Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sotsiaalne sidusus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sektor, haridus, elanik, gini, indikaatorid, kodanikuühiskond, tööturupoliitika, konkurents, sidususe, kaasatus, tööhõive, elavate, otsustuste, pakkumisel, sotsiaalhoolekanne, suutmatus, suutlikkus, tasemele, tasakaalustatus, elukestva, täiendus, toimivad, ümberõpe, haldusreform, tulundussektor, varjupaik, parlament, föderatsioon· inimese heaolu kasv · Sotsiaalselt sidus ühiskond · Ökoloogiline tasakaal EESMÄRK 1 Eesti kultuuriruumi elujõulisus 2030. aastaks soovitava seisundi kirjelduses on rõhutatud Eesti rahvastiku olukorra stabiliseerumist, hääbumishirmu kadumist, Eesti ja Euroopa kaksikidentiteedi kujunemist, virtuaalset eestlust ning panustavat globaliseerumist. Kultuuriruumi jätkusuutlikkuse hindamise aluseks on järgnevad kolm alaeesmärki ja indikaatorid: Eesti kultuuriruumi ulatus. Indikaatorid: Eesti kultuuri kandjate arvukus, nende paiknemine Eestis ja väljaspool Eestit, eesti kultuuri materialeerumise määr, eesti kultuuri tuntus, tõlgitavus ja levik väljapool Eestit. Eesti kultuuri funktsionaalsus. Indikaatorid: Eesti kultuurielementide kasutusintensiivsus erinevates eluvaldkondades, Eesti kultuurivaramu ja eestilikud traditsioonid, käitumis ja suhtlemismudelid on juurdunud.
Säästev areng Eestis Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna nii täna kui tulevikus. Säästva ühiskonna kujundamiseks täidetakse riigi pikaajalisi arengueesmärke ja keskendutakse looduvarade läbimõeldud kasutamisele, inimese tarbimisharjumuste kujundamisele, uute tehnoloogiate rakendamisele ja ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisele. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia Säästev Eesti 21 põhimõtetest. On niinimetatud katusstrateegiaks kõikidele keskkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnatrateegias toodud põhimõtetest. Säästev Eesti 21 on säästva arengu pikaajaline dokument, mis kiideti riigikogus heaks aastal 2005.
15.Lastele mõeldud sotsiaalteenused........................................................................................16 16.Probleemid lastekaitsealase töö korraldamisel.....................................................................16 Probleemid lastekaitse süsteemis..........................................................................................17 17.Laste ja perede arengukava 2012-2020 eesmärgid ja põhimõtted.......................................19 18.Eesti riigi tööturupoliitika (programm 2011-2015)..............................................................20 19.Sotsiaalne turvalisus, puuetega inimeste elukvaliteedi parandamine (programm 2011-2015) ...................................................................................................................................................21 1 20
· Kognitiivsed piirid ühiskonna mõistmisel, mõistuse ja emotsioonide vastuolu · Suutmatus kujundada ja valida alternatiive (poliitiline jäikus) SP määratlused Ühiskonnaelu valdkondade sihipärane korraldamine ja inimressurssi investeerimine · Richard Titmuss (1968) üheselt defineerida võimatu · Allan Walker (1990) SP on kollektiivse sekkumisega paranda individuaalset heaolu · Otto von Zwiedineck-Lüdenhorst - SP taotleb ühiskonna sidususe säilitamist · T.H.Marshall - SP eesmärk: vaesuse kaotamine; · võrdsuse taotlemine; heaolu maksimeerimine Eesti otsingud on kulgenud 2-s suunas: · soovitakse integreeruda euroopalikku sotsiaalsesse turumajandusse; · samas arendatakse aktiivselt ameerikalikku vabaturu liberalismi ja sellest tulenevalt liberalistlikku SP-t. Liberaalne SP on kõige odavam kasutusel olevatest mudelitest. Võimalikult vähene riiklik sekkumine - iga kodanik peab ise, ilma
Allardt´i heaolukontseptsioon 1975 Heaolu on rajatud vajadustele ning heaolu tase tuleneb vajaduste rahuldamise tasemest: omamine - vajadused, mis on seotud objektiivsete ja materiaalsete ressurssidega; kuulumine - vajadused, mis on seotud sõpruse ja armastusega; olemine - vajadused, mis on seotud enesemääramisega (identiteediga), käsitlevad seotust ühiskonnaga. Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet. Elustandard - sissetulek, eluase, töö, haridus ja tervis. Elukvaliteet sõltub: 1) sotsiaalsetest suhetest pereliikmetega, sõpradega, naabritega 2) eneseteostusest: sotsiaalne staatus, poliitilised ressursid ja võimalus vaba aja veetmiseks Heaoluriigis kasutatakse võimu (poliitika ja haldusaparaadi abil) turujõudude toime mahendamiseks: 1. indiviididele ja peredele miinimumsissetuleku tagamiseks sõltumata nende varanduslikust seisust 2
kauba või teenuse pakkumine üle nõudluse ja hind hakkab langema, teiselt poolt tuuakse aga turule uue kvaliteediga kaup või teenus, mis rahuldab paremini tarbija vajadusi ja kujuneb konkurentide pakutust paremaks. 2. Mis mõttes toimib turu “nähtamatu käsi” ühiskonna huvides? Turu “nähtamatu käsi” peaks toimima ühiskonna huvides selles mõttes, et see juhib tootma seda, mida soovitakse ja võimalikult paremini (Adam Smith). Omavaheline konkurents viib selleni, et iga üksik majandussubjekt tegutseb oma huve silmas pidades lõppkokkuvõttes ometi ühiskonna kui terviku huvides. 3. Kas turu “nähtamatu käsi” toimib alati ühiskonna huvides? Mis juhtudel see ei toimi ühiskonna huvides? “Nähtamatu käe” toimimiseks peavad olema täidetud üsna piiratud eeldused. Olukordades, kus esinevad nt turutõrked, “nähtamatu käsi” ebaõnnestub
Teadus ja tehnoloogia Ülemaailmsed konfliktid Globaliseerumine, s.h. Globaalne majandus --- Sotsioloogi põhiparadigmad: Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism) – ühiskond kui teatud institutisoonide pinnal toimiv süsteem. Ühiskonda käsitleti süsteemina, milles kõik tema osad toimivad üheskoos, kuigi igaühel neil on oma roll. Süsteemi osad on seotud teatud kindla struktuuriga. Struktuuri moodustavad institutsioonid – riik, turg, perekond, haridus, kirik/religioon jne Struktuuri ja tema üksikute osade eesmärgiks on hoida ühiskonnas korda ja tasakaalu Seda (tasakaalu) taotletakse integratsiooni, stabiilsuse, konsensuse, tasakaalu jne kaudu Teineteisest sõltuvad osad. Avaliku võimu tegevuse kaudu võimalik sekkuda probleemidesse. Konfliktiteooria (marksism, neomarksism, radikaalne sotsioloogia); Ühiskond jaotub osadeks ebavõrdsuse ja konflikti pinnal
Rahvastiku vähenemine ja vananemine (Eurostat'i prognoos 2050) · Rahvastiku vähenemine ja vananemine on eriti tuntav KIE-s Läti 2 319 1 865 -19,6% Eesti 1 351 1 121 -17,0% Leedu 3 446 2 868 -16,8% Tsehhi 10 211 8 848 -13,4% Poola 38 191 33 487 -12,3% 2004.a. 4 tööealise inimese kohta 1 üle 65-aastane 2050.a. - 2 tööealise inimese kohta 1 üle 65-aastane Üle 80-aastaste arv kolmekordistub Tööturupoliitika · Tööturg areen, kus töötajad müüvad oma tööjõudu ja tööandjad ostavad seda · Tööturupoliitika aktiivne ja passiivne · Aktiivne eesmärgiks on tööhõive suurendamine aktiivsete tööpoliitika meetmete toel (tööturukoolitus jms.) · Passiivne töötuse tagajärgede leevendamine sotsiaalsete tagatiste toel (töötutoetused,töötuskindlustushüvitised) Tööturu käsitlusi · Makroökonoomika majanduse areng ja tööhõiveprobleemid
järelvalve tõstmine. Samuti keskkonnaga seotud probleemide lahendamine, näiteks keskkonnareostuse intensiivsem kontroll. Avaliku sektori kokkutõmbamise argumendid on, et inimesed peaksid rohkem ise enda eest hoolt kandma. Liikluses tuleb iseseisvalt hakkama saada ja enda tervise eest tuleb samuti 5 ise rohkem hoolitseda. Samuti on argument, et ettevõtete ja üksikindiviidide heaolu on liiga madal ja seetõttu ei saa avalik sektor veelgi suuremaks muutuda. 28. Milles seisneb erinevate võimutasandite suhete probleemide olemus? Erinevate võimutasandite all peetakse silmas suhteid keskvõimu ja kohalike omavalitsuste vahel. Probleem seisneb selles, et keskvõim ei tohi omavalitsuste küsimuste lahendamisse sekkuda, kuid omavalitsused on üksteisega võrreldes väga erinevad ja seetõttu on keeruline neid sarnaselt kohelda, kehtestades näiteks ühtse maksupoliitika.
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja
Praktikutena: Reagan, Thatcher. Riik kui osa probleemist, mitte lahendusest. Ratsionaalse valiku teooria ja nn public choice koolkond. Reaganoomika: Majandusedereg.: Tulumaksude alandamine, et elavdada majan., inflatsiooni ohjamine. Avaliku sektori kulude kärpimine, New Public Management: Erasektori põhimõtete rakendamine avalikussektoris. Rahvusvaheliste organisatsioonide toetus - World Bank, IMF. Thatcherism: Erastamine- recommofication. Välja kontraktimine- restrechment. Tõhusus ja konkurents (riigihanked). HR kulude kärped, sh. kvalif. kriteeriumide karmistamine (retrenchment). Suurimad kärped elamumajanduses ja kõrghariduses. Reguleerimine maksude abil (mitte ainult kärped!). Iseloomulik ka reaganoomikale. Kolmas tee kui ideoloogia ANTHONY GIDDENS (1938): Väidetavalt tuntuim Briti ühiskonna teadlane Keynes’i järel; Igal aastal uus raamat (ca. 40 kokku). Tony Blairi “vaimne isa” ja nõuandja. LSE direktor, nüüd emeritus; seotud Cambridge’ga; Polity Pressi asutaja
indikaatorid. Arengut võib mõõta nii üksikute näitajate alusel kui ka mitmete üksiknäitajate baasil konstrueeritud keerukamate koondindeksite abil. Üksiknäitajate kasutamise eeliseks on nende kättesaadavuse ja intrepreteerimise lihtsus, koondindeksid seevastu aitavad keerulisi nähtusi mitmekülgsemalt kajastada. Majandusarengu mõõtmisel jälgitakse majanduslikke indikaatoreid, poliitilisi indikaatoreid, sotsiaalkultuurilisi ja demograafilisi indikaatoreid. Majanduslikud indikaatorid · Rahvamajanduse koguprodukt ja sisemajanduse koguprodukt: näitaja peamiseks eeliseks ning ka puuduseks on tema lihtsus. Samas on arengu seisukohalt palju olulisi tegureid, mis nimetatud indeksis ei kajastu. Mõned neist puudustest on statistilise töötlemise käigus kõrvaldatavad, teised mitte. · Tulude jaotuse mõõtmine Sotsiaalsed indikaatorid · Sotsiaalsed indikaatorid võivad, sõltuvalt eesmärgist, mõõta majandusliku
tõstmine Avaliku poliitika valdkonnad Reeglina inimeste argielu puudutavad poliitikad; seega julgeoleku ja välispoliitikat ei hõlma Erinevate valdkondade poliitikate arv on sõltuv riikliku sekkumise ulatusest Laias laastus majandus ja sotsiaalvaldkond Majandusvaldkond maksu ja eelarvepoliitika, majandus, hõive, energia ja eluasemepoliitika Sotsiaalvaldkond haridus, hoolekande, pensioni, tervishoiu, perepoliitika Paljud valdkonnad ka läbivad nt hõivepoliitika nii majandus kui ka sotsiaalvaldkonnas Kaasaegne valitsemine reeglina eeldabki erinevate valdkondade ühildamist nt pere ja hõivepoliitika; haridus ja hõivepoliitika jne Avaliku poliitika eesmärkide keerukus Vastuolulisus nt majanduses kasum, sotsiaalpoliitikas vähem ebavõrdsust , * sageli mitterahalisus, pikk perspektiiv
kodanike vahel. 3. Demokraatia levik. 1950.-1960. aastatel arvati, et kõik maailma regioonid peaksid liikuma samasuguse ühiskonnakorralduse poole. Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks loeti majanduslikku progressi. Selline lähenemine ei õigustanud ennast. 1980.- 1990. aastatel jõuti arusaamisele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majanduslik areng. Lähiaastate ülesandeks on demokraatia kindlustamine maailmas. Demokraatia põhijooned: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Täielik liberaalne demokraatia: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik, võimuinstitutsioonide lahusus, pluralistlik kodanikuühiskond, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vaba ajakirjandus. Polüarhia- e nüüdisdemokraatia e paljude võim. (tasakaalustatud riigivõim, aktiivne kodanikuühiskond, alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega, võimalus kritiseerida valitsuse poliitikat)
Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda (Avatud ühiskond sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond on riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud). Õpetuse ühiskonnast lõid K
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine.
levimine. Siirdeühiskond Periood, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. Üleminekuaeg on lõppenud, kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades- siis pole enam tegu siirdeühiskonnaga. Siirde ühiskonna probleemiks on kujunenud reformide ebaühtlane tempo, s.t. ka et rahva elu lüüakse rivist välja mitmete ja erinevate muutuste vastuvõtmisel. Demokraatia tunnusjooned: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused Miinimumnõue-vabad konkureerivate kandidaatidega valimised Täielik liberaalne demokraatia peab lisaks vabadele valimistele evima järgmiseid tunnuseid: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, vähemuste õigustega arvestamine jne jne Demokraatia eeldab eelkõige põhiseaduse olemasolu ja kõige kooskõla
Mida vabam on ühiskond seda vabam on seal tegutseda, Mida kujutab endast siirdeühiskond? Periood mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. Diktatuurist demokraatiasse. Kirjuta vihikusse demokraatia tunnusjooned? Konkutents Hääleõigus Kodanikuõigused Valimised *Kodanikuvabaduste tunnustamine *Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees *võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus *kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus *vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks *vähemuste õigustega arvestamine *tsiviilkontroll relvajõudude üle Millised ohud kaasnevad siirdeühiskonnaga? Rahvas nõuab kiireid lahendusi ja elujärje paranemist , ühelt valitsemiskorralt üleminek teisele võib kaasa tuua majanduskriisi ja elutase langeb Lk 22 küs 2 Eesti siirdeaeg tagasivaates (Marju Lauristin) transitsioon ühesuunaline juhitud muutuste protsess
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.)
7. Tugevdada noorsoopolitseid, luua efektiivne koolipsühholoogide institutsioon. 8. Arendada kogu riigis välja perevägivallaga tegelevad kriisiabikeskused. 9. Luua kodututele, kinnipidamiskohtadest ja sõltuvushaigustest vabanenutele, HIV- positiivsetele ning aidsihaigetele rehabilitatsiooni- ja aktiveerimiskeskuste võrk. 10. Kaasata vastavate lepingute või projektide kaudu turvalisuse tagamisse eraõiguslikud isikud ja kolmas sektor . 11. Tagada koostöös kohalike omavalitsustega lastele turvaline koolitee, mänguväljakud, spordirajatised ja noorte huvikeskused. 12. Töötada välja üldriiklikud turvalisuse nõuded elamutele ja elurajoonidele ning eraldada selleks vastavad vahendid, kooskõlastada detailplaneeringuid ning elamute ja elurajoonide turvanõudeid. 13. Rakendada efektiivsemalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses
vahetuseks ning omanikuõiguse kaitse kehtestamine. Majandusliku efektiivsuse tagavad järgmised komponendid: vaba turg ehk täieliku konkurentsi olemasolu; välismõjude puudumine; avaliku sektori poolse pakkumise puudumine; täieliku informatsiooni olemasolu ning eluasemeturu makromajanduslike mõjude puudumine (st mõju inflatsioonile; tööpuudusele ja majanduskasvule). Seega eelnev on vaid ideaalsete tingimustega turu olemus, reaalselt on avalik sektor see, kes teatud poliitiliste meetmetega eluasemeturgu kujundab. 5. Põhilised eluasemepoliitika meetmed on: üüriregulatsioon või hajutatud üüritaseme kehtestamine sotsiaaleluasemete jaotusmehhanismid ja üüripoliitika sotsiaaleluasemete ehituseks või renoveerimiseks suunatud toetused eluasemetoetused vm subsiidiumid tarbijaile maksusoodustused ja intressisoodustused omanikuasustuse toetuseks eluasemeteenused erinevatele sihtrühmadele (eakad, kohandatud eluruumid puuetega
on staatuselt vald - Vändra. KOV ülesehitus: Volikogu (7-63 liiget), Valitsus, Administratsioon, Linnaosad ja osavallad KOV põhimõtted: kohaliku elu korraldamine, igaühe õiguste ja vabaduste tagamine, avaliku teenuse osutamine soodsamatel tingumustel jms. Lubatud teenuste osutamiseks asutada asutusi, osaleda äriühingutes ja olla SA/MTÜ liikmeks. 3 KOV ülesanded: haridus (alg-, põhi- ja keskkool), kultuur ja sport, tervishoid, sotsiaalhoolekanne, kommunaalteenused ja infrastruktuuri korrashoid, keskkonnakaitse ja jäätmemajandus, planeerimis- ja ehitustegevus, keskkonnakaitse ja päästeteenistus, muud riigifunktsioonid (vastutab omandi- ja maareformis läbiviimise eest). Kohalikud maksud: 1) müügimaks; 2) paadimaks; 3) reklaamimaks; 4) teede ja tänavate sulgemise maks; 5)
*Avaliku juhtimise erinevus avalikust valitsemisest - Avalik juhtimine tähtsustab tulemust, avalik valitsemine aga osalejate tundmust protsessi ajal. Avalik juhtimine keskendub protsessidele ehk juhtimisele. Avalik valitsemine pigem kontekstile ehk mida juhtida. 3. Iseloomustage avaliku sektori tegevuskeskkonda ja võrrelge seda erasektori tegevuskeskkonnaga. Era- ja avalik sektor täidavad ühiskonnas erinevaid funktsioone ja omavad seega erinevaid eesmärke. **Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Institutsionaalsest aspektist lähtudes kuuluvad avalikku sektorisse riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja –ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonideks on riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine, seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine ja riigi kodanikkonna määratlemine. Eesmärk ei ole saada materiaalset kasu, vaid tagada
....... 26 Omadused:.................................................................................................. 28 Vaesuse funktsioonid.................................................................................. 28 Absoluutne vaesus...................................................................................... 29 Materiaalne ilmajäätus................................................................................ 30 Vaesuse indikaatorid (Laekeni)...................................................................32 Sotsiaalne ebavõrdsus...........................................................................................................................32 Mõiste _............................................................................................................. 32 Liigid.................................................................................................................. 32
Liberaalne mudel sotsiaaltoetusi saab suurendada alles siis, kui majanduskasvuga on kogutud piisav varu; soosivad inimeste vabadust ja ettevõtlikkust 3. Kas Eesti on siirderiik? Ei ole, oleme saavutanud täiesti demokraatliku riigi, oleme läinud plaanimajanduselt turumajandusele. Siirdeühiskond ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega. 4. Demokraatia tunnusjooned: 3 põhinõuet: KONKURENTS, KODANIKUÕIGUS, INIMÕIGUS Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huide väljendamiseks Vähemuste õigustega arvestamine Tsiviilkontroll relvajõudude üle 5
Sotsiaalne mobiilsus tähendab: a. liikumist erinevate elukutsete vahel, b. ühiskonna suutlikkust mobiliseerida ressursid teatud eesmärgi elluviimiseks, c. riigi suutlikkust viia vajadusel läbi üldmobilisatsioon, d. liikumist ühiskonna positsioonihierarhias, e. mobiiltelefonide kasutamise ulatust ühiskonnas. 14. Usaldus ühiskonnas Putnami järgi: a. on seotud vasakpoolsete liikumiste ja erakondadega, b. kasvab välja isikutevahelistest suhetest, c. on lollide lohutus. 15. Poliitiline kaasatus tähendab a. Kodanikeühenduste arvamuste arvestamist poliitika kujundamise protsessis b. Poliitilise tõrjutuse ja võõrandumise vastandit c. Inimeste aktiivset poliitilist osalust kõikvõimalikel viisidel d. Inimeste tunnet, et nende konstruktiivne osalus kannab vilja 16. Kuidas tekib usaldus Putnami teooria kohaselt? a. Usalduse tekke eelduseks on demokraatia b. Usaldus tekib üksikisikute koostöö kaudu, laienedes sealt edasi üldisematele tasanditele c
Avaliku arvamuse tasandid on: üldine avalikkus (kõik inimesed), hääletav avalikkus (valijad), tähelepanelik avalikkus (jälgivad infot) ja aktiivne avalikkus (osalevad arutelus). 18. Mis on avaliku arvamuse funktsioonid? Missugune võiks olla avaliku arvamuse sotsiaalsete ja psühholoogiliste funktsioonide seos? Avaliku arvamuse funktsioonid on: Sotsiaalsed (ühiskonna tasandil): 1. Demokraatliku otsustamise tagamine 2. Sotsiaalse sidususe ja legitiimsuse tagamine 3. Sotsiaalne kontroll: vertikaal ja horisontaal Psühholoogilised (isiku tasandil): 1. Isoleerituse vältimine, side teistega 2. Kaasosalisuse tunne ühiskonnas 3. Manipuleerimisvõimalus 4. Laastav mõju: püüd teiste arvelt oma võimalusi tõsta (Rousseau) Sotsiaalsete ja psühholoogiliste funktsioonide seos võib seisneda selles, et kui psühholoogiliselt
ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor
o Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes. o Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes. o Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest (võimude lahusus) o Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada. o Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest. Avalik ja erasektor Tunnused Avalik sektor Erasektor Mittetulundus Eraelu sektor Institutsioon Riik, poliitika ja Majandus, (Kodaniku Perekond e valdkonnad ühiskondlik elu tootmine, ühiskond, III inimese isiklik kauplemine sektor) tsiviil elukorraldus ühiskond,
esindajad, kes kasutavad võiu otsustamine ühiskondlikult olulise rahva heaolule mõeldes ja küsimuse üle. Nt referendum annavad oma tegevustes rahvale aru. Demokraatlikus ühiskonnas on au sees ühiskondliku pluralism ehk arvamuste ja ühenduste paljusus ja võrdsus. Tänapäevase demokraatia peamised tunnused: Vabad ja õiglased valimised Alternatiivsed teabeallikad Konkurents Seaduste ülimlikus Võimude lahusus Vähemustega arvestamine Demokraatia indeks: Valimisprotsess Valitsuse toimimine Poliitiline osalus Poliitiline kultuur Kodanikuvabadus Siirdeühiskond – riik, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt režiimilt teisele. Omane on sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. Muutused võivad toimida kahel põhimõttel.
Kõige olulisem on maaomand Industriaalühiskond: püsiv, suurlinnad. Masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond: püsiv, metropolid, tööjõu vaba liikumine. Teenused, oskused Industriaalühiskonna eesmärk: suurendada standardtoodangut Teabeühiskonna eesmärk : suurendada individuaalset loovust Tänapäeval: 1) avatud ühiskond demokraatlik, kus riik moodustab vaid ühe sektori 2) suletud ühiskond korralduselt totalitaarne. Avatud ühiskond ka kodanikuühiskond : - vabatahtlikud kodanikuühendused; (tsiviilühiskond) - kõige aluseks on kodanikuaktiivsus - kodanikuühendused mõjutavad ühiskonda. Avatus tähendab kodanikuühiskonna puhul seda, et ühiskonna liikmed on informeeritud, on tagatud avaliku teabe kättesaadavus ning loodud võimalused osaleda otsustusprotsessides. Kodanikuühiskond tähendab ühiskonda, mille liikmed saavad teha ja teevad koostööd
Sotsiaalne sidusus : - Ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. - Kirjeldab sidemeid või ,,liimi" mis toob inimesi ühiskonnas kokku ja hoiab neid ühes. Seda eriti seoses kultuurilise mitmekesisusega. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: - Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine - Sotsiaalsete suhete sidemete ja suhtlemise tugevdamine Euroopa nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: ,,Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist." Ühiskonna uurimine Sotsiaalteaduste valdkonna eripära: - Uurib inimkäitumise sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte. - Sotsiaalteadused kasutavad nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid. Kvalitatiivne meetod Eesmärgiks on kirjeldada, andmete kogumine ja töötlemine toimuvad ühes etapis. Hinnanguline.
Hea valitsemine: legitiimne e. Õiguspärane, efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav c) Demograafia, demograafiline jätkusuutlikkus. Rahvastikuprotsessid nii Eestis kui ka maailmas üldiselt. Demograaafia. Rahvastiku teadus. Rahvastiku trendid, iive, väljaränne, keskmine eluiga 100 kõrgharitud mehe kohta 200 naist Demograafiline jätkusuutlikkus- rahvastiku kvantiteet (vähenemine, ülerahvastus, migratsioon), rahvastiku kvaliteet (haridustase, tervis, kaasatus ühiskonda). Eesti rahvaarv on vähenendud eelmise aasta jooksul 0,1%, viimase viie aastaga pole rahvaarv vähenenud rohkem kui 2000 võrra. 2016 1. jaanuaril oli rahvaarv 1500 inimese võrra väiksem kui 2015 ühesõnaga, iive on ikka negatiivne aga surmade/sünidde arv ei ole meeletult kõiknud, pigem püsinud suht samal tasemel ehk +/-100. Rändestatistikat on raske hinnata täpselt ja see keeruline protsess aga eelmine aasta võeti
annaabi.ee 
