2.Meie noorsoopoliitika eesmärgiks on tõsta erinevate sotsiaalsete gruppide oma vahelist sidusust. Peame oluliseks rahvusliku ja riikliku identiteedi ning patriotismi edendamist, sallivuse ja koostöösuutlikkuse arendamist ühiskonnas ja avatust rahvus vaheliseks koostööks. 3.Noorsoopoliitikas järgime teisteski Euroopa riikides tunnustatud avatuse, osaluse, vastutuse, tulemuslikkuse ja sidususe printsiipi. TERVISE- JA TÖÖKASVATUS 1.Laiendame noorte koolivaheaegadel ja aastaringselt osalise tööajaga töötamise võimalusi nii õpilasmaleva rühmade kui muude meetmete abil. 2.Loome noortele võimalusi osalemiseks vabatahtlikus abistamistegevuses vanurite hooldamisel, kodupaiga heakorrastamisel, tegelemisel lasterühmadega jms. 3.Peame väga oluliseks noorte HIV ja narkoalast preventsioonitööd ning tervise alaseid üritusi, eeskätt noorte süsteemset sporditegevust ning muude tervist edenda vate ürituste süsteemset arendamist ja riiklikku rahastamist. 4
TALLINNA ÜLIKOOLI HAAPSALU KOLLED Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt Saskia Püümann 2016 Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Tänapäeva sotsiaalprobleemid:...............................................................................................................5 Erinevad probleemid:.......................................................................................... 5 Eesti institutsioonide poolt kasutatavad definitsioonid:......................................6 SOTSIAALSED VAJADUSED (needs) (I)..................................................................6 SOTSIAALPROBLEEM.................................................
Laps võib langeda ka seksuaalse vägivalla ohvriks. Nende seisunditega seotud RHK-10 klassifikatsiooni diagnoosirühmad on esitatud tabelis 11. Diagnoosid leiab koodide y ja z alt. Z-koode kasuatatakse tavaliselt lisadiagnoosi märkimiseks. Peadiagnoosina kasutamine kasutamine näitab, et lapsel või noorukil ei ole psüühikahäireid ja probleemi põhjustavad muud tegurid. Perevägivald ja ohvriabi Kaks sõna, mille õiget tähendust me vist ei teagi. Või ei taha teada. Või natuke teame ja natuke ei taha teada. Ja mis sel kõigel on pistmist äritegevuse ning majandusliku huvitatusega, nii avaldaja kui esindaja toetaja poolt. Samas on see ühiskondlik-õiguslik ala nagu teised õigusruumis olevad juhtumid. Juhtum on juhtum ja töö on töö. Eurorahasid meil taga ei ole. Ka ei ole riikliku õigusabi toetust. Küll on aga teil võimalus abi ja toetust otsida.
ja mälu halvenemine, vahetundide ajal teistest eemale tõmbumine ja sõnakehvus, nutuhood ja ropendamine, põhjendamatu agressiivsus ja üliaktiivsus, koolihirm, koolist puudumise sagenemine nii kerge haigestumise kui popitegemise tõttu. (ppk.edu.ee 28.02.2017) Olulistemaks stressoriteks on kodused ülesanded, hindelised tööd, pikad koolipäevad ja halvad hinded. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks: tülid sõpradega, raske tulla toime esitavate nõuetega, rahulolematus oma välimusega, haigused, pidev kritiseerimine mitme osapoole poolt nagu näiteks vanemad ja õpetajad, elukohavahetus, konfliktid perega ühiskonna väärtuste vahel, pinged perekonnas, rahapuudus, soov olla parem kui teised, vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus, mure oma tuleviku pärast jne. Ka arengut võib pidada üheks suuremaks stressiallikaks. Tuleb ette, et pinged, mida õpilane peab taluma, on tema jaoks ülejõu käivad ning kergest meeleolulangusest kasvab
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
Noored kui „lõpetamata“ ja täiskasvanud kui „valmisprodukt“. Noorsootöö peab aitama läbi „tormi ja tungi“ perioodi stabiilsesse täisikka. - Kõik eluks vajalikud teadmised pole veel omandatud. Noorus on probleem! – Siirdeperiood on keeruline. Noored ise pole probleem. Nooruse lõpu tunnus on lõpetatud haridustee, töö, perekond, raha teenimine …. – saabub üldisest tsüklist erinevalt (nt kool pooleli, aga minnakse tööle). Erinevus: Noortel pole kogemust, aga täiskasvanutel, nt uuesti abielludes, juba on kogemus. Täiskasvanute käitumine viimastel kümnenditel kummutab selle lähenemise. Täiskasvanud elavad vabaabielu (või abielluvad korduvalt), on lülitunud elukestvasse õppesse, kombineerivad palga- ja vabatahtlikku tööd, teevad karjääris (puhke)pause jne. Noorte areng Käsitletakse kui liikumist ühest etapist, staadiumist teise
Need olid spordipoisid vanused 10-12. Kaasas olid mõned lapsevanemad ning treenerid. Suuremate gruppide puhul ei lase administraator reeglina täita registreerimiskaarte. Grupp majutatakse nimekirja alusel. Palju tuli tegeleda nende korrale kutsumisega, poisid jooksid korruseid pidi ning fuajees. Grupijuhiga tuli sel teemal pikemalt vestelda ning lasta allkirjastada hotelli sisekorra eeskirjaga tutvumise akt. Korra tagamine hotellis on tegelikult teemaks aastaringselt. Hotell paikneb sama katuse all TKHK Õpilaskoduga. Õpilaste liikumist piiravad kiipkaardid, mis on aktiveeritud vastavalt sellele, millises tsoonis asub tema tuba. Hotelli vastuvõtus on üleval kaamerad, millega saab hoonetes liikumist jälgida. Jälgida tuleb ka seda, et õpilased ning hotelli kliendid omavahel ei suhestuks. 05.07.2013 09.08.2013 Viimane praktikanädal osutuks ühtlasi viimaseks nädalaks kui võeti vastu dokumente kooli
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They do not include learning problems which
!! Kuidas algab koolitund, toimuvad tegevused, peab olema rutiin. Remont koolimajas on talle nagu punane rätik härjale. 1. Tähelepanuga seotud probleemid Kuidas ära tunda sellist last? Põhituum on: Selle lapse tahtlikus tähelepanu arengus on probleemid. Ei oska erinevaid stiimuileid eristada. Reageerib kõigele. Tuleb eraldi õpetada nt, et see mis paksus kirjas õpikus, on tähtis. Tema jaoks on vb tähtis hoopis värviline joonis. Jätab sageli pooleli ülesanded, mida alustas. Ei kuula. Kergesti kõrvale juhitav. Raskused kontsentreerumisel õppetöös. Raskused mängulisse(õppetegevusse lülitumisel. 2. Impulsiivsus Kalduvus ilma mõtlemata reageerida. Enne teen ja siis reageerin. Lülitub ruttu ühe tegevuse juurest teise juurde. Raskused töö organiseerimisel. Vajab palju järelvalvet. Nt õpilane istub kohale, õpikut lahti ei võta
3 Kes peaks valitsema? Sissejuhatus Inglismaa rahvas peab end vabaks, kuid eksib rängalt; ta on vaba üksnes parlamendi liikmete valimise ajal. Niipea kui nad on valitud, saab orjus vabadusest võitu ja viimasest saab eimiski. See, kuidas rahvas neid lühikesi vabadusehetki kasutab, näitab tegelikult, et ta väärib nende kaotamist. (Rousseau, Ühiskondlik leping, III rmt, 15. ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks olema. Missugune peaks olema valit
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
KRIMINOLOOGIA TÄISKONSPEKT Kriminoloogia koht teadusharude süsteemis. Kriminoloogiliste teooriate süstematiseerimine. Kriminoloogia põhimõisted Esituskeel märkide, sümbolite, mõistete süsteem, mille abil ja mille kaudu esitatakse antud teaduse väited, tõestused ja järeldused. On levinud arusaam, et keele matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kuriteo ja kurjategijate vast
lapsed haigeks jääma, mistõttu peab naine järjekordselt lapsega koju jääma. Palju lihtsam ja mugavam on tööandjal palgata sama tööd tegema meesterahvas, kellega selliseid muresid ei ole. (Kuigi on Eestis võimalik ka meestel lapsega koju jääda, kasutavad väga vähesed seda võimalust) · Töökohad. Võib öelda, et töökohad on jagatud kaheks meeste tööd ja naiste tööd. See tähendab, et tihtipeale otsitakse kindlale tööle kindlast soost isikut. See tuleneb ühiskonnas levivatest arusaamadest, et nii on. On alati olnud ja kuidas siis nüüd teistmoodi on. · Kodutööd. Tihtipeale teevad naised koduseid töid, mis on aga tasustamata töö. · Meeste madalam haridustase, suurem riskikäitumine jne. On teada, et meeste haridustee on aasta võrra lühem naiste omast. Meeste enesetappude arv on suurem kui naistel. Kõik need riskikäitumised tulenevad sellest, et ühelt poolt on ühiskond
Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) Uuringumeeskond tänab kõiki eksp
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr
Pealkiri: UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA 2 SISUKORD 1.TEADUSTÖÖ ALUSED............................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused uurimissuunad: induktsioon ja dedukts
kultuurilisele eristatusele muust Eestist jne = struktuuri, "makrotasandi" seletused * tavaline uurimuse tegemise viis: näidatakse kuidas teatud rühmad (nt. Vanuse, rahvuse, soo, elukoha jne järgi jaotatud) erinevad 11st mingis osas (nt AIDSi levik) ja siis ka veel mingis teises osas (nt tööhõive tase) ja siis saab oletada, et mingi seos (näiteks põhjuseline) nende nähtuste vahel on. # püüe seletada, ennustada protsesse - näide edasi: aga miks peaks tööpuudus jne panema inimest musta nõelaga heroiini/muud möga endasse süstima? Igal pool ju teavitatakse ohtudest * pilk pöördub olukorrale, kus inimene teeb oma valikuid ja kus siis uimasti tarvitamine aset leiab: miks ametlik uimastialane teave ei ole kõigi jaoks usutav? Mis aine on kättesaadav mis hinnaga? kas allkultuur sisaldab süstimisevastast tabu või mitte? kas keedetakse moonivedelikku ühises potis? kas nõela jagamine sõprade vahel võib olla solidaarsust väljendav zest
sotsiaalsed suhted on suhtelised ja neid saab muuta. Osatakse näha ennast sotsia suhetega seonduvalt rollide suhtelisust ja dünaamilisust. Mina Konseptsioon on paremini organiseeritud, on tegu abstrakstete mõistetega, need on seotud struktuuri ja hierarhilises strktuuris ja selle ea jooksul kui keskmises noorukieas see MK seonduvad erinevad tahud võivad olla vastuolulised, siis noorukiea lõpuks see vastuolu sesoes MK erinevate tahkudega ületatakse. Kuidas nooruk tunneb- rahulolu või rahulolematus seoses endaga- on stereotüüp, et noorukid on eas kelle enesehinnang on madal, Stanley hall nimetas kuidas nad lähevad konflikti jne. Keskmises noorukieas 12-14 nii poisid kui tüdrukute eneseteadlikus on kõrgeim. MK on ebastaabiilseim. Nende kahe parameetriga seoses eneseteadlikkus on tipus. See et MK on ebastabiilne mõjutab noorukite puhul sellist enesehinnagut mdia nim parameetrilisuseks enesehinnanguks, mida mõjutavad situatsioonid
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Minapilt ei ole sündides kaasas. See kujuneb inimese elu jooksul. See kätkeb endas inimese mõtteid ja tundeid. Seda mõjutavad erinevad kogemused , ja see on pidevas muutumises inimsuhete vaheldumise tõttu. Keskkond ja meid ümbritsevad inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja arusaamad oma ,,minast" arenevad ümbritseva mõju toimel. Enamasti on igal inimesel enda kohta mingid teatud arvamused, nii negatiivseid kui ka positiivseid. Uue informatsiooni ja uute tunnete vastuvõtmine sõltubki sellest, kuidas me ise ennast arvame nägevat. Seega minakonseptsioon sõltub kultuurist ja kogemustest (läbielatust) Enesehinnangu all mõeldakse inimese tundeid enda suhtes. Sellest tulenevalt on kõrge ja madala enesehinnanguga inimesi, mille kujunemist mõjutavadki kogemused ja keskkond. Kõrge enesehinnang
1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega poliitika tegeleb on riigiti �
Hiljuti USAs aset leidnud sündmuste ülevaade Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi Kansase ja Arizona kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõudes on aga kirjas, et kedag
Jutu sees olevad pausid on eestlastel harva üle ühe sekundi pikad, jutu lõpupausid on nendest aga ligi kaks korda pikemad (Hennoste 2000). Võrreldes eestlastega on soomlaste pausid oluliselt pikemad. Kui soomlane alustab juttu ning teeb oma läbimõeldud jutus lausete vahel pausi, võib eestlane tajuda, et soomlane on oma jutu lõpetanud ning alustab oma kõnevooru. Kui eestlane on jutu kiiresti ära rääkinud, jätkab soomlane eestlase suureks üllatuseks juttu sealt, kus ta enne pooleli jäi. Kui ühe arvates on teine rumal, siis teise arvates on teine kasvatamatu. Kui mõlemad jäävad oma kultuuri kõnenormidele kindlaks, siis kogemuse kordudes ongi stereotüüpidele alus pandud. Liiga pikaks venivad pausid võivad vestlejatel tekitada ärevustunnet ja võimendada nende negatiivseid emotsioone (Koudenburg et al. 2011). Inimesed ootavad vestluse sujuvat kulgemist, pikkade pausidega jutuajamine ei ole eriti meeldiv. Hääl:
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
07.02.2006 Eksmil 3 osa: · Referaat (10 %) ruum 322 (kriminaalõiguse õppetool) teemad. Paksult ajakirja nimi, siis artikli autor ja pealkiri. Maht 10-15 lk. Esitamine tuua ruumi 322 või meili teel [email protected]. Esitada hiljemalt 1. maiks; soovitavalt 1.aprilliks. · Seminarid (15 %) · Eksamitöö kirjalik (75 %) Eksamile pääsemiseks referaadi esitamine ja seminarides osalemine kohustuslik. Seminaride teemad õisis koos kirjanduse loeteluga. Allikad: · Eduard Raska ,,Õiguse apoloogia" 2004 · Kaugia ,,Sotsioloogia ja õiguse sotsioloogia teoreetilisi käsitlusi" · Raska ,,Kriminoloogia üldkursus II" (uurimismeetodid) 3 osa: · Õiguse sotsioloogia ajalugu · Õiguse sotsioloogia üldteoreetilised küsimused · Õiguse sotsioloogia metodoloogia ehk uurimismeetodid Eksamil kõigist kolmest küsimus. Seminarile kutsutute nimekiri õisis. Sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda ja inimese käitumist ühiskonnas
majanduses, et vähendada kahjusid ja kasutada võimalusi. 2. Tööga rahulolu mõiste ja mõjurid. Tööga rahulolu on kompleksne termin ja koosneb erinevatest rahulolu tüüpidest/komponentidest: rahulolu vahetu juhiga, tööülesannetega, kohastaatusega, kolleegidega, töövahenditega, tööaja ja -kohaga, tasustamis- ja motiveerimissüsteemiga jne. Tööga rahulolu = kõrge töömotivatsioon, püsipersonal. Tööga rahulolematus = madal töömotivatsioon, personalivoolavus. Rahulolu on subjektiivne hinnang, mis väljendub tundmustena. Positiivsed emotsioonid iseloomustavad tööga rahulolu, negatiivsed rahulolematust tööga rahulolu näitab, kuivõrd positiivselt või negatiivselt töötaja tunnetab tööd, töökorraldust, suhteid töökaaslastega. töörahulolu on oluline tegur nii indiviidi kui ka organisatsiooni jaoks. Töötajale võib töörahulolu tähendada suuremat rahulolu oma eluga või siis
muutusi majanduses, et vähendada kahjusid ja kasutada võimalusi. 2. Tööga rahulolu mõiste ja mõjurid. Tööga rahulolu on kompleksne termin ja koosneb erinevatest rahulolu tüüpidest/komponentidest: rahulolu vahetu juhiga, tööülesannetega, kohastaatusega, kolleegidega, töövahenditega, tööaja ja -kohaga, tasustamis- ja motiveerimissüsteemiga jne. Tööga rahulolu = kõrge töömotivatsioon, püsipersonal. Tööga rahulolematus = madal töömotivatsioon, personalivoolavus. 3. Juhi töö (juhtimisfunktsioonid), juhtide liigid (funktsioonide ja juhtimistasandite alusel) ja juhi erinevus spetsialistist. Juhtimisfunktsioonid: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, personalijuhtimine, kontrollimine ning kaasajal on lisatud veel kaks kommunikatsioon ja otsustamine. Viimane kaks tegelikult sisalduvad esimeses viies paratamatult seetõttu nimetatakse neid ka seostavateks funktsioonideks
1. Kriminaalpoliitika mõiste, definitsioon, vahekord kriminoloogiaga. Kriminaalpoliitika on ühiskondlike tegevuskavade väljatöötamine ja elluviimine eesmärgiga takistada süütegude levikut, vähendada nende raskust ja toimepanemise võimalusi ning nendega tekitatavat kahju, samuti ka mõjutada inimesi süütegudest hoiduma, kaitsta õiguskorda ning suurendada ühiskonnas turvalisust. Iga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust. Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni. Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis? Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla karistust kasutatakse suhteliselt vähe ja see on lühiaeg
eestindamise eest lastekirjanduse tõlkimise auhinna. Äsja ilmus teilt endalt uus lasteraamat "Ehatähe valgus". Milliseid kriteeriume te lastejutte kirjutades püüate järgida? -- Arvan, et lastele kirjutades ei pea tegema mingeid erilisi kummardusi madalale ja lihtsakoelisele, kuid samas oleks muidugi mõttetu käsitleda ainest, mis nende maailma veel ei kuulu (näiteks tuumafüüsika, kuigi ka sellest on vist võimalik kirjutada lastepäraselt). Üldse arvan, et lapsed on mõnegi stiili või teema suhtes hoopis avatumad kui täiskasvanud. Olen seda kogenud oma teoste retseptsiooni puhul. Olgu näiteks toodud kas või mu "Põhjanaela paine" või "Arvid Silberi maailmareis", mis teismelistele läks paremini peale kui üle 35stele. Kirjutades ei mõtle ma eriti aadressaadile, mis talle meeldib või sobib. Kirjutan, nagu enesele
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid ta
4. On leitud olulisi korrelatsioone informatsiooni töötlemise kiiruse ja psühhomeetrilise intelligentsuse vahel, kuid nende seoste üldisemad tähendused ei ole leidnud teoreetilist interpretatsiooni. 5. Intelligentsuse testide keskmised näitajad tõusevad pidevalt, kasv moodustab umbes kolm punkti iga10 aasta jooksul. Seda nimetatakse Flynni efektiks, kuid pole teada, miks see nii on ja mida see tähendab. 6. ,,Mustade" ja ,,valgete" keskmiste testitulemuste erinevus ei ole tingitud mingist kindlast testide konstrueerimise ja läbiviimise erapoolikusest ega peegelda lihtsalt erinevusi sotsiaal-majanduslikus statuses. Seletused, mis seostuvad niisuguste faktoritega nagu sotsiaalne positsioon ja kultuur, võivad olla kasutatavad, kuid pole leidnud piisavalt empiirilist toetust. Samuti ei ole empiirilist toetust geneetilisele interpretatsioonile. Kuni praeguseni ei ole selge, mis põhjustab niisuguse testitulemuste erinevuse. 7
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3. Erivajadusega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
