Kellele: Teema: Kellelt: Sotsiaalprobleemid Eestis Hetkel on sotsiaalsus väga aktuaalne teema, kuna on ülemaailmne majanduslangus. Mõnedele tundub kõik üha allamäge minevat, kuid leidub ka selliseid, kellel hakkab mustast august valgus paistma üha eredamini. Sotsiaalsus hakkab pihta mõtlemisega ning probleemid on takistused, mis muudavad keerukaks soovitud eesmärkide poole püüdlemised. Kui olla ise tubli ja teha tööd, siis sotsiaalprobleemid nii väga inimest ei häiri. Kõige suurem sotsiaalne probleem on hetkel töötus. Veidi aega tagasi oli töötuse protsent Eestis väga kõrge
haigla. Kui vaadata selle haigla suurust väliselt ja mõelda numbritest(abivajaminevate ja elaniku arvu suhe), siis need ütlevad meile küllaltki suure protsendi(euroopas kõrgel kohal), õhkab see selle haigla nagu mõni aastavahetuse pürotehniline paugutaja mõne väikese mängumaja. Meie, saarlased võime tänada oma geograafilist asendit, mis eraldab meid Euraasiast, mis on peamiseks põhjuseks, miks ei ole narkomaania niimoodi vohanud meil kui mandril. Kuritegevus. Kui vaadata küsitlust, mis on läbi viidud 2009 märtsikuus, peavad inimesed seda suuruselt teiseks sotsiaalprobleemiks. Kuidas vähendada kuritegevust? Kurjategijaks ei saada kindlasti üleöö, kui just ei ole toime pandud mittetahtliku kuritegu. See on pikk protsess,kurjategijaks kasvatakse, mis saab alguse lapseeas. Siin tuleb mängu eelpool käsitletud lastetoetused, mis on omavahel seotud. Teine võimalus on kidlasti endiste kurjategijate nö nende re-sotsialiseerimise protsess.
Kellele: Urmas Lehtsalule Teema: Sotsiaalprobleemid Kellelt: Edvin Luik E-32 Sotsiaalprobleemid Kirjutan teemal Sotsiaalprobleemid Eestis. Arvan, et üheks suuremaks sotsiaalprobleemiks on Eestis perevägivald. See teema puudutab paljusi Eestis elavaid noori naisi ja lapsi, kes on ühel või teisel põhjusel langenud perevägivalla ohvriks. Tehtud uurimuste põhjal selgub, et Eestis kannatab kuni kolmandik naistest füüsilist, vaimset või koguni seksuaalset vägivalda. Raseduse ajal on vägivalla kasutamine naisele ja tema lapsele eriti ohtlik, sest see mõjutab väga tugevalt lapse tervist ning võib juhtuda, et laps on sündides surnud või puudega. Perevägivalda võivad põhjustada mitmed asjad sealhulgas näiteks: isolatsioon, mis tuleneb sageli suhtehirmudest, armukadedusest, taltsutamatutest vihahoogudest. Veel võib vägivalla põhjuseks olla stress, mille põhjustajaks võivad olla töötus, rahu
Kas alati on see kõige parem lahendus? Kõik juhtumid mis on lõppenud vägivallatsemisega oleks võimalik lahendada ka suulisel teel. Alati ei pea minema käsipidi kallale selleks, et kellelegi midagi mõistetavaks teha. Enamasti on vägivaldsed juhtumid just noorte eestlaste ja venelaste vahel. See, et ei saada aru keelest mida teine kõneleb ja mida ta tahab selgeks teha, selleks ei ole vaja kasutada käsi, vaid tuleks ennast väljendada nii, et see oleks arusaadav ka sõnadega. Kuritegevus on ka üheks suureks probleemiks. Tänapäeval minnakse juba nii nahaalselt poodi, et pannakse asi tasku ja kõnnitakse tootega välja. Selle lahendamiseks peaks olema igal poel, tanklal ja muudel kohtadel turvamees või turvakaamera. Kui on suuremad ruumid siis oleks parem ka mitu turvameest. Olemas on küll turvakaamerad, aga isegi nendest ei hoolita enam. Kuritegevuse kõrval on veel probleemiks ka alkoholism. Paljudel juhtudel on just
Eestis hetkel eksisteerivad sotisiaalprobleemid Antud teema käsitleb,siis praeguse seisuga Eestis eksisteerivaid sotsiaalprobleeme. Esiteks üks suuremaid probleeme praeguse seisuga on kodutud. Kõige suuremaks probleemiks on kodutud selle pärast,et nad rüüstavad hästi palju ja eriti nüüd kus hakkab talv saabuma hakkavad nad vanu maju rüüstama. Sooja saamiseks hakkavad vanadessse majadesse tuled tegema ja mille tulemusena tekib iga talv kohudult palju tulekahjusi mille tulemusena paljud ka hukuvd. Põhjused miks teatud isikud võivad lõpetada kodutuna on see ,et ei saa oma eluga hakkama. Enamasti hakatakse kodututeks selle pärast et algul vallandakse töölt see järel tuleb alkohool ja lõpp tulemus ongi see et sa oled omadega täielikult põhja käinud. Vägagi lihtne oleks tegelt seda probleemi ennetada tuleks rohkem luua kogututele varjupaiku ja neile rohkem tähele panu luua. Nii teiseks järgnevaks probleemiks on invaliidid ja puudega inimesed. Järg
saaksid kasutada aga inimesed tahavad parimat. Selleks, et saavutada parim, peab alustama algusest -- on minu arvamus. Tööpuudus väheneks siis kui kõik oma uhkuse maha suruksid ja võtaksid vastu selle, mida neile pakutakse. Tööpuuduse tõttu on ka palju kodutuid. Siit saab alguse juba teine sotsiaalprobleem kuna enamik neist pole joodikud vaid elu hammasrataste vahele jäänud eakamad ja mõned ka nooremad asotsiaalid, kes üritavad ellu jääda. Selletõttu suureneb ka kuritegevus, narkomaania ja haiguste levik ning veel palju probleeme. Kuigi kodututele on pakutud palju võimalusi ja kohti, kus olla näiteks külma talve ajal, ei kasuta enamik seda ära. Paljud ei saagi seda kasutada, kui oled narko- või alkoholijoobes siis ei lasta sotsiaalmajadesse sisse ja kodutu/narkomaan/alkohoolik peab endale otsima uue koha, kus ööbida, kas siis vöörastesse majadesse sisse murdes või põõsa all magades või muu seesugune koht. Narkomaaniaga
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Sotsiaalprobleemid Kellelt: Martin Kanemägi T-3 Masuajaga on kaasnenud Eestis on palju probleeme. Nendega kaasnevad erinevad sotsiaal probleemid nagu kõrge tase alkoholi joomises ja sellega kaasnevate surmade arv, suur suremustase noorelt, kõrge töötuse tase ja veel palju muid probleeme. Kõrget taset alkoholi joomises, sellist probleemi ei saa vältida mitte mingil moel. Kui alkoholi tootjad vähendaksid kangete alkohoolsete jookide tegemist ja tooksid turule rohkem lahjemat alkoholi siis selline asi on kahe otsaga. Üks asi see, et väheneb alkoholiga seotud surmade arv või hakatakse ostma põranda alust kanget alkoholi ja alkoholiga seotud surmade arv võib tõusta, sest kui see on põranda alune alkohol siis see on tavaliselt ise tehtud ja sa ei tea millest see tehtud on. Alkoholi joomise kõrget taset ja nendega kaasnevate surmade arvu saaks ennetada ainult praegusel ajal sündiv põlvkond, neile tuleks juba lasteaias, algkassides, põhikooli
ja isik peavad kõigist ning kõigest üle kõlama. Millegipärast on Eesti vabaõhuürituste kultuur madalavõitu, st õlleputka on iga teise puu juures ja õlletops iga teise külastaja käes. Vastik on vaadata kui noored tüdrukud on purjus ja arvavad, et juua on lahe ja popp aga tegelikult on see hoopis omaette maailm. Noored alkoholi joobes ei kontrolli enam oma tegusid ja viivad korda palju pahandust näiteks vargused,vägistamised ja kõik muu! Ja tihti peale jääb sulle siis märk külge kogu eluks! Väärtushinnang muutub totaalselt! Minu arust ei ole vaja alati alkoholi, et oleks lahe ja lõbus olla. Piisab kui sa viibid sellise mõnusas ja lõbusas seltskonnas, kus tunned end hästi. Kahjuks ei piisa joomise vähendamiseks noorte seas ainult plakatitest tänavail, bussipeatustes ja lehtedes. Leian, et kõige suurem on probleem n.-ö maanoorte seas, kes tihti vabal ajal muud rakendust ei leiagi
Isikuvastased kuriteod Eesti institutsioonide poolt kasutatavad definitsioonid: sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna. Sotsiaalministeerium, Eesti Sotsiaaltöö assotsiatsioon Sotsiaalprobleem - muret tekitavad ja sekkumist nõudvad sotsiaalse elu aspektid, nt kuritegevus, kodune vägivald, vaesus, narkomaania jne. Säästva arengu instituut "Säästva arengu sõnaseletusi" (2000) HEAOLU (welfare) Individuaalne heaolu ehk konkreetse üksikisiku heaolu Kollektiivne heaolu ehk inimgruppi heaolu Sotsiaalne heaolu üldise heaolu parandamine ametliku sotsiaalse korralduse kaudu Soovid versus vajadused SOTSIAALSED VAJADUSED (needs) (I) Individuaalsed vajadused (sisemised vajadused Maslow vajaduste hierarhia)
Sotsiaalprobleemid Eesti ühiskonnas ja nende lahendamine Pole olemas vist ühiskonda, kust puuduksid täielikult probleemid. Eesti ei erine ka selle poolest mitte kuidagi. Üldiselt tuuakse probleemid ning võimalikud lahendused rahva ette valimiste ajal, millest on üldiselt kahju, kuna tegelikult on probleemid olemas ning lahendusi vajavad aastaringselt. Silmatorkavaimate ning kõige enam rahvast mõjutavate probleemide seas on kindlast tööpuudus, kuna töö on siiski elamisväärse elu alus. Eesti puhul on see suureks probleemiks. Ma isegi ei ütleks, et siinkohal on süüdi töökohtade nappus, pigem on murekohaks inimeste valmisolek ning kvalifikatseeritus. Meie riigis on üsna palju noori, kes teatud põhjustel jätavad õpingud põhi- või keskkoolis pooleli. Sellised noored on riigile suureks koormaks ning üheks võimalikuks lahenduseks võib olla see, kui koolikohustust tõsta 18. eluaastani. Siis peaksid noored omandama vähemalt kas kutsekoolis mõne eriala võ
Birgit Salumäe Tartu Kutsehariduskeskus KM12 Sotsiaalsed probleemid Sotsiaalsed probleemid ehk sotsiaalprobleemid Sotsiaalsed probleemid ehk sotsiaalprobleemid on ühiskonda puudutavad ja sekkumist nõudvad probleemid, nt vaesus, tööpuudus, kuritegevus, alkoholism, narkomaania, kodune vägivald, inimkaubandus, rassi- ja etnilised konfliktid, iive. Vaesus Vaesus on täisväärtusliku elu alalhoidmiseks vajalike piisavate materiaalsete ja ka kultuuriliste vahendite puudus. Jagatakse absoluutseks ehk primaarseks vaesuseks ja suhteliseks ehk sekundaarseks vaesuseks. Absoluutne vaesus viitab sellele, et rahuldamata on esmatähtsad vajadused elu alalhoidmiseks puuduvad toit ja peavari Tööpuudus Tööpuudus või töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näit
Enne 1960. aastaid "cultural deficit" "cultural deprivatisation" jm teooriad esiplaanil olid individuaalsed vaesuse põhjused 1960-70 aastatel kui ameerikas viidi ellu Great Society programme, tuli päevakorrale "blocked opportunities" teooria vaesuse põhjused on nii individuaalsed kui ka struktuursed (ühiskondlikud) SOCIOLOGY 1020 - SOCIAL PROBLEMS AND SOCIAL CHANGE Haigused ja kriis tervishoiusüsteemis Alkohol ja teised meelemürgid Vägivald ja kuritegevus Pereprobleemid Noored ja vanad Rassi- ja rahvusprobleemid Sooline ebavõrdsus Seksuaalne sättumus Majanduslik toimetulek Töö ja töötus Haridusprobleemid Linnastumise kriis Rahvastiku- ja keskkonnaprobleemid Teadus ja tehnoloogia Ülemaailmsed konfliktid Globaliseerumine, s.h. globaalne majandus Sotsioloogia põhiparadigmad Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism);
individuaalsed kui ka struktuursed (ühiskondlikud). Ühiskonnal roll elujärge parandada. Inimestega koostöö nende edukuse edendamiseks. -- Sotsiaalprobleemid: Haigused ja kriis tervishoiusüsteemis – eesti tervishoiusüsteemis kriisi ei ole, kuid on kriisi oht. Teemasid millega ei tegeleta või tegeletakse vähe on mitmeid. Ülalpeetavaid palju. Alkohol ja teised meelemürgid – probleem tervise vaatepunktist. Vägivald ja kuritegevus Pereprobleemid Noored ja vanad Rassi- ja rahvusprobleemid Sooline ebavõrdsus Seksuaalne sättumus – probleemiks siis, kui tekitatakse konfliktisituatsioon. Majanduslik toimetulek Töö ja töötus Haridusprobleemid Linnastumise kriis Rahvastiku- ja keskkonnaprobleemid Teadus ja tehnoloogia Ülemaailmsed konfliktid Globaliseerumine, s.h. Globaalne majandus --- Sotsioloogi põhiparadigmad:
Kikase näide enne maailmasõda austria linnast. Peres olid pereema, poeg ei käinud tööl ja üks vaimupuudega naissugulane. Kolmetoal korter, mis oli jagatud kaks kõige valgusküllaldasemat tuba perepoja päralt üks kabinet, teine ööbimiseks. Ja ema ja sugulane jagasid kööki ja väikest tuba. See poeg oli totaalne ego, hoolimatu. See poeg hitler. Maailma vaadates, siis näeme paljusid kodutuse vorme erinevaid kategooriaid. Ameerikas on üks laialt levinud kodutute kategooria vagunelamud. Mida euroopas praktiliselt pole. Autohaagised kogukondades. Tavaliselt töötud ja madala haridusega. Film zewa city new orleansi karavanipargist. Elanikud samahästi kui unustati sinna. Jaapanis kodutud kipuvad kogunema telkidesse. Tekivad kuhugi kesklinna parki police püsti hädas. Meie kodutud elavad mahajäetud majades, prügikastides. (üks vend elas peda taga pressis. Nt linnahalli koloonia arvatakse, et 30/40 kodutud, toompea all, bastioni käigud
Kasvuhoonegaaside vähendamise võimalused Eestis · ökoloogiline maksureform · investeeringud parimasse tehnoloogiasse ja üleminek põlevkivilt keskkonda vähem saastavale energiatootmisele · investeeringud energeetika efektiivsuse tõstmisesse · investeeringud energia säästmisesse Vaesus maailmas Pool inimkonnast elab vähem kui 2 dollariga päevas, nendest üle miljardi inimese elab alla 1 dollariga päevas. Mis on vaesuse põhjused? · Majanduslangus · Majanduslik ebavõrdsus · Demokraatia puudumine ja korruptsioon · Haridusele juurdepääsu puudumine · Kontrollimatu sündivus · Keskkond · Kultuurilised põhjused Kuidas see Eestit puudutab? · Absoluutses vaesuses elavate laste osakaal Eestis ulatus 2006. aastal 11 protsendini, see on üle kümnendiku. · Iga viies laps Eestis on suhteliselt vaene. Mida saaksime vaesuse vähendamiseks ette võtta? · Riiklik arenguabi · Õiglase kaubanduse eelistamine
Kristjan Juks Sotsiaalsed probleemid suurlinnades Sotsiaalsedprobleemid on ühiskonda puudutavad ja sekkumist nõudvad probleemid . 1970. aastateni uuriti sotsiaalprobleeme reaalsuse objektiivsete ja vaadeldavate aspektidena. Edaspidi lähtus sotsiaalprobleemide uurimine sotsiaalse konstruktivismi mõjul seisukohast, et sotsiaalprobleemid sõltuvad ajaloolisest ja kultuurilisest kontekstist . Sotsiaalprobleemid on nt :vaesus, tööpuudus, kuritegevus, alkoholism, narkomaania, kodune vägivald, inimkaubandus, rassi- ja etnilised konfliktid ja iive . Tänu tehnika kiirele ja tugevale arengule on paljudes kohtades asendatud inimesed masinatega. Nii on jäänud paljud ilma tööta. Tööpuudusega väheneb ka tarbija ostujõud ning see annab ka ettevõtetele vähem tööd, mistõttu võib see viia nende sulgemiseni ja viibki. Ilma tööta on isegi kõrgharidusega noored,
RIA 6004 Sotsiaalpoliitika (3AP) lektor: Mai Luuk, MA kontakt: [email protected] Loeng 1 Sotsiaalpoliitika olemus · Igandlik arusaam rikastelt raha äravõtmine ja vaestele (viletsatele, saamatutele ja laiskadele) andmine · Eesti poliitikute valmiseelsed lubadused ei seondunud sotsiaalprobleemide lahendamisega surve selleks tuli EL-lt hakati koostama SP valdkondade strateegiaid ja tegevuskavasid · Kaasaegne euroopalik arusaam investeerimine inimkapitali vastavalt inimeste erinevate elutsüklite (lapsepõlv, tööiga, vanaduspõlv) vajadustele solidaarsusprintsiibil · Solidaarsusprintsiip väljendub riikliku pensionikindlustuse, ravikindlustuse ja töötuskindlustuse ning pere- ja lapsetoetuste kaudu Kuidas defineerida SP? On välja toodud 2 võimalust: · Avalike poliitikate valdkondade kaudu tervishoiu-, tööturu-, pensionipoliitika jne. Sõltuvuse kaudu teistest poliitikatest SP vajab toimimisek
juhtumeid, kus on see tegu lõppenud kellegi surmaga. Et vähendada alkoholi ja narkootikumide tarbimist, tuleks politseil rohkem käia pidudel inimesi kontrollimas. Siis hakkaksid inimesed kartma vahele jäämist ning tarvitamine väheneks mingil määral kindlasti. Aitaks kindlasti ka see, kui koolides räägitakse aina rohkem nende mõnuainete negatiivsetest külgedest ja õnnetustest, mis on tänu nende tarvitamisele juhtunud. Suureks mureks on ka kuritegevus, mis tuleneb sellest, kui tarvitatakse mõnuaineid ja ollakse halval majanduslikul järjel. Tänast olukorda arvestades on võibolla suurenenud kõige rohkem röövimine ja vargused, et endale raha hankida, aga Teinekord võivad suured vargused vägagi palju kahju teha, kui puuduvad kindlustused. Kõik see kuritegevus on nii ettearvamatu, et iialgi ei või teada millal, kuidas ja kellega see juhtuda võib ning tänu sellele on paljud inimesed kaotanud täieliku turvatunde. Tänu
Globaalprobleemide all mõistetakse nüüdisühiskonna arenguraskusi, mille ületamiseks on vaja kogu inimkonna või suurte piirkondlike inimrühmade jõupingutusi.Globaalprobleemid jagunevad:keskkonnaprobleemid: kõrbestumine, mageveevarude nappus, vihmametsade vähenemine, erosioon, õhusaaste, osoonikihi hõrenemine jms.sotsiaalprobleemid: vaesus, nälg, terrorism, põgenikud, rahvastiku kiire jne ilma osoonikihita ei oleks elu Maal võimalik. Osoonikiht neelab päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolet ja infrapunakiirgust. Osoonikiht on hõredam pooluste kohal. Ilma osoonikihita muutused taimede keemilises koostises, fotosünteesi aeglustumine jns. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. Samuti, Globaalse soojenemise tagajärjed: kasvuhooneefekti suurenemine, osoonikihi hõrenemine, pooluste jäämassiivide sulamine ja maailmamere veetaseme tõus, looduskatastroofide sagenemine ja nende
kihistumine, kuhjynud rahvastiku ja sotsiaalprobleemid, rahva v66rdumine riigist, lahendamata mitte-eestlaste integratsioon. V. Arengukriis ja eurointegratsioon 1999-2004: kahe Eesti debatt, maksu- ja pensionireform, ebaõnnestunud haldusreform, usalduskriis seoses infrastruktuuri erastamisega, "uus poliitika", EL harmoniseerimisprotsess, EL ja NATO liikmelisus VI J2relsiirde periood 2004; uue identiteedi ja visiooni otsingud, lahendamata probleemide esilekerkimine `aprillikriis'. Majanduslangus. Uued v2ljakutsed ja j6udmine konsolideerumise faasi. Eesti arengut on saatnud vastuolu väljaspoolt antavate positiivsete hinnangute ja avalikkuse kriitilise häälestuse vahel: "Kas me sellist eestist tahtsimegi?" Hinnang transitsiooni edukusele: Eesti riigi rahvusvahelise positsiooni kindlustamine + Demokraatlike institutsioonide areng isikuvabadused, inimõigused + Majanduslik areng ++/- Tehnoloogiline uuenemine + Elukvaliteet inimareng +/- Eesti keele ja kultuuri kestmine +
Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine.
mitteeestlased? 2000. aasta rahvaloendusel moodustasid Eesti elanikkonnast Eesti rahvusest inimesed 67,9%. Eestis oli alalisi elanikke 142 rahvusest, millest 72 rahvuse esindajaid oli Eestis alla kümne isiku. Enim olid Eestis esindatud järgmised rahvused: venelased (25,6%), ukrainlased (2,1%), valgevenelased (1,3%) ja soomlased (0,9%). 8. Nimeta 3 sotsiaalprobleemi maailmas. Sotsiaalprobleemid on ühiskonda puudutavad ja sekkumist nõudvad probleemid, nt vaesus, tööpuudus, kuritegevus, alkoholism, narkomaania, kodune vägivald, inimkaubandus, rassi- ja etnilised konfliktid, iive. 9. Mida tähendab mcdonaliseerumine, amerikaniseerumine? Macdonaldiseerumine on protsessi, kus inimesed hakkavad üha enam tarvitama kiirtoitu. Mitte ainult seele pärast et see tuleb neile odavam vaid sellepärast et nii tuleb tootmine odavam. Selle taga seisab rahvusvahelise kapitali suuremal või vähemal määral teadvustatud poliitika
Ühiskonna sotsiaalne struktuur Ühiskonna sotsiaalne struktuur on inimeste kategooriate vaheliste domineerimissuhete süsteem. Pluralism i olemus ja tähtsus Pluralism arvamuste, veendumuste paljusus. Pluralism Mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus. Sotsiaalsed probleemid Ühiskonda puudutavad ja sekkumist nõudvad probleemid, nt vaesus, tööpuudus, kuritegevus, alkoholism, narkomaania, kodune vägivald, inimkaubandus, rassi- ja etnilised konfliktid, iive. Näiteid Probleem Probleemi põhjus Rakendatav abinõu Ülerahvastumine (Aafrika, Suremuse langus. Pereplaneerimine. Aasia) Teaduse areng. Teavitamine Toitumistingimuste rasestumisvastastest paranemine. Vahenditest.
ühiskonna elus, mis võivad kahjustada inimeste heaolu, ühiskonnaliikmete ühtekuuluvust ehk sotsiaalset sidusust, majanduslikku edenemist, ühiselt tunnustatud väärtusi ja moraali, inimeste tegutsemisvabadust ning riigiaparaadi toimimistki. Sotsiaalsed probleemid on: · alkoholism, · narkomaania, · uimastite levik, · suitsetamine, · hasartmängusõltuvus, · kuritegevus, · vaesus, · nälg, · töötus, · harimatus (sh kooli poolelijätmine), · kerjused, · lastetöö, · inimkaubandus (siia kuuluvad nii prostitutsioonile kallutamine/sundimine, orjastamine kui ka pealesunnitud organidoonorlus), · kodutus, · sõda, · vägivald, · enesetapp, · toitumishäired (anoreksia, buliimia, ortoreksia, rasvumine),
kihistumine, kuhjynud rahvastiku ja sotsiaalprobleemid, rahva v66rdumine riigist, lahendamata mitteeestlaste integratsioon. V. Arengukriis ja eurointegratsioon 19992004: kahe Eesti debatt, maksu ja pensionireform, ebaõnnestunud haldusreform, usalduskriis seoses infrastruktuuri erastamisega, "uus poliitika", EL harmoniseerimisprotsess, EL ja NATO liikmelisus VI J2relsiirde periood 2004; uue identiteedi ja visiooni otsingud, lahendamata probleemide esilekerkimine `aprillikriis'. Majanduslangus. Uued v2ljakutsed ja j6udmine konsolideerumise faasi. Eesti arengut on saatnud vastuolu väljaspoolt antavate positiivsete hinnangute ja avalikkuse kriitilise häälestuse vahel: "Kas me sellist eestist tahtsimegi?" Hinnang transitsiooni edukusele: Eesti riigi rahvusvahelise positsiooni kindlustamine + Demokraatlike institutsioonide areng isikuvabadused, inimõigused + Majanduslik areng ++/ Tehnoloogiline uuenemine + Elukvaliteet inimareng +/ Eesti keele ja kultuuri kestmine +
GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Ühiskonnaliikmed. Maslow püramiid. Rahvastiku erinevad jaotusviisid. Sotsiaalne liikuvus. Tänapäeva ühiskond on eripalgeline ja mimekesine. Selleks et ühiskond toimiks on vaja, et ühiskonna liikmed üksteise erinevust tunnustaksid ja salliksid. Inimeste vahelised erinevused jagatakse kahte kategooriasse: bioloogiline erinevus (sugu, vanus, rass) ja sotsiaalne erinevus (haridustase, jõukus, elukoht). Ameerika psühholoog Abraham Maslow koostas tuntuma sotsiaalsete ja bioloogiliste inimvajaduste hierarhia. Hierarhia on koostatud nii, et kõrgemate vajaduste rahuldamiseks eeldab madalamate vajaduste rahuldatust. Füsioloogilised vajadused – vee-, toidu-, une- ja eluks sobiva keskkonna vajadus Turvalisusvajadus – vajadus füüsilise ja vaimse kaitstuse järele Kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda sotsiaalsesse gruppi Tun
Eesti Uimastiseire Keskus on Euroopa Uimastite ja Uimastisõltuvuse Seire Keskuse (European Monitoring Centre for Drugs and Drug Addiction, EMCDDA) Kontaktpunkt (National Focal Point,NFP). 8 1. ESMANE PREVENTSIOON Narkomaania ennetamine hõlmab kõiki probleeme, mis on seotud narkootikumide tarvitamisega: tervisehäired, sotsiaalprobleemid, marginaliseerumine, kuritegevus, õppeedukuse langus, koolist väljalangemine, töövõime kaotus. Esmase preventsiooni ülesandeks on eelnimetatud probleemide ärahoidmine. Esmase ennetamise tasand haarab kogu elanikkonda ja on suunatud eelkõige neile, kes uimasteid veel ei tarvita. Hetkeseis: Alates 1997. aastast on ennetustegevust rahastatud põhiliselt "Alkoholismi ja narkomaania ennetamise riiklik programm 1997-2007" raames, lisaks on olnud ühekordsed rahvusvahelised ja eraalgatuslikud tegevused. Alates 1999
Ühiskonna eksam Pilet 1 1) Nüüdisühiskonna kujunemine : Nüüdisühiskonna tunnusjooned: - Inimõiguste tunnustamine - Vabameelsus (inimsuhetes ja vaimuelus) - Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises - Tööstuslik kaubatootmine - Ühiskonnasektorite eritatavus ja vastastikune seotus Anastav majandus - korilus, küttimine, kalastamine Agraarühiskond e põllumajandusühiskond - enamik inimesi tegeles põllumajandusega ja kalapüügiga, kus tööd tehti peamiselt käsitsi. Inimesed jäid paikseks. Ajapikku arenesid ka käsitöö ja kaubandus, kuid nendes valdkondades olid hõivatud vaid väike osa elanikkonnast. Linnades elas umbes 5% elanikkonnast. Industriaalühiskond - kasvab tööstuses töötavate inimeste arv(suuremaks kui põllumajanduses töötavate inimeste arv). Tööstusliku pöörde eeldusteks olid teaduse ja tehnika areng ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Ühe suurema osa inimese igapäevases
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (�
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus
SOTSIAALSUS.. ..ehk ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda. Sotsiaalne sidusus : - Ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. - Kirjeldab sidemeid või ,,liimi" mis toob inimesi ühiskonnas kokku ja hoiab neid ühes. Seda eriti seoses kultuurilise mitmekesisusega. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: - Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine - Sotsiaalsete suhete sidemete ja suhtlemise tugevdamine Euroopa nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: ,,Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist." Ühiskonna uurimine Sotsiaalteaduste valdkonna eripära: - Uurib inimkäitumise sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte. - Sotsiaalteadused kasutavad nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid. Kvalitatiivne meetod Eesmärgiks on kirjeldada, andmete kogumine ja töötlemin
Valitsemine Majandus Struktuur Ürgühiskond - Hankiv Elati kogukondad es Vana-aja Väheste võim e Naturaalmajandus/agraarüh Rikas tsivilisatsioon aristokraatia iskond ülemkiht Feodaaltsivilisatsi Absolutism Naturaalmajandus/agraarüh Seisused oon iskond Uusaeg Konstitutsioonili Tööstusühiskond Klassid ne monarhia XX saj. demokraatia Teenindusühiskond kihiühiskond Nüüdisühiskonna tunnused: Tööstuslik kaubatootmine Rahva osalemine ühiskonna valitsemisel Vab
NÜÜDISMAAILMA MITMEPALGELISUS Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus Rassid on väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikud rühmad. Tänapäeval eristatakse nahavärvi järgi kolme põhirassi: valge ehk europiidne, kollane ehk mongoliidne ja must ehk negriidne. Rassism ehk rassiteooria on tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, kes on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Rahva all mõistetakse sageli lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtekuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel, nõuab lisaks neile tingimata ka kokkukuuluvustunnet ning enese teadvustamist rahvusena. Rahvusliku kuuluvuse pidamine üheks tähtsaks inimese tunnuseks on üsna uus nähtus. Keskajal määratleti ennast eelkõige usu kaudu. Haritud eurooplase ideaal oli ladi