lõpp · Afektiivsus, multikultuursus, sotsiaalne mitme kesisus, virtuaalsuhted Väärtused, ühiskondlikud tendentsid ja SP ·Eelarvamuste uuringud 1940d ·Konfor mis mi uuringud 1950d ·Agressiivsuse uuringud 1960d ·Sooliste erinevuste uuringud 1970d Väärtuste varjatud mõju
- Mitmene üksikõisus (- Latané ja Rodin) - inimgrupi püüe määratleda olukorda nii, et kõik näivad olevat teadmatuses mingi tähelepanu vajava ohu või sündmuse toimumise suhtes. - Vastustuse pihustumine - vastustuse jagunemine kõigi kohalolejate vahel, mida tajuvad inimesed, kui teised on kohal, mis tõttu nad on valmis abivajajat vähem tõenäoliselt abistama, pidades end vähem vastutavaks. - Konformsus (mugandumine) (- Sherif) - toimimine kooskõlas teiste inimeste arvamuste ja tegudega. - Autokineetiline efekt - hüpliku liikumise illusioon valgustäpi vaatamisel täiesti pimedas ruumis. Sotsiaalse mugandumise protsessid (- Kelman): 1) Nõustumine. 2) Internaliseerimine - katseisikud nõustuvad sellega, et enamuste vaated on kõige enam kehtivad. 3) Identifitseerumine (samastumine) - muudavad oma hoiakuid, et muutuda kellegi teise sarnaseks, keda and austavad või imetlevad
Grupp Ühiskonna sotsiaalse struktuuri elementidena esinevad inimühendused Igasugused inimeste kogumid, mida seob omavahel ühine sotsiaalsete suhete võrgustik Kahest või enamast inimesest koosnev teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv mingite ühiste omadustega ja tunnusjoontega inimkooslus Grupi tunnused: ühised eesmärgid, väärtused, huvid, normid omavahelised suhted ja sõltuvus kokkukuuluvustunne, "meie" tunne Grupi liikmete ühised omadused: teadlikkus sellest, et grupis on teisi liikmeid vastutustunne teiste grupi liikmete eest nii, et tegevus kujundatakse grupi kontekstist lähtuvalt Grupis (organisatsionis) tegutsemine annab inimesele: raha, füüsilised ressursid eesmärke korda ja stabiilsust kaitset ja tuge staatus, prestiizh, eneseväljendus, enesekindlus võim, õigus, kontroll Grupis tegutsemine annab organisatsioonile: parema ülesannete täitmise, mis üksikisikule pole jõukohased ühiste huvide realiseerimise
Hoiak püsiv üldistatud suhtumine üksikobjekti. Tugev emotsionaalne komponent. (nt meeldib T. Mägi; eelistan reformierakonda; armastan hiina toitu jms) Väärtus püsiv motiveeriv veendumus, suhe üldprintsiipi (nt kollektivism-individualism; tranditsioon-muutus jne) Shalom Shwarts, R.Inglehart ühed tuntumad väärtuste uurijad psühholoogia kontekstis. Hoiaku ehitus 60ndatel, 70ndatel oli hoiak psühholoogia valdkonnas üks uuritavamaid teemasid. !!! Hoiak koosneb: 1) kognitiivne e tunnetuslik komponent (pilt või teadmine) 2) emotsionaalne komponent (suhtumine, emotsioon) 3) käitumuslik komponent (käitumine, käitumisvalmidus negatiivselt/positiivselt käituda) · Tavakäsitlus. Tavakeeles suhtutakse hoiakusse kui verbaalselt väljendatud suhtumisse(see, mida ma ütlen) Hoiak on aga pilt+suhtumine+tegu Hoiaku tugevus: veendumusest mõttevälgatuseni
- Need kes tajuvad ennast liiga erinevana võivad tahta tasakaalu taastada – selleks vahendiks on matkimine - II põhjus - Teiste põlu all olemine – cyberball mäng – 3 mängijat ja ühele ei anta palli vm, eemaletõugatud hakkasid kohe matkima ja efektiivsust mõõdeti teiste meeldivuse järgi - Enesejälgimine – kõrgemad enesejälgijad osavamad matkijad, matkimine võib olla prosotsiaalse käitumise mõjutaja matkija suunas – matkija on prosotsiaalne Prosotsiaalne orientatsioon/suundumus - Ashton-James jt – matkitud inimesed on sotsiaalsemad - Maddux – matkimisel hinnati ühist tulemit oluliselt kõrgemalt - Need ettekandjad kes matkisid tellimust – oluliselt suurem tip - Ei pea alati olema prosotsiaalne - Matkimine on oluline sotsiaalses kontekstis, võib mõjutada isiklike hoiakuid ja eelistusi Veenmine
klassikaline psühhoanalüüs edasiarendustega; dünaamiliselt orienteeritud teraapiad, lähtuvad interpersonaalsest teooriast, ego psühholoogiast, objekt-suhte teooriast ühisosa: rõhk motivatsioonilistel jõududel, eriti neil, millest inimene ei ole teadlik; jõudude vahelised konfliktid; teadvustamine 2. Kognitiiv-käitumuslikud: A aluseks klassikaline ja operantne tingimine, sotsiaalse õppimise teooria B kognitiivsete ja käitumuslike põhimõtete ühendamine: Beck- kognitiivne teraapia, Ellis- ratsionaal-emotiivne teraapia ühisosa: mitteadaptiivsed harjumused tulenevad kas ekslikust õppimisest või/ja mõtlemisest 3. Kogemuslikud-väljendavad Rogers- kliendikeskne teraapia, Perls- gestalt teraapia, kujutlusteraapiad, eksistentsialistlik - ühisosa: rõhk konkreetsel, ebaratsionaalsel, kogemuse sümboolsetel aspektidel (emotsioon, kehalised tunded, kujutlus) ja suutmatusel neid teadvuses või käitumises adekvaatselt väljendada 4. Strateegilised-süsteemsed
W. Jamesi mina teooria Peegelmina teooria (C.H.Cooley) Sotsiaalne võrdlemine Enesetaju teooria (D.Bem) Enesehinnang. Mina-esitus (E.Goffman) Avalike esinemiste analüüsimisel on üheks kõige tunnustatumaks lähenemiseks Erving Goffmani dramaturgilist lähenemist. See pilt mida me endast teistele loome vib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mnikord inimesed manipuleerivad vi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. Mina -esituse uurimist alustas Erving Goffman (1959). Ta vaatles inimeste tegevust teatrina, kus inimesed täidavad teatavaid rolle. Rolli e
Teoreetikud ASCH, Solomon stereotüüp, pildikatsed ALLPORT(1954)-eelarvamused, katse selle kohta, kus on piir võõrale -linn, tänav, naabrus, pere ALTMANN: privaatsusteooria: ruumi instrumentide kaudu- hoia enda jaoks optimaalset avatust. Füüsilist suletust kompeneeritakse sotsiaalse avatusega ja vastupidi. Brasiilia hõim vs Euroopa ühiskond BOWLBY: kiindumisteooria, kaasasündinud suhestamise/ seostumise vajadus. BANDURA Rollikäitumist õpitakse ka kaudselt jäljendamine on oluline sotsiaalse õppimise protsess, mille kaudu suudame "üles noppida" sotsiaalsete toimingute tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. Bandura- kui inimest oma eesmärkide saavutamise frustreeritakse, reageerivad eri viisidel. J.BERRY: vähemusgruppide identiteedikonflikti stsenaariumid. G.Le Bon- massipsühholoogia, domineerib emotsioon ja kaob iskliku vastuse tunne. Csikszentmihaly-Inimene on kõige õnnelikum siis, kui ta ei pane tähele, et ta olemas on. Cialdini: kui prügi on juba maas, vi
mina. Empiiriline mina jaguneb kolemks: materiaalne mina (keha, rõivad omand), sotsiaalne mina (kelleks ümberkaudsed inimesed mind peavad) ja vaimne mina (psüühiliste võimete ja kalduvuste kogum). Mina konseptsioon sisaldab kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Igasugune kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab seda, et inimesed erinevad selles suhtes, mis määral mina-konseptsioon on jaotatav alajaotustesse. Ehkki meil on kõigil mingi arusaam endast, ei teadvusta me seda ühtemoodi. Automaatse käitumise puhul puudub eneseteadlikkus. Kõik inimesed on võimelised eneseteadvustamiseks
Räägitakse 3 liiki stigmast: 1. füüsiline stigma (pikk, lühike, lonkav, ratastoolis istuv, füüsilised erinevused, mida pannakse tähele, erisusena tavapärasest) 2. Isiklik stigma (veidrad kalduvused - hakkab lugema luuletusi, homoseksuaalsus, mõni räägib nii kõva häälega, et paistab silma) 8 3. grupistigma mingi teise grupi liige grupis, kus sedatüüpi inimesi tavaliselt ei ole (nt endine vang asub õppima magistriõppes). Stigma on olemas siis, kui teised vaatavad sellele persoonile, teise pilguga (ta on teistugune), kui seda pilku pole, puudub ka stigma. Stigmatiseeritu käitumisstrateegiad. Goffman ja tema jüngrid on stigma raames käitumist palju uurinud. Stigma on väljastpoolt pealesurutud tähelepanu nt keegi on pime, tuleb ise üksinda kooli ja keegi hakkab teda selle tõttu
Areng - Süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. - Kasvamine - Küpsemine Bioloogiline, kognitiivne, sotsiaalne Arengupsühholoogia kui uurimisvaldkond • Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutuseid käitumises, psüühikas ja inimsuhetes • Imikuiga 0-2 eluaasta • Varane lapseiga 2-6 eluaasta • Keskmine lapseiga 7-12 eluaasta • Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast
17.Grupi normid Grupinormid on grupi poolt aktsepteeritud reeglid, mis on kokkuleppelised (kirjutamata reeglid) mis määravad ära sobilikud · käitumis- ja toimimisviisid · normide kaudu saavutatakse korrastus · normid määratlevad omavahelisi suhteid ja muudavad käitumise ennustatavaks · annavad võimaluse nähtuste piiritlemiseks ja teiste gruppide suhete määratlemiseks · normid on toimimise reeglid, annavad õigustuse grupis toimuvale · normid loovad grupi näo Normide vastu tuntakse siis huvi, kui keegi nende vastu eksib, need jagunevad: 1. Vahendite ja tasude jaotamise normid: tagavad, et tegevuse tulemi jagamisel valitseks õiglus. On 4 jaotusnormi põhimõtet: *õigusprintsiip igaüks saab tasusid vastavalt oma panusele. *jõuprintsiip mõõdab seda kui palju paremaski n. muutub, saab tasu kui jälle ennast ületab *võrdusprintsiip kõik saavad võrdselt.
kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. 2. Kuidas iseloomustate 200. Saj psühholoogia arengut. Hästi arenenud, mitmetahuline ja haruline. Psühholoogia arengus on erinevatel aegadel domineerinud erinevad vaatenurgad. Ajaloolisel ehk mõjukamad on olnud: 1. Biheiviorism 2. Gestaltpsühholoogia 3. Psühhoanalüüs(sh freudism) 4. Humanistlik psühholoogia 5. Kognitiivne psühholoogia ...ja nende arendused. Teaduslikult usaldusväärsemaid teadmisi on nendest pakkunud biheiviorism, gestaltpsühholoogia ja kogntiivne psühholoogia kui eksperimentaalsed suunad. Biheiviorism (ing k behaviour -käitumine) on psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise (eriti õppimise) uurimises
- Ajalooline kontekst – eelnevad episoodid - Psühholoogiline kontekst – emotsioonid - Kultuuriline kontekst – uskumused, väärtused, hoiakud, tähendused, sotsiaalsed hierarhiad, religioon, osalejate rollid. - Teade – tähendus ja sümbolid (sõnad, helid, käitumised) - Kodeerimine ja dekodeerimine – väljendamine ja tõlgendamine - Kanal – teate edastamise vahend - Müra (eksternaalne, internaalne, semantiline) - Tagasiside Teate komponendid - Kognitiivne (taju, mälu, mõtlemine jne) - Afektiivne (emotsioonid) - Käitumuslik - Verbaalne - Keel (sümboliline, reeglitel põhinev, tähendus on inimestes mitte sõnades) - Mitteverbaalne - Märkide tähendus vastuoluline Suhtlemise printsiibid - Suhtlemine on eesmärgipärane - Teadvustatud ja mitte-teadvustatud eesmärgid - Suhtlemisprotsess on pidev - Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine - Suhtlemine on transaktsionaalne - Igas transaktsioonis inimene annab ja saab midagi
Ajaloo SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühhoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. Esimene SP eksperiment 1895: Norman Triplett kas jalgrattur sõidab kiiremini üksinda või grupis? 20 sajandi algul inimsuhted, grupiprotsessid operatsionaliseerimise ja mõõtmise objektiks. II MS kontekstis liidri ja grupimõju küsimused, hoiakute muutumine, allumine ja grupisurve. Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks. SP kuldaeg: 1930 1960 Kurt Lewin (1890 - 1947) K.Lewin SP klassik. Gestaltpsühholoog, sotsiaalpsühholoog. Saksa juut, siirdus USA-sse. Sarnane saatus paljudel euroopa
asjaoludega. 1 Ka loengukonspektist näha, et eri tegelased on õigust defineerinud erinevalt Spencer õigus on nagu öövaht, kes sekkub, kui midagi viltu Marx õigus valitseva klassi vahend, kuidas töölisi allasuruda ja valitseda Ihering õigus on riigi sunninormide kogum, see klassikaline positivistlik definitsioon Llewelyn õigus on õigusnormide kogum Ehrlich jaotas kolmeks, juristide, ühiskondlik ja riiklik õigus Normatiivse regulatsiooni juriidilisest vormist2 Unustatakse, et õigus on vaid ühiskonna üks regulatiivse süsteemi elementidest, mis kaugeltki ei valitse ühiskonda, vaid peab seda võimaluste piires teenindama. Tuleb aga tunnistada, et õigus, seaduse sunnijõuga tagatud juriidiline regulatsioon võib luua kas soodustavaid või takistavaid tingimusi muudel alustel kulgevatele arengutele ühiskonnas.
Sotsialiseerimise käigus kujunenud õpitud seosed nähtuste vahel (nt. kõrge hind, järelikult hea) - automaatsed vastused stiimulitele Käitumine ei ole alati kooskõlas hoiakutega Erinevate tehnikate rakendamine indiviidi käitumise, hoiakute vormimisel; eetiline ja ebaeetiline mõjustamine Veenmine katse muuta hoiakuid informatsiooni ja argumentide kaudu Võim sisaldab kohustuslikku käitumist, sundi Sotsiaalsed normid - juhised, reeglid käitumise kohta - reguleeritud käitumine grupis ja ühiskonnas - surve ja normid - tajutud ja tegelikud normid Normide kujundamine (nt. Joome poole vähem, (või ei joo üldse (nt. septembris)) Teiste inimeste kohaloleku mõju Mõju otsese sekkumiseta: Norman Triplett (1898) teiste inimeste kohaloleku mõju sooritusele Floyd Allport sama ülesannet sooritavate grupiliikmete mõju isiku sooritusele (soorituse paranemine) Muzafer Sherif autokineetiline efekt, grupinormide kujunemine
..................................23 5. Hoiakud......................................................................30 6. Sotsiaalne mõju...........................................................35 7. Inimestevahelised suhted.............................................45 8. Inimsuhete ruumiline mõõde........................................49 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted..............................54 9a Zimbardo vanglaeksperiment......................................62 10. Liider grupis..............................................................66 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine......................77 12. Suhtlemine I..............................................................88 13. Suhtlemine II.............................................................98 14. SP arendused ja rakendused.....................................105 15. Subjektiivne heaolu..................................................110 16. Sotsiaalpsühholoogia: arendused ja rakendused II....
Sageli on just sotsiaalne eeskuju see, mis suudab muuta üksikisiku käitumist ja oluliselt vähemefektiivsemaks võib kujuneda otsene pöördumine probleemse käitumisega inimese poole. Samuti saab kindlustada soovitud hoiakut/arvamust või käitumist demonstreerides/kommunikeerides sihtrühmale nendele antipaatse isiku või grupi arvamust, mis selgelt vastandub. Grupisuhete teooria/Theory of Group Relations puhul on uurimisalaks inimeste käitumine ja rollijaotus grupis. Gruppi määratlevate kriteeriumitena on sotsiaalpsühholoogid välja toonud järgmised: inimesed suhtlevad pikema ajavahemiku, mitte ainult mõne minuti jooksul; asjaosalised tajuvad ise konkreetset inimeste kogumit grupina ja ennast selle liikmena; grupil on omad normid, rollid ja ootused selle kohta, kuidas selle liikmed peaksid käituma ning sanktsioonide nende jaoks, kes normidega ei kohandu; grupil on ühine eesmärk või
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogia on teadus ühiskonnast, süsteemne ühiskonna uurimine. Uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia püüab üksikasjades näidata üldist ja osutab sellele, kuidas inimese käitumist mõjutab lisaks tema enda isikuomadustele ja otsustele ka ühiskond. Teadus, mis süstemaatiliselt uurib inimühiskonda, inimeste käitumist grupis hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi 2. Mis iseloomustab sotsioloogilist perspektiivi? Ühiskonna osa tähtsustava vaatenurga üldnimetuseks on sotsioloogiline perspektiiv. Erinevus tõest ja tõekspidamistest. Seda iseloomustab: · näha üldist üksikasjas · näha ebatavalist igapäevases · Näha individuaalsust sotsiaalses kontekstis: ühiskond meie igapäevastes valikutes 3
Kõrge riskiga olukordi aga, sest siis võib edu olla saavutatud juhuse tahtel. Saavutusvajadustega inimesed soovivad isiklikku vastutust, tagasisidet tehtud töö eest, usaldust. Nad töötavad efektiivselt, kui neile anda kohustusi ja ülesandeid, mis neid proovile paneksid ning mille nad seljatada suudaksid. Neid iseloomustab ka see, et nad eelistavad töötada üksinda. 2. Suhtlemisvajadus inimesed eelistavad tööd, kus saavad töötada grupis ning koos teiste inimestega. Neile sobivad ametid, mis hõlmavad suhtlust klientidega. Kõrge suhtlemisvajadustega juht võib olla ebaefektiivne, sest soovib kõikidega hästi läbi saada ning selletõttu võib puududa karmikäelisus ning tööülesannete suunamine, konfliktide lahendamine võib olla raskendatud. 3. Võimuvajadus Seda võib olla kahte tüüpi: a)personaalne võimuvajadus ning b) institutsionaalne võimuvajadus
-postmodernne maailm globaliseerumine viib ühtse lääneliku maailmakultuurini või säilib mitmekultuuriline maailm (kus eripära peab olema kommunikatiivne ja müüdav). 7. Hälbiv toimimine, hälbivuse sotsiaalne määratletus, sotsioloogilised seletused HÄLBIV TOIMIMINE - ühiskonna (grupi) kultuurile iseloomulikele tegevusmoodustele ja käitumismallidele mittevastav toimimine, millega inimene kahjustab selle ühiskonna (grupi) liikmete huve. Konformsus. HÄLBIVA TOIMIMISE PÕHJUSED BIOLOOGILISED SELETUSED - kuritegelik näotüüp, kehaehitus, pärilikkus. PSÜHHOLOOGILISED SELETUSED - isiksuse arenguhäired, S. Freud. KULTUROLOOGILISED SELETUSED (funktsionalism) - ühiskonna suhtes hälbiv käitumine on vastavuses mõne grupi alamkultuurile omaste väärtuste ja normidega. Sellises grupis on hälbivus sotsiaalselt ÕPITAV, eriti noorte poolt. NEGATIIVSE MÄRGISTAMISE (STIGMATISEERIMISE) TEOORIA - korduvalt
psühhiaater eriarst, kes võib ravimeid välja kirjutada (6+2a) nõustamine- igapäevaelu probleemidega toimetulemine teraapia suunatud konkreetse psüühikahäire ravile Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: psühhofüüsika kuidas välismaailma tajume psühhofüsioloogia protsessid kehas aju tasemel o psühhofarmakoloogia kuidas mõjuvad ravimid ajule isiksuse psü. kuidas üksteisest erineme sotsiaalpsü. kuidas käitutakse grupis arengupü. kuidas areneb laps, mis protsessid, mis vanuses; nüüd ka täiskasvanute areng neuropsü. millised funktsioonid mis aju eri osades, kuidas kahju parandada Rakendusliku orientatsiooniga: kliiniline psü. erinevate häirete diagnoosimine ja ravi õiguspsü. isikute äratundmine o korrektsioonipsü. kas süüalune parandab käitumist o kriminaalpsü. ekspertiisid teo arusaamiseks organisatsioonipsü. kuidas käitutakse tööl reklaamipsü
paberile ja ühendada üksteist tundvad inimesed joonega. Jacob Moreno (1889-1974) sotsiomeetria, teadus sotsialsetest võrgustikest. Sotsiomeetriline küsitlus lastakse kõikidel grupi liikmetel öelda, milline ülejäänud grupi liikmetest talle kõige rohkem meeldib (või kellega ta tahaks koos töötada, mängida, vestelda vms.). Sedasi saadakse teada, millist grupiliiget kõige rohkem valitakse ja keda üldse ei valita. Sellise küsitluse tulemusena võib igas grupis välja selgitada 5 sotsiomeetrilist staatust: 1. Populaarsed grupiliikmed need keda hästi teatakse ja kellesse hästi suhtutakse. 2. Tõrjutud need keda teatakse ja kellesse suhtutakse negatiivselt. 3. Unustatud need keda eriti tähele ei panda. 4. Vastuolulised need kes paistavad silma, kellesse halvasti ei suhtuta, aga kelle suhtes puudub ka üldine heakskiit. 5. Keskmised Võrgustikuanalüüs (network analysis)
psühhiaater – eriarst, kes võib ravimeid välja kirjutada (6+2a) nõustamine- igapäevaelu probleemidega toimetulemine teraapia – suunatud konkreetse psüühikahäire ravile Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: psühhofüüsika – kuidas välismaailma tajume psühhofüsioloogia – protsessid kehas aju tasemel o psühhofarmakoloogia – kuidas mõjuvad ravimid ajule isiksuse psü. – kuidas üksteisest erineme sotsiaalpsü. –kuidas käitutakse grupis arengupü. – kuidas areneb laps, mis protsessid, mis vanuses; nüüd ka täiskasvanute areng neuropsü. – millised funktsioonid mis aju eri osades, kuidas kahju parandada Rakendusliku orientatsiooniga: kliiniline psü. – erinevate häirete diagnoosimine ja ravi õiguspsü. – isikute äratundmine o korrektsioonipsü. – kas süüalune parandab käitumist o kriminaalpsü. – ekspertiisid teo arusaamiseks organisatsioonipsü
PROBLEEMNE KÄITUMINE Ei tohiks nimetada last probleemseks, vaid tuleb märgistada käitumist. Probleemne käitumine on käitumine, mis häirib õppeprotsessi, takistab õpilase võiklassigruppi normaalset tegevust ja selletagajärjel ei tööta õpilane ega klass efektiivselt. 5%-6% - riskirühma kuuluvad, kellel probleemid suurenevad. Kellel on probleemid laste eas, neist on pooltel probleemid noorukieas ja neist pooltel täiskasvanuaes. Üldiselt probleemse käitumisega õpilaste numbrid ei ütle midagi. Selgitada täpselt välja probleemse käitumisega õpilasi javaadata, kas probleemid arenevad edasi, on raske. * Kõige rohkem poisse, puberteedi eas. Varajased kuritegevust käitumist ennustavad faktorid. · variatiivsus · sagedus · mitmesugune ümbrus · varajane algus (nt maimik) Probleemse käitumise liigitamine sotsiaalse teo raskusaste järgi 1. Antidistsiplinaarne käitumine. (nt tunni segamine, vanematele mitteallumine) 2. Antisotsiaalne k
kiindumused, kired) 4.3. Emotsiooniteooriad (James-Lange, Schachter) 4.4. Emotsioonide liigid (seisundid, kõrgemad tundmused, empaatia, alaväärsuskompleks), põhiemotsioonid (P.Ekman) 5. Isiksuse mõõtmine (Catell 16PF, SI-küsimustik, Eysenck, Berne, Harvard, Böttcher) Sotsiaalpsühholoogia 1. Mõiste ja asend psühholoogiateaduses; sotsiaalpsühholoogia struktuur 2. Sotsialiseerimine ja sotsiaalne kasvatus 3. Isiksusesisesed protsessid (hoiakud, kognitiivne dissonants, sotsiaalne taju, rollid) 4. Isikutevahelised protsessid (isikutaju, suhtlemine, suhlemisvahendid, ruumivööndid, erinevused kultuuride vahel, lähisuhted) 5. Grupisisesed protsessid 5.1 .Grupp, grupi liigid, grupi omadused, struktuurid. Kalle Küttis 2011 2 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia 5.2. Grupidünaamika 6. Üksikisik ja grupp (kohesiivsus, grupimõtlemine, konformism, publikuefekt, sotsiaalne
SISUKORD I. ORGANISATSIOONIKÄITUMINE...........................................2 1.1. Organisatsioonikäitumine..................................................................................2 Eksamiülesanne 1. ...................................................................................................5 II. INDIVIID.................................................................................. 6 2.1. Individuaalsus ja isikus......................................................................................6 Eksamiülesanne 2.....................................................................................................8 2.2. Taju...................................................................................................................... 8 Eksamiülesanne 3...................................................................................................13 Eksamiülesanne 4....................................................................
annaabi.ee 
