Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sotsiaalne kihistumine, klassid ja sotsiaalne mobiilsus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mobiilsus, kihistumine, eliit, klassist, jaotumine, seisuslik�hiskonnaelu, tavalisem, eliiti, tehtavaid, vaesus, vaesem, erinevas, kõrgklass, horisontaalselt, vahetatakse, samasse, kanduvad, missugustest, kõnelda, sotiaalne, kihistumise, sellegipoolest, arengumaa, tunnistatud, rassiline, rasside, langemine�lespoole, staatusgrupp, digilõhe, osadel1. Sotsiaalne kihistumine - kuna ühiskonnad on mitmekesised, kohtame seal ka väga erineva jõukustaseme, positsiooni, haridustaseme, oskuste, teadmiste ning mõjukusega inimesi. Sotsiaalne kihistumine avaldub ühiskonnaliikmete erinevas ligipääsus ühiskonna toodetud hüvedele, ennekõike jõukusele, millest tingituna on inimestel erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon ning lugupeetavus ühiskonnaelus. Näiteks rääkides varanduslikust kihistumisest, on kõne all ennekõike sotsiaalsed klassid. Vaadeldes elustiilist ja lugupeetavusest tulenevaid erinevusi, kõneleme kihistumisest staatusgruppide tasandil. Samuti jaguneb
väärtuseid. Moderniseeriumine toimub linnastumisega ning tehnika arenguga. Inimesed saavad järjest targemaks ning sureb välja küttiminekorilus. Inimesed õpivad masinaid enda kasuks ära kasutama. Riigid moderniseeruvad eri viisidel ning kõikidel ei pruugi kõige paremini välja tulla toimivad rahvusriigid nt Aafrika riigid. Mõisted: Sotsiaalne kihistumine ehk stratifikatsioon – Inimestel on ühiskonnas erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon ning lugupeetavus ühiskonnaelus. Eliit – Inimgrupp, kes tänu oma kõrgele positsioonile või lugupeetavusele suudab mõjutada ühiskonnaelu ja ühiskonnas tehtavaid olulisi otsuseid. Sooline kihistumine – erinevused meeste ja naiste vahel, seotud ühiskondliku positsiooni ja majanduslike võimalustega.
(nt haridus, kultuur) Mittemajanduslik ühishuve - tervisehoiu- ja haridussüsteem, politsei Majanduslik ühishuve - meedia, korrastatud linnaruum, infrastruktuur (teed, tänavad), kindlustussüsteem (pension, abiraha) Inimene - ühiskondlik olend, kes suudab elada ja areneda üheskoos teiste omasugustega, vajab suhtlemist Kultuur - inimtegevus ja selle tulemus Moraal - kirjutamata seadus Õigus - riigi kehtestatud kohustuslike käitumisreeglite kogum Sotsiaalne kihistumine - ühiskonnaliikmete ligipääs toodetud hüvedele, jõukusele, sellest on erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon Sotsiaalne klass - jaotatud majanduslikest võimalustest ja jõukusest ühiskonnas. Määrab inimese positsiooni ühiskondlikul redelil. Eliit - inimgrupp, kes tänu oma kõrgele positsioonile suudab mõjutada ühiskonnaelu ja otsuseid (poliitiline, ametnike, äri, loome, sõjaväeline, akadeemiline) Mass - suurearvuline ja ebamäärne inimhulk
Perekonnaseis Sotsiaalsed tunnused määravad inimese positsiooni ühiskonnas. Haridustase Ametigrupp Klass (sissetuleku järgi) Hõivestaatus (pensionär, õpilane, töötu jms) Kuna ühiskond on mitmekesine, peavad poliitikud leidma viise, kuidas huvisid tasakaalustada ja lepitada nii, et ühiskonnas ei tekiks konflikte. On mõeldamatu, et valitsus ajab poliitikat, mis on kasulik näiteks vaid pensionäridele. 1.2 Sotsiaalne kihistumine Avaldub ühiskonnaliikmete erinevas juurdepääsus ühiskonnas toodetud hüvedele, ennekõike jõukusele, millest tingituna on inimestel erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon ning lugupeetavus ühiskonnas. Sooline kihistumine erinevused meeste ja naiste vahel, seotuna ühiskondliku positsiooniga Rahvuslik või rassiline kihistumine seotud eri rahvustesse ja rassidesse kuuluvate inimeste majanduslike võimalustega
KT sotsiaalseid protsesse ja sotsiaalset muutust mõjutavad konflikt ja pinged. Konfliktid esinevad väga erinevates vormides ja on iseloomulikud kõikidele ühiskondadele, sotsiaalsetele rühmadele, huvigruppidele kõige erinevamatele inimkooslustele. Konfliktsed sotsiaalsed situatsioonid tulenevad inimese enesesäilitamise vajadusest erinevate huvide kontekstis. 4 Sotsiaalne kihistumine, poliitiline organisatsioon, kultuurimudelid, füüsilised tingimused mõjutavad sotsiaalse konflikti intensiivsust ja suunda. Konflikte ei saa alati prognoosida. Potentsiaalne konflikt ei realiseeru hetkeliselt ja sõltub sellest, milliseks kujuneb erinevate huvitatud indiviidide või rühmade kogemus kogemus. Seega konfliktid on olemuslikult nii objektiivsed kui subjektiivsed. Konfliktse protsessi etapid: 1. struktuursed lähtealused, mis tekitavad konflikti 2
sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel. sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel. kommunikatsioonitehnoloogiate areng kommunikatsioonitehnoloogiate areng mobiilsus (ka tunnetuslikult) mobiilsus (ka tunnetuslikult) uut tüüpi informatsioon ja teadlikkus (meedia) globaalsetest teemadest uut tüüpi informatsioon ja teadlikkus (meedia) globaalsetest teemadest globaalne tööjaotus globaalne tööjaotus
Näide: linnuste ehitamine, et hoida elu turvaliselt 2) kaasaegsed ühiskonnad inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. Sõltuvuse tõttu tekib orgaaniline solidaarsus. Ühiseid uskumusi on vähem. N: sõltume üksteisest 15. Mida tähendab anoomia? Anoomia kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad. Kiire muutus võib kaasa tuua anoomia, nt ülenev mobiilsus. Samas vaesus kaitseb suitsiidide eest, kuna on oma olemuselt piirav. Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna. Ühiskonnas puuduvad normid, inimesed ei tea kuidas käituda. 16. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Sotsialismi (kommunismi) teooria looja. Konfliktiparadigma looja. Põhimõisted proletariaat, kodanlus, klassivõitlus, revolutsioon. Marx arendas välja kompleksse ajaloo- ja ühiskonnateooria, mis on suuresti mõjutanud kaasaegset sotsioloogiat. 17
käitumismallid. Rikkus võib olla, ent ka mitte olla seotud staatus-gruppi kuulumisega (n. vaesunud aadlik või haritlane). c) Erinevatel inimestel on ebavõrdsel määral võimu. Rikkus ja prestiiz on olulised, ent mitte vältimatud eeldused võimu omamiseks. Võimu võivad omandada ka näiteks ühiskondlikud liikumised ja organisatsioonid (tarbijakaitse, "rohelised", kultuuriühingud jm.), kelle seisukohti valitsejad peavad arvestama. 16. Sotsiaalne mobiilsus, horisontaalse ja vertikaalse mobiilsuse liigid SOTSIAALNE MOBIILSUS ehk ühiskondlik liikuvus. I. HORISONTAALNE SOTSIAALNE MOBIILSUS - liikumised, mille puhul inimeste sotsiaalne staatus ei muutu. a) Inimeste või gruppide ümberpaiknemine geograafilises ruumis. a-1)MIGRATSIOON: üleminek teise territoriaalsesse kooslusse (teise riiki, teise linna, maalt linna, linnast maale). Emigratsioon, immigratsiooon. Seotud põgenemisega (tagakiusamise, sõja, nälja,
selline väide esindab? 19. Millist mobiilsuse liiki kujutab tabel? a) Interaktsionism a) Põlvkondade vahelist b) Funktsionalism b) Põlvkondade sisest c) konfliktiparadigma 20. Kas tabeli järgi toimub strukturaalne 17. Milline järgmistest väidetest kinnitab kõige mobiilsus? paremini lingvistilise relatiivsuse hüpoteesi? a) Jah töökohti tekib juurde a) Mõned keeled on teineteisest väga erinevad b) ei b) Maailmas on mitu tuhat erinevat keelt 21. Kas domineerib ülenev või alanev mobiilsus? c) Sama mõtte tõlkimine ühest keelest teise on a) Ülenev madalamast kõrgemasse tihti väga raske b) Alanev 18
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täp
76. Mis vahe on struktuursetel ja protsessile keskenduvatel teooriatel hälbe käitumise selgitamisel? Strukturaalsete teooriate alla kuuluvad strukturaal-funktsionalistlik teooria, konfliktiteooria, mis rõhutavad erinevusi eri sotsiaalse staatusega inimeste hälbiva käitumise liigi ja mahu osas. Protsessiteooriate alla kuuluvad teoreetilised lähenemised, mis uurivad seda, miks inimesed sotsialiseeruvad deviantseteks. 77. Mida tähendab kihistumine ühiskonnas? Stratifikatsioonisüsteemid moodustatakse siis, kui inimesed paigutatakse teatud kategooriatesse. Kategooriad asuvad kõrgest madalani ning kõigis keerulisemates ühiskondades on kihistumine ehk stratifikatsioon ühiskonna sotsiaalse struktuuri võtmeteguriks. Kihistumine mõjutab inimese valikuid ja võimalusi kogu tema elu jooksul. 78. Nimetage viis peamist stratifikatsiooni tunnust. Ebavõrdsus on ühiskonna, mitte indiviidi tunnus
Tähtsamateks sotsialiseerimise agentideks on: Vanemad: esimesed ja kõige tähtsamad. Verbaalne ja mitteverbaalne kultuuri õppimine Sõbrad: omataoliste grupp, võrdsed. Laps-olemise rolli õppimine. Puberteediea sõbrad Õpetajad: olulised eelkõige kaasaegses ühiskonnas. Mentorid. Massimeedia: nii meelelahutus kui haridus 52. Mida tähendab kihistumine ühiskonnas? Kihistumine ehk stratifikatsioon. Kihistumine mõjutab inimese valikuid ja võimalusi kogu tema elu jooksul. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 12 Sotsioloogia alused Liina Käär Inimesed erinevad nii omandatud kui omistatud staatuselt, neid hinnatakse erinevalt ning seega kujuneb välja ühiskonnas sotsiaalne hierarhia. Kihistumine hinnang inimese sotsiaalse väärtuse kohta inimestele omandatud tunnuste
solidaarsus. Näide: linnuste ehitamine, et hoida elu turvaliselt 2) kaasaegsed ühiskonnad inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. Sõltuvuse tõttu tekib orgaaniline solidaarsus. Ühiseid uskumusi on vähem. N: sõltume üksteisest 11. Mida tähendab anoomia? Anoomia kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad. Kiire muutus võib kaasa tuua anoomia, nt ülenev mobiilsus. Samas vaesus kaitseb suitsiidide eest, kuna on oma olemuselt piirav. Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna. Ühiskonnas puuduvad normid, inimesed ei tea kuidas käituda. 12. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Sotsialismi (kommunismi) teooria looja. Konfliktiparadigma looja. Põhimõisted proletariaat, kodanlus, klassivõitlus, revolutsioon. Marx arendas välja kompleksse ajaloo- ja ühiskonnateooria, mis on suuresti mõjutanud kaasaegset sotsioloogiat
Jaguneb: Mitteformaalsed mehhanismid- sisaldavad endas tähtsate teiste heakskiitu ja laitust. Formaalseid agente- Rakendatakse, kui mitteformaalsed mehhanismid ei ole efektiivsed. Need on spetsiaalset rolli täitvad inimesed, kelle ülesandeks on normide rakendamine. Näiteks meie ühiskonnas on formaalsed agendid: vaimuhaiglate personal, politsei, kohtute ja vanglate töötajad ning ka sotsiaaltöötajad ja kirikutegelased. 62. Mida tähendab kihistumine ühiskonnas? Inimeste teatud kategooriatesse paigutamine, asuvad kõrgest madalani nt liigitame ühed inimesed teistest väärtuslikumaks. On ühiskonna sotsiaalse struktuuri võtmeteguriks. Mõjutab inimeste valikuid ja võimalusi kogu tema elu jooksul. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 7 Sotsioloogia alused Liina Käär 63
1.7. Max Weberi teooria...................................................................................146 19.1.8. Kihistumise funktsionalistlik käsitlus........................................................148 19.1.9. Melvin Tumini kriitika:............................................................................. 148 19.1.10. Sotsiaalne klass........................................................................................149 19.1.11. Sotsiaalne mobiilsus................................................................................ 149 19.1.12. Sotsiaalse mobiilsuse tähtsus:..................................................................150 19.1.13. Ühiskonna sooline kihistumine............................................................... 151 19.1.14. Soolise kihistumise sotsioloogiline mudel.............................................. 152 19.1.15. Vanuseline kihistumine.......................................
kirjakeele järele. Kaubavahetus. Seadused ja võimu kogunemine pealikutele. Kultuuri tüüp: modernne. Elatusviis: tööstus. 3.5. Kuidas konfliktiteooria kultuuri arengut vaatleb/selgitab? Ühiskonna elatusviis on peamiselt määratlev tegur ühiskonna kultuurilise komplekssuse juures. Grupisisene võrdsus on võimalik vaid siis, kui napib materiaalset kultuuri ja kui enamik täiskasvanuid täidab ühiskonnas sarnaseid ülesandeid. Liigne materiaalne vara, eraomand ja kogukondlik jaotumine tekitab konflikte, ja see tähendab, et on vajalik kõrgema võimu olemasolu, kes neid konflikte ka lahendaks. 3.6. Mida nimetatakse sotsiaalseks institutsioonideks? Ühiskonna liikmete põhivajaduste struktuurid. Näiteks ühiskonna majandussüsteem, poliitiline struktuur, sotsialiseerimine, haridussüsteem ja ususüsteem. Kõik ühiskonnad vajavad neid institutsioone, samas nende sisu on ühiskonniti erinev. 3.7
1) karistav on märkimisväärne võim kindlaks määrata ja karistada paljude lubamatute käitumisaktide eest. 2) piirav on kindlalt paigas eraellu sekkumise lubamise piirid ja laiem üldise hälbivuse lubamine ühiskonnas. · mitteformaalsed agendid sisaldavad endas tähtsate teiste heakskiitu ja laitust. nt. sõbrad, perekond, vanemad. 49. Mida tähendab kihistumine ühiskonnas? Kui liigitame ühed inimesed teistest väärtuslikumateks. 50. Nimeta kolm ressurssi ühiskonnas, mille alusel kihistumine toimub? 1) võim võime sundida oma tahet peale teistele inimestele 2) prestiiz lugupeetavus, teiste inimeste austus 3) omand varandus, mida mõõdetakse maatükkides, rohelistes ristkülikukujulistes paberitükkides, naftas või muudes sarnastes artiklites. 51
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia
Igat küsitlust saab iseloomustada järgmiste tunnuste abil: - populatsioon e. üldkogum on see inimeste hulk kelle kohta uurija tahab informatsiooni saada (näiteks Eesti rahvastik); - valim (sample) on see osa populatsioonist, keda reaalselt küsitletakse (mingi osa Eesti rahvastikust); enamasti eeldatakse, et valimi pealt saadud tulemused kehtivad kogu populatsiooni kohta; - valimi representatiivsus e. esinduslikkus näitab kui hästi valim üldkogumit esindab; kõige tavalisem moodus esindusliku valimi saamiseks on juhuvalim – selline valim kuhu uuritavad inimesed on populatsioonist juhuslikult valitud (valim on juhuslik kui kõikidel populatsiooni liikmetel on võrdne tõenäosus valimisse sattuda); valimi representatiivsust mõjutab ka valimi suurus e. maht (tavaliselt tähistatakse tähega N) – inimeste arv valimis, mida rohkem inimesi valim sisaldab, seda esinduslikum ta on. 2) Vaatlus
muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega) ühiskonnas valitseb üldine konsensus selles, millised positsioonid on tähtsamad ja millised vähemtähtsad mitte igasugune positsioon, vaid vastastikkuselt oluline (ühiskond kui vastastikkus) Vajalik on generatsioonisisene sotsiaalne mobiilsus Kriitika: USA tegeliku sotsiaalse ebavõrdsuse legitimeerimine. Tsirkulaarsus (Mertoni uuringud). Kust teame millised positsioonid on funktsionaalselt teistest tähtsamad? (Probleem empiirilise tõestamisega) Marx: objektiivsed tegurid on klassisüsteemi aluseks. Ei olene arvamustest või sellest, milline on inimeste endi arusaam oma ühiskondlikust positsioonist. Tootmisvahendite omamine on olulisim tegur. Protoühiskonnas klassi polnud, ainult vanus
et saada inimesi tähtsatele kohtadele, on vaja nendele anda head palka ja muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega) ühiskonnas valitseb üldine konsensus selles, millised positsioonid on tähtsamad ja millised vähemtähtsad mitte igasugune positsioon, vaid vastastikkuselt oluline (ühiskond kui vastastikkus) Vajalik on generatsioonisisene sotsiaalne mobiilsus Kriitika: USA tegeliku sotsiaalse ebavõrdsuse legitimeerimine. Tsirkulaarsus (Mertoni uuringud). Kust teame millised positsioonid on funktsionaalselt teistest tähtsamad? (Probleem empiirilise tõestamisega) Marx: objektiivsed tegurid on klassisüsteemi aluseks. Ei olene arvamustest või sellest, milline on inimeste endi arusaam oma ühiskondlikust positsioonist. Tootmisvahendite omamine on olulisim tegur. Protoühiskonnas klassi polnud, ainult vanus
hoolekande vajadust vastavalt sots klassile ning majanduse kujutamine turumajanduse põhimõttel. Peab oluliseks riigi tugevdamist sisemiste ja väliste ohutegurite vastu ning seetõttu suur rõhk kaitsepoliitikal ning sisemise julgeoleku ja õiguskorra loomisel. Pööratakse suurt tähelepanu patriotismile. Neokonservatism Vajalik vähendada riigi osa majanduses ja sotshooldussüsteemis. Põhieesmärgiks traditsiooniliste väärtuste kaitse. Uus valitsev eliit (pol administraatorid, keda motiveerib võim). Liberaalne ideoloogia Vabadus on nii inimese kui ühiskonnakorralduse suurim hüve ja eesmärk. Ühiskonna elukorraldus peab tagama üksikisiku vabaduse. Optimistlik usk inimese enesetäiustamisse ja progresiivse arengu võimesse. Valitsuse ülesanne on luua maksimaalselt vabad olud. Esimest korda seadusandluses 1688 aastal Inglismaal. Eraomanduse ja turumajanduse suhete arendamine ja riigi reguleeriva osa vähendamine
............................................................23 Miks head ideed ei pruugi teostuda?...........................................................24 Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus.................................................................................................................24 Vaesuse mõtestamine....................................................................................... 24 Rowntree ja esmane vaesus...........................................................................25 Rowntree ja teisene vaesus........................................................................25 Konseptsioon.................................................................................................. 25 Vaesuse definitsioon...................................................................................... 25 Euroopa Sotsiaalharta..............................................
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �
..............................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITEET................................................................................................26 9.VÕIM..........................................................................................................................................29 10.TÖÖ.......................................................................................................................................... 34 11.KLASSID JA KIHISTUMINE.................................................................................................39 12.SOTSIAALSED PROBLEEMID.............................................................................................44 13.KULTUUR............................................................................................................................... 47 14. KOOSKONNAD, KODANIKEÜHISKOND, SOTSIAALSED LIIKUMISED....................51 15. ÜHISKONDLIK MUUTUS....................................
pühendumuse uuring, valitsusasutuste suhted meediaga jt. Abielu ja vaba kooselu, toimetuleku uuring, terviseohutusnõuete uuring, teismeliste vägivalla tõlgendused, tööhõive uuring Et teada saada rahva arvamust ning edendada riigielu paremuse poole. Et teada saada millisel tasemel on ühiskonna heaolu. Tänu taolistele uuringutele saavad ministeeriumid ning riigikogu teada, mis suunas riigis asjad erenevad ning mida oleks vaja muuta või parandada. Ühiskonna kihistumine Mitmesugused olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk ühiskond on sotsiaalselt kihistunud. Sotsiaalne mobiilsus inimeste või inimrühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise. Liikumine võib olla vertikaalne või horisontaalne ( horisontaalne inimene liigub ühest majandusharust teise, vertikaalne vahetab ametit, muutub positsioon vastavalt ametile) Klassid ja staatused: Varasemate ühiskondade puhul lähtuti klassidesse jaotamisest
funktsioneerimist vaadeldnud funktsionalistlik antropoloogia). 3. Tänase antropoloogia huvi on keskendunud peamiselt tänaste ühiskondade toimimisele, kommetele jms, aga ka nende mõningatele ajaloolistele põhjustele. Nt evolutsionistlik antropoloogia uurib, kuidas seadused üldisemalt kujunenud on, siis funktsionalist nendib, et selle teadmine pole oluline. Olulisem on teada seaduste rolli. Antropoloogia ajalooline jaotumine eri regioonides Briti jaotus: Sotsiaalantropoloogia – uurib ühiskonda ja kultuurilisi nähtusi, seletades ja kirjeldades sotsiaalkultuurilisi ja ühiskondlike erinevusi ja sarnasusi. Bioloogiline/Füüsiline antropoloogia – tegeleb inimese bioloogilise mitmekesisusega nii ajas kui ruumis, kuidas on inimene kohastunud erinevates geograafilistes ja klimaatilistes piirkondades. Bioloogiline
Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
kihistumisele. Ühiskonna elujõu seisukohalt on oluline, et erinevusi gruppide vahel suudetakse tunnistada, tasakaalustada ja inimesi lõimida ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. Avatud ühiskonnas pole inimesed kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti lõplik toimub liikumine nii vertikaalselt (keskklassist kõrgklassi) kui horisontaalselt (ühest linnast või riigist teise) - sotsiaalne mobiilsus on kõrge. Suletud, korporatiivsetes, ühiskondades on sotsiaalne mobiilsus väike. Kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti annab inimesele sotsiaalse staatuse e. sotsiaalse positsiooni. See näitab tema positsiooni ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mida võib määrata kas siis päritolu või materiaalsed või vaimsed ressursid. Ühesugusest staatusest tulenevad ka grupi liikmete ühesugused sotsiaalsed huvid ja elustiil. Igale staatusele vastab
Otsuste aluseks on inimeste kuulamine, keda antud otsus puudutab *kaasatakse võimalikult paljud ühiskonna liikmed - tõuseb otsuste kvaliteet *kaasamine vajab algatust avaliku võimu poolt, ressursse ja sruktuuri *tagatakse avaliku võimu info avalikustamine ja kättesaadavus, läbipaistvus, regulaarne aruandlus *tagatakse suurem õiglus ühiskonnas ja lähendatakse võimu kodanikkonnale Elitaardemokraatia Esindusdemokraatia suund, võimule saab vähemus (eliit), kuid demokraatlikku eliiti iseloomustab just oskus arvestada enamuse (rahva) huvidega. Hea valitsemine: legitiimne, efektiivne, läbipaistev, kodanikke kaasav. Seadus on kirjapandud õigusnorm Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit. Eraõigusega korraldatakse inimestevahelisi suhteid. Eraõiguses on subjektid oma õigustes võrdsed. Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud
o Suurpered mi-ne, o Kõrgtehn at-siooni tikas o Töö ja väikepered o-loogia massiline o Oluline on puhkus e massiline tarbimine loomus, mees- käsikäes kujunemine kasutamine o Olulin konnatöö, o Käsitöö ja , ühiskonna , hannatud e info kiire tead-miste väikesed kihistumine on haritud töötlemine rakendamine manufaktuu o Töö ja spetsialisti ja tarbimine o Neg. Mõju rid puhkuse d loodus-tasa- o Hetkel eraldumine o Massitoo kaalule ja eeti- eksisteerib o Suured t-mine, ka prob-
milleks on tehased, kaevandused, kaubandus ettevõtted. Teiseks on tootmisvahenditest ilma jäetud klass, kelleks kapitalistlikus ühiskonnas on palgatöölised. Max Webberi teooria lähtus oma stratifikatsiooni tegemisel põhimõttest, et ühiskonnas jaotus on märksa kirjum, kui seda nägi Marx. Webber tõi välja ühiskonna kihistumise 3 mõõdet: - majanduslike ressursside järgi kihistub elanikkond kõrg-, kesk- ja alamklassiks; - kihistumine toimub elulaadi, väärtushinnangute ning päritolu järgi; - poliitiline kihistumine milline on kellegi juurdepääs võimule ja poliitikale. Webberi õpetus töötati välja 20. sajandi alguses. Talcot Parsons - Inglise päritoluga USA teadlane ja teda peetakse 20. sajandi tipp-sotsioloogiks. Ta lähtub ühiskonna stratifitseerimisel 3 kriteeriumist: kvaliteet inimese teatud omadused, oskused ja kvalifikatsioon
annaabi.ee 
