Sotsiaalne kihistumine, klassid ja sotsiaalne mobiilsus (0)

1. Milles väljendub sotsiaalne kihistumine ?
Sotsiaalne kihistumine väljendub ühiskonnaliikmete erinevas ligipääsus ühiskonna toodetud hüvedele.
2. Mille alusel jaotatakse ühiskond sotsiaalseteks klassideks?
Ühiskond jaotatakse sotsiaalseteks klassideks lähtuvalt majanduslikest võimalustest ja jõukusest.
3. Milline on kõige tavalisem klassijaotus ühiskonnas? Millel see põhineb?
Kõige tavalisem klassijaotus on: alam-, kesk- ja kõrgklass. Selline klassijaotus põhineb inimeste jõukusel.
4. Mis on sotsiaalne mobiilsus ja milised on selle liigid?
Sotsiaalne mobiilsus on võimalus siirduda ühest klassist teise (nii kõrgemale kui madalamale).
Sotsiaalne mobiilsus võib olla suunatud: üles, alla, horisontaalselt ( vahetatakse elualasi, kuid jäädes samasse kihti) kui ka põlvkondadevaheliselt (ametid kanduvad põlvest põlve).
5. Mis on seisuslik ühiskond ja mille poolest see erineb kaasaegsest avatud klassisüsteemiga ühiskonnast?
Seisuslik ühiskond kujutab endast sellist ühiskonda, kus sinu positsioon pandi paika sünnipäraga ning ühest ühiskonnaklassist teise liikumine oli väga raske kui mitte võimatu. Tänapäeval on ühest ühiskonnaklassist teise liikumine täiesti normaalne.
6. Mille alusel võime eristada ühiskonnast eliiti ja missugustest eliitidest saame kõnelda?
Eliit erineb ühiskonnast sellega, et suudab mõjutada ühiskonnaelu kui ka seal tehtavaid otsuseid. Eliit jaguneb poliitiliseks eliidiks, ametnike eliidiks, ärieliidiks, loomeeliidiks, akadeemiliseks eliidiks ja sõjaväeliseks eliidiks.
7. Millises suhtes on omavahel vaesus ja sotsiaalne tõrjutus?
Mida vaesem sa oled, seda rohkem sind tõrjutakse.
8. Kuidas mõjutavad vaesus ja sotiaalne tõrjutus tervisekäitumist?
Mõjuvad negatiivselt.
9. Milline on sotsiaalse kihistumise tase Eestis?
Erinevused jõukamate ja vaesemate inimeste sissetulekute vahe pea kuuekordne kuid sellegipoolest ebavõrdsus kahaneb. Eestis pole küll kõrgelt arenenud ja võrduslik ühiskond, kuid kindlasti pole me ka arengumaa.
10. Miks on liigne kihistumine tunnistatud üldiselt probleemiks?
Sest ühiskonna kõrgematel positsioonidel on kasutada rohkem ressursse ja mõjuvõimalusi kui madalamatel positsioonidel - ebavõrdsus.
MÕISTED:
sotsiaalne klass - mingi kindel osa ühiskonnast, mis on varanduslikult kihistunud
sooline kihistumine - meeste ja naiste jaotumine
rahvuslik kihistumine - erinevate rahvuste jaotumine
rassiline kihistumine - erinevate rasside jaotumine
regionaalne kihistumine - erinevate elupaikade jaotumine
sotsiaalne mobiilsus - võimalus siirduda ühest klassist teise
allapoole suunatud sotsiaalne mobiilsus - sotsiaalses klassis langemine
ülespoole suunatud sotsiaalne mobiilsus - sotsiaalses klassis tõusmine
horisontaalne mobiilsus - samas sotsiaalses klassis olemine
põlvkondadevaheline mobiilsus - positsioon pannakse paika sünnipäraga
seisuslik ühiskond - ühiskond, kus puudus sotsiaalne mobiilsus
eliit ja mass (mitte-eliit) - ühiskonna osa, kes ei saa mõjutada ühiskonnaelu ega ka seal tehtavaid otsuseid
staatusgrupp - erinevad lugupeetud ametid
digilõhe - olukord, kus osadel ühiskonnaliikmetel on teistest parem ligipääs internetile
sotsiaalne tõrjutus - nähtus, kus teatud ühiskonnagrupid ei saa osaleda ühiskonnaelus, jäetakse ilma normaalsetest ühiskondlikest hüvedest või neid tõrjutakse