Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sotsiaalne tõrjutus - kas paratamatus tänapäeva ühiskonnas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
haridus, paratamatus, kairi, inimrühm, olukordi, liidrid, enamikes, kuulnud, kirjeldavad, halvast, narkootikumid, kuritegevus, ehkki, barjäär, vähenenud, laisad, millestki, nahavärvus, sündisid, töötud, hullem, niikaua, selleni, keskharidus, mõningaid, tõrjutud, olevates, toimetulek, ootamatu, osutub, kehvem, stsenaarium, juhtumisi, planeeridaSamuti saab lastekodu kasvandike puhul rääkida spetsiaalse ohvri mudelist (lapsed kutsuvad ise enda väärkohtlemist esile). On lapsi, kes oma füüsiliste võikäitumisiseärasuste tõttu satuvad sagedamini väärkohtlemise ohvriks. Lastekodulaste puhul võivad need iseärasused olla järgmised: omaksvõetud ohvri roll juba enne lastekodusse tulekut; füüsiline puue või krooniline haigus; sotsiaalsete oskuste puudumine; käitumishäired, stress. Enamikes lastekodudes on üle mindud peresüsteemile, mis tähendab, et kooselavate laste rühmad moodustatakse põhimõttest, et bioloogilised õed-vennad saaksid kasvada koos ning rühm koosneb erinevas vanuses lastest. Selline süsteem imiteerib perekonda ja soodustab laste emotsionaalset arengut läbi teineteise aitamise ja toetamise. Peresüsteemi praktiline kasutegur muutub küsitavaks, kui laste arv ühes rühmas on üle kümne või isegi kahekümne
avalike huvide kaitsmist; reformid vajaduspõhine abi riigi poolt KARL MARX (1818-1883) klassistruktuur kui sotsiaalsete suhete "võti" Baas vs superstruktuur baas määrab ära iga ühiskonna iseloomu (tööline ehk proletariat, tootmisvahendid, omanik ehk omastab selle mida töölised, orjad, feodaalühiskond toodavad) superstruktuur ehk institutsioonid nagu riik, pere, haridus, kunst jne (valitseb ideoloogia) Superstruktuuri iseloomustab baas Igale ühiskonnale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaal talupoeg, kapitalist tööline, jne) See viib intensiivistuva konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks Marxism, kui konfliktiteooria,ühiskond areneb läbi võitluse Kapitalistlik tootmine Kapitali kogunemine lõputus ringluses (Raha kaup
o Riik tagab kollektiivsed hüved - Riik sekkub olukordades, kus isereguleerumise printsiip ei toimi - tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda: · Infrastruktuuri kaubanduse hõlbustamiseks (teed, kanalid, sillad, dokid) · Seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikkus: ennustatavus, innovatsiooni toetamine (patendid, autoriõigused), üldrahvalik haridus – “valgustatus“ Tagajärjed: nähtamatu käe printsiip, õhuke riik, liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad, ebapiisav võimusuhetega arvestamine, vähem avalike huvide kaitsmist. 2) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; o Sotsiaalne muutus ajendub konfliktist, mille on põhjustatud igale ühiskonnakorrale iseloomulik
levinud, muudetav (lahendatav) ja muutmist vajav. Sotsiaalprobleem on protsess, mille käigus ühiskonnaliikmed määratlevad ühiskonnas oletatava olukorra sotsiaalseks probleemiks. Sotsiaalprobleem kui indiviidi või inimeste grupi aktiivne tegutsemine, mis kinnitab tegutsejate kaebusi ja nõuab lugupidavat suhtumist oletatavasse olukorda. Norm, normaalsus ja väärtused Normid ehk käitumisreeglid, mis kirjeldavad ühiskonnas sobivat (aktsepteeritavat) käitumist, aga ka keelud ehk tabud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise; Tavad Moraalinormid Seadused Väärtused (ühiskondlikud vs isiklikud) Normaalsus Objektiivsus ja subjektiivsus Ei ole olemas üldtunnustatud sotsiaalseid norme ja väärtusi Normid ja väärtused sõltuvad: Individuaalsetest aspektidest; Ühiskondlikest aspektidest
olemasolu indiviidil (Corbin) • aktiivne protsess leidmaks võimalusi ja tehes otsuseid eduka olemasolu jaoks 3) well-being Wellness wheel *Objektiivne heaolu: ...on välja töötatud ekspertide poolt ega olene indiviidi hinnangust oma elule - Füüsiline heaolu- kehaline tervis, toimetulek, suremus-statistika - Materiaalne heaolu- tulu, sissetulek - Areng ja aktiivsus- haridus, kirjaoskus, tööhõive, puhkus/hobid, sõltumatus - Sotsiaalne heaolu- võrgustik, toetus, tõrjutus/ integratsioon, toimetulek rolliga ühiskonnas - Emotsionaalne heaolu- ärevus, depressioon, haigusega kohanemisvõime *Subjektiivne heaolu Väljendab...materiaalsete, sotsiaalsete ja psühholoogiliste vajaduste rahuldamise astet, sotsiaalse keskkonna ootusi ja nõudeid, inimese personaalseid iseärasusi, maailmavaadet, suhtumisi ja soove - ühendades nii kognitiivse (rahulolu), emotsionaalse
Demokritos (460-370 eKr). Kreeka filosoofia materialistliku suuna esindaja. Heaks inimeseks saadakse pigem tänu harjutamisele kui loomu poolest. Eeskuju on oluline, mitte niipalju sõna. Sotsiaalpedagoogilise mõtlemisviisi algus antiikajal? Poliitika, pedagoogika, eetika kokkukuuluvus. Kasvatuse ja ühiskonna vahelised seosed. KUID sotsiaalseid probleeme ei lahendatud pedagoogiliste vahenditega. Viletsusele/vaesusele ei pööratud tähelepanu. Haridus oli priviligeeritud. Hoolimatus laste suhtes. Keskaeg (s.saj-15.saj), Uusaeg (16.saj-1914/18). Esimesed katsed abivajajate toetamiseks pedagoogilises mõttes pärinevad kesk- ja uusaja vahetusest. Hakati uskuma oma saatuse kujundamisesse. Töökasvatus sotsiaalprobleemide leevendamine. Sotsiaalpedagoogilise mõtlemise ja tegevuse algust võib täheldada kesk- ja uusaja piiril. Püüdlused lahendada hädasolijate probleeme poliitiliste või pedagoogiliste strateegiatega
Sellest tulenevalt lähtutakse riigi majandusliku võimsuse hindamisel erinevatest kriteeriumidest tööstusühiskonna puhul peetakse tähtsamaks tööstustootmist ja tootmisvõimsust, postindustriaalses ühiskonnas aga teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Tööstusajastul oli eesmärgiks võimalikult suure kaubahulga tootmine. Seetõttu hinnati ka riike selle järgi, mitu tonni sütt ja rauda või mitu miljonit paari jalatseid seal toodeti. Postindustriaalset ühiskonda kirjeldavad aga sellised näitajad nagu insenertehnilise personali ja teenindussektori osakaal tööjõus. Kui tööstusühiskond vajas rohkesti konveieritöölisi, siis postindustriaalne ühiskond vajab hoopis teistsugust tööjõudu haritud spetsialiste, kes on saanud tehnoloogilise, administratiivse ja juhtimisalase koolituse. Bell analüüsis ka tööstusjärgse ühiskonna juhtimist, leides, et see peab olema tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud kui tööstusühiskonnas
Teadus ja tehnoloogia Ülemaailmsed konfliktid Globaliseerumine, s.h. Globaalne majandus --- Sotsioloogi põhiparadigmad: Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism) – ühiskond kui teatud institutisoonide pinnal toimiv süsteem. Ühiskonda käsitleti süsteemina, milles kõik tema osad toimivad üheskoos, kuigi igaühel neil on oma roll. Süsteemi osad on seotud teatud kindla struktuuriga. Struktuuri moodustavad institutsioonid – riik, turg, perekond, haridus, kirik/religioon jne Struktuuri ja tema üksikute osade eesmärgiks on hoida ühiskonnas korda ja tasakaalu Seda (tasakaalu) taotletakse integratsiooni, stabiilsuse, konsensuse, tasakaalu jne kaudu Teineteisest sõltuvad osad. Avaliku võimu tegevuse kaudu võimalik sekkuda probleemidesse. Konfliktiteooria (marksism, neomarksism, radikaalne sotsioloogia); Ühiskond jaotub osadeks ebavõrdsuse ja konflikti pinnal
inimene võiinimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ningfüüsilisi võimeid nõudlus ühiskonna infrastruktuurile - vee- varustus, kanalisatsioon, rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema ELUKVALITEET (quality of life) jäätmetöötlus, tervishoid, haridus, ja muud valitsuse teenused; 0risk juhustest- sellega 3.igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja • Üksikisiku arusaam oma positsioonist kultuurija väärtussüsteemi kontekstis, tuleõnnetused, transpordil koormatest pudenemine või tervist ohustavate majanduslikult täisväärtuslikku elu,4.universaalne väärtus ja inimese milles ta elab,seoses oma eesmärkide, ootuste, standardite ja muredega
Egiptus u 4.saj eKr-1.saj Nii vanemate sõlmitud abielud, kui ka noorte oma vaba südame hääle järgi valitud Ka peresisesed abielud (kõrgemal seisusel) eesmärk pere varanduse alles hoidmine Mees ja naine jäävad kokku igavikuks Lasterikkus kui õnnistus (pojad olulisemad) Sünnitaja kaitsmine kurjade vaimude eest Isa andis lapsele nime, seotud jumalate nimedega Kreeka 500-300 eKr Inimese ja tema võimekuse ülistamine Haridus, kultuur, kangelaslikkus (mitte naiste puhul) Naistesse üleolev suhtumine, naidi peeti irratsionaalseteks, hüsteerilisteks, seksi- ja toiduhulludeks Naine sõltus isast, abikaasast, vennast ja pojast Naiste rollid abikaasa või hetäär Al. 13.a vallalised tüdrukud tänavatel ei jalutanud Abielunaine kodu, majapidamise, orjade valitseja Lahutus oli võimalik, kaasavara tuli naise vanematele tagasi maksta
Demokraatia · Tunnused: vabad valimised, mitmeparteilisus, võimude lahusus, vaba ajakirjandus, rahvavõim, sõnavabadus, õiguste ja kohustuste kooskõla, tagatud inimõigused. · Tsensuur riigi poolne poliitiline eelkontroll massimeedia üle. Demokraatia teostamine: · demokraatia ehk rahvavõim Demokraatliku ühiskonna tunnused: · Inimesed seavad mõjutada otsuseid, mis puudutavad nende igapäevast elu · Poliitilised liidrid valitsevad rahvalt saadud mandaadi alusel · Mitmeparteilisus · Tagatud inim- ja kodanikuõigused ning vabadused Demokraatia vormid: · Otsene ehk vahetu demokraatia kõik kodanikud osalevad otsuste vastuvõtmisel, iseloomulik Vana-Kreekale. (rahvakoosolekud ja referendumid Vana-Kreekas) · Esindus- ehk vahendatud demokraatia- rahvas valib esindajad delegeerides (näiteks valitakse esindaja riigikokku või parlament)
poolest." See on mõtteviis, töövahend, uskumine, mis aitab sotsiaalpedagoogil oma tööd hästi teha!!! Kas sotsiaalpedagoogilise mõtlemise alguse võib paigutada antiikaega? + poliitika, pedagoogika, eetika kokkukuuluvus + kasvatuse ja ühiskonna vahelised seosed - Sotsiaalseid probleeme ei lahendatud pedagoogiliste vahenditega! (näljasele ära anna kala, vaid õng) - Viletsusele/vaesusele ei pööratud tähelepanu - Haridus oli priviligeeritutele - Hoolimatus laste suhtes Keskaeg, uusaeg. Esimesed katsed abivajajate toetamiseks pedagoogilises mõttes pärinevad kesk- ja uusaja vahetusest. Oma saatuse kujundamine? Töökasvatus sotsiaalprobleemide leevendajana. J. L. Vives (Hispaania humanistlik filosoof): nõudis rahvakoolituse laiendamist riigi toel. Rõhutas valiku võimu vastutust sotsiaalsete probleemide likvideerimise eest. Arendas töökasvatuskeskse pedagoogilise programmi orbude ja vaeste
probleemidega tegelema afroameerika kultuur – materjal millega hakati täitma neid sihte, mida olid väljendanud Nietzche ja Bataille. Küsimuseks pääsemine mõistusepärasuse kontrolli alt ja tabada irratsionaalset kultuurist. 1922 on kirjas lugu mis iseloomustas euroopaliku mõtteviisi kultuurilist ootust -Milhaud kelle sõber viis NY Harlemis klubisse, kus olid kaks valget. Kuulis muusikat mida polnud varem kuulnud. Teadis jazzist aga mitte sellisest. Kuulis midagi mille kõnekeel oli talle tundmatu. Ta on kirjeldanud seda mida kuulis kasutades tumeduse ja segadusele kaosele viitavaid fraase. Kasutas mõistet primitiivsus, metsik alge, mida valges kultuuris polnud. Valge tutvus 20.saj afroameerika kultuuriga. Helisalvestuse tehnoloogia tegi afroameerika muusika oluliseks. Andis uue mõõtme. Esitusel on partituurivälised elemendid. Klassikaline muusika püüdis seda kontrolli alla saada
meeldi asja juures ning kõrvale jäetakse mis meeldib. ● Rohkem valikuvõimalusi = rohkem võrdlemist PEATÜKK 11 – intelligentsus. IQ ja edukuse vahel ei ole mingit seost (Bob Sternberg). Esimene intelligentsustest oli mõeldud ainult lastele – et leida need, kes ei olnud koolis võimekad; neile määrati „vaimse ortopeedia“ kursusi (Alfred Binet). Intelligentsust mõjutab elukeskkond (nt vaesus alandab ja haridus tõstab). Kõrgem IQ = rohkem raha, edukam karjäär, pikem eluiga, tõenäosus liiklusõnnetuses hukkuda väiksem (nt. Deary & Derr, 2005; Gottfredson, 2004; Kuncel et al, 2004). WAIS, WISC – intelligentsustest, koosneb mitmest alamtestist Faktoranalüüs – statistiline meetod, mille käigus uuritakse mitmesuguste testide omavahelisi seoseid. Eesmärgiks on välja selgitada, kas kõiki teste mõjutavad samad tegurid või on need erinevad (Charles Spearman).
võitlejad ehk kõikides meestes on olemas teatud agressiivsus, mis naistel puudub Samas selline agressiivsus on kultuuriti väga erinev ning mõnes ühiskonnas kasvatataksegi naisi väga õrnadeks ja leebeteks Bioloogilise mudeli pooldajad on sageli uurinud vaid loomade käitumist ning pole uurinud inimkäitumise antropoloogilisi ja ajaloolisi tagamaid. Kuigi naiste käitumine võib olla suhteliselt universaalne erinevates ühiskondades, on see tingitud sellest, et enamikes kultuurides kannavad naised suure osa oma täiskasvanueast lapsi või hooldavad neid ning ei saa seetõttu käia jahil ega osaleda sõdades 12. sooline sotsialiseerumine, too näiteid ja võrdlusi erinevatest kultuuridest kuidas on seotud veel religiooniga, arusaamaga hälbelisusest, majanduse ja perekonnaga? Sugude vahelised erinevused põhinevad meeste ja naiste erineval kasvatusel ja õpetamisel
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonn
vahel. See näitab, et tegemist on ka võimusüsteemidega. Maitsel on ,,sümboliline võim" Seega maitse on sotsiaalne. Samal ajal suhestub indiviidi maitse ka teiste indiviididega. Süsteem ei ole paigas, vaid liikuv ja kujunev sotsiaalses suhtluses. Veelgi enam - erinevad habitused soovivad üksteist mõjutada oma domineerimissoovi pärast. Kõige olulisem väli, kus võitlus toimub, on haridus. Laste kool laste maitse. 16. Kuidas on kritiseeritud Bourdieu klassidesse jagamist maitse-eelistuste alusel? Maitse kartograafia ei toimi mitte ainult kõrgkultuuri vallas - muusika, kunst jne. See on väga hästi nähtav k atarbimises. Võin eristada kaks peamist klassi - valgekraed ja töölised. Esimestel on abstraktne, formaalne, distantseeritud; teistel sensoorne, füüsiline, kohene. Kui vaadata, mida need klassid tarbivad,
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Levinson Inime Mehaaniline metamudel-
......85 11.1.5. Difusiooni näiteid:....................................................................................... 86 11.1.6. Innovatsioon................................................................................................ 86 11.1.7. Globaliseerumine.........................................................................................87 11.1.8. Globaliseerumise tunnused majanduses:.....................................................88 12. Haridus ......................................................................................................................89 12.1.1. Hariduse roll tänapäeva ühiskonnas:...........................................................89 12.1.2. Hariduse kujunemine...................................................................................90 12.1.3. Hariduse funktsioonid..................................................................................90 12.1.4
,,Igaüks teab, et see on nii" · Teadus: aktsepteerivad selgitused teadmiste päritolu kohta Teadmine on pärit minu enda uurimusest. Teadmine on päris kellegi teise uurimusest. Tavainimsed kipuvad sotsiaalteadusi kritiseerima. ,, See lihtsalt ei saa õige olla" või ,,Aga ma olen seda kogu aeg teadnud" Vastuväited väitele ,, Ma olen seda kogu aeg teadnud!" 1. Tagantjärele on alati kerge öelda, et ,,ma juba teadsin seda". On kuulnud selle kohta vms. 2. Tavateadmine on tihti pärit teadusest. Teadlased võtavad mingi tavateadmise ja tõevastad seda. 3. Kunagi ei või teada, kas tavateadmine ikka vastab tõele. Kas uskumus vastab tõele või mitte. Peamised teoreetilised vastuolud sotsioloogias. Need võimaldavad iseloomustavad antud teadust. Milline on teadlase roll? positiivne teadlase ülesanne uurida, kuidas asjad tegelikult on: milline om tõde.
kuigi ma omaarust ei olnud närviline. Tunne, et olen perele vajalik, ei lasknud päris nukraks minna. Siis tegin ühe tööpakkumise peale kaks proovitööd, ja võeti vastu. Aga noh, kuuekuulise töölepingu nimel peaaegu pool aastat aktiivset enda koolitamist ja tegevust selle töökoha leidmiseks tulemus pole ju seda pingutust väärt? 17 4. Erineva haridustasemega eestlased ja mitte-eestlased tööturul. Haridus kui kogutud inimkapitali olulisemaid komponente loob olenevalt hariduse liigist ja tasemest erinevaid võimalusi rakendumiseks tööturul. Võimalused tööturul peaksid suurenema koos haridustaseme tõusuga. Nii eesti keelt oskavatest kõrgharidusega hõivatud mitte-eestlastest kui ka kõrgharidusega hõivatud eestlastest töötas üle poole kas juhtide, tippspetsialistide või ametnikena. Ligi kolmandik oli eesti
ESIMENE SEMINAR Populaarsete laste vanemad on suure tõenäosusega autoriteetsed. 1)Üldine sotsiaalne kontakt- laps orienteerub ja sotsialiseerub 2)Eelistusega kontakt- laps signaliseerid ja orienteerub eelistatud inimese poole 3)Lähedussuhe eelistatud inimestega, võõraste kartus 4)Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 5) Nutt ja naer ei ole kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna eristamine Kognitiivne (mälu j
Vaba aja "õige" sisustamine. Mõju ei avaldanud. Positiivsed võrsed. Victoria. Ameerikas ametiühingud. Sotsiaalsed reformed. Meditsiini areng. Hügieen. Naiste ja laste tööaja vähendamine. 20. sajandi I pool. Peale II MS mõlemad tööl. Linna elama. 60-70 jälle äärelinna. Ennem pargid keskklassile või kõrgklassile. Saunad ja pesumajad. Ujumine hügieen. Igamehe õigus pargid, veekogud. Viktoriaanlik eetos. Saadi aru, et repressiivsete seadustega kusagile ei jõua. Haridus pühapäevakoolid. Valgustuse tulekuga õhtukoolid. Rikas keskklass ratsionaalne rekreatiivne liikumine. Tehnoloogia arenguga ületati aja ja ruumi piirangud. Valgustuse sotsiaalne mõju Turvaline liikuda kohad kuhu minna. 20. sajand tarbimisühiskond ja massikultuuri mõjud vaba aja käitumisele.Tarbijaliku vaba aja teke. Sissetuleku kasv vaba aja tööstuse teke. Suur depression Ameerikas. Vähema töötatud tundide eest sai rohkem raha ja seda sai kasutada rohkem oma otstarbeks
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond TH1 FILMIDE „INTOUCHABLES“ JA „MANDARIINID“ ANALÜÜS Analüüs Juhendaja: Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. mandariinid....................................................................................................................5 1.1. Sotsiaalsed faktid ja sotsiaalsed institutsioonid......................................................5 1.2. Ühiskond.................................................................................................................6 1.3. Kultuur....................................................................................................................7 1.4. Sotsialiseerumine..........................................................................................
Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond toimib mitmel tasandil: perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnas on mitmed ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Väärtusi omandatakse mitmest allikast: vanematelt, eakaaslastelt, koolist, religioonist jm. sotsialiseerumine. 2. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). (lk.5-12) Nüüdisühiskonna kujunemine kestis umbes 200 aastat - 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi viimase veerandini. Industriaalühiskond e. tööstusühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline
1.-2.klass akadeemilised probleemid varane noorukiiga varjatud käitumisprobleemid (varastamine, uimastite kuritarvitamine, popitegemine) hiline noorukiiga seotus deviantsete eakaaslastega retsidivism Kontekstuaalsed muutujad: Perekonna demograafilised näitajad: perekonna sissetulek naabruskond vanemate haridus etniline grupp sotsiaalne klass vanavanemate jooned vanemate jooned vanemate ebaefektiivne käitumis- kasvatus praktika probleemid lapsel antisotsiaalne käitumine häired kasvatuspraktikas Käitumisprobleemide liigitus: Käitumisprobleemide kolm külge (Kovaljov, 1981) I. SOTSIAALPSÜHHOLOOGILINE: teo sotsiaalne raskus 1. Antidistsiplinaarne käitumine Kehtestatud reziimi rikkumine
Koostöös valminud uuringud tõid välja, et mõned asjad mida olid arvatud universaalseteks, on spetsiifilise sotsialisatsiooni tulemus. Seetõttu hakati rohkem tähelepanu pöörama sellele, millised inimkäitumise osad on kultuurispetsiifilisemad, millised evolutsioonilise taustaga. Sotsiaalpsühholoogia raskuskese täna USAs, samas Euroopas ka tugevatel alustel. Tänapäeval domineerib multikultuurne läehenemine, jätkatakse SPSSI traditsioone (seadusloome, tervis, haridus, poliitika, sport, äri). Millist inimese käitumise aspekti rõhutada: Hot vs Cold Ajaloolise taustaga erimeelsus SP-e vahel. Külm põhineb pingutust nõudval reflektiivsel mõtlemisel, enne ei toimu käitumist kui inimene ei ole kaalunud kõiki tagajärgi, siis võtab vastu ostuse ja tegutseb. Hot inimene teeb minimaalset kognitiivset pingutust, käitumine on impulsiivne ja tahtmatult aktiveeritud emotsioonide, harjumuste või bioloogiliste jõudue poolt. Tihti
(least preferred coworker). On hulk omadussõnapaare (18-25), iga paari otste vahel on kahe)csapunktine skaala. Töötajal palutakse mõelda inimese peale, kellega tal on olnud kõige ebameeldivam olnud koos töötada (hetkel või varem) ja seejärel kirjeldada seda inimest nende omadussõnapaaride abil (a la meeldiv-ebameeldiv, sõbralik-vaenulik, kaasav-tõrjuv). Postiivne pool annab niisiis max 8 punkti ja negatiivne 1 punkt. Mida kõrgemad punktid, seda paremad liidrid nad on (sest saavad inimestega hästi läbi ja on nende suhtes mõistvad). Need, kes saavad madalaid punkte, sobivad pigem konkreetsete ülesannete täitmiseks, tahavad omaette nokitseda 1)Eesmärgiteooria/Isiksuseomaduste teooria. Omadused, mis loevad nagu loogiline mõtlemini, püsivu, võimustamine ja enesekontroll (Bennis ja Nanus 1985). 2)Biheivoristlik teooria. Tähelepanu käitumisele. Eestvedamisstiil. Ohio ülikoolis 40-50ndatel tehtud uuringud: algatav või hooliv stiil.
Igasugune lähenemine on vaatekoht. Sotsioloogilist vaatekohta iseloomustavad peamised tunnused: huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu, rõhk inimkäitumise kontekstil, tähendus tekib sotsiaalsest interaktsioonist, rõhk ühiskonnal ja indiviididevahelistel suhetel. Sotsioloogiline lähenemine eeldab, et on olemas kollektiivne tegevus, mida saab uurida. 1.5. Millele viitab ja mida tähendab sõnapaar «sotsiaalsed faktid»? Lahterdatud korrapärasused, mis kirjeldavad pigem kollektiivi kui selle üksikuid osi. Durkheimi sõnul tuleb sotsiaalseid fakte seletada teiste sotsiaalsete faktidega viidates sotsiaalsele struktuurile. 1.6. Mis rolli mängib sotsioloogias ja sotsioloogilistes uuringutes teooria? Teooria on loogiliselt seotud väidete kogum, mis selgitab terviklikku sündmuste klassi. Teooriatega seotakse informatsioonikillud omavahel kokku, et nad annaks rohkem teadmisi suuremate mustrite kohta ühiskonnas
(least preferred coworker). On hulk omadussõnapaare (18-25), iga paari otste vahel on kahe)csapunktine skaala. Töötajal palutakse mõelda inimese peale, kellega tal on olnud kõige ebameeldivam olnud koos töötada (hetkel või varem) ja seejärel kirjeldada seda inimest nende omadussõnapaaride abil (a la meeldiv-ebameeldiv, sõbralik-vaenulik, kaasav-tõrjuv). Postiivne pool annab niisiis max 8 punkti ja negatiivne 1 punkt. Mida kõrgemad punktid, seda paremad liidrid nad on (sest saavad inimestega hästi läbi ja on nende suhtes mõistvad). Need, kes saavad madalaid punkte, sobivad pigem konkreetsete ülesannete täitmiseks, tahavad omaette nokitseda 18. Millised on grupi arengu neli faasid Kurt Lewini järgi? Kurt Lewin (1890 1947) kirjeldas rühmade erinevaid faase, kus inimestest moodustub koos töötav grupp. Kolm mõõdet: produktiivsus, rahulolu, juhitavus. Mida see ütleb meile grupi produktiivsuse ja juhitavuse kohta? Neli faasi: 1
Isiklike suhete osatähtsus väheneb. Kuid hiliskeskaegne territoriaalvõim on ikkagi erinevatest õigus- ja omandisuhetest kokkulapitud. Ühiskondlikud püramiidiskeemid ei kehti enam, on tugevalt lihtsustatud (nt kuningas-vürstid-jne-talupojad). Meeslään- meesliini pidi pärandatav lääne Kogukäeõigus- lääni koos haldamine Sotsiaalse karjääri võimalused hiliskeskajal: Sotsiaalne karjäär oli hiliskeskajal võimalik vaid vaimulikkonnas, kus karjääri eelduseks oli haridus, mille eelduseks omakorda oli raha. Muidu polnud sotsiaalne karjäär võimalik, kuna inimese koht ühiskonnas oli sünniga määratud. Mõis ja põhimikuhärrus. Need, kellest need talupojad sõltuvad on, on mõisnikud. Seda olukorda, kus võim maa üle käib koos võimuga nende inimeste üle, nimetatakse põhimikuhärruseks. Maavaldus tähendab ka valitsusvõimu selles maavalduses. See pole omandisuhe. Suhe mõisniku ja
kogum, mis reguleerib inimtegevuse teatud valdkonda, organiseerides inimesi kindlatesse rollidesse, 5 Sotsioloogia alused Liina Käär staatustesse, suhetesse mingi olulise rotsiaalse vajaduse rahuldamiseks.Näiteks perekondja abielu, majandus, poliitika, haridus, religioon, õiguskaitse ja tervisehoid on sotsiaalne institutsioon. 23. Mis on kultuur? Kultuur (culture) on niisuguse inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad vastutust üksteise eest ja tunnustavad oma ühist identiteeti. 24. Mis on sümbol? Sümbol (symbol) heli, objekt või sündmus, millele grupi liikmed on omistanud kindla tähenduse. 25. Mis on verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine
(least preferred coworker). On hulk omadussõnapaare (18-25), iga paari otste vahel on kahe)csapunktine skaala. Töötajal palutakse mõelda inimese peale, kellega tal on olnud kõige ebameeldivam olnud koos töötada (hetkel või varem) ja seejärel kirjeldada seda inimest nende omadussõnapaaride abil (a la meeldiv-ebameeldiv, sõbralik-vaenulik, kaasav-tõrjuv). Postiivne pool annab niisiis max 8 punkti ja negatiivne 1 punkt. Mida kõrgemad punktid, seda paremad liidrid nad on (sest saavad inimestega hästi läbi ja on nende suhtes mõistvad). Need, kes saavad madalaid punkte, sobivad pigem konkreetsete ülesannete täitmiseks, tahavad omaette nokitseda 18. Millised on grupi arengu neli faasid Kurt Lewini järgi? Kurt Lewin (1890 – 1947) kirjeldas rühmade erinevaid faase, kus inimestest moodustub koos töötav grupp. Kolm mõõdet: produktiivsus, rahulolu, juhitavus. Mida see ütleb meile grupi produktiivsuse ja juhitavuse kohta? Neli faasi:
annaabi.ee 
