õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulu saamiseks, maksumaksjale pandud, ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel, ilma otsese vastutasuta vaieldamatult täitmisele kuuluv rahaline kohustis. Eesti riigis jagunevad maksud riigimaksudeks (aktsiisid (tubakatoodetele, alkoholile, pakendile, kütusele ja mootorsõidukitele), tulumaks (nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele), hasartmängumaks, käibemaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks) ja kohalikeks maksudeks (isikumaks, müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks). Riigieelarvetuludest moodustab ca 92% maksutulud, seega on need peamisteks tuluallikateks. Selleks, et tagada süsteemi stabiilsus, peab suurendama veelgi maksuhaldurite töö efektiivsust ja maksude kogumisele tehtavaid kulutusi. Seadusandluse Euroopa Liiduga ühtlustamine toob
töötus ja laiaulatuslik vaesumine · Rahapuudus SP arendamisel - kogu "aur" suunatakse majandusse (ettevõtlusse) Eestis ettevõtluse vabastamine tulumaksust 1997 · Populistlik lähenemine SP-le poliitikute valimiseelsed lubadused Siirderiikide probleemid SP kujundamisel · Ettevõtted loobusid sotsiaalsetest kohustustest (sotsiaalsetest garantiidest) oma töötajate suhtes · Taasloodud KOV-le langes suur sotsiaalne koormus (sihtrühmade probleemide lahendamine, toetuste maksmise korraldamine jms.) · Välismaiste ekspertide nõuanded (ebapädevad), sest ei analüüsitud Eesti olukorda · Nüüdseks on Eesti ise SRÜ riikide nõuandja! SP kujundamise subjektid · Lapsed ja lastega pered · Eakad · Töötud · Puuetega inimesed · Vanglast vabanenud · Ohvriabi · Varjupaiga taotlejad Uued väljakutsed sotsiaalkaitses · Demograafilise olukorra muutumine tööga hõivatute ja ülalpeetavate suhtarvu järsk langus
Sotsiaalhooldussüsteem garanteerib toetused katmaks kulusid, mis on põhjustatud elus esinevate eriliste sündmuste poolt. Need on sellised sündmused, mille tõttu on suurenenud nõudmised sissetulekute osas lisaks normaalsetele sissetulekutele. Lisaks sellele kindlustab sotsiaalhooldus baasmiinimumi inimestele, kes ei ole kunagi olnud ja kunagi ei saagi võimeliseks kindlustama iseendid vajalike sissetulekutega. Sotsiaalhooldus tervikuna aitab kas sularahas või natuuras toetuste abil integreerida vähemuses olevat ebasoosikute gruppi ühiskonna normaalsesse ellu (nt puuetega inimesed, püsivalt töövõimetud isikud jne). Seega võiks sotsiaalhooldust nimetada oma olemuselt rikkuse ümberjaotamise vahendiks kogu elanikkonna hulgas. Sotsiaalhoolduse erinevate süsteemida eesmärki on kirjeldatud kui isikute kaitset teatud sotsiaalsete riskide vastu. St tavapärased riskid, mis on loetletud Rahvusvahelise
katab ning kõiki elanikke hõlmab. Tavaliselt eksisteerib selle kõrval teine (või isegi mitu), tööpanusest sõltuv lisasüsteem, mis tihti ka suurema vanaduspensioni osa tagab. Seda süsteemi kasutatakse Soomes, Rootsis, Taanis, Suurbritannias, Iirimaal ja Hollandis. Eesti pensionipoliitika Eestit nagu ka enamikku arenenud maadest iseloomustab viimastel aastatel oluline vananemine. Selle protsessi põhjusteks on nii madal sündivus kui ka arstiabi kvaliteedi ja inimeste elamistingimuste paranemine. Statistika andmetel oli 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal rahvastikus 1995.a. Eestis 13,1%. Seejuures on 60-aastaste ja vanemate inimeste osakaal aastast-aastasse suurenenud: kui 1992 aastal moodustas see elanikkonna grupp 17,9% meie rahvastikust; 1993.a -18,2% ja 1994.a.- 18,4%, siis 1995.a. oli kasvanud 18,6%-ni. Pensionisüsteemi finantseerimine
korral ning lapse sünni puhul, samuti toimetuleku- ja töötutoetused ning puudega inimeste sotsiaaltoetused. Seega on sotsiaalse kaitse eesmärk ennekõike püüe kindlustada abi vajavatele inimestele toimetulekuks piisav sissetulek. See, kas sotsiaalse kaitse meetmed seda pakkuda suudavad, on iseküsimus. Paljudele ei pruugi neist piisata, kuid aitavad siiski vaesusriski vähendada. Sotsiaalkaitsesüsteemi koormus oleneb eelkõige toetuste saajate arvust, mis omakorda oleneb kõige enam sellest, kuidas läheb Eesti majandusel ja tööturul. Viimastel aastatel on majanduse ja eelkõige tööturu olukord paranenud. sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna sotsiaalpoliitika avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus sotsiaalsete probleemide
ostmiseks ja müümiseks Väärtpaberite valik valiku tegemine erinevate aktsiate ja võlakirjade vahel Pikaajalise investeerimise edutegurid:Varade paigutus investeerimisportfelli jaotus erinevate varaklasside (näiteks aktsiate ja võlakirjade) vahel Regulaarse investeerimise strateegia väärtpaberite ostmine kindla summa ulatuses regulaarsete ajavahemike järel Pensioni I sammas Pensioni I sammas riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt Rahvapension ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse neile, kes ei saa tööpanusest sõltuvat pensioni Vanaduspension lisandub rahvapensionile ja koosneb kolmest komponendist: Põhiosa kõigi tööstaazi omavate inimeste jaoks võrdne summa Staaziosak lisa vanaduspensioni põhiosale, mis sõltub töötatud aastatest enne 31. detsembrit 1998
*Pensionifond on vara kogum, mis on kogutud eesmärgiga tagada fondis osalevatele isikutele sissetulek pensionieas või töövõimetuse korral. Fondidesse sissemakseid tegevad inimesed koguvad endale ise pensioni. Isikliku osaluse suurust pensionifondis kajastavad pensionifondi osakud. Pensionifondid jagunevad kohustuslikeks ja vabatahtlikeks. Kolme samba pensionisüsteem ...jaguneb kolmeks erinevaks, omavahel hästi haakuvaks osaks I sammas riiklik pensionikindlustus Tuluallikaks on sotsiaalmaks ja peamiseks eesmärgiks tagada kõikidele pensionäridele sissetuleku baastase. Riiklik pensionsiüsteem jaotab tulusid ümber (tugineb "solidaarsus põhimõttel"). Pensionsüsteemi I samba rakendamine toimub riikliku kohustusliku pensionikindlustuse vormis st selle pensionikindlustusega on kohustuslikult hõlmatud kõik Eestis töötavad isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Riikliku pensionisüsteemi hüvitisteks on vanaduspension, töövõimetuspension,
Tööturg Nõukogude propaganda: Nõukogude Liidus on täistööhõive; Pigem valitses tööjõupuudus; Majanduse arengut takistas samas iganenud tehnoloogia kasutamine ning olemasoleva tööjõu ebapiisav rakendamine; Töötajate madal motivatsioon puudus hirm jääda töötuks ja kaotada sissetulek; Madalad palgad, eelsitatud olid füüsilise töötegijad nõukogude tööline; ,,Teie teete näo, et maksate palka, meie teeme näo, et teeme tööd!" Tervisekaitse ja arstiabi Eesti NSV kodanikel on õigus tervise kaitsele. Selle õiguse tagavad: kvalifitseeritud tasuta arstiabi, mida annavad riiklikud tervishoiuasutused; kodanike raviks ja tervise tugevdamiseks määratud asutuste võrgu laiendamine; ohutustehnika ja töötervishoiu arendamine ning täiustamine; laialdaste profülaktikaürituste korraldamine; keskkonna tervendamise abinõude rakendamine; eriline hoolitsus sirguva põlvkonna tervise eest, sealhulgas õpetamise ja töökasvatusega mitteseotud
Materjal: Sotsiaalhooldusõiguse üldosa õpik Eestikeelsed konspektid Slaidid, skeemid Seminarid: Reaalsed õiguslikud probleemid, kohtukaasused Eksam: Kaasust ei tule, keegi ei hakka küsima toetuste suurust. Teooria küsimused: nt mis on põhimõisted, põhikontseptsioonid; kui inimene on haige mis toetusi ta võib saada; mis on presidendi pensioni saamise kriteeriumid. SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS Sotsiaalkindlustus - rahalised väljamaksed - teenused - kindlustusmaksed Isiku õigus vastavat toetust saada (materiaalsed eeldused, lisanõuded) Hübriidtoetused? Makstakse välja kindlustusfondidest ja kontrollime isiku varalist
avalikule sek kiire vanan. HR edulisus Mobiilsus Sots. dialoog Tugev sots. sidu, Familis don’t paindlik tööturg fail E-A põhidimensioonide tähendus ja operatsionaliseerimine: Lahtikaubastamine: heaolu sõltuvus turusitutatsioonist ehk tööturupositsioonist. Stratifikatsioon: kuidas sotsiaalpoliitika mõjutab sotsiaalseid struktuure. Policy mix: turu, pere ja riigi interaktsioonid sotsiaalpoliitika pakkumisel Kuidas mõõta?: Lahtikaubastamine: sotsiaalkindlustusmaksete (pension, töötus, haigusrahad) 1) kaetus (coverage); 2) pikkus (duration); 3) tingimused toetuse saamiseks (eligibility). Stratifikatsioon – mil määral esineb nn privilegeeritute toetuseid, Pensionisüsteemide public-private mix
(www.pensionikeskus.ee) Inimene on oma pensionipõlve eest täielikult hoolt kandnud, kui lisaks esimesele sambale ehk riiklikule pensionile ja teisele sambale ehk kogumispensionile on liitunud ka täiendav kogumispension ehk kolmas sammas. 2 1. EESMÄRK JA VAJALIKKUS Pensionireformide peamine eesmärk oli kindlustada tulevastele pensionäridele sissetulek ka tulevikus. Selleks otsustati kasutada erasektori juhitavaid pensionifonde. Riiklik pension on solidaarsusphimttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövimetuse vi toitja kaotuse korral, mida makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest. Kogumispensionidel põhinev süsteem võimaldab rahvastiku struktuurist tulenevaid probleeme leevendada. Vale oleks väita, et sellest lõikavad kasu üksnes noored, sest
S.t. et ressursside paigutajaks on nähtamatu käsi. Nähtamatu käe mõiste võttis kasutusele Adam Smith ja see tähistas süsteemi, milles isiklikest huvidest lähtuvad indiviidid kasutavad riigi majandusressursse kõige efektiivsemalt ja sotsiaalne heaolu on toimiva süsteemiga kaasnev nähtus. Nähtamatu käsi oleks konkurents, mis hinnainformatsiooni kohaselt paigutab ressursse ühiskonnas. - segamajandus Kõrvuti turumajanduse elementidega toimib tugev valitsuse sektor, riik sekkub rohkem või vähem majandusellu. Esinevad nii turu- kui riikliku regulatsiooni mehhanismid; seal, kus turg pole efektiivne, peab sekkuma riik ja vastupidi. Segamajanduse vundamendiks on siiski eraomandusel rajanev vaba ettevõtluse süsteem. Põhiprobleemiks on valitsuse ja erasektori tegevuse piiritlemine. Eesti on valinud segamajanduse arengumudeli. 4. SKP (SKT), RKP (RKT); RT (jagunemised, seletused).
4. Ravikindlustuse õiguslik korraldus 4.1. Üldsätted Ravikindlustus Eesti Vabariigis on reguleeritud peamiselt ühe õigusaktiga, milleks on ravikindlustusseadus (RT I 2002, 62, 377...koos hilisemate muudatustega ) (edaspidi RKS). Lisaks sellele on olemas ka alamalseisvad õigusaktid, mis reguleerivad ja täpsustavad üksikuid elemente ravikindlustuse süsteemis.1 Ravikindlustus on tervishoiukulude katmise süsteem, mis on mõeldud kindlustatud isiku haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniliste abivahendite ostmise rahastamiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks. Seega on ravikindlustusel peamiselt kaks eesmärki: 1) pakkuda isikule garantiisid tervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamisel ning 2) tagada isikule sissetuleku säilimine, kui tal ei ole võimalik
Vanemad Ülekulu I NE B IM Kompensatsioo- – TAR nimehhanism (?) – Ülekulu Sünd Lapsepõlv Tööiga Pension Surm Vanaduspõlve kindlustamiseks on 2 teed: Kulude kahandamine a TULU Tulu tõstmine TA RB b
.................................................................................................. 2 1.Sotsiaalmaksu mõiste......................................................................................................2 1.Riiklik maks......................................................................................................................... 2 1.2 Sotsiaalmaksu ajaloost Eestis.......................................................................................4 1.3 Sotsiaalmaks Eestis......................................................................................................5 2. SOTSIAALMAKSU MÄÄRA LANGETAMISE MÕJUD........................................................5 2.1 Sotsiaalmaksu langetamise mõju hõivatusele ja riigieelarvele......................................6 2.2 Sotsiaalmaksu langetamise mõju ettevõttete sektorile..................................................6 3. SOTSIAALMAKSU KAOTAMISE TULUDE JA KULUDE ANALUUS...............
Piirkulu (MC) täiendava tarbija puhul on 0. Mittevälistatavus – ei saa välistada, et toodet tarbitakse selle eest maksmata, nt majakad. Priisõitja probleem. Tulu, mida tootja hüvise pakkumisel saab, on väiksem kui kasu, mida ühiskond selle hüvise puhul saaks. Seetõttu pakub totoja hüvist vähem, kui ühiskondlikult efektiivne oleks. 7 On hüviseid, mis võivad tunduda avalikena, kuid tegelikult ei ole. NT arstiabi – haigekassa puudumisel tasuline, haridus – iga soovija ei pruugi sisse saada. Turul oleks huvi avalikke hüviseid pakkuda siis, kui vähemalt tulu=kulu ja teenitakse mingit kasumit. Turu ebaefektiivsus avalike hüviste puhul: SMB (ühiskondlik piirkasu) > PMB (isiklik piirkasu) ebaefektiivsus, turul kujunev q1 kogus on liiga väike. Joonis 3 Kui avalike hüviste tarbimist välistada ei saa, siis ei saa katta ka hüvise pakkumisega seotud kulusid
pensionieas isikutele vajalik sissetulek toimetulekuks olukorras, kus riigi rahvastiku vananemisest lähtuvalt on pensioni ealiste isikute suhe tööealistesse proportsionaalselt ebasoodsam kui tänasel päeval. Kohustusliku kogumispensioni näol on tegemist ühe osaga kavandatud pensionireformist, mis nägi ette rahva vanadusea kindlustamist kolme komponendi kaudu kohustuslik riiklik pension, kohustuslik kogumispension ja täiendav kogumispension. Riiklik pension on pensionisüsteemi I sammas, mille eesmärgiks on tagada kõikidele pensionäridele sissetuleku baastase ning seda finantseeritakse sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvelt. Kohustuslik kogumispension on pensionisüsteemi II sammas, mille tuluallikaks on töövõtja ja tööandja kohustuslikud sissemaksed töövõtja isiklikule pensionikontole. Vabatahtlik kogumispension on pensionisüsteemi III sammas, mille tuluallikaks on vabatahtlik pensioniosakute
toetust saada. 4 Puudega inimese sõiduki parkimiskaardi väljastamine – väljastatakse liikumis- ja/või nägemispuudega isikutele sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud puude raskusastme tuvastamise otsuse alusel. Lapsel ja pensioniealisel isikul tuleb täiendavalt juurde esitada ka perearsti tõend parkimiskaardi vajaduse kohta. Sotsiaalhoolekandealastele ja tervist edendavatele tegevustele toetuste eraldamine Toetust saavad taotleda sotsiaalvaldkonnas tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud. Toetuse eesmärgiks on linnaelanike toimetuleku soodustamine ja sotsiaalse turvalisuse suurendamine ning tervisekäitumise edendamine.Toetuse taotlemiseks esitab taotleja vormikohase avalduse Haapsalu Linnavalitsuse sotsiaalosakonnale. Taotluses märgitakse ära tegevuse eesmärk, sihtgrupp, eeldatav tulemus, kasusaajate arv, tegevuse kirjeldus, tegevuse eelarve, omaosalus ja kaasfinantseerijad
2. Kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu 3. Vähendada klassivastuolusid 4. Tagada õiglus ja võrdväärsus 9 9.Sotsiaalpoliitika mudelid Sotsiaaldemokraatlik (paks riik) 1. Juhtmõtteks solidaarsus. 2. Peamine heaolu pakkuja on riik. 3. Sotsiaalhüvesid saavad kõik, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. 4. Tasuta haridus, arstiabi, vajaduse korral sotsiaaltoetusi. 5. Kõrged maksud, enamasti astmeline maksusüsteem, mis vähendab majanduslikke lõhesid. Skandinaavia Liberaalne (õhuke riik) 2 põhiväärtust: Inimesed on vabad ja võrdsed Riigivõim sekkub kodanike ellu vähesem määral Riigi ülesandeks on ei ole mitte heaoluteenuste pakkumine, vaid kõrge tööhõive ja ausa konkurentsi tagamine. Madalad ja võrdsed maksud. Riigilt saavad toetust vaid väga vaesed ja pensionieas inimesed
Sotsiaalvaldkond haridus, hoolekande, pensioni, tervishoiu, perepoliitika Paljud valdkonnad ka läbivad nt hõivepoliitika nii majandus kui ka sotsiaalvaldkonnas Kaasaegne valitsemine reeglina eeldabki erinevate valdkondade ühildamist nt pere ja hõivepoliitika; haridus ja hõivepoliitika jne Avaliku poliitika eesmärkide keerukus Vastuolulisus nt majanduses kasum, sotsiaalpoliitikas vähem ebavõrdsust , * sageli mitterahalisus, pikk perspektiiv Avalik sektor ei saa oma olemuselt olla lõpuni efektiivne turutõrgete likvideerimine ja/või maandamine; avalikkuse poolehoiuga arvestamine Baber 10 põhjust, miks avalik poliitika erasektorist erineb 1)avaliku sektori ülesanded on keerulisemad ; 2)otsuste elluviimine on raske ; 3)annab tööd suurele arvule inimestele, kelle motiveerituse tase on väga erinev (Eestis ca 27%) ; 4)tegeleb võimaluste garanteerimisega ; 5)tegeleb turutõrgete tagajärgedega
..........................................................................................41 4 EESTI SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEM NING SOTSIAALMAKSU OBJEKT ........................42 4. 1 Sotsiaalmaksu maksja NING MAKSUSTAMISPERIOOD.............................................................45 4.2 Sotsiaalmaksu maksmise kord ............................................................................................................45 4.3 Füüsilisest isikust ettevõtja ja SOTSIAALMAKS ............................................................................45 4.4 SotsiaalMaksu laekumine ...................................................................................................................46 4.5 Rahvusvahelised sotsiaalkindlustuslepingud ......................................................................................47 5 TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUSEST...............................................................................................48
Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma: tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele riiklikud investeeringud pensionid, toetused, abirahad jne. riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks) maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia
mis üksteisest sõltuvad ning teineteist ka mõjutavad. Joonis 1. Terviseökonoomika struktuur (Henderson 2009:13). Ülal väljatoodud joonis 1 kujutabki endast terviseökonoomika erinevaid osiseid ning nende suhet üksteisesse. Punktid 4, 8 ja 9 selgitavad peaasjalikult riigi osalust tervishoiusüsteemis ning erinevate majandusteaduse protsesside ja terviseökonoomika vahelist suhet. Majandusteaduse ja tervishoiu omavaheline sõltuvus on pikemalt kirjeldatud ka järgnevas alapeatükis. 4 1.2. Majandusteadus ja terviseökonoomika kui üksteisest sõltuvad teadusharud Majandusteadus uurib, kuidas ühiskond kasutab oma nappe ressursse, et toime tulla ja saavutada oma eesmärke (Bishop 2004:1). Oluline on, et olemasolevad ressursid leiaksid kõige efektiivsema kasutamise viisi. Majanduse kõige olulisem reegel on, et kõigel on hind (Samas 2004:2). Ühe valiku tegemine eeldab loobumist teisest valikust.
mis üksteisest sõltuvad ning teineteist ka mõjutavad. Joonis 1. Terviseökonoomika struktuur (Henderson 2009:13). Ülal väljatoodud joonis 1 kujutabki endast terviseökonoomika erinevaid osiseid ning nende suhet üksteisesse. Punktid 4, 8 ja 9 selgitavad peaasjalikult riigi osalust tervishoiusüsteemis ning erinevate majandusteaduse protsesside ja terviseökonoomika vahelist suhet. Majandusteaduse ja tervishoiu omavaheline sõltuvus on pikemalt kirjeldatud ka järgnevas alapeatükis. 4 1.2. Majandusteadus ja terviseökonoomika kui üksteisest sõltuvad teadusharud Majandusteadus uurib, kuidas ühiskond kasutab oma nappe ressursse, et toime tulla ja saavutada oma eesmärke (Bishop 2004:1). Oluline on, et olemasolevad ressursid leiaksid kõige efektiivsema kasutamise viisi. Majanduse kõige olulisem reegel on, et kõigel on hind (Samas 2004:2). Ühe valiku tegemine eeldab loobumist teisest valikust.
peab kahjulikuks tubaka- ja alkoholiaktsiis. Et teatud tegevusi soodustada. Proportsionaalne maks Kõik maksavad samasuguse protsendi tuludest. Tulude kasvades, kasvab sama palju ka maksukoormus. Eestis kehtib 26% üksikisiku tulumaks. Progresseeruv ehk astmeline maks - maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurema sissetulekuga inmene peab maksma suurema protsendiga makse. Mida rikkam oled, seda rohkem maksad. Otsesed maksud: tulumaks ja sotsiaalmaks. Kaudsed maksud: aktsiis ja käibemaks. 8. Kõiki neid kulutusi, mida riik teeb oma funktsioonide täitmiseks, nimetatakse valitsuskuludeks. Sinna hulka kuuluvad kulud teenuste organiseerimiseks ja rahalised ülekanded. Need kulutused mis tagavad heaolu ühiskonnaliikmetele sotsiaalsete riskiolukordade ja probleemide korral, katavad sotsiaalse kaitse ehk sotsiaalse turvalisuse poliitikat. Sotsiaalturvalisuse liigid:
20% Töötuskindlustus on sundkindlustus, mille eesmärgiks on: · kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine; · töötajale töölepingu ülesütlemise ja avalikule teenistujale teenistussuhete lõpetamise hüvitamine koondamise korral; · töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral Eesti pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks: · I sammas riiklik pension · II sammas kohustuslik kogumispension · III sammas täiendav kogumispension Töötav inimene maksab kogumispensioni II sambasse 2% brutopalgast ja riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava sotsiaalmaksu arvelt 4% töötaja brutopalgast. RENTAABLUS VARADE RENTAABLUS = kasum/koguvara KÄIBERENTAABLUS = kasum/netokäive OMAKAPITALI RENTAABLUS = (puhaskasum eelisdividendid) / keskmine omakapital
Kui suur on see hüvitis? Esimesed 100 töötuks olemise päeva makstakse kinni 30% töötaja varasemast töötasust, seejärel 40% (Arvesse lähevad viimasele 3-le kuule eelnenud 9-l kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmaks) Töötajateks ehk hõivatuteks loetakse palgatöölisi, ettevõtjaid, kes saavad oma töö eest tasu. Töötud on need, kes tahavad tööd teha, kuid ei leia. Eesti pensionisüsteem jaguneb kolmeks: I sammas riiklik pension II sammas kogumispension (kohustuslik) III sammas täiendav kogumispension (vabatahtlik) Riiklik pension tööpanusest sõltuvad pensionid (vanduspension,töövõimetuspension ja toitjakaotusp) rahvapension, tagab miinimumpensioni neile, kel ei ole õigust tööpanusest sõltuvale pensionile (rahvapension 128,45 ) Vanaduspension kujuneb kolmest näitajast: põhi ehk baasosa(114,6575), staasiosak
...................................................................................................................... Kust saab raha, et tõsta pensione?..................................................................................... ............................................................................................................................................... Eesti maksusüsteem koosneb a. riiklikest maksudest ning b. kohalikest maksudest ). a. Riiklikud maksud : tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri- ning pakendiaktsiis), raskeveokimaks. NB! Siia hulka võib tinglikult lugeda ka kohustuslikud kindlustusmaksed. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Neid makse kehtestab riik. b. Kohalikud maksud: lemmikloomad, paat, parkimine, teede ja tänavate sulgemine, lõbustus, reklaami, müügi, mootorsõidukid. Riiklikest maksudest käsutab KOV maamaksu ja osa üksikisiku tulumaksust
PLAANIMAJANDUS ● Oli levinud NSV Liidus (ja teistes sotsialismi maades), Praegu puhtakujulist ei eksisteeri mitte kusagil Tunnused: - Riik dikteerib tootmist - Peamine omandivorm on ühiskondlik ehk riigiomand - Tootja töötab etteantud plaani järgi - Riik määrab kaupade ja teenuste hinnad - Töö tasustamine on normatiivne - Tööpuudust pole SEGAMAJANDUS ● Kõrvuti turumajanduse elementidega ● Toimib ka tugev valitsuse sektor, mis tähendab, et riik sekkub rohkem või vähem majandusellu ● Riik toetab eraettevõtjaid ● Riik võtab makse TURUTÕRKED ehk turu puudulikkus Turu piiratud toimimist ühiskonna heaolu seisukohalt nimetatakse turu puudulikkuseks. Turu puudulikkuse põhjused: 1) TURUKONKURENTSI EBATÄIUSLIKKUS- turg ei toimi alati nii, nagu täiuslik konkurents seda eeldab Konkurentsi liigid: - Täielik konkurents - Piiratud konkurents (oligopol)
1. Avaliku sektori ökonoomika aine ja põhimõisted Avaliku sektori ökonoomika (public economics) uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Avalik haldus (public administration) keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse ülekannetega (transactions). Valitsus saab tulu põhiliselt maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Samuti mõjutab valitsus majandust kontrolli funktsiooni kaudu. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori institutsionaalne aspekt. Avalik sektor niisuguses tähenduses on see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõtted
aasta. ·maksuobjekt: Eestis ja väljaspool Eestit saadud tulu. ·laekumine: 11,4% maksustatavast tulust elukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse, ülejäänud riigieelarvesse. Ettevõtte tulumaks ·maksumäär: 21/79. ·maksustamisperiood: kuu. ·maksuobjekt: jaotatud kasum. ·laekumine: riigieelarvesse. Sotsiaalmaks ·eesmärk: pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks tulu saamine. · maksumäär: 33%, sellest 20% pensionikindlustus ja 13% ravikindlustus. · maksustamisperiood: kuu või aasta (FIE). ·maksumaksja: tööandja või FIE. ·maksuobjekt: töö tegemisest või teenuste osutamisest saadud tulu. ·laekumine: riigieelarvesse. Maamaks ·maksumäär: 0,1-2,5% maa maksustamise hinnast aastas, kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu poolt. ·maksuobjekt: maa omandi- või kasutusõigus. ·maksumaksja: maaomanik, ka riik. ·laekumine: 100% kohaliku omavalitsuse eelarvesse.
suurematele autodele. 5. Aktsiisid- neg. mõjuga kaupadele/teenustele/toodetele, protsendid sõltuvad hetke olukorrast. Aktsiisid suurendavad riigitulu ja püüavad muuta tarbimist mõistlikumaks. Probleemina võib kasvada varimajanduse e. salakaubanduse suurenemine.( alko, tubakas, kütus, elektrienergia, pakendiaktsiis). Sihtotstarbelised maksud: 1. Sotsiaalmaks- tööandja maksab töötaja palgale juurde 33% (20% pension, 13% haigekassa). Laekub sihtotstarbelise maksuna riigi eelarvesse. 2. Töötuskindlustus makse- maksavad nii tööandja kui ka töövõtja, töövõtja palgale juurde. Sundkindlustusmakse(tööandka maksab 1,4% ja töövõtja 2,8% palgalt) Kohalikud maksud: Kehtestab KOV. Lubatud on kehtestada müügi, paadi, reklaami, teede ja tänavate sulgemise, loomapidamise, lõbustusmaks ja parkimistasu. Maks on rahaline kohustus, mille täitmine on seadusega ettenähtud
välja toodud maksusüteemis otseste ja kaudsete maksudena): a. Otsesed võetakse juriidiliste ja füüsiliste isikute tuludelt ja varalt (tulumaks, maamaks, knnisvaramaks). Otsesed on need, kus maksuseadusest tulenev maksumaksja ja maksukohustuse tegelik täitja on sama isik ning maksukohustuse täitmisel maksumaksja vara väheneb. Nt: üksikisiku tulumaks (maksan oma tulult maksu ära, mistõttu minu vara väheneb). Samuti sotsiaalmaks tööandja kohustus ja kui ta selle ära maksab, siis tema vara väheneb. Kaudseid makse võetakse kauba hinna kaudu, kus maksumaksjad on kauba tootjad või müüjad ning maksukandjad on kauba tarbijad (käibemaks/aktsiisimaks). b. Kaudsed on maksud, kus seadusest tulenev maksu maksja ja maksukohustuse tegelik kandja on erinevad isikud ja maksu tasumisel maksumaksja vara ei vähene. Isikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
