Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "SOTSIAALPOLIITILISED TRENDID 21.SAJANDI EUROOPAS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
perepoliitika, rahvastikupoliitika, peredele, kasvata, pereelu, sotsiaalpoliitika, toetamise, koostaja, toetamine, toetav, toimetulek, reformierakonna, kompromiss, omavalitsus, intervjuu, valdkond, haridus, viidatud, sotsiaaldemokraadid, publica, suurenemist, lapsevanemate, peretoetused, allikaid, lastehoiu, põhimõtetest, teadmistepõhine, eelpool...................................................................................................1 Sissejuhatus ...................................................................................................................... 2 Perepoliitika eesmärgid .................................................................................................... 3 Perepoliitika põhimõtted ...................................................................................................4 Laste- ja perepoliitika kontseptsioon ................................................................................6 Peretoetused Eestis ........................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus ........................................................................................................ 13 1 Sissejuhatus
Perekond polnud prioriteet Kiindumust ei näidatud välja Rooma 100 eKr-500 Traditsioon, religioon, riik, võim Perepea absoluutne võim (patria potesta) Isa võis otsustada kas laps üles kasvatada, maha müüa, tappa... äbarikud ja vigased lapsed visati ära Naine kui mater familiae ja domina, naine allus mehele, kuid seadused kaitsesid naist mehe omavoli eest. Abielu: confarreatio pidulik Perekond ja seadusandlus Eesti laste- ja perepoliitika otsingul - 1.juuni lastekaitsepäev Laste- ja perepoliitika hõlmab riigi tegevusi, mis aitavad kaasa laste ja lastega perede heaolu arenemisele. Kaudse perepoliitika objektiks pole otseselt perekond, kuid sellel on perekondadele mõju (väga lai riiklike poliitikate ring hariduspoliitika, kultuuripoliitika, keskkonnapoliitika). Otseses perepoliitikas on poliitika eesmärgiks ja objektiks pered (peretoetused, laste päevahoid, pereplaneerimine, sotsiaalteenused peredele)
avalikule sek kiire vanan. HR edulisus Mobiilsus Sots. dialoog Tugev sots. sidu, Familis don’t paindlik tööturg fail E-A põhidimensioonide tähendus ja operatsionaliseerimine: Lahtikaubastamine: heaolu sõltuvus turusitutatsioonist ehk tööturupositsioonist. Stratifikatsioon: kuidas sotsiaalpoliitika mõjutab sotsiaalseid struktuure. Policy mix: turu, pere ja riigi interaktsioonid sotsiaalpoliitika pakkumisel Kuidas mõõta?: Lahtikaubastamine: sotsiaalkindlustusmaksete (pension, töötus, haigusrahad) 1) kaetus (coverage); 2) pikkus (duration); 3) tingimused toetuse saamiseks (eligibility). Stratifikatsioon – mil määral esineb nn privilegeeritute toetuseid, Pensionisüsteemide public-private mix
.......................6 5.Sotsiaalpoliitika kujunemine ja selle tekkepõhjused................................................................6 6.Mida mõistame sotsiaalse sidususe/kaasatuse/tõrjutuse all, keda see eelkõige võib puudutada....................................................................................................................................7 7.Mis on poliitika? Nimeta poliitikavaldkondi...........................................................................8 8. Sotsiaalpoliitika olemus ja eesmärgid.....................................................................................9 9.Sotsiaalpoliitika mudelid..........................................................................................................9 10.Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded sotsiaalpoliitika kujundamisel...........................11 11.Lastekaitse põhimõtted, laste õigused ja kohustused...........................................................12
... 43 4.2.2. Laste tagasiaitamine (bioloogilisse) perekonda ................................................................... 48 4.2.3. Laste väärtustamine ............................................................................................................. 50 4.2.4. Laste väärkohtlemise vältimine............................................................................................ 53 4.2.5. Perede ja vanemluse toetamine .......................................................................................... 55 4.3 Muude tegurite mõju ................................................................................................................... 57 5. LASTEKAITSESEADUSE POSITIIVSED MÕJUD ......................................................................................... 60 5.1. Lastekaitseseaduse positiivsed mõjud............................................................
2.Toetame väikeettevõtlust. 3.Toetame aktiivselt arendustegevust, tagame töövõtjatele konkurentsivõimelise palga ja hoiame ära töötajate massilise tööle siirdumise välismaale. 4.Tagame töötajate väljaõppe ja kvalifikatsiooni kasvu vastavuses majanduse vaja dustega. 5.Toetame aktiivselt uute töökohtade loomist, kaasates sellesse oma valitsusi. 6.Tagame hindade ja raha stabiilsuse. 7.Reformime maksusüsteemi, lähtudes sotsiaalse õigluse tagamise ja ettevõtluse toetamise eesmärgist. 8.Soodustame kõrge lisandväärtusega lõpptoodangu loomist. 9.Teeme riigihangete süsteemi kiiremaks, paindlikumaks ja läbipaistvamaks. 10.Arendame oluliselt riigi infrastruktuuri, eraldades sh teede korrashoiuks ja ehi tamiseks rohkem vahendeid. 11.Regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks suuname enam investeeringuid ja arendustoetusi majanduslikult nõrgematesse piirkondadesse. 12.Tugevdame konkurentsi- ja tarbijakaitseametit ning tööinspektsiooni. 13
maailmavaate all peetakse üldaktsepteeritult silmas konservatismi. IRL on veendunud, et me peame teadma ja hoidma oma juuri, mis annavad meile näo ja pidepunkti muutuvas maailmas. IRL on vastu poliitikatele, mille tulemusena Eesti keel ja kultuur ohtu satuvad. IRL on seisukohal, et kui me tahame, et rahvas kestaks ja lapsi sünniks, siis me peame emade tööd senisest rohkem hindama. Me peame tagama peredele kindlustunde, tõstma ausse suured pered ja pereväärtused ning olema valmis selle nimel ka reaalselt raha kulutama. Me usume, et laste kasvatamine on tähtis töö ja oleme seepärast välja pakkunud ja ellu viinud vanemapensioni. IRL on veendunud, et hea haridus annab inimestele võrdsemad võimalused oma elu puudutavate otsuste vastutustundlikuks tegemiseks ja aitab kasvatada rahva heaolu ja jõukust. Seetõttu oleme välja pakkunud ja ellu viinud tasuta kõrghariduse
2. Toetame väikeettevõtlust. 3. Toetame aktiivselt arendustegevust, tagame töövõtjatele konkurentsivõimelise palga ja hoiame ära töötajate massilise tööle siirdumise välismaale. 4. Tagame töötajate väljaõppe ja kvalifikatsiooni kasvu vastavuses majanduse vajadustega. 5. Toetame aktiivselt uute töökohtade loomist, kaasates sellesse omavalitsusi. 6. Tagame hindade ja raha stabiilsuse. 7. Reformime maksusüsteemi, lähtudes sotsiaalse õigluse tagamise ja ettevõtluse toetamise eesmärgist. 8. Soodustame kõrge lisandväärtusega lõpptoodangu loomist. 9. Teeme riigihangete süsteemi kiiremaks, paindlikumaks ja läbipaistvamaks. 10. Arendame oluliselt riigi infrastruktuuri, eraldades sh teede korrashoiuks ja ehitamiseks rohkem vahendeid. 11. Regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks suuname enam investeeringuid ja arendustoetusi majanduslikult nõrgematesse piirkondadesse. 12. Tugevdame konkurentsi- ja tarbijakaitseametit ning tööinspektsiooni. 13
hoolekandele jms) Negatiivne tulumaks (negative income tax NIT) inglise poliitik Juliet Rhys-Williams propageeris seda 1940 aastatel, USA majandusteadlane Milton Friedman 1960/70 aastatel, 1980ndatel kehtestas president Mitterand selle Prantsusmaal (2 kuuks) --- Müüdid ja faktid eakate sotsiaalkindlustustest: Vanad inimesed on vaesed, riiklikud sotsiaalkindlustusprogrammid peavad tegelema eakate heaoluga NB! Kui sotsiaalpoliitika eesmärgiks on vaesuse leevendamine, siis tuleb investeerida noortesse perekondadesse! Üksikvanema perekonnad ja lasterikkad perekonnad. Üldreeglina vaesus suurem lasterikastes perekondades; rohkem ülalpeetavaid ühe töötaja kohta. ÜLDINE ARVAMUS: Avalikud sotsiaalkindlustusprogrammid on progressiivsed, sest jaotavad sissetulekud ümber vaeste kasuks On 4 peamist tegurit, mis elimineerivad programmide positiivse efekti
............................................................... 23 Inflatsioon 5.3....................................................................................................................................... 24 Majandusarengu planeerimine makromajanduspoliitika pt. 5.4......................................................... 26 Välismajanduspoliitika pt. 5.8.............................................................................................................. 28 Tööturg ja sotsiaalpoliitika pt. 5.5.-5.6................................................................................................. 29 Globaliseerumine e üleilmastumine pt 6.1.-6.2..................................................................................... 30 Rahvusvaheline suhtlus pt 6.3.............................................................................................................. 31 Euroopa ühtne majandusruum 5.9 Peamised julgeolekuorganisatsioonid 6.4 Arvestutöö: ptk 2.6, 3.5, 3.6, 4, 5
...............................39 3.2 Isa ülesandeks küpsemine....................................................................................................40 3.3 Isa roll lapse arengus............................................................................................................41 3.4 Isa mõju lapsele....................................................................................................................42 3.4.1 Aktiivne isa pingevabam pereelu...............................................................................43 3 3.4.2 Mida saab naine teha?...................................................................................................43 KOKKUVÕTE............................................................................................................................................................44 KASUTATUD KIRJANDUS
valdkonda. 2. Individuaalne lähenemine vastavalt lapse erivajadustele ja keskkonna võimalustele, mida väiksem on laps, seda suurem on erinevused nende vahel, kooli jõudes on nad enam-vähem sarnased. 3. Lapsevanemate nõustamine ja juhendamine tegevusteks oma lapsega. 4. Spetsialistide kaasamine arendustegevusse: meeskonna- ja võrgustikutöö. 5. Ühest kasvukeskkonnast teise ülemineku toetamine, Eestis on kasutusel koolivalmidus kaardid (Shonkoff & Meisels, 1990). Edukad õppemudelid : • õpetamine lähtub lapse olemasolevatest teadmistest ja oskustest, et lapsel ei oleks igav ja et ta ei kogeks ebaõnnestumist • lapsi õpetatakse individuaalselt või väikese grupina, see on odavam ja lastel on huvitavam, nad rohkem pingutavad (Venemaa sekkumisemudel!)
parandamine. · Hea haridus ja teadmiste loomine. Iga eestlase ja Eesti edu tervikuna sõltub üleilmastuvas maailmas üha enam inimeste haritusest. Selleks on vajalik konkurentsvõimelise, kättesaadava ja kõigile võrdseid võimalusi pakkuva hariduse tagamine ning elukestva õppe soosimine. Samuti teadus- ja arendustegevuse ehk uute teadmiste loomise ning moodsate tehnoloogiate kasutamise võime arengu toetamine. · Inimeste jõukus ja heaolu. Pikaajalise ja stabiilse majanduskasvu tagamiseks jätkab valitsus senise liberaalse majanduspoliitika elluviimist ja arendamist. Lisaks on vajalik muuta Eesti majandus tootlikumaks, rahvusvahelisemaks, efektiivsemaks ja enam teadmistel põhinevaks.Oluline onka tagada, etiga kodanik hoolimata vanusest, elukohast, soost või rahvusest saaks suurenenud heaolust osa.
pooles on võrdluseks ja teema rikastamiseks sisse toodud Austria, Saksamaa ja Sveitsi kogemus andekate hariduses. Käesoleva referaadi peamiseks aluseks on erinevad Tartu Ülikooli teaduskooli direktori ja andekuse uurija Viire Sepa poolt koostatud ja kirjutatud materjalid, mida täiendavad õigusaktid ja teiste autorite kirjutised, sh kaks välismaist artiklit. Antud teemavalik põhineb autori erialasel huvil lastega töötamise vastu ja isiklikul soovil rohkem teada saada andekate laste toetamise ja arendamise võimalustest. 3 1. MIS ON ANDEKUS? Andekus oma keerukuses ja mitmetahulisuses on loonud olukorra, kus ühest kokkulepitud definitsiooni andekuse kirjeldamiseks ei ole olemas. Andekaid lapsi võib olla väga erinevaid, nii viielisi ja eeskujuliku käitumisega kui madalate õpitulemuste ja käitumisprobleemidega. Andekad võivad olla seltskondlikud ja julged, aga ka vastupidi teistest eemale hoidvad,
Kohtu liigid:->Mandri-Euroopa- kohtunikud nim ametisse valitsuse poolt, kohtunik peab omama õigusalast ülikooliharidust. jaotus- kriminaalkohtud,tsiviilkohtud ja halduskohtud ->Anglo-Ameerika-ühtne, tipneb ülemkohtuga, kohtunikud valitakse valimiste teel. Kohtunikul ei pea olema juriidilist haridust ->Šariaat Kohtusüsteemi funktsioonid-> seaduste põhiseaduslik järelevalve ->erinevate võimuinstitutsioonide või -tasandite tasakaalustaja rolli täitmine ->kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja tasakaalustamine VÕIM JAGUNEB KAHEKS- ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS ERAÕIGUS - majandusõigus,tsiviil(võla,asja,perekonna,tööõigus),kaubandusõigus AVALIK ÕIGUS- rahvusvaheline,riigiõigus,kirikuõgus,haldusõigus,finantsõigus,protsessiõigu s,kriminaalõigus,haldusõigus Maakohtu ning halduskohtu(1.astme) esimees nim. 7-aastaks ametikohale. Ringkonnakohtu(2.astme) esimees 7-astaks. Riigikohtu(3.astme kohus) esimehe nimetab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul 9-aastaks.
erinevusi, mis on olulised , mida kogu poliitika üh kõrgemad kutseoskused seda kõrgem palk. Toetus lastega peredele põhineb sissetulekukontrollil, ei maksta lastetoetust ning puudub sünnitus ja lapsehoolduspuhkus.
vaikiv reserv. Need on isikud, kes puuduvate väljavaadete tõttu töövahendusele ja/või puuduva nõudeõiguse tõttu töötu sotsiaaltoetusele ei registreeri end töötuna või pikema töötuse tõttu on pensioni saajad ning kes tegutsevad ettevõtjatena või alustavad tegevust ettevõtjana, mida nad tööturu parema olukorra juures ei teek. Mida suurem on töötute arv, seda suurem on ka vaikiv reserv. 3.2.7. Laste kasvatamine Sotsiaaltoetused, mis on seotud laste kasvatamisega, on perepoliitika elemendid. Lastetoetusel on kaks eesmärki: 1) valdav eesmärk on teatud vajaduse katmine; 2) asendada sissetulekut (ülalpidamistoetus, emadustoetus). Lastetoetused olid algselt põhjendatud vajaduse katmisega. See põhimõte kehtis lastetoetuste kehtestamisel esimest korda pärast Esimest maailmasõda Prantsusmaal, kus nimetatud toetuste kehtestamisega töötati vastu üldisele palga kõrgendusele ja Uus-Meremaal, kus need toetused olid piiratud eelkõige väikse sissetulekuga perekondadele
Statistikaameti avaldatud keskmine brutokuupalk kalendriaastas, mis oli avaldatud päevaks, millest alates toitjakaotuspension määrati. Käesoleva eelnõu kohaselt on toitjakaotuspensioni arvestamise aluseks viimane Statistikaameti avaldatud pooleteisekordne keskmine brutokuupalk kalendriaastas, mis oli avaldatud päevaks, millest alates toitjakaotuspension määrati. Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu koostaja leiab, et eelnõu on põhjendatult kiireloomuline. Kiireloomulisus on tingitud: 1) ebavõrdse olukorra lahendamisest - tegevväelastele, tegevteenistuses olnud isikutele, ajateenijatele ja reservväelastele ühtsete aluste loomine töövõimetuspensioni arvestamisel; 2) kaitseväelased osalevad igapäevaselt rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides ja kindlustunne tuleb anda ka juba täna sõjalistes konfliktides osalevatele kaitseväelastele.
tähtsamaks kui kollektiivi. o Vasakpoolne ideoloogia pooldab riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, astmelist tulumaksu, suuri makse ja riiklikku toetust laialdastele elanikekihtidele. Peamised poliitilised ideoloogiad 20.sajandil on: o Konservatism - E. Burke. Iseloomulikud põhimõtted: orgaanilisus - riik on nagu organism; elitarism - inimesed on ebavõrdsed, traditsionalism, tugev võim, riik ei sekku majandusse, kodumaise kapitali toetamine, mõõdukad maksud, sotsiaalse turvalisuse tagamine eeskätt perekonna jt. traditsiooniliste koosluste ülesanne, kiriku ja riigi liit. o Liberalism - Locke, Montesquieu, Smith, Mill. Iseloomulikud põhimõtted: individualism, parlamentarism, võrdsus seaduse ees, reformism, riik ei sekku majandusse, madalad maksud, vaba konkurents, tugev kodanikuühiskond (tsiviilühiskond) kirik peab olema riigist lahutatud. o Sotsialism - Marx
kõrvaldamine. · Näiteks: ... Kutsealase rehabilitatsiooni protsess: 1. HINDAMINE: erivajadusega inimese vajaduste, tegevusvõime ja motivatsiooni hindamine ja arendamine, teadlikkuse parandamine võimalustest, tööalaste eelistuste väljaselgitamine, koolitusvajaduse ja kutsesobivuse hindamine. Spetsiaalsed metoodikad hindamiseks. Hinnang, soovitused ja tegevuskava. 2. TÖÖLERAKENDUMISE TOETAMINE: a. Kas vajalik tööalane ümber- või täiendõpe, kutseõpe vm? b. Kas vajalik osalemine (kutse)rehabilitatsiooni programmis (motivatsiooni, sotsiaalsete-, praktiliste- ja tööoskuste omandamiseks)? 12 c. Kas on võimalik töölerakendumine läbi tööturuteenuste (tööturuteenuste ja toetuste seadus, eriteenused puudega in-le)+ d
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid ta
ning Koolieelse Lasteasutuse Riiklikku Õppekava (2008), loodi metoodiline materjal. Metoodilise materjali struktuuri alusena kasutati rahvusvahelise ökokülade liikumise kogukonnahariduse programmi „Gaia Haridus”. Materjal koosneb 4-st osast: 1) Jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse tegevused Gaia Hariduse 4 aspekti järgi (ökoloogiline, majanduslik, sotsiaalne, maailmavaateline); 2) meisterdamistegevused ja katsed 3) täiendavad jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse toetamise võimalused 4) näidis-õppekäikude kavad. Et saada metoodilisele materjalile praktiseerivate õpetajate hinnangut, viidi läbi empiiriline uurimus II - elektrooniline struktureeritud intervjuu 7 eesti õpetajaga. Uurimus viidi läbi 2012. aasta aprillis. Õpetajad hindasid materjali vastavust riiklikule õppekavale ning vanusegrupile hästi ning tõid välja parandusettepanekud paari tegevuse täiendamiseks. Kõik õpetajad olid valmis materjali ka ise rakendama.
Riigi ajalooliselt väljakujunenud osa eluasemekorralduses väljendub otseses sekkumises normaalsesse turumajanduslikku jaotusprotsessi, et tagada eluase suuremale osale ühiskonna liikmetele, kes ise nende käes olevate vahenditega pole olnud mingitel põhjustel selleks suutelised. Kuigi sotsiaaleluaseme oma erinevates vormides ja alla kehtivat turuhinda peaks olema üheselt mõistetav, näitab just sotsiaaleluaseme rakendamine riskirühmadele ja vähekindlustatud peredele riigi elamupoliitikas valitsevaid eri huvisid ja arusaamu. Sisepoliitiliselt on tegemist äärmuslike seisukohtadega, - pahempoolsust esindab nõudmine, et riik peab tagama ühiskonna liikmetele vastuvõetava eluaseme ja likvideerima kodutuse ühiskonnas; parempoolsete (Eesti sh) huvides on seisukoht, et iga isik ja leibkond peab tagama omale eluaseme ise. Avaliku sektori huvides on lisaks kulutuste majanduslikult efektiivse kasutuse tagamisele jälgida, et rahalisi toetusi
(kui peab ise andmeid koguma - pole teostatav) – Piisavalt kitsad ja BA-töö mahtu arvestavad • Nt. Millised on 2012. a. poliitilise kriisi põhjused? (pigem MA-töö maht) – Mitte liiga keerulisi analüüsitehnikaid eeldavad • Milline olid maksureformi valikute mänguteoreetiline tagamaa (Baüliõpilasele käiks matemaatiline mudeldamine üle jõu) Nõuded uurimisküsimustele II • Piisava konkreetsuse asemega (nt. koht, ajavahemik ära märgitud) – Nt. “Millised on olnud Eesti sotsiaalpoliitika kujunemise põhijooned Euroopa integratsiooni kontekstis 2004-2008”? – Uuritav ja konkreetne! – “Kuidas parandada Eesti riigi efektiivust?”, ei saa olla uurimisküsimus. • Vastatav – Moraalseid küsimusi ja ka esteetika-küsimusi ei saa uurida: • nt. Kas eutanaasia on eetiline? • Nt: Kas Keskerakonna käitumine Ida-raha skandaalis oli eetiline? • Nt: Kas Kaia Iva kleit oli Kadri Simsoni omast ilusam?
Kõige lihtsam on sünnitada lapsi, mitte teha aborte, kuid iga kodanik toimib siiski enesest lähtuvalt ega mõtle alati tulevikule. Arvan, et lähiajal sellele probleemile lahendust ei leita, sest ega kogumispensiongi muuda olematuks vananemist. Ühiskond peab looma soodsaid võimalusi laste sünnitamiseks võib olla siis muutub midagi. Rahvastiku vananemine kui ühiskonna probleem - II Arenenud riikides on esile tõusnud seoses meditsiiniabi ja sotsiaalpoliitika arenemisega suur vanurite osakaal. Selline rahvastiku püramiidi ebaproportsionaalsus võib tekitada mitmeid ühiskondlikke probleeme. Traditsiooniliselt on austatud vanemaid inimesi, kes on elukogenumad ja kelle töö vilju me praegu tajume. Kuid olukord ei ole enam nii must- valge kui minevikus, tööealiste osatähtsus rahvastikust aina väheneb ja töölised peavad aina enam pensionäre üleval pidama. Samas ei ole helge ka praeguste tööliste ja tulevaste
Väga hea kujutlusvõime. Peetakse veidrikuks. Rutiinne töö tekitab rahulolematust. Suhtlevad palju endast vanematega. Üksildustunne. Omaealised ei ole huvitavad, vanemad on aga teistsugused. Andekate laste harmoonilise arengu tagamiseks on oluline, et lapse ja vanema vahel valitseks positiivne ja toetav side sünnist alates. Andekate laste vanemate käitumist uurinud teadlased on leidnud, et edukad vanemad kasutavad paljude pereprotsesside optimaalset kombineerimist või koosmõju pole olemas ühte ,,imerohtu". Tulemuslik on nõudmise ja toetuste oskuslik kombineerimine ja selle kohandamine situatsioonile. Kui lapse ei tööta piisavalt, siis on andnud efekti suurem nõudlikkus, vähendades samal ajal otsese abi pakkumist, kuid tõhustades juhendamist. Niisugustel juhtudel kui
1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus – juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas,
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
Mittetulundusühendused ei tohi jaotada oma tegevusest saadavat majanduslikku kasumit muudel kui avalikes huvides olevatel eesmärkidel. Oluline on siinjuures teha vahet avaliku huvi ja kitsama rühma (nt. ühe maja elanikud; ühe ettevõtte töötajad) huvide vahel; see pole alati kerge ja vahe pole lõplik. Tegevus kitsamalt piiritletud grupi heaks võib samuti olla avalikes huvides, nt. kui see rühm on ebasoodsas olukorras võrreldes muu ühiskonnaga ja seega suurendab selle toetamine ühiskondlikku õiglust. Kuigi paljud mittetulundusühingud ja sihtasutused tegutsevad praktikas avalikes huvides, on nendest seni ainult väike vähemus lülitatud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud avalikes huvides tegutsevate ühenduste nimekirja. Seal nimetatud ühendustele tehtud annetusi saab annetaja oma maksustatavast tulust maha arvata. (Kodanikuühiskonna lühisõnastik, Mikko Lagerspetz 2004) Huvigrupp või -rühm. - 1) Teadvustatud ühiste huvide nimel tegutsev ühendus (nt.
läbipaistvus ja avatus, vastutus. Eesti riik ja rahvas: ööpäevaringe uudistematerjal, venekeelsed uudised, programmid lastele ja vaegkuuljatele jms. Programmid aitavad kaasa demokraatliku riigikorra edendamisele, luua arutelusi demokraatia väärtuste, osalus-demokraatia, võimukandjate vastutuse ja kodanikuaktiivsuse üle. Eesti kultuur ja mälu: keele ja kutluuri arengu toetamine, tunnetada kultuuri pidevust, rahvuslikku koosmeelt kujundavad sündmused, valdavalt eesti keel. ERR kaasabil jõuab eesti kultuur ka Eestist väljaspoole. Eesti kui elukeskkond: toetada Eesti kultuurigruppide üksteise mõistmist ja sallivust, kodanikuühiskonna toimimist; tähelepanu erinevate põlvkondade elule ja suhetele. Samuti pakkuda igapäeva uudiseid ka vene keeles. Väärtustatakse perekonnal põhinevat perekonnamudelit. Luua kodumaiseid lastesaateid
Haritlaste palku tuleval aastal ei tõsteta 10.12.2008 Postimees Täna toimunud TALO ja vabariigi valitsuse vahelised tuleva aasta palga alammäära läbirääkimised lõppesid konstateeringuga, et kõrghariduse, teaduse ja kultuurivaldkonna töötajate palka tuleval aastal ei tõsteta. Erandina leidis valitsus võimaluse tõsta üldharidus ja kutsekoolide pedagoogide ametjärkude palga alammäära, teatas TALO. Hinnates pedagoogide suhtes üles näidatud head tahet positiivseks, avaldas delegatsiooni juht Ago Tuuling siiski arvamust, et sellise otsusega vastandati haritlaste õigustatud ootused ning toimiti läbirääkimiste üldise põhimõtte vastu, mille kohaselt hariduse ja kultuuri palgakasvikud on võrdsed. Delegatsiooni juht jätkas, et mõistab majandussurutisest tulenevaid raskusi, kuid ei saa kuidagi nõustuda, et valitsus ja tööandjad loodavad majanduse madalseisust välja tuua vaid massiliste koondamistega ning palga külmutamisega. «Ka kokkuhoiule kutsuv v
ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Sa
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INTERNATIONAL UNIVERSITY AUDENTES Õigusteaduskond KURITEGUDE VIKTIMOLOOGILINE ANALÜÜS, KUI PREVENTSIOONILINE KOOSSEIS Magistritöö Dmitri Juhendaja: 2 Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................3 1. Ohvri isiksuse uurimise vajadus tema kuritegeliku käitumise põhjuste põhjendamiseks.......6 1.1. Kriminaalse viktimoloogia mõiste ...................................................................6 1.2. Viktimisatsiooni probleemide uurimise vajalikkus ...........................................12 1.3. Perekonna ja eakaaslaste m�
annaabi.ee 
