· Policy (poliitika, tegutsemisviis): - Eesmärgid (koalitsioonilepe, strateegiad) - Output (väljund) - õigusaktid, rahaeraldised - Outcome (lõpptulem, tagajärjed) -"Welfare without Work" versus "Welfare to Work" SP kui AP osa, on tavakodanikele kõige tähtsam, sest see puudutab kõiki elanikkonnakihte Ühiskonna heaolu ja turvalisuse kriteeriumid · Rahvastikuprotsessid (rahvastiku vähenemine ja vananemine) ühiskonna jätkusuutlikkus · Tööhõive ja töötuse määrad heaolu ja maksubaas · Vaesuse näitajad heaolu ja sotsiaalne sidusus · SKP ja palgakasv, miinimumpalk majanduslik heaolu · Tervishoiuteenuste kättesaadavus heaolu ja turvalisus · Sotsiaaltoetuste ja teenuste tase heaolu ja turvalisus · Hariduse kättesaadavus, elanikkonna haridustase ühiskonna jätkusuutlikkus, inimareng · Eluaseme kättesaadavus heaolu ja turvalisus Sotsiaalkulutused GDP-st · Heldemad kulutused: traditsioonilised
Lahtikaubastamis Madal Kõrge Oleneb staatusest Pigem kõrge e määr 1 Näited USA Rootsi Saksa Hispaania Hr probleemid Suur ebavõrdsus Tööturu jäikus Suur koormus Madal hõive + avalikule sek kiire vanan. HR edulisus Mobiilsus Sots. dialoog Tugev sots. sidu, Familis don’t paindlik tööturg fail E-A põhidimensioonide tähendus ja operatsionaliseerimine: Lahtikaubastamine: heaolu sõltuvus turusitutatsioonist ehk tööturupositsioonist.
SISUKORD 1.Sissejuhatus ............................................................................................................... .....................2 2.Ülevaade tööturu olukorrast üldiselt.......................................................................................... 3.Pikaajaline töötus......................................................................................................... .................. 4.Erineva haridustasemega eestlased ja mitte-eestlased tööturul............................................ 5. Tööjõu vaba liikumine................................................................................................... ................ 6. Kokkuvõte..................................................................
................................................................10 1.3.3. Töö hind .....................................................................................................11 2. Põhilised muutused tööturul ........................................................................................11 2.1. Eesti tööturgu mõjutanud tegurid .......................................................................11 2.2. Tööhõive vähenemine ja töötuse suurenemine ...................................................12 2.2.1. Tööpuuduse liigid ......................................................................................15 2.2.2. Tööpuuduse põhjused ................................................................................16 2.2.3. Võimalused ja meetodid tööpuuduse vastu ...............................................16
MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Tööealine rahvastik (ka: töövõimeline elanikkond) 15- kuni 74-aastane elanikkond Aktiivne rahvastik tööjõud e. Mitteaktiivne rahvastik osa osa tööealisest rahvastikust, tööealisest rahvastikust, kes kes osaleb tööturul asub väljaspool tööjõudu e. ei osale tööturul Töötaja (ka: hõivatu) Töötu inimene, kes soo- inimene, kes teeb tööd vib tööd teha ja on võime- ja saab selle eest tasu line tööd tegema, kuid kes ei leia tööd ANDRES ARRAK 6 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Tööpuudus Hõivatuse määr näitab protsentuaalselt hõivatute osa
Täna, aina kasvav tööpuudus tingib selle, et tööturu- ja tööpoliitika tähtsuse teadvustamine ja senisest põhjalikum analüüs on muutunud möödapääsmatuks ka Eestis. Tööpoliitika eesmärgiks on tööealise elanikkonna võimalikult täielik hõivatus tööga. Selle eesmärgi saavutamise eelduseks on aktiivse tööpoliitika arendamine, riskigruppidesse kuuluvate isikute integreerimine tööturule ja tööhõive tugisüsteemide arendamine. Alates 01.05.2009 muutus oluliselt Eestis tööturuteenuste pakkumise korraldus. Aktiivse tööturupoliitika rakendamise ülesanne läks muudatuste tulemusena Tööturuametilt Töötukassale. Eestis täna aina suurenev tööhõivest töötusesse liikuvate inimeste arv sunnib riiki valmis olema pakkuma töötutele kiiret ja efektiivset riigipoolset abi töö leidmisel. Oluline on valitsuse tegevuse suutlikkus ennetada töökogemusega töötute muutumist pikaajaliselt
Vaid 10% jätkus vahendeid ka mitte-esmatarbekaupadele; Leibkondade sissetulekud olid suhteliselt võrdselt jaotunud; Sotsiaalpoliitika: sotsiaalmaksu kogumine, pensioni- ja tervise kindlustuse süsteemid, hoolekande uued põhimõtted; Toimetulekupiir mitte vaesuspiir Vaesus ja sotsiaalpoliitika Stabiliseerumise periood 1995-1999 Majanduse kiire restruktureerimine ja privatiseerimine töötus; Vertikaalne kihistumine toimetulek ühiskonnas toimunud muudatustega; Absoluutse vaesuse vähenemine; Sotsiaalpoliitika: hoolekande seadus (1995), kolme sambaline pensionisüsteem (1997); Vaesus ja sotsiaalpoliitika Kiire majandusarengu ja heaolu suurenemise periood 2000-2007 Kiire majandusliku arengu periood; Absoluutse vaesuse märgatav vähenemine; Tarbijalikkus; ülioptimistlik laenuvõtmine; ohusignaalide ignoreerimine; Eesti sotsiaalkaitse märgatav mahajäämus (EL standardid);
2000-2001. Tänu soodsale ning kiirele majanduskasvu keskkonnale paranes aga olukord tööturul järgnevate aastate jooksul olulisel määral. Kui 2000. aastal oli töötuse määr 15-74 aastaste seas 13,6 protsenti, siis 2005. aasta lõpuks oli see vähenenud 7 protsendini. Noorte töötuse määr langes 2004. aasta 21,7 protsendilt 15,9 protsendile 2005. aastal. Kõige parem oli olukord aastal 2007, mil noorte töötute määr oli vaid 10 protsenti ja üldine töötus 4,7 protsenti. Sel aastal oli majandusbuum jõudnud oma haripunkti ning antud näitajad on ootuspärased. Teine suurem muutus leidis aset aastal 2009. Noorte tööpuudus kasvas 27,5 protsendini ja üldine tööpuudus 13,8 protsendini. Kõrge töötuse määra nii üldisel tööturul kui ka noorte seas, tõi kahtlemata kaasa globaalne majanduskriis. Nagu eelmises peatükis mainitud, mõjutas majanduskriis oluliselt ka Euroopa tööturu näitajaid.
elukestva õppe piiritletud tõttu õppimise vanuse tõttu Riigid UK, USA, Iirimaa Rootsi, Taani, Saksamaa, Itaalia, Eesti Soome, Norra Holland Hispaania Tööturu reguleerituse ja sotsiaalkaitse seosed Tööturu reguleeritus Sotsiaalkaitse Vähene Kõrge Helde Flexicure Inflex-secure Taani Holland
Pikaajalisel töötusel on omadus muutuda püsivaks ja selle tõttu kasvab töötuse tase, kuna pikka aega tööta olnutel läheb töö leidmine raskeks või peaaegu võimatuks. Töötute tagasitoomine tööturule nõuab suuri investeeringuid, sest nende puhul on vaja rakendada aktiivseid tööpoliitika meetmeid. 3 TÖÖTUS JA TÖÖ OTSIMINE Töötu või tööotsija Tööturu teenuste osutamisel eristatakse mõisteid töötu ja tööotsija. Tööotsija on isik, kes otsib tööd ja on tööotsijana arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses. Tööotsija peab vähemalt kord 30 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks pöörduma Tööturuameti piirkondliku struktuuriüksuse poole; Töötu on isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses ja otsib tööd. Töötu peab täitma individuaalset tööotsimiskava ning
kaotanud lootuse tööd leida; üliõpilased kes küll sooviksid töötada, aga tööd ei otsi, kuna 3 sobivaid töid pole "nagunii" saada; jpm. Sobivatel tingimustel võivad niisugused inimesed hakata aktiivselt tööd otsima. Registreeritud tööpuudus Arenenud riikidel on töötutel võimalik ennast tööturuametis registreerida. Registreerimine võib anda mitmeid hüvesid, nagu töötu abiraha, võimalus osaleda mitmesugustel koolitustel, haiguskindlustus jpm. Samas esitab riik töötutele ka mitmeid nõudmisi, näiteks kohustus teatud tööpakkumised vastu võtta või kursustel osaleda. Nendel ja muudel põhjustel kõik töötud ennast ei registreeri, lisaks ei ole kõik registreeritud töötud rangelt võttes töötud ja seega erineb registreeritud töötus tegelikust. TÖÖTUSE STATISTIKA Tänavu II kvartalis tõusis töötuse määr 13,5%-ni
kindluse taastamine, et inimene ei tunneks ennast mittevajalikuna ja ühiskonnast eemale tõugatuna. Passiivne tööpoliitika on valitsuse poliitika, mis tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, mis seisneb peamiselt mitmesuguste sotsiaalsete garantiide pakkumises töötutele. Passiivse tööpoliitika moodustavad enamasti mitmesugused abirahad ja stipendiumid, mis võimaldavad töötul ennast ülalpidada ja ümberõppida. Töötu abiraha suurus varieerub erinevates riikides väga palju. Enamikes arenenud riikides saavad töötud lisaks riiklikele töötu abirahadele ka töötuskindlustuse toetusi, mille suurus sõltub eelnevates sissemaksetest. Keskmiselt ulatuvad Euroopa liidus töötu abirahad ca 40- 60%-ni töötajate eelnevast kesmisest palgast. 1. Eesti tööpoliitika Tööpoliitika Eestis tänasel päeval
kriisi oht. Teemasid millega ei tegeleta või tegeletakse vähe on mitmeid. Ülalpeetavaid palju. Alkohol ja teised meelemürgid – probleem tervise vaatepunktist. Vägivald ja kuritegevus Pereprobleemid Noored ja vanad Rassi- ja rahvusprobleemid Sooline ebavõrdsus Seksuaalne sättumus – probleemiks siis, kui tekitatakse konfliktisituatsioon. Majanduslik toimetulek Töö ja töötus Haridusprobleemid Linnastumise kriis Rahvastiku- ja keskkonnaprobleemid Teadus ja tehnoloogia Ülemaailmsed konfliktid Globaliseerumine, s.h. Globaalne majandus --- Sotsioloogi põhiparadigmad: Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism) – ühiskond kui teatud institutisoonide pinnal toimiv süsteem. Ühiskonda käsitleti süsteemina, milles kõik tema osad toimivad üheskoos, kuigi igaühel neil on oma roll.
SISSEJUHATUS Tööga rahulolu on ilmselt kõige enam uuritud töö valdkond organisatsioonikäitumise kirjanduses. Tööga rahulolu mõjutavad mitmed asjad, mina nimetaksin kolme mõtlemisainet: materiaalne-majanduslik, sotsiaalne ning töö olemus. Materiaalne-majanduslik väljund rõhutab adekvaatseid füüsilisi töötingimusi. Sotsiaalne väljund fokuseerib juhtimise tähtsusele. Töö olemuse väljund rõhutab töötaja rahulolu tundele, mis tuleneb vaimselt 3 väljakutsuvast tööülesandest. Tööga seotuid muutuseid (näiteks töö karakteristikud, ülesannete vastutused, töö koormus, protseduuride ohjamise tajumine) on peetud tähtsateks, et mõista töösse suhtumist, näitena tööga rahulolu. Kui inimene pole rahul oma tööga mis iganes põhjusel, on tal võimalus töökohta vahetada
(Pihlamägi 2010). 1980ndate aastate rasket elu leiab (Henry) Charles Bukowski ütlusest: ,,Thanksgiving. It proved you had survived.another year with its wars, inflation, unemployment, smog, presidents." Sellega tahtis Bukowski öelda, et pühade ajal said aru, et olid kuidagiviisi veel ühe aasta sõdu, inflatsiooni, tööpuudust, tossu ja presidente ära kannatanud. (Bukowski 1978: 171) Kindlasti oli kogu maailm 1980ndatel siiski kiires pidevas arengus. 1.2. Töötu või tööotsija Tööotsija on isik, kes otsib tööd ja on tööotsijana arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses. Tööotsija peab vähemalt kord 30 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks pöörduma Tööturuameti piirkondliku struktuuriüksuse poole. (Taskuraha noorte tööportaal 2011) Töötu on isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses ja otsib tööd
a. 12,7% teenused. kasutusel ning on levinud USA-s, välismõjude loomisest, pööravad nad nendele keskkonnakaitse; demograafilise situatsiooni keskmiselt Kanadas ja Austraalias. liiga vähe tähelepanu. mõjutamine; haridusteenused; Pensionisüsteemide ülesseehitus Korporatiivse mudeli puhul on sotsiaalkaitse Mastaabiefekt tekib siis, kui kõigi sisendite tervishoiuteenused; kultuuriteenused; Pensionikindlustuse korraldusel riigis tuuakse tugevalt seotud töösuhetega. See on kasutusel kahekordistamisel suureneb väljund üle kahe sotsiaalse kaitse võrk, mis hõlmab välja rida seda iseloomustavaid näitajaid, näiteks Itaalias, Austrias, Prantsusmaal ja korra
SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS Sotsiaalkindlustus - rahalised väljamaksed - teenused - kindlustusmaksed Isiku õigus vastavat toetust saada (materiaalsed eeldused, lisanõuded) Hübriidtoetused? Makstakse välja kindlustusfondidest ja kontrollime isiku varalist toetust, kas raha on praegu vaja või teeme hiljem väljamakset. Eestis ei ole. Sotsiaalkindlustuse tagamise võimalused: - riik pakub ja vastutab sotsiaalkaitse eest - juriidilised isikud (avalik õiguslikud ja eraõiguslikud pakuvad kindlustusi) - kutseorganisatsioonid - tööandjad pensioniskeemid Erakindlustus vers. sotsiaalkindlustus - Erandjuhul kindlustuskohustus - Kaitse arvukate riskide vastu - Reeglina kulude hüvitamise põhimõte - Kindlustusandjad on eraõiguslikud juriidilised isikud Sots.kindlustusel on palju piiranguid. See on kohustuslik, ei ole valik võimalusi. Sots.kindl.
Iga liikmesriik pidi aga arvestama oma majanduse taset ja lähtuma oma tavadest ning oludest. Eesti tööhõivepoliitika arengu algus Eestis Eesti ühines Euroopa liiduga aastal 2003. Liiduga sätestati ühise poliitika ja meetmete kaudu eesmärgiks edendada majanduse tegevust,sotsiaalkaitse taset, meese-naiste võrdõiguslikkust ,elu kvaliteedi tõstmist ja elatustaseme parandamist. Euroopa Liidu 1994.a liidu Esseni tippkohtumisel sõnastati viis valdkonda, millest tööhõive areng esmaselt sõltub. Üheks esimeseks sammuks Eesti tööhõivepoliitika väljatöötamisel võiks olla meie seniste töösuhteid ja sotsiaalset kaitset reguleerivate õigusaktide põhjalik analüüs Esseni tippkohtumise ja teiste Euroopa Liisu tööhõivepoliitika alaste soovituste valguses. Tööhõivepoliitika areng nüüdisajal Tööhõive teema on Eestis hetkel üheks tähtsaimaks probleemiks ,kuna prognoositakse 10
Rahvastiku vananemisega seoses soovitatakse riikidel rakendada järgmisi poliitika meetmeid: 1. Panna suuremat rõhku perepoliitikale ja lastega perede toetamisele; 2. Soodustada kõrgemat tööhõivet; 3. Viia läbi reforme, mis suurendavad töö efektiivsust; 4. Rakendada immigratsiooni ja lõimumispoliitikaid; 5. Kindlustada nendeks tegevusteks jätkusuutlik riigipoolne finantseerimine Osaajaga töötajate osa alates 25. eluaastast Kuna Eestis on juba kuni 69aastaste inimeste tööhõive suhteliselt kõrge, nagu ka naiste osalus tööturul (Joonis 8) ning osaajaga töötajate osatähtsus väike, jäävad lahendusteks eelkõige perepoliitika ja rändepoliitikaga seotud variandid. Tööhõive suurendamiseks on asjakohased tervisele suunatud investeeringud, mis vähendaks haiguste ja töövõimetusega seotud probleeme. Eakate arvukuse suurenemine ühiskonnas võib kaasa tuua siiski üldise innovatiivsuse taseme vähenemise. Selle vältimiseks on oluline anda
Vastata küs. Õppida (eksamiks) Makroökonoomika 1) Makroökonoomika mõiste Makroökonoomika uurimisobjektiks on majandussubjektide (majapidamiste, firmade, valitsuse, välissektori) tegevuse mõju majandusele. Selleks, et hinnata majanduse “tervislikku seisu”, on kõige olulisemateks makroökonoomilisteks näitajateks kogutoodang, tööhõive (või tööpuudus), hinnatase ning maksebilanss. 2) SKP(sisemajanduse koguprodukt) SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste väärtust rahas. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et SKP mõõdab üksnes lõpptoodete ja –teenuste väärtust. SKP puudused Ei arvesta vaba aega Ei arvesta varimajandust Ei arvesta keskkonna saastamist Reaalne ja nominaalne SKP
NOORED TÖÖTURUL Referaat Õppejõud: SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti hakkab noorte tööpuuduse osas jõudma paljude Euroopa riikide tasemele. Ka Eesti tööandjad on hakanud töötajates hindama stabiilsust ja kogemust, möödas on ajad, kus esmatähtsaks peeti noorust ja rikkumata mõtlemist. Töö leidmine on praegu suur probleem kesk- ja kutseharidusega noortel, kuid kasvama hakkab ka kõrgharidusega töötute hulk. Noorte töötus on sotsiaalne riskitegur nii inimesele kui ühiskonnale, mistõttu tuleb noori puudutavate probleemidega tegeleda nende võimalikult varajases staadiumis, neid ennetavalt lahendades. Oma töös üritan välja selgitada mis on noorte töötuse peamised põhjused ja milliseid võimalusi on olukorra leevendamiseks. Materjali otsimiseks kasutasin interneti ja raamatuid. 1. NOORED JA TÖÖTURG Noored inimesed on suurim väärtus tuleviku jaoks, kuid tööturupoliitika valdkonnas
tööturul hoida. SHARE uuring on interdistsiplinaarne rahvusvaheline projekt, mis koondab andmeid vanemaealiste tervise, töötamise ja pensionile siirdumise kohta Euroopa Liidu liikmesriikides. Eesti liitus SHARE- uuringutega 2010. aastal uuringu neljandas laines, mille tulemustel käesolev töö põhinebki. Käesolevas töös ei ole kasutatud uuringu tulemusi tervikuna, vaid on keskendutud moodulitele, mis sisaldavad andmeid peamiselt vanemaealiste tööhõive kohta. Vähemal määral on kasutatud ka tervishoiualaseid alapunkte uuringus (vt täpsemat infot: www.share-project.org). 4 Selle uurimistöö eesmärk seisneb sellest, et jõuda SHARE-uuringu tulemuste põhjal järeldusteni vanemaealise tööjõu võimekuse ja võimaluste kohta tegutsemaks Eesti tööturul (vanemaealistena käsitletakse käesolevas töös SHARE-uuringu püstitusest tulenevalt inimesi vanuses 50 eluaastat ja üle selle).
võimsus on väga erinevad. Erinevate riikide võrdlemiseks kasutatakse tihti näitajat SKP-d ühe elaniku kohta, mis saadakse jagades SKP antud riigi rahvaarvuga. Kui erinevate riikide SKP konverteeritakse ühisesse valuutasse ostujõu pariteedi abil, siis kajastavad riikidevahelised võrdlused üksnes SKP mahu erinevust ehk eri riikide elatustaset. Näiteks Eesti SKP ühe elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel moodustab praegu umbes 2/3 Euroopa Liidu riikide keskmisest 8) SKP töötaja kohta (GDP per worker) arvutuskäik ja kasutuseesmär SKP töötaja kohta (ehk SKP jagatud töötajate arvuga majanduses ehk toodang töötaja kohta) võimaldab teha järeldusi töötajate produktiivsuse kohta. SKP töötaja kohta = 9) Potentsiaalse SKP mõiste ja SKP lõhe tüübid · Potentsiaalne (ehk täishõive või loomuliku taseme) SKP on hinnanguks kogutoodangu
Töökuulutused Uurimustöö Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Tööhõive ja tööturg 5 1.1. Tööhõive mõiste 5 1.2. Tööhõive Eestis 5 1.3. Arengusuunad tööhõives 5 1.4. Tööturu mõiste 6 1.5. Tööturg Eestis 6 1.6. Arengusuunad tööturul 7 2. Töökuulutused 9 2.1 Töövahendusportaalid 9 2.2 Tööjõu nõudlus ja tööpakkumine 9 2.3 CV-Online töökuulutused 10 2.4 CV keskuse töökuulutused 11 2.5 Tähelepanekud töökuulutuses 13
loomulikud protsessid, mõjutavad tööturu olukorda, trende, ka tööandjate ootusi jms. Veel mõned aastad tagasi majanduskasvu tippajal läks paljudel meelest sellele eelnenud periood, mil riigis valitses suur tööpuudus. Eelmise majandustsükli ajal (1998 – 2007) reageeris Eesti tööturg majanduse tsüklilistele liikumistele küllaltki tugevalt. Tööpuuduse määr suurenes 9,6 protsendilt (1997) 14,6 protsendini (2000). Seejärel majandustsükli tõusufaasis töötus aasta-aastalt vähenes, saavutades madalaima taseme (4,1%) 2007. aasta lõpus. Töötus kasvas taas alates 2008. aasta algusest. Selle perioodi majanduskasvu aeglustumise mõju tööturule on siiski erinev 90-ndate kriisi järgsest mõjust. Võrreldes eelmise ajaga on tööturg mitmes mõttes muutunud. Tööjõud on seoses piiride avanemisega Euroopas tunduvalt mobiilsem. Majanduskasvu aeglustumine soosis töö otsimist Lääne-Euroopa teistes riikides. Näiteks 2004. ja 2006. aastal emigreerus
tasemel näitab aga, et selgeid ja üheseid lahendusi ei ole. Eestis on olukord mitmekordselt keeruline. Siinset tööturgu tabasid korraga nii sotsialistliku majanduse kokkuvarisemine, struktuursed reformid kui ka tehnoloogia kiire areng. Nõukogude ühiskonnas olime me harjunud tööhõivega, mis lähenes 100%le. Siinjuures tuleks eraldi rõhutada, et toona iseenesestmõistetav olnud naiste tööhõive Eestis oli kogu maailma jaoks enneolematult kõrge. Mis oli selle peaaegu täieliku tööhõive taga? Riik lõi kõigile töökohad ning reeglina oli töölkäimine kohustuslik. Mõnikord ei olnud sellisel "töölkäimisel" majanduslikku põhjendatust ning taoline töökorraldus võimaldas paljudel väga ebaefektiivselt töötada. Sageli loodi töökohti ka lähtudes poliitilistest kaalutlustest. Nii kujunesid Eestis tööstusettevõtted, mille tarbeks nii tooraine kui töökäed toodi mujalt Nõukogude Liidust ning valmistoodang saadeti samuti Eestist välja.
Kui töötaja kvalifikatsioon ei vasta töökoha nõudmistele(struktuurne tööpuudus). Selleks, et seda vähendada, peaks prognoosima, milliseid teadmisi ja oskusi vaja läheb, koolisüsteem peab võimaldama hiljem ümber- ja täiendõpet. Transpordi ja infrastruktuuri parandamine. Tsükliline tööpuudus on tingitud majanduslangusest. Siirdetööpuudus ehk selline, mis tekib ümberõppega, töövahetusega, sesoonne töötus. 4)Milline on tööjõupuuduse kahju majandusele, milline on sotsiaalne kahju? Kahju majandusele töötute poolt tootmaga jäänud toodang. Rakendamata ressursid on raiskamine. Sotsiaalne kahju Pikaajaline tööpuudus muudab inimese tööharjumusi, võib kaotada oskused ja teadmised. Siis on tal raske tööd leida. Tööpuudus suurendab kuritegevust (inimesed proovivad raha teenida illegaalsel teel)
Seminari küsimused 1. Millistel tingimustel palga vähendamine taastab täieliku tööhõive? W Ls a b z W' Ld2 Ld1 Ld0 La Lb Lz L
arengut Inflatsiooni peamiseks negatiivseks mõjuks on raha väärtuse ehk ostujõu langus. Inflatsiooni võib tekitada olukord, kus nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine. Samuti ka tootmiskulude kasv. Majandusarengu planeerimine makromajanduspoliitika Riik kehtestab seadused või reeglid, mis määravad ettevõtete ja majapidamiste käitumiskeskkonna. Majanduspoliitikal on neli peamist eesmärki: · Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega · Hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga · Kõrge ja püsiv majanduskasv · Õiglane sissetulekute jaotus Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säilitamisega ehk rahalise stabiilsuse tagamisega. Raha stabiilsusena käsitatakse enamasti hinnataseme stabiilsust ehk madalat inflatsiooni. Riigi keskpanga majanduspoliitiline ülesanne on madala inflatsioonitaseme hoidmine. Keskpank reguleerib raha pakkumist või raha hinda ehk intresse
2. abinõude süsteemi sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. SP eesmärgiks on tagada inimestele sotsiaalne turvalisus … kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu … vähendada klassivastuolusid …. tagada õiglus ja võrdväärsus Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on inimeste heaolu – nende vajadusterahuldatuse – tagamine Sotsiaalpoliitika kesksed osavaldkonnad on sotsiaalkaitse poliitika, tööturupoliitika, tervishoiupoliitika, eluasemepoliitika. 1. Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused. Sotisaalpoliitika on vajalik, sest ühiskonnas on palju sotisaalseid konflikte. Sotsiaalprobleem on elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna. Sotsiaalsed probleemid on probleemid, mis puudutavad ühiskonna tervikut
Eestis tuntakse puudust aga just kutset omandanud inimestest- oskustöölistest. Tööpuudus ja tööjõupuudus võivad esineda samaaegselt. Kui töökoht asub potensiaalsetest töötajatest kaugel ja tööandjad ei leia piisavalt vajaliku väljaõppega töölisi siis sageli ei leia inimesed ka tööd, mis vastaks omandatud erialale. Kui tööpuudus kahaneb, siis hakkab avalduma esimene nappus, milleks on tööjõupuudus. Kui väheneb tööjõupuudus, siis hakkab endast märku andma töötus. Tööjõupuudus Eestis Eelmise aasta lõpus korraldas Eesti Konjuktuuriinstituut uuringu, kus taheti teada, kas Eesti ettevõtjad muretsevad tööjõupuuduse pärast. See faktor on aga kadunud. Kui aasta eest pidas tööjõupuudust kõige olulisemaks firma toodangu kasvu piiravaks teguriks 42% tööstuaettevõtjatest ning sama suur osa ehitusfirmadest, siis praegu on need osakaalud vastavalt üheksa ja kuus protsenti. Ning nendelgi on puudus pigem spetsiifilistest tippspetsialistidest
ravikindlustuse olemasoluga seotud ressursse. Mis põhjustab tööpuudust? Majanduse struktuurne tööpuudus tähendab olukorda, kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandjate nõudmistele ja vajadustele. Majanduskriis põhjustab üleüldise tööpuuduse. Tööpuuduse kahjud (mõju) Isiku tasandil: raha ei tule, võlad maksudes, pangalaenu tagasimaksmise raskused, vähem võimalusi perekonnal väljaskäimiseks, meelelahutuseks, sotsiaalne kahju- töötu harjub olukorraga, eneseuhkus kaob. Pikaajalise töötuse korral võib inimene kaotada oskused ja teadmised ning tal on üha raskem uuesti tööd leida. Perekonnad võivad laguneda ja suureneb kodutute hulk. Kaob haigekassa ja pensionikindlustus seisab. Riigi tasandil: maksud jäävad tulemata; kasvavad riigi kulutused- töötutele tuleb maksta töötu abiraha. Väheneb ka tarbimine ning riigil jääb saamata käibemaks ja aktsiis. Hõivepoliitika
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Marko Vabrit AÜSR 1 TÖÖTUS JA SELLE TAGAJÄRG EESTIS Referaat. Juhendaja: lektor Airi Noppel . Pärnu 2012 SISUKORD 1.1.Sissejuhatus. 1.2.Majanduskriisi mõju Eestile. 1.3.Sotsiaalne tõrjutus ja sotsiaalne kaasatus. 1.4.Pikaajaliste töötute valmidus ja tagasitulemise võimalused. 1.5.Noorte töötus. 1.6.Tööturu seis Eestis. 1.7.Kokkuvõte. 1.8.Viited. 2 1.9.Lisa.1.1Sissejuhatus. Me kõik teame olukorda,kuhu Eesti sattus paar kolm aastat tagasi.kui hakkasid kaduma ettevõtted ja seetõttu jäid ka töötuks tuhanded inimesed siin Eestis.See on praeguseks aastaks 2012 tõusnud ja hetkel on meil päris suur hulk inimjõudu tööta,kuna kasutusele võetakse tänapäeva tipptehnoloogia.Samas ei saa väga võrrelda inimressurssi masinatega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
