Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sotsiaalpedagoogika eksami konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sotsiaalpedagoog, sotsiaalpedagoogi, sotsiaalpedagoogika, sotsiaaltöö, kiusamine, väärkohtlemine, mänguteraapia, seikluskasvatus, vägivald, innustamine, eneseväljendus, identsus, löömine, tõukamine, näpistamine, psühholoogiline, sõimamine, narrimine, ähvardamine, tausta, pedagoogiline, kummalgi, arengulugu, vähenenud, hämäläineniSOTISAALPEDAGOOGIKA I osa 2.09 loeng Sissejuhatus ainesse sotsiaalpedagoogika: mis on sotsiaalpedagoogika. Pedagoogika ja kasvatuse ajaloofilosoofiline käsitlus. Mis on sotsiaalpedagoogika? Sotsiaalpedagoogika erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese- ja ühiskonnakäsitlustega, moraaliteooriatega, teaduslike suundumuste ja mõttevooludega. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlust on mõjutanud paljud ideed ja ühiskondlikud liikumised. Diskussioon sotsiaalpedagoogika üle omab ühiskonnakriitilist iseloomu tähtis, et arutlus sotsiaalpedagoogika ülesannetest oleks seotud vastava ajajärgu ühiskondlike oludega, ühiskonnaanalüüsiga ja arusaamisega, millises ajas tegevus toimub
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA PRAKTIKA 1. Millised on erinevad võimalused mõiste sotsiaalpedagoogika tõlgendamiseks ja miks on võimalik seda tõlgendada mitmeti? Sotsiaalpedagoogika kohta ei ole üht, kõigile vastuvõetavat tõlgendust. Sotsiaalpedagoogika ei seostu ühegi objektiga sedavõrd selgesti kui muud pedagoogikaga terminid, nagu koolipedagoogika jne. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlus kujuneb ja areneb diskusiooni käigus. Selle erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese ja ühiskonna käsitlustega, moraaliteooriate ja teadusteoreetiliste suundmuste ja mõttevooluga. Sotsiaalpedagoogika on tihedas seoses ühiskonna eluga ehk areneb vastavalt ühiskonnas toimuvaga aga teda ei tohiks käsitleda reaktiivse seisukohavõtuna ühiskonnas vaid püüdena toimuvat muuta ehk parandada. Kogu pedagoogika on
Sotsiaalpedagoogika Referaat 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Mis on sotsiaalpedagoogika?.................................................................................. 4 Sotsiaalsed probleemid laste ja noorte asutustes..................................................6 Sotsiaalpedagoogi roll laste ja noorte asutustes..................................................10 Kokkuvõte............................................................................................................. 14 Kasutatud kirjandus........................................................................
võivad tekkida varasemate uurimisel, mis on ühtlasi negatiivsete kogemuste aluseks tõrjutuse ja /või hetkel toimuva ennetamiseks ja tagajärjena. vähendamiseks sobivate strateegiate väljatöötamisel Sotsiaalse laste ja noorte jaoks. Et tõrjutuse olemust, seda sotsiaalpedagoogika on soodustavaid ja takistavaid pedagoogika haru, mis tegureid on olnud TÜ otsib võimalusi ennetada ja pedagoogika osakonna leevendada sotsiaalset uurijate uurimisobjektiks tõrjutust, siis on kogu üle kümne aasta, ETF on uurimus uurimust toetanud kähe sotsiaalpedagoogilise projekti osas. Uurimuse " rõhuasetusega.
J. Hämäläinen ,,Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse" Milline on sotsiaalpedagoogika? pidevas arengus ei seostu konkreetselt objektiga tundlik ühiskonda mõjutavate voolude suhtes Püüe toimuvat aktiivselt mõjutada Tuleviku kujundamine, nii indiviidide, kollektiivi kui ühiskonna seisukohalt Kindel poliitiline kontekst Ühiskonnakriitiline iseloom Teooria määrab praktika Hädasolijate aitamine, tõrjutuse pidurdamine ja leevendamine, ühiskonda integreerumisele kaasaaitamine Inimeste mõjutamine kollektiivis ja kollektiivi kaudu
Sotsiaalpedagoogika II OSA Sotsiaalpedagoogika praktika SP: on teooria ja praktika ühendus. Orientatsioon SP kui akadeemilisele distsipliinile versus orienteeritud kleindile. Teoreetiliselt orienteeritud SP mõisted: marginaliseerimine, eksklusioon, elutingimused, grupid, ühiskond, uurimused. Praktika: suhted, individuaalsus, isiksuse areng, kaasatus, tegevus, toetus, kasvatus. Alguseks on teooria ja see pole piisav et defineerida SP praktiliselt aluselt.
karakteristikud. Perekondikud riskitegurid on sageli seotud lapse vahetu keskkonnaga ja võivad ilmneda nii otseselt kui kaugemalt. Sellisteks riskiteguriteks on perekonna struktuur, pereliikmete arv, vaesus/ madal sotsiaalmajanduslik staatus, perekonnaliikmete kriminaalsus, ema tööhõive, vanemlus teismeeas, lahutus, perevägivald, vanemlik psühhopatoloogia, vanemlik kasvatuspraktika, lapse füüsiline väärkohtlemine. Eakaaslaste mõjutused delinkventse käitumise kujunemisel osutuvad tagasihoidlikumaks, kui individuaalsed, perekondlikud ja kogukondlikud riskitegurid, mistõttu käsitletakse tõrjutust eakaaslaste seas ja deviantsust pigem vahendavate teguritena kui delinkventse käitumise esmapõhjustena. Eakaaslaste mõju saab olulisemaks lapse hilisemas eas. Eakaaslastega seotud riskitegurid on deviantsete eakaaslaste mõju, esialgsele kuritegelikule käitumisele õhutamine, koos
sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enamasti haiget tegev ja tehtlik agressiivne käitumine, mis võib tihti kesta kaua, nii nädalaid, kuid ja isegi aastaid. Koolikiusamine on koolivägivalla üks väljendusvorme, mis võib kiusatavale jätta jäljed kogu eluks. Koolikiusamisega tegelemiseks on vaja eriteadmisi ja kogemusi, objektiivset suhtumist ja soovi olukord
KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT ERI- JA SOTSIAALPEDAGOOGIKA OSAKOND KÄITUMISHÄIRED Referaat Juhendaja: Ene Varik 2008 SISUKORD. 1.KÄITUMINE JA EMOTSIOONID. 2.MIS ISELOOMUSTAB EMOTSIONAALSE JA KÄITUMISPROBLEEMIDEGA LAPSI. 3.HÜPERAKTIIVSUSE PÕHJUSED. 4.KASVATUS KOLLEKTIIVIS. 5.KOOSTÖÖ. 6. KASUTATUD KIRJANDUS. 2 1. KÄITUMINE JA EMOTSIOONID. Käitumine on kaasa sündinud või elu vältel omandatud toimimisviis, mis soodustab elusolendi kohanemist muutuvais oludes ja liigi säilimist. Inimese käitumine ei ole ainult keskkonnaga kohanemine nagu loomade käitumine. Inimene suudab keskkonda teadlikult ja sihikindlalt mõjutada, endaga kohandada. Inimese käitumist suunavad kasvatus ja õpetamine. Inimene allutab oma tegevuse ühiskonnas kehtivaile reegleile ja põhimõtteile. Käitumises avalduvad iseloomujooned ja temperamendi iseärasused, suurel märal mõjutavad käitumist tundmuse
sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhiseid turvalise koolikeskkonna loomiseks. Viimases on aga vaid üks peatükk, mis räägib koolikiusamisest. Seal on tehtud intervjuu Lasnamäe Üldgümnaasiumi direktoriga, kes kirjeldab olukorda oma koolis. Töö algab koolikiusamise selgitamisega
Perevägiv (1) ald Paarisuhtevägivald Laste (praeguste või Õdede-vendade Laste vägivald väärkohtlemine endiste abikaasade, vaheline vanemate vastu (sh (vanemate vägivald
TALLINNA ÜLIKOOLI Rakvere Kolledz Sotsiaalpedagoogika RSP I kõ Merilin Uder KASVAMINE LASTEKODUS, MEELEMÜRGID JA VÄÄRKOHTLEMINE Referaat Juhendaja: Elmo Medar MAARDU 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Lapse hoolekandeasutusse sattumine.......................................................
Sotsiaalsed probleemid Eestis Kodune töö Lapse väärkohtlemise roll lapse arengus Kas probleemsetest peredest tulevad probleemsed lapsed? Puudega laps kas ühiskonna liige või sotsiaalne probleem? Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala 1.kursus Tartu 2011 Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Sissejuhatus Sotsiaalne probleem on avalikult kahjulikuks või ebasoovitavaks tunnustatud situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem puudutab paljusid inimesi ja erinevaid sotsiaalseid gruppe. Sotsiaalsed probleemid on ühiskonna
nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond KAKSKEELSUS Referaat Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2008 Sissejuhatus Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike, mille vahendiks on keel ja viisiks kõne, seda juhib ja reguleerib psühhofüsioloogiline mehhanism kõne funktsionaalsüsteem. Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet
.......................................................................................................lk5 4.Kuidas kiusamist ära hoida?...............................................................................................lk6 5.Diskrimineerimie ja rassism...............................................................................................lk7 6.Kuidas diskrimineerimist ära hoida?..................................................................................lk7 7.Seksuaalne kiusamine........................................................................................................lk8 8.Kasutatud kirjandus............................................................................................................lk9 Miks hakatakse kiusama? Enamjaolt pole kiusamiseks palju põhjust vaja, kui kiusajal on igav hakkab ta otsima mooduseid kuidas teistele nalja teha ja endal olemine lõbusamaks teha. Ning hakkab kedagi norima tõukama vms. Kiusatakse neid, kes...
............ 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?.......................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7.Vanemate roll kiusamisel?................................................................................. 16 7
...............................1 .........................................................................................................................................................2 Sisukord.............................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 Laste väärkohtlemine koduvägivalla osana........................................................................................ 4 1. Füüsiline väärkohtlemine .......................................................................................................4 2.Seksuaalne väärkohtlemine......................................................................................................4 3) Emotsionaalne (psühholoogiline) väärkohtlemine.................................................
On veel palju inimesi, kes last füüsilist või vaimselt karistades arvavad, et abistavad last. Referaadi ,,Lapse väärkohtlemine" koostamisel üritasin lahti seletada väärkohtlemise mõistet, selle riskitegureid ning tuua välja tasandid, mis peaksid osalema väärkoheldud lapse abistamises. Valisin selle teema referaadiks, kuna teema huvitab mind väga ning kuna enda elus oli hiljuti avastushetk, et kui vähe teatakse et mida väärkohtlemine endast kujutab. Referaadi koostamisel on peamisteks allikateks võetud ,,Lapse väärkohtlemine II", ja ,,Lapse seksuaalne väärkohtlemine Eestis", kuid on veel mitmeid lisaallikaid, kust sain täiendavat informatsiooni teema kohta. LAPSE VÄÄRKOHTLEMINE Väärkohtlemise mõiste Lapsed on alati olemas olnud, kuid neisse suhtumine ja nende kohtlemine on läbi aegade teinud suuri muutusi. Keskaja lõpuni oli enim levinud hoiakuks ükskõiksus laste suhtes. Teod,
väärkohtlemine) vormist koosnevana. Kõik need võivad olla omavahel seotud aga võib olla ka nii, et perekonna funktsioneerimise probleemid võivad olla ka laialdasemad (vanemate konfliktid, nende kiindumussuhted lastega, kasvatusstiil mõjutavad teineteist vastakuti).Kui laps kogeb varajases eas väärkohtlemist, siis on ilmselt lapse-vanema kiindumissuhtes häireid ning lapsel võib olla ka hilisemas eas ebaturvaline kiindumussuhe. Lapse väärkohtlemine on üks agressiivsuse vorm. Agressioon- ühe inimese poolne kahjustav või destruktiivne käitumine teise suhtes, kusjuures inimene, kes on sellise käitumise objektiks, ei taha niimoodi koheldakse. Lapse väärkohtlemine- füüsiline või vaimne kahju, seksuaalne ahistamine või hooletussejättev alla 18-a lapse kohtlemine inimese poolt, kes vastutab lapse heaolu eest tingimustes, kus lapse tervis või heaolu on ohtu seatud. (võtmemõisted:
EPEDH-1 Tallinn 2012 Kiusamise definitsioon Kiusamine on ühe või mitme inimese negatiivne ja sageli agressiivne või manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. See on väärnähtus, mis põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamine sisaldab järgmisi komponente: 1. Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. 2. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline, varjatud. 3. Kiusamine on mõnikord olukorra ärakasutamine, kuid kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. 4. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, kuigi ka süstemaatilistel kiusajatel võib esineda ühekordseid juhtumeid. 5. Kiusamise ohvrit haavatakse kas füüsiliselt, emotsionaalselt või psühholoogiliselt. 6. Kõigil kiusamiste juhtumitel on kas emotsionaalne või psühholoogiline aspekt. Kiusatakse neid, kes...
Millised on sotsiaalsete oskuste kujundajad? Lapsevanemad toetavad sotsiaalset arengut vähemalt 5 erineval moel. Millistel? Millise õhkkonna peaks õpetaja lasteaias lapse jaoks looma? Milline on laps-õpetaja suhte kvaliteet? Millised on sutlemine ja suhted eakaaslastega grupis? Millised on lasteaiaõpetaja võimalused lapse sotsiaalse arengu soodustamiseks? Millised on aktsepteeritud ja tõrjutud laste valdkonnad? Millal ja kuidas kujunevad laste esimesed sõprussuhted? Mis on kiusamine ja kuidas see väljendub lasteaias ning mis võib olla selle põhjuseks? Millised on sotsiaalsete oskuste 3 kriteeriumi? Sotsiaalsete oskuste kui eesmärgile suunatud õpitud käitumise tingimusteks on? Milline paeb olema sotsiaalselt võimekas laps? Millised on laste sotsiaalsed oskused ja nende alaoskused? Millised on sotsiaalsete oskuste taseme ja akadeemilise toimetuleku seosed? Millised on puudulike sotsiaalsete oskuste võimalikud negatiivsed tagajärjed?
SEKSUOLOOGIA JA SEKSUAALKASVATUS 08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspektist lähtudes Multidistsi
uuesti suhtlema hakataks. ÕIGE • Milliseid erinevusi täheldatakse teismeea konfliktide olemuse tajus lapsevanemate ja noorukite poolt? Kirjelda mõlema poole vaatenurka. • Milles seisneb „teismeea egotsentrism“? Muretsemises „kujutletava publiku“ hinnangute pärast ja uskumises „iskilikku legendi“ • Varasema küpsuse saavutamise mõjud on poistel ja tüdrukutel sarnased. VALE Suhted eakaaslastega • Sõprus • Vaenusuhted, kiusamine, agressiivne käitumine Sõprus Aktsepteerimine - positiivne suhtumine lapsesse eakaaslaste grupis. Sõprus - kahepoolne lähedane suhe kahe indiviidi vahel. Juba ¾ koolieelikutest on vastastikused sõprussuhted, millest paljud on ajas üsna stabiilsed. Kooliealiste sõprussuhteid iseloomustab suur stabiilsus. Varases koolieas osutuvad järjest olulisemaks ühised identiteedid ja eelistused, huvid. Hiljem lisandub usaldus ja lähedus. Tüdrukute sõprusgrupid on tavaliselt väiksemad ja
Sotsiaaltöö alused 1. Nimeta sotsiaaltöö tegemise viise. · Profesionaalne · Vabatahtlikud 2. Millised on profesionaalse sotsiaaltöö tunnused? Too näiteid kus töötavad profesionaalse sotsiaaltöö tegijad. · Palgaline töötaja · Vastav haridus · Läbinud vastaad koolitused Prof. Sotsiaaltöö tegijad töötavad : Koolides, Vanglates, KOV ja teistes riigiasutustes. 3. Loetle sotsiaaltöö sihtgruppe. · Inimesed, kellel pole kodu · eakad inimesed · vaimse tervisega inimesed · puuetega inimesed · sõltlased · töötud inimesed 4. Millised on sotsiaaltöö eesmärgid? · Aidata abivajajaid, · Aidata inimestel olemasolevaid võimalusi ära kasutada. Hoolekande ajalugu 1. Milline on vanim pensioni liik? · Sõjaväelaste pension 2. Milline muudatus toimus Euroopas 400- 500 aastatel pKr kirikuseaduses?
Heaolu väheneb Heaolu suureneb Kõrvalekalded aktspteeritud Kooselu reeglite järgimine (abistamine, reeglitest ja normidest jagamine, koostöö) Reegleid aktsepteeritakse erinevas kontekstis:kodu, kool, kogukond, ühiskond ANTISOTSIAALNE KÄITUMINE (Allikas: Frick jt) VARAVAASTANE AGRESSIIVNE Kiusamine koos ÕIGUSRIKKUMINE KÄITUMINE vägivallaga · vandalism, * varastamine, Kiusamine Vägivald · süütamine, * V valetamine, A Autoagressiivsus Teiste süüdistamine,
9. ja 10. klassides Uurimistöö Juhendaja Merily Tensing-Kruusla Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Oma töös uurin Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassi õpilaste kiusamiskogemusi. Selgitan välja kummas klassis esineb rohkem kiusamist. Uurin, kas koolikiusamist esineb enam füüsilises, verbaalses, sotsiaalses, väljapressimise või virtuaalses vormis. Töö eesmärk on mõista, kas kiusamine esineb rohkem 9. klassis, kus klassikaaslased tunnevad üksteist mitmeid aastaid või 10. klassis, kus klassikollektiiv ning uute klassikaaslaste suhted ja rollid on uued. Minu uurimustöö teema on tähtis, kuna koolikiusamine on koolikeskkonnas alati aktuaalne olnud. Kiusamine mõjutab palju kiusatava suhteid teiste inimestega ning tema edaspidist elu ja toimetulekut. See teema on ka minu jaoks tähtis, kuna olen isiklikult kiusamist kogenud oma klassikaaslaste poolt. Kiusamine, mis oli mulle
rohkem suhelda kui vastupidi Võimaliku probleemid: Dementsus – masendus, vaenulikus,ärevus, alzheimei tõbi Depressioon -kurbus, hajameelsus, hoolimatus, probleemide eitamine Stress – pensionile minek vabatahtlik või sunnitud Vaesus – Eestis on vaeste protsent eakate hulgas kõrgem kui elanikkonnas keskmiselt Elamistingimused - (üksielavad eakad) Väärkohtlemine (füüsiline, psühholoogiline, hooletusse jätmine) 18. Vananemisega kohanemise teooriad Eraldumisteooria – (Gummings & Henry) inimene seab endale piirangud Füüsilise jõu piiramine Psühholoogiline piiramine - vähem meelelahutust väljaspool kodu (nt teater, külaskäigud), rohkem kodust meelelahutust (TV) Sotsiaalne piiramine, eemaletõmbumine - suhtlusringi vähenemine Aktiivsusteooria – (Havinghurst, Neugarten & Tobin)
5. Kuidas aidata koduvägivalla alla kannatavat last 9 6. Faktid 10 7. Kokkuvõte 12 8. Allikad 13 1. Sissejuhatus Referaat on koostatud Lapse ja tema arengukeskkonna raames. Minu eesmärgiks oli teha lühi ülevaade lapse ja koduvägivallast ning, sellest kuidas see last mõjutab. Vägivalla tüüpe võib olla väga erinevaid. Tihtipeale arvatakse, et vägivald on ainult füüsiline, siis kui minnakse lapsele, naisele või mehele kätega kallale. Tegelikult on vägivald ka emotsionaalne, mis võib jääda meile kõrvalolevale isikule nähtamatuks. Vägivalla tüüpe on veel erinevaid ja neid siin referaadis üritangi selgitada ja ka selle mõju lastele. 3 2. Mis on koduvägivald? Kodu- või perevägivald seisneb selles, kui üks pereliige teeb teisele tahtlikult kahju,
Roll on see, kui kaks inimest vesteldes vastu tulevad, siis me neid füüsiliselt ei eralda, vaid teeme kaare ja läheme mööda neist. Refleksiivne mina: Uurimis tulemused????? Kokkuvõte: Seega idee, et inimesed näevad end läbi teiste silmade ei ole empiiriliselt kinnitust leidnud. Inimesel on tõepoolest teatud vaade enda kohta, kuid see toetub sellele, kuidas inimesed tajuvad, et teised neid näevad (mitte see, kuidas nad ise tegelikult näevad). 3. Loeng. Lähisuhtevägivald ja kiusamine Agressiivne käitumine ehk agressioon on tahtlik teisele inimesele kahju ja haiget tegemine või mistahes ebamugavuste valmistamine. Agressioon ei ole sünonüümiks vägivallale, kus kesksel kohal on füüsilise jõu kasutamine. Agressioon sisaldab lisaks füüsilisele kahju tegemisele ka verbaalset poolt, vägivalda saab vaadata kui agressiooni alaliiki. Lähisuhte vägivald- intimate partner violence
Positiivne maailmapilt kiirgab tagasi ka suhtluses. Uurimistulemused kinnitasid, et emotsionaalsete probleemide esinemisel on sotsiaalsete oskuste tase madalam ja lapsed vajavad sel juhul abi ja oskuslikku suunamist. Siinjuures saab olla õpetaja see isik, kes loob õhkkonna, kus laps tunneb end turvaliselt ja rühma kuuluvana. 7. Kiusamise määratlus. Kiusamisteema eripärad koolieelses eas. Kiusamise põhjused koolieelses eas. Kiusamine on defineeritav kui konkreetne agressioonivorm, mis teostatud ilma provokatsioonita ja korduvalt tugevama lapse poolt nõrgema lapse suhtes ( Olweus, 1999, viidatud Ladd, 2005, ka Rigby, 2005). Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline ja varjatud. Enamasti kui kiusamine on kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub, kuid vahel esineb ka ühekordseid juhtumeid. Kiusamise ohvrit
8. Kui me ei järgi pesuaine kasutusjuhendit ja doseerime pesumasinasse liiga vähe pesuainet ei pruugi pesu puhataks saada. 9. Kuivatustrumilis pole soovitatav kuivatada õrnema tektiiliga, frotee ja trikoo esemeid. 10. Et oleks võimalik avarii ja õnnetuse korral kommunikatsioonivahendeid kiiresti ja tulemuslikult kasutada, tuleks esemed asetada kättesaadavasse kohta ja kontrollida regulaarselt nende töökorrasolekut. LAPSE VÄÄRKOHTLEMINE 1. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psühhilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi. 2. Väärkohtlemist jagatakse kolme kolme suurde gruppi: · Lapsele suunatud vägivallateod; · Lapse hooletusse jätmine; · Lapse ülehooldamin; 3. Väärkohtlemine esineb järgmistes vormides: · Emotsionaalne e. tundeline; · Füüsiline e. kehaline; · Psühholoogiline e. vaimne;
annaabi.ee 
