Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sotsiaalne taju". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sioon, tiiu, kamdron, kategoriseerimine, skeemid, enesetõhusus, konstruktsioonid, stereotüübid, motivatsioon, kalduvus, atributsioon, kognitiivsed, stiimulite, selektiivne, eelarvamused, reaktsioon, lihtsustamine, stereotüüp, ennustused, stiimulid, hinnangud, aschi, dimensiooni, toolid, stsenaariumid, empaatia, eksperimendid, stress, ärevus, abitus1) kommunikatsioon – teabe vahetamine 2) interaktsioon – teiste inimeste mõjutamine 3) sotsiaalne pertseptsioon (taju) – tajumine, hindamine, mõistmine. Valivus e selektiivsus – objektide või nähtuste eri omamistel on tajumisel erinev tähtsus. On protsess, mille käigus inimene püüab mõista ja mõistetada teisi inimesi. Mõjutab? a) tajuja - halo efekt tekib inimeste põhiomaduste üldistamisel - atributsioon e põhjuste omastamine - stereotüübid (efekt) b) tajutav subjekt. Halo – inimeste põhiomaduste üldistamisel teiste inimeste käitumise ja motiivide subjektiivne interpreteerimine. Isiklik ja situatsioon atributsioon. Stereotüübid: teatud sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel tehtud omistused inimeste omaduste ja käitumise kohta. need on a) kirjeldavad ja b) normatiivsed. On mõtlemise skeemid, mis sisaldavad otsuseid teatud gruppi kuuluvate inimeste isikuomaduste, välimuse ja käitumisviiside kohta. 26.03
Sotsiaalne taju Inimesed püüavad alati hinnata, millistele inimestele võib loota ja millistest hoiduda. Sageli kasutame äärmuslikke kategooriaid nagu halb, hea, tark, rumal... Teise inimese kategoriseerimisel on esmamulje oluline. Selle alusel toimub järgnev suhtlemisprotsess. Esmamulje võib olla petlik, kuid selleni jõutakse alles hiljem. Enamasti kasutatakse teise inimese hindamisel 3 mõõdet: hea/halb, tugev/nõrk ja aktiivne/passiivne. Inimeste kategoriseerimine e paigutamine gruppidesse on esimene samm mulje kujunemisel. Inimeste kategoriseerimine võib viia stereotüpiseerimiseni. On olemas füüsilise meeldivuse e atraktiivsuse stereotüüp. Stereotüpiseerimine võib põhjustada eelarvamusi ja diskrimineerimist. Väga halvas olukorras inimesed sageli võrdlevad end nendega, kes on hullemas seisus ja saavad selle kaudu oma enesehinnangule positiivset kinnitust oleks võinud hullem olla. Hoiakud ja hoiakute muutmine
Nicky Hayes Sotsiaalse suhtlemise kontekstid - Jäljendamine ja modelleerimine - olulised sotsiaalse õppimise protsessid, mille kaudu me suudame «üles õppida» sotsiaalsete toimingute tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. Sotsiaalsete skeemide liikid (Baron ja Byrne): - rolliskeemid - isikuskeemid - minaskeemid - Rolliskeemid - skeemid, mida me kasutame, koheldes teisi inimesi vastavalt mingile spetsiifilisele sotsiaalsele suhtele. - Isikuskeem - skeem, mmis absorbeerib endasse ja kasutab ära meie arusaamise sellest isikust. - Omataolsed grupid - rühmad, mille liikmed me näeme endasarnastena. - Referentgrupp (otsustusgrupp) - inimgrupp, kes käituks meile eeskujuandvalt ja võiks meid selle kaudu juhtida. Sotsiaalse samastumise ehk identifitseerumise protsess on põhimõttelise tähtsusega,
sotsiaalsed suhted aitavad meil defineerida iseennast (sõltub erinevatest rollidest, kus me osaleme) Minapilt - kogu info enda kohta, üldine nägemus iseendast, kogu enda mõtete ja tunnete kogum, lõpmatu, hõlmab kõike, moodustab ajus omavahel seotud sekeemid e mina-skeemid - mina-skeemid (self-schemas, Hazel Markus) uskumused enda kohta, mis juhivad meie enese seisukohalt olulise info töötlemist. Enesele oluline info jääb rohkem meelde. Skeeme on palju, erinevad skeemid on erineva tähtsusega. Vähem tähtsaid skeeme ignoreeritakse. Kust minapilt pärineb? - Mälu ilma võimeta meenutada on enda defineerimine äärmiselt raske. Mälu ei ole perfektne, nägemus iseendast ja praegused hoiakud võivad mälestusi mõjutada. Nt lahutamine - positiivne info kustutatakse minapildist. - Ajupiirkonnad, mis vastutavad minakohase info eest. Tehnoloogia kiire areng võimaldab uurida inimese aju samal ajal kui ta enesekohast infot töötleb. Sellega
Rühmale allumine (võtmeotsused kellega abielluda, kus elada, minna sõtta) ja rühma toetus (veritasu, vanurite ülalpidamine ...). Enesemääratluseks Meie, mitte Mina. Abielu mitte in-in suhe vaid rühm- rühm suhe. Olulised otsused rühma poolt. Soorollid, monogaamia = rühma taastootmine · Evolutsioonipsühholoogia kuidas evolutsiooni käigus kujunesid välja kõige elujõulisemad inimsuhete skeemid (abistamine, allumine, jäljendamine, agressiivsus ...) Inimsuhete tüüp kui kohanemisviis! · Ajaloos mustrid muutunud suunaks indiviidikesksus, tsiviliseerumine (normistatus), sallivus. Muutused aeglased, ajalugu paistab välja ka tänastes inimestevahelistes suhetes. · Olulised erinevused kultuuriti, ka kultuuri sees. Näit: mida tähendab sõprus, kellega sobib vaielda, abielunaise roll, lapse karistamine ... Tsiviliseerumisprotsess
Kiired silmaliigutused Silmaliigutute puudumine Erektsioon Suguelundid rahulikud Unenäod 5 staadiumit: 1. 4-5% light sleep, deltalained 2.45-55% hingamine ja südamelöögid aeglustuvad 3. 4-6% sügav uni, paralüüs 4.12-15% 5.20-25% REM, kuuled, mis toimub 1.tsükli alguses und ei mäleta, sügav uni, kontakt maailmaga nõrk. Unenäod pikenevad mida edasi tsükli nr 41. Tunnetus kui kategoriseerimine. Tunnetusprotsessid: 1.Aisitingud 2.Taju 3.Mõtlemine 4.Fantaasia 5.Tähelepanu 6.Mälu 7.Keel, kõne Tunnetus kui tervikprotsess: Teadmised Otsustamine- kuidas seda teeme -----selle tõttu on välja tõrjutud vaba tahe Probleemide lahendamine 42. Taju sõltuvus isiksusest. We don't see the world not as it is but as we are....peaks õige vastus olema -teadmised
seltkonna vältimine huvi, naudingu ängistus enesekriitika isukaotus kõik on vaev süütunne otsustamatus häbi keskendumisvõime 13 8. Sotsiaalpsühholoogia (iseseisva õppimise teema) · sotsiaalne taju; sotsiaalne mõju, konformsus · hoiakud ja stereotüübid · atributsioon SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA Uurib kuidas inimesed tajuvad, mõjutavad teisi ja kommunikeeruvad Katse mõista ja seletada kuidas inimese mõtteid, tundeid ja käitumist mõjutab tegelik, kujutletud ja eeldatud teiste kohalolek (G.Allport) Isiksusesisesed protsessid I Mina · Mina (self): kõik inimesse endasse puutuvad mõtted ja tunded (Rosenberg,1979);
.....................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID: TUNNETUSLIKU ARENGU ÜLDISED TEOORIAD....16 ARENGUPROTSESSID: ERIVÕIMETE ARENG...........................................
See on aluseks kõigele, mida inimene teeb. Kui on nälg, kujutlen seda mis nälga rahuldab. Vajadus (drive)=need& wish. Instinkt – kaasasündinud psüühiline erutus koos füsioloogilise erutusega. Kaasasündnud vajadus, mis on inimese motiiviks. Vajaduse tugevus – deprivatsioon. Ehk vajadus on rahuldamata seisundis. Ainus motiiv on oma vajadust rahuldada. Deprivatsioon näitab selgelt välja mis juhib inimest tema käitumises. Kateksis – cathexis. Kujutluspildid. Inimesed, kellel on kalduvus erinevates olukordades unistada asjadest mis võiksid olla või mis tulevad, siis nendel inimestel on toimunud energia investeering kujutluspiltidesse. Pole saanud rahuldada vajadusi sellisel moel nagu teised inimesed. Unistaja. Antikateksis – anticathexis. Energiat ei jää üle teistesse arenguastmetesse. Inimene kes ei saa kunagi täiskasvanuks. ???? Kaks instinktide rühma Eros ja Thanatos: Eros – instinktid, mis on seotud eluga. Thanatos – surm. Alateadvuses on mõlemad esindatud
presenteerimine, peegliefekt, ajas muutuv subjekt). Subjekt ja objekt. • Taju vahendatus - maailmanägemine vahendatud kultuuri, keele, sotsiaalsete stereotüüpide ja eelarvamustega, isiksuseomadustega, situatsiooniga, atributeerimisviisidega. Sama isikut, sündmust, paika võib tajuda ja hinnata väga erinevalt – pronksmees, Maire Aunaste, homoaktivist. Miks? • Palju filtreid. Tulemus: kategoriseerimine - sotsiaalse ümbruse jaotus/liigitamine – Isikutaju: pilt teisest inimesest, inimeste kategoriseerimine, seda mõjutavad faktorid – Grupitaju: pilt eri rühmadest – Sotsiaalselt vahendatud keskkonnataju. Looduse ja tehismaailma sotsiaalsus! • Meie - sotsiaalse taju filtrid Keel ja kultuurikontekst kui taju vahendajad • Milliste sõnadega kirjeldame inimest, rühmi - sõna paneb märkama ja kujundab suhtumist
ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM - Rapid EyeMovement ehk kiire silmaliikumine) 43. Unefaasid. a) Vaikne rahulik uni; 80-85% uneajast. b) Akiivne REM-uni Imetajatel ja lindudel unel kaks tüüpi: kiired silmaliigutused rapid eye movement (REM) ja mitte kiired silmaliigutused non-rapid eye movement (NREM or non-REM) sleep. Mõlemat tüüpi iseloomustavad füsioloogilised, neuroloogilised ja psühholoogilised tunnused. 44. Tunnetus kui kategoriseerimine Tunnetus on ülevaate keskne osa. Kategoriseerimine on protsess, mille käigus erinevaid olendeid koheldakse samaväärselt. (Medin & Aguilar, 1999) 45. Sümbolid kui representatsioonid. Sümbolid on amodaalsed ei pea olema kindlat vastavust mõiste või kujundi vahel, mida nad esindavad, representeerivad. Tegemist võib olla kokkuleppega, kuidas representeeritakse. Represeteeritakse nt piltidega, valimisreklaame. Misjuhul on pilt sümboliks. 46
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud
Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. 5. aste - Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks (rapid eye movements) kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti. Kordub keskmiselt 90 minuti tagant 5-6 korda öö vältel umbes 5-20-minutiliste perioodidena. 44. Tunnetus kui kategoriseerimine. Meie ei saa igaühele hoida oma kohta, vaid peame sarnased asjad kokku panema, grupeerima. Meie ei saa töödelda kogu infot, vaid peame selekteerima, välja selgitama, mis on oluline. 45. Sümbolid kui representatsioonid. Sümbolid on amodaalsed ei pea olema kindlat vastavust mõiste või kujundi vahel, mida nad esindavad, representeerivad. Tegemist võib olla kokkuleppega, kuidas representeeritakse 46. Taju sõltuvus isiksusest.
ära erinevad sõnad ja paigutada kategooriatesse: minu kohta, nii ja naa, mitte minu kohta. + panna tunnused tähtsuse järjekorda. Mina kontseptsiooni mitmetahulisus- mina motivatsiooniline ja emotsionaalne alus. Mina jaotamine ja võrdlemine- 1) mineviku, oleviku ja tuleviku mina; 2) milline ma olen, milline ma võiks olla, milline ma peaksin olema. Mina kontseptsiooni mitmetahulisus- enesehinnangu reguleerimine: juba 8 aastasest alates. Kolm tunnusjoont: 1) eristamine tähtsuse järgi; 2) kategoriseerimine ja integratsioon; 3) mina kontseptsiooni selgus. Kategooriad on selged ja ajas stabiilsed. Kui inimese mina- kontseptsioon on ebaselge, siis on konflikt, vastandlikud uskumused endast, enesehinnang langenud, kõrge neurootilisus, madal eneseteadlikkus. Inimene otsstab üksi ja eri arvesta teisi. Hakatakse kategoriseerima: on asju, milles ma pole eriti hea (nt rattaga sõitmine), kuid tähtsamad on asjad, milles olen parem (nt oskan juba sõnu kokku veerima). Kategooriad on nt
jagamine) ennustatavus vs uudsus (teineteise tundmine kui suhte alus <> rutiin) Negatiivset suhtumist konflikti tingivad: - moonutatud taju, eelarvamused; - olukorra emotsionaalsus; - kommunikatsiooni vähenemine; - ebaselge probleem; - jäikus, enda arvamuse külge klammerdumine. Konflikti lahendamist toetavad tegurid: - selge arusaam probleemist; - selged eesmärgid (mida soovitakse saavutada?); - enesetõhususe tunne; - arvestatakse teiste seisukohtadega; - motivatsioon, koostöövalmidus; - sõnastus selge, emotsioonide kontrollimine jms.. Tajuvigadele tähelepanu pööramata jätmine (moonutatud sotsiaalne taju stereotüübid, haloefekt, selektiivsus jms.) Rusikareeglite kasutamine (toetutakse kogemusele) Mäluvead Tagasisidega arvestamata jätmine Tendents reageerida positiivselt negatiivsele käitumisele juhul, kui (lähedussuhte näitel): suhtele pühendutakse, alternatiiv puudub, investeeringud suhtesse,
kõnefunktsioon asub inimene vasakus poolkerad - oimusagaras afaasia – osaline või täielik kõnehäire keelefunktsioonid: (1) suhtluse tagamine, (2) mõtlemise vahendaja psüühika seemises plaanis, (3) seisundi väljendamise viis, (4) kultuurilise info talletamine, salvestamine ja edasiandmise vahend kirjapandud kõne (kirjalik tekst) sõna täies mahus mõistmiseks kulub 300-500 millisekundit 3. Motivatsioon ja emotsioonid 3.1 Vajadused ja motivatsioon VAJADUS: vajadus – mingi elu-, tegevuse või arengutingimuste puudumise tunnetamine vajaduste liigid: 1) orgaanilised – elutegevuse esmatingimuste täidetud olemise nõudmine 2) funktsiooni – ja füüsilise aktiivsuse vajadused – tarbed meelelise tunnetuse ja füüsilise aktiivsuse järele 3) sotsiaalsed – suhtlemine teiste inimestega, viibimine inimrühmas või rahva ees jne
räägitakse õrnemalt, kasutatakse palju hellitusnimesid. On leitud, et hoidekeel on lapse arengule tähtis. Ükski keeleomandamise teooria ei suuda keeleõpet täielikult ära seletada. 9.4. Keel ja mõtlemine Inimene kasutab keelt ka mõtlemiseks. Keelelise relatiivsuse oletus Inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb. Tuntakse ka Sapiri-Whorfi hüpoteesina. 10. Motiivid ja vajadused 10.1. Mis on motivatsioon Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab. Motiiv on kindel asjaolu, mis meid tegutsema paneb. Psühholoogia levinuima arvamuse kohaselt tekitavad motiive vajadused. Vajadus on keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk. 10.2. Vajaduste liigid Laias laastus võib inimeste vajadusi jagada kaheks: 1) Põhivajadused ehk bioloogilised vajadused söögivajadus, joogivajadus, hapnikuvajadus, seksuaalvajadus,
intelligence ehk g-faktor), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes, taiplikkus, võime arutleda, lahendada probleeme ja mõelda abstraktselt. Seotud pärilikkusega, mitte kultuuriga. 31. Kuidas erinevad mehed ja naised spetsiifiliste võimete poolest? -Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdastes faktiteadmistes -Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu 32. Mis on motivatsioon? Kultuuriline motivatsioon; bioloogiline motivatsioon? Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk. Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajju saabuva info sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktureerimise
2. Konflikt, negativism (inimene, kes kukkus tööturult völja, hakkab kaebekirju kirjutama, annab kohtusse teatud isikud, toetab sellega oma identiteeti, isegi, kui tulemus pole selline nagu tahab) 3. Möödavaatamine (ma ei mõtle selelle, ei räägi sellest 4. Uue identiteedi aktespeerimine (töötu seletab endale ja teistele ära, et see ei ole midagi erakordset, nii see asi maailmas käibki, see on loomulik elutsükkel jne) HT: kategoriseerimine + identifitseerimine. Meie-nemad, ingoup/outgroup (ajaloost!) Meie-nemad dimensioonid. Grupiidentiteet paraku paneb inimesi vaatama sisegruppi, gruppi, kuhu kuulun, poliitilise pilguga ja välisgruppe teise pilguga. Meie-nemad piiride tõmbamine (meie eestlased, nemad lätlased) on tugevad ja on ülesehitanud konflikte. Identiteet aktualiseerub, kui tekib oht selle püsivusele, stabiilsusele. Kultuuridevahelised abielud, ümberasujad, soorollile mittevastav tööala ..
Ühiskond: Seadused ja määrused (võimalused) Hoiakud, uskumused, ....... Kool Kodu Juhtkond Ema-isa Õpetajad Teised kasvatajad Teised spetsialistid Õed-vennad kaaslased LAPS Isiksus, võimed Oskused, motivatsioon ......... Eetilised probleemid HEV laste abistamisel: koolipsühholoog · Lapsevanema nõusolek tööks lapsega · Psühholoogi töös reguleeritud Testimine (testid, ettevalmistus, tulemuste avalikustamine) Nõustamine, teraapia · Konfidentsiaalsus Eksternaliseeritud probleemid (käitumishäired ja hüperaktiivsus) Käitumishäired · Lai eksternaliseeritud häirete grupp: Agressiivsus Pidurdamatus
stiimulid, mis erinevad ümbritsevast taustast või on erakordselt tähtsad tajuja jaoks. · Tahtliku tajumise puhul suunatakse tähelepanu abil psüühiline tegevus mingile objektile. Teise inimese tajumine Inimese tajumine · On ebatäpne · Erapoolik, sõltub tajujast · Juhitud tunnetest · Juhitud eelhoiakust · Hinnanguline Sotsiaalse taju mehhanismid · Näiliselt aitavad tajutavat hinnata, tegelikult loovad väära pildi. · Skeemid, stereotüübid teooriad iseenda ja teiste kohta lähtuvalt meie kogemustest. Skeemid mõjutavad meie tähelepanu, mõtlemist ja käitumist. Tajumehhanismid · Stereotüübid lihtsustatud arusaamad teise isiku kohta. Uskumused isiku kohta paljalt mingisse gruppi kuulumise kohta. N: Ta on must, ta on homoseksuaal. · Diskrimineerimine negatiivne suhtumine konkreetse grupi liikme suhtes. · Isetäituv prohvetlus suhtumised ja hoiakud kujundavad olukordi
Kui teistelt lähtuv positiivne suhtumine on alati olnud tingimuslik internaliseeritakse väärt olemise tingimusi teiste reaktsioonidest. Hirm taunitava suhtumise järele. Ebarealistlikud eesmärgid, madal enesehinnang. Mina-käsitus · Käitumise põhjuste seletus Paljudel juhtudel seletus ei vasta p õhjustele ja põhjustena e eldatakse seda, mis ei m õ juta käitumist. · Käitumise prognoos · Tunnete prognoos Kalduvus ülehinnata väliste faktorite m õju o ma heaolule (lotovõit, AIDSi haigestumine ) Prognoos agressiooniks seksuaalse erutuse seisundis vs e m otsionaalselt rahulikus seisundis Suitsetajate prognoos (Lynn & Bonnie, 1994) Enesetõhusus, eneseefektiivsus (Bandura, 1986) ·Enese ko mp etentsuse ja tõhususe subjektiivne tajumine ·B. Levy eksperi mendid lühiajaliste ekspositsioonide ga: Langus, unustama, raugastunud vs elutark , arukas, õpetatud
Loengukonspekt: Sotsiaaltöö teooriad ja meetodid Marju Medar, PhD, TLÜ 2013 Konspekt baseerub Malcolm Payne raamatule "Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus, 1995. Teemad: I. ST teooriate teke ja areng II. Ülesandekeskne individuaaltöö III. Kognitiivne mudel IV. Käitumuslikud mudelid V. Kriisisekkumine VI. Psühhodünaamiline mudel VII. Radikaalsed ja marksistlikud lähenemisviisid I. Sotsiaaltöö teooriate teke ja areng MIS? Kirjeldus STst, seletus, põhjendus sellest, mida ST teeb ST teke ? · akadeemiline · vertikaalne ja horisontaalne üldistatud kogemus, reaalsuse peegeldus "ST kontekstis", mis on MUUTUV! · individuaalse kogemuse kokkuvõte MIKS? · Määratleda professiooni, prognoosida ideede praktilist rakendatavust · Akadeemiline tõsiseltvõetavus · Sotsiaaltöötaja identiteedi jaoks oluline · Vastutustunne - kaitsta klienti
on omased suurematele sotsiaalsetele rühmitistele. *eneseteadvus- teadlikkus enese olemasolust, oma tegevusest, enesest kui isiksusest ja ühiskonna liikmest, selle kujunemise aluseks on oma isiku, tegevuse, saavutuste võrdlemine teistega. Vihikus infotöötluse skeem! 3 Vajadused Motivatsioon Vahendid Rahuldatuse puudumine annab märku, et midagi on valesti. Vajaduste põhiliselt tekib motivatsiooniline seisund. Maslow pramiid/ vajaduste hierarhia: Eneseteostus- Respekt/väärikus- Kuuluvus- inimene vajab kuulumist kuhugi, ka kultuuriliselt ja sotsiobioloogiliselt. Loomadel karjakuulumine. Teistega koos on lihtsam rahuldada vajadusi. Inimesed peavad tundma, et neid on vaja, neil on oma roll, funktsioon, nende kohta on mingid ootused
kurnatus, viha, depresiivsed mõtted. o 4. Staadium: rahulolematus kõige suhtes · Potensiaalsed stressorid tööl: halvad töötingimused, vahetustega töö, pikad tööpäevad, reisimine, risk ja ohtlikkus tervisele, uus tehnoloogia, tööd liiga palju, tööd liiga vähe · Stressiga toimetulek: probleemi lahendamine, ümberformuleerimine, uus eesmärk, huumor VI loeng - Motivatsioon · Vajadus on isiksuse seisund, milles avaldub sõltuvus eksisteerimise konskreetsetes tingimustes ja mis on isiksuse aktiivsuse allikas. · Vajadused: o Materiaalsed o Mittemateriaalsed · A. Maslow'i vajaduste hierarhia, vajaduste rahuldamise järjekorras: o Füsioloogilised kõik organnismi eksisteerimisega seotud vajadused näiteks: janu, nälg, hapnik, uni, seksuaalvajadus. (85%)
Graafilise iseloomuga. Semantiline mälu faktimälu, sõnademälu, ,,puhtad teadmised" Mäluliigid Lühiajaline mälu töömälu ehk operatiivmälu. Info talletatakse lühikeseks ajaks, kestus on umbes 30 sekundit. Piir 7 +/- 2. Pikaajaline mälu lühimälust edasi salvestatud info. Mälu Info mällujätmist kujundavad tegurid Materjali kordamine, kodeerimise eripära, motivatsioon, ainevalda süvenemine Mälu kvaliteetni näitavad materjali meeldejätmise kiirus, materjali säilitamise kestus, materjali reprodutseerimise kergus ja matejali meenutamise täpsus. Mälutüübid Motoorne mälu seotud liikumisega. Toetab protseduurilist mälu. Geneetiliselt kõige varasem mäle Kujundimälu visuaalsed ja kuulmise kujundid Sõnalis-loogiline mälu kuidas jätame meelde absraktseid mõisteid, õppimisel kõige
füüsilise objekti tajumisel (intensionaalsus ja presenteerimine, peegliefekt, ajas muutuv subjekt). Subjekt ja objekt. Taju vahendatus - maailmanägemine vahendatud kultuuri, keele, sotsiaalsete stereotüüpide ja eelarvamustega, isiksuseomadustega, situatsiooniga, atributeerimisviisidega. Sama isikut, sündmust, paika võib tajuda ja hinnata väga erinevalt pronksmees, Maire Aunaste, homoaktivist. Miks? Palju filtreid. Tulemus: kategoriseerimine - sotsiaalse ümbruse jaotus/liigitamine - Isikutaju: pilt teisest inimesest, inimeste kategoriseerimine, seda mõjutavad faktorid - Grupitaju: pilt eri rühmadest - Sotsiaalselt vahendatud keskkonnataju. Looduse ja tehismaailma sotsiaalsus! Meie - sotsiaalse taju filtrid Keel ja kultuurikontekst kui taju vahendajad Milliste sõnadega kirjeldame inimest, rühmi - sõna paneb märkama ja kujundab suhtumist
ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslik kirjandus "Psühholoogia alused" (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa terviklikuma ja detailsema pildi kujunemisele teemadest. · Tekstis viide "vt. lk" viitab kohustuslikule kirjandusele ("Psühholoogia alused") · Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks. · Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid. Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulisi omadusi (sh kodeeritak
- interaktsioonide ja suhete algatamine; - isiklike õiguste eest seismine; - eneseavamine; - teiste emotsionaalne toetamine; - interpersonaalsete konfliktidega toimetulek Suhtlemise tasandid Self, diaad, grupp Suhete (inimese?) olemus: Self - Hierarhiline teadmiste struktuur, mis sisaldab arvamust iseendast, teistest, suhetest. - Sisaldab teadlikkust ja representatsioone endast – teadvus. Interaktsioon suhe Mõisted: - Self – teadlikkus enesest, hüpoteetiline konstrukt - Selfi skeemid – mälestused ja uskumused enesest - Mina-kontseptsioon (self-concept, self-image) – kuidas mõtleme endast - Enesehinnang (self-esteem) - Enese-teadlikkus (self-awareness) – võime reflekteerida oma käitumist, mõtteid, tundeid - Enese-monitooring (self-monitoring) – enese jälgimine - Sotsiaalsed rollid – teatud interaktsioonide kogum teatud olukorras Näiteid selfi käsitlustest: - C. Rogers: self kui sisemine aktiivne alge isiksuses, mis suunab hirme, vajadusi, motiive. See on
negatiivseid omadusi aga alahindama ja õigsutama, neid ei märgata. Näiteks nn näo järgi hindamine, pailaste väljakujunemine. · Negatiivne haloefekt tendentslikult võimendub halb, hea aga jäetakse tahaplaanile, seda ei hinnata ega märgata. Sellega seostub nn ,,musta lamba" või ,,valge varese" fenomen. Sotsiaalne stereotüüp teatud sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel tetud omistus inimeste omaduste ja käitumise kohta. Kõige levinumad on stereotüübid rahvuse, soo, vanuse, ametite ja religioossete rühmituste kohta. Tekkinud stereotüübid mõjutavad taju, hinnanguid teiste inimeste kohta ja käitumist nende suhtes. On täheldatud, et stereotüüpidega kooskõlalist infot pannakse sageli tähele ja mäletatakse hästi, mittekooskõlalist ei märgata ega jäeta meelde. Samuti kaldutakse ülehindama stereotüübi ja reaalses toimuva sarnasust. Stereotüübiga mittesobivad isikud ei
- Kui inimesed omavad kontrolli mingi tegevuse sooritamise üle siis nad tavaliselt käituvad vastavuses oma kavatsustega Käitumise ennustamise metodoloogilised probleemid - Käitumise variatiivsus - Piirangud käitumise ulatuse kirjeldamisel - Ajavahemik on suur Matkimine ja suhted teiste inimestega Mitteteadlik strateegia Rapport. - LaFrance ja Broadbent (1976): mida rohkem matkimist, seda suurem sarnasus - Märkimine tekitab raporti - Motivatsioon meeldida suurendab matkimist Tajutud sarnasus ja erinevus Esimene mõjur mis omab tugevat mõju matkimise suurusele on see kui inimene tajub ennast teistest liiga erinevana, eriti kui need kellest ta erinevust tajub on ta endale - Inimesed otsivad pidevalt tasakaalu selles, kas olla teistest eristuv vs olla teistega sarnane - Need kes tajuvad ennast liiga erinevana võivad tahta tasakaalu taastada – selleks vahendiks on matkimine
1) avatus 2) kohusetunne/meelekindlus 3) ekstravertsus 4) lahedus/seltsivus 5) neurootilisus Kognitiiv-käitumuslikud teooriad – rõhutatakse sotsiaalse õppimise ning sotsiaalsete kasvutingimuste olulisust isiksuse kujunemisel. Isiksus kujuneb suhtlemises ja koostegevuses. Tüüpilised käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha ja milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. M.Seligman (s. 1942) – õpitud abitus (learned helplessness) A.Bandura (s. 1925) – enesetõhusus (self-efficacy) Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad – rõhutatakse isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Indiviid areneb madalamate vajaduste rahuldamiselt kõrgematele, kuni tippelamuseni välja. Isiksuse uurimine: Kaudsed meetodid: - Projektiivtestid – esitatakse testiküsimused tajutava materjaline, mida vastaja peab tõlgendama. Eeldatakse, et sellise materjali tõlgendamine väljendab isiksuse kalduvusi, huvisid, muresid jms.
1) avatus 2) kohusetunne/meelekindlus 3) ekstravertsus 4) lahedus/seltsivus 5) neurootilisus Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutatakse sotsiaalse õppimise ning sotsiaalsete kasvutingimuste olulisust isiksuse kujunemisel. Isiksus kujuneb suhtlemises ja koostegevuses. Tüüpilised käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha ja milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. M.Seligman (s. 1942) õpitud abitus (learned helplessness) A.Bandura (s. 1925) enesetõhusus (self-efficacy) Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad rõhutatakse isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Indiviid areneb madalamate vajaduste rahuldamiselt kõrgematele, kuni tippelamuseni välja. Isiksuse uurimine: Kaudsed meetodid: - Projektiivtestid esitatakse testiküsimused tajutava materjaline, mida vastaja peab tõlgendama. Eeldatakse, et sellise materjali tõlgendamine väljendab isiksuse kalduvusi, huvisid, muresid jms.
annaabi.ee 
