Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sotsiaalkaitse õiguslike aluste eksam". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
toimetulek, pension, toimetulekupiir, vanaduspension, toimetulekutoetus, töötu, omavalitsus, taotlus, toetuste, sotsiaalkindlustus, hoolekanne, sotsiaaltöö, sotsiaalmaks, töövõime, sotsiaalkaitse, elukvaliteedi, sotsiaalabi, ravikindlustus, sotsiaalhoolekanne, sotsiaalteenus, kodifitseerimine, sotsiaaltoetused, sotsiaalprobleem, tagatisSotsiaalhooldussüsteem garanteerib toetused katmaks kulusid, mis on põhjustatud elus esinevate eriliste sündmuste poolt. Need on sellised sündmused, mille tõttu on suurenenud nõudmised sissetulekute osas lisaks normaalsetele sissetulekutele. Lisaks sellele kindlustab sotsiaalhooldus baasmiinimumi inimestele, kes ei ole kunagi olnud ja kunagi ei saagi võimeliseks kindlustama iseendid vajalike sissetulekutega. Sotsiaalhooldus tervikuna aitab kas sularahas või natuuras toetuste abil integreerida vähemuses olevat ebasoosikute gruppi ühiskonna normaalsesse ellu (nt puuetega inimesed, püsivalt töövõimetud isikud jne). Seega võiks sotsiaalhooldust nimetada oma olemuselt rikkuse ümberjaotamise vahendiks kogu elanikkonna hulgas. Sotsiaalhoolduse erinevate süsteemida eesmärki on kirjeldatud kui isikute kaitset teatud sotsiaalsete riskide vastu. St tavapärased riskid, mis on loetletud Rahvusvahelise
mittetulundusühing, sponsor või keegi teine. Sotsiaalse kaitse efektiivne toimimine on oluline. Sotsiaaltoetustega tagatakse inimestele täiendav sissetulek või võimaldatakse edaspidi sissetuleku saamine, et inimväärselt toime tulla. Vaatlen ja võrdlen sotsiaaltoetuste olemasolu ja kättesaadavus kolme valitsuse näitel. Sotsiaaltoetused Haapsalu linnas ( elanikke 10 236) 2 Riiklik toimetulekutoetus – toetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiir 2017. aastal üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele ning perekonna igale alaealisele liikmele on 130 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 104 eurot kuus.
vabatahtlik; Vanadus- ja töövõimetuskindlustus oli ainult riigi- ja omavalitsuse ametkonnale, samuti riigitöölistele ja õpetajatele üldise pensioniseaduse alusel. Lasteraha süsteemi sisseviimine; Tööturu reformimine eelkõige töövahendus (alternatiivi leidmine võõrtööjõule); Sakslastest maha jäänud maade ümberjagamine eelkõige lasterikastele peredele Sotsiaalpoliitika ENSVs Sotsiaalabi ja sotsiaalkindlustus Eesti NSV kodanikel on õigus ainelisele kindlustatusele vanaduses ja haiguse korral, töövõime täieliku või osalise kaotamise, samuti toitja kaotamise korral. Selle õiguse garanteerivad: tööliste, teenistujate ja kolhoosnikute sotsiaalkindlustus ning ajutise töövõimetuse toetused; riigi ja kolhooside arvel vanuse-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionide maksmine; osaliselt töövõime kaotanud kodanikele töö muretsemine;
seotud toimingute süsteem. (KOV, piisavad. 11. Millised on riik) Individuaalne, konkreetsele vajadusele suunatud abi üldistest · Abi osutamisel sotsiaaltoetuste liigid Eestis? rahalistest vahenditest lähtutakse inimese vajadustest ja Eesti sotsiaaltoetuste liigid on: seisundist toimetulekutoetus, matusetoetus, peretoetus, sotsiaaltoetused puuetele 2. Millised on · Koostöö tegemine inimestele, ohvriabi, riiklik hüvitis sotsiaalhol. liigid? inimesega, tema soovide kuriteo ohvritele, lepitusmenetlus,
Sotsiaaltoetused Koostajad: KaideLiis Suurväli Katrin Kõre 2010.a Sotsiaalhoolekanne Õigus sotsiaalabile on kõigil alalistel elanikel. Kohalik omavalitsus korraldab abi vajajatele sotsaalteenuste jm abi an Kuidas abi saada? Otsust abivajajatele abi anda või mitte anda tuleb põhjandada. Sotsiaalteenused Sotsiaalnõustamine Proteeside, ortopeediliste jm abivahendite andmine Koduteenused Eluasemeteenused Hooldamine perekonnas Hooldamine ja rehabilitatsioon hooldekandeasutuses. Sotsiaaltoetused puuetega inimestele: Kuidas taotleda? Sotsiaaltoetuse määr 400 krooni. Täiskasvanule Lapsele Hooldajale Puudega lapsevanemale
töötus ja laiaulatuslik vaesumine · Rahapuudus SP arendamisel - kogu "aur" suunatakse majandusse (ettevõtlusse) Eestis ettevõtluse vabastamine tulumaksust 1997 · Populistlik lähenemine SP-le poliitikute valimiseelsed lubadused Siirderiikide probleemid SP kujundamisel · Ettevõtted loobusid sotsiaalsetest kohustustest (sotsiaalsetest garantiidest) oma töötajate suhtes · Taasloodud KOV-le langes suur sotsiaalne koormus (sihtrühmade probleemide lahendamine, toetuste maksmise korraldamine jms.) · Välismaiste ekspertide nõuanded (ebapädevad), sest ei analüüsitud Eesti olukorda · Nüüdseks on Eesti ise SRÜ riikide nõuandja! SP kujundamise subjektid · Lapsed ja lastega pered · Eakad · Töötud · Puuetega inimesed · Vanglast vabanenud · Ohvriabi · Varjupaiga taotlejad Uued väljakutsed sotsiaalkaitses · Demograafilise olukorra muutumine tööga hõivatute ja ülalpeetavate suhtarvu järsk langus
TOETUSED EESTI JA SOOMES Mari Mets RIIKLIK PENSION Soome Eesti 2 pensioni süsteemi: Vanaduspension Tööpension Töövõimetuspension Rahvapension. Toitjakaotuspensjon Tööpension jaguneb veel: Rahvapension Vanaduspension Töövõimetuspension Tagatispension TÖÖPENSION Teenitakse välja oma palagatööga ja ettevõtlusega. Kui ollakse vähemalt töötanud 1 aasta. Maksimum 1300 EUR. RAHVAPENSION Kellel pole tööpensioni või Rahvapensioni määr on 134,10 selle määr jääb väikeseks. eurot Saamiseks peab elama vaid Määratakse: mõne aasta Soomes 63- aastasele isikule kellel Maksimum on saada kuni puudub nõutav pensionistaaz
riigieelarvega. Sotsiaaltoetuste uus määr ei või olla väiksem kehtivast määrast. Sotsiaaltoetuste määr on 25,27 eurot. Puuetega lastele võimalik lisaks saada toetust, nt: abivahendite soetamise osaliseks hüvitamiseks 128 eurot lapsehoiuteenus sh hoolekandeasutustes (2013. aastal on riigi rahastatava lapsehoiuteenuse piirmäär raske või sügava puudega lapse kohta 371 eurot kalendriaastas). hooldajatoetus ja sellega kaasnev sotsiaalkindlustus, koolitused lapsevanematele, lastele, üritused nt teatrite maksumuse osaliseks hüvitamiseks 32 eurot Muud täiendavad toetused ja hüvitised (nt kriisi-, ravi-, kütte-, kolimis-, remondi-, dokumendi-, aabitsa-, laste toimetuleku-, transpordi-, riide- ja toiduabi toetus) vastavalt kohalike omavalitsuste võimalustele. Puuetega inimestele, eakatele ja lastele, kes vajavad proteese, ortopeedilisi ja muid abivahendeid, kompenseerib riik 4090% abivahendi
Marginaalne sotsiaalpoliitika on suunatud peaksid olema toote olemusest ja ka hindadest määramise näitajaks. kehtestatud sotsiaalmaksust; puudust kannatavatele indiviidele, kulutused hästi informeeritud. See on usutav mõnede Gini koefitsient leitakse tulugruppide pensionikindlustuse finantseerimiseks kogutud sotsiaalsele kaitsele on väikesed ja toetuste kaupade puhul (nt toiduained ja rõivad), kumulatiivset osatähtsust kogutulus vahendeid kasutatakse kas solidaarsuse saajate ring on piiratud. vähem aga teiste puhul (nt tervishoid). Turud väljendava Lorenzi kõvera ja perfektselt (PAYG) või kogumiskindlustuse põhimõtetest
Materjal: Sotsiaalhooldusõiguse üldosa õpik Eestikeelsed konspektid Slaidid, skeemid Seminarid: Reaalsed õiguslikud probleemid, kohtukaasused Eksam: Kaasust ei tule, keegi ei hakka küsima toetuste suurust. Teooria küsimused: nt mis on põhimõisted, põhikontseptsioonid; kui inimene on haige mis toetusi ta võib saada; mis on presidendi pensioni saamise kriteeriumid. SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS Sotsiaalkindlustus - rahalised väljamaksed - teenused - kindlustusmaksed Isiku õigus vastavat toetust saada (materiaalsed eeldused, lisanõuded) Hübriidtoetused? Makstakse välja kindlustusfondidest ja kontrollime isiku varalist toetust, kas raha on praegu vaja või teeme hiljem väljamakset. Eestis ei ole. Sotsiaalkindlustuse tagamise võimalused: - riik pakub ja vastutab sotsiaalkaitse eest
kasutamiseks. 32)Võlanõustamisteenus- kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme. 35) Igapäevaelu toetamise teenus- eesmärk on isiku parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste kujundamise ning isiku lähedaste ja isikuga koos elavate isikute nõustamise kaudu. 42) Toetatud elamise teenus- isiku sotsiaalse toimetuleku ja integratsiooni toetamine koos juhendamisega majapidamise ja igapäevaelu korraldamises, et tagada isiku võimalikult iseseisev toimetulek iseseisvalt elades. 45) Kogukonnas elamise teenus- isiku põhivajaduste rahuldamiseks ja arenguks soodsa
(kohanemisraskustega inimesed, vangid kriminaalhooldusalused, vaimse tervise häiretega inimesed, pikaajalised töötud). 2. Sotsiaaltoetused: olemus- professionaalne lähenemine inimese elukeskkonna ja heaolu paremaks muutmiseks. Funktsioon- leevendada inimeste rahamuresid, toetada inimesi igal elu astmel, pakkudes just selleks õiget toetust just sel hetkel, kindla asja jaoks. liigid- toimetulekutoetus, lapsetoetus, eluasemetoetus, töötutoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, matusetoetus, transporditoetus puudega inimesele, koolitoetus, paljulapseliste perede toetus, elluastumistoetus, lapsendamistoetus. 3. Sotsiaaltöötaja pädevus ja oskused eetikakoodeksi ära tundmine ja kasutamine, eesti ühiskonna ja oma tööpiirkonna tundmine, kohalike ja rahvusvaheliste ressurside tundmine,
Lapse väärkohtlemine- Lapse väärkohtlemine on igasugune kahju tekitamine lapsele, mis ei ole juhuslik ning mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi. Väärkohtlemine võib olla nii füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline ja/või emotsionaalne. Väärkohtlemine on ka lapse hooletussejätmine. Absoluutne vaesus- inimese sissetulekud on alla teatud taset. Toimetulekutoetus- Toimetulekutoetus on üks sotsiaaltoetuse liike. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Subsidiaarsus- probleemidega tegelevad kõige lähemal asuvad instantsid.
· Keskne koht kliendi informeeritud valikul. · Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon on oma ülesande täitnud, kui inimene saab iseseisvalt hakkama igapäevaeluga (Kiik, 1999, 5) Psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni protsess: HINDAMINE: Vaatluse all klient kui tervik tema enda elukeskkonnas ja sotsiaalses kontekstis, eesmärgiga selgitada välja võimalused ja piirangud. Selleks: info kogumine, analüüsimine ja sünteesimine, et fikseerida kliendi probleemid (sh pere), toimetulek, motiveeritus, võimalused, keskkonnategurid seonduvalt probleemi või toimetulekuga, ressursid, riskid jm. Üldjuhul fikseeritakse hindamisel üldandmed, kliendi lähivõrgustik ja suhted, elukeskkond, kliendi ja pere sotsiaalmajanduslik toimetulek, probleemid, abivajadused, riskifaktorid, tervislik seisund jm. Info kogumisel võib tugineda intervjuu käigus saadule (vestlus kliendiga), kirjalikele allikatele (dokumendid juhtumiplaan, haiguslugu, varasemad hindamised),
idee. Ajaloo taust: Bismarcki programmi 4 elementi 1.Töö- ja tööõnnetuskindlustus 2.Tervisekindlustus 3.Töövõimetuspensionid 4.Vanaduspensionid Programm pani aluse Euroopa korporatiivsele (tööpõhisele) heaolumudelile. Saksamaa sai kaasaegse sotsiaalturvalisuse, homogeense rahva ja reformistliku töölisliikumise. Bismarcki sotsiaalkindlustusest kasvas välja üks sotsiaalpoliitika mudel: sotsiaalkindlustus toimib töötasult makstavate maksude kaudu. 4.Nimeta olulisemad inimõigusalased rahvusvahelised dokumendid Inimõigused on laiemad, tulenevad rahvusvahelistest õigustest ning neid tunnustatakse kogu maailmas. Inimõiguste kaitse maailmas on Euroopa Parlamendi absoluutne prioriteet. Olulisemad dokumendid inimõiguste alal: 1.Inimõiguste ülddeklaratsioon (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 10. detsembril 1948); 2
võimeid, oskusi ja teadmisi. 7. Lapse väärkohtlemine - Lapse väärkohtlemine on mis tahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi. Väärkohtlemine võib olla nii füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline kui emotsionaalne, aga ka lapse hooletusse või ravita jätmine 8. Absoluutne vaesus - ressursside puudumine mingi minimaalse vajaduste rahuldatuse tasandi suhtes. 9. Toimetulekutoetus - mõeldud minimaalse sissetuleku tagamiseks ja inimeste esmavajaduste rahuldamiseks vajalike minimaalsete tarbimiskulude katmiseks. Toimetulekutoetust makstakse allpool toimetulekupiiri elavatele, sealhulgas ka elukohata inimestele toidu, riietuse ja muude esmavajalike kaupade ja teenuste ostmiseks. 10. Subsidiaarsus - põhimõtet järgides on hoolekandeteenuste arendamine, korraldamine ning neile juurdepääsu tagamine kliendile kõige lähemal seisva võimuorgani ülesanne
....................................................................................30 2.Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs.....................................................................................31 3.Määruse mõju analüüs..................................................................................................34 2 SISSEJUHATUS Kohalik omavalitsus omab omaenda võimu ning kogukonnal on loomulik ja võõrandamatu õigus juhtida oma asju. Üheks asjade juhtimise võimaluseks on kohaliku võimu määrused , mis reguleerivad täpselt valla elu. Käesolev töös analüüsib autor esimeses pooles kohaliku omavalitsuse olemust ja õiguslikke aluseid. Vaatleb kohaliku omavalitsuse ( edaspidi KOV) ülesandeid s.h ka määruste eelnõude ettevalmistamist, menetlemist ja järelvalvet. Teine pool tööst käsitleb seadusandja poolt kehtestatuid
(www.pensionikeskus.ee) Inimene on oma pensionipõlve eest täielikult hoolt kandnud, kui lisaks esimesele sambale ehk riiklikule pensionile ja teisele sambale ehk kogumispensionile on liitunud ka täiendav kogumispension ehk kolmas sammas. 2 1. EESMÄRK JA VAJALIKKUS Pensionireformide peamine eesmärk oli kindlustada tulevastele pensionäridele sissetulek ka tulevikus. Selleks otsustati kasutada erasektori juhitavaid pensionifonde. Riiklik pension on solidaarsusphimttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövimetuse vi toitja kaotuse korral, mida makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest. Kogumispensionidel põhinev süsteem võimaldab rahvastiku struktuurist tulenevaid probleeme leevendada. Vale oleks väita, et sellest lõikavad kasu üksnes noored, sest
3. Töötu sotsiaalne kaitse 3.1 Üldalused Töötu sotsiaalset kaitset reguleeritakse mitme erineva õigusaktiga. Nendest olulisemad on tööturuteenuste ja toetuste seadus (RT I 2005, 54, 430... koos hilisemate muudatustega )(edaspidi TTTS) Lisaks sellele on ka olulised Vabariigi Valitsuse määrustega kehtestatud rakendusaktid, millega kehtestatakse töötutele erinevad toetuste ja abirahade määrad. Täiendavalt tuleb siin mainida töötuskindlustuse seadust (RT I 2001, 59, 359... koos hilisemate muudatustega), millega tagatakse peamiselt majanduslikult aktiivsetele isikutele täiendav kindlustuskaitse töötuks jäämise korral. Tööturuteenuste ja toetuste seadusega reguleeritakse töötuna arvelolekut ja riigi poolt tagatava töötutoetuse, erinevate toetuste ning õppestipendiumi maksmist Eesti Töötukassa (edaspidi
määratud pensioni lasta ümber arvestada, peab pensionisaaja esitama vastava taotluse Sotsiaalkindlustusametile. Pensioni ümberarvestamisel saab isik igal rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise korral pensioni arvestamise alusele juurde ühe protsendi. Pensioni ülemmäär on siiski 75 protsenti KVTS § 206 lõikes 2 sätestatust. Kuna Kaitseväe juhatajal ja Kaitseväe peastaabi ülemal on tegevteenistuspensioni erisus, st et nende pension ei sõltu staazist ega vanusest vaid üksnes nimetatud ametikohal teenimisest, neile on ette nähtud tegevteenistuspensioni suuruseks 75 protsenti nende ametikohalt vabastamisel kehtinud põhipalgast. Seega neile enam 75 protsendile ei lisandu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest teistele tegevväelastele ette nähtud lisa protsenti. Tegevteenistuspensioni taotlemisel väljastab Kaitsevägi vastavasisulise teatise, kus on
tarbimisvõimalusi, indiviidi terviseseisundi hinnangu ja ravikindlustuse olemasoluga seotud ressursse. Ühishüved Ühishüvedeks nimetatakse kaupu ja teenuseid, mida tarbitakse kollektiivselt ilma turu vahenduseta. Ühishüved erinevad kõigist teistest kaupadest, sest nad on ammendamatud ükski tarbija ei kasuta hüvet ära täielikult ega piira ka kellegi teise tarbimisvõimalusi (majakas merel, ühissõidukid, pargid jne). Sotsiaalne turvalisus sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi Sotsiaalkindlustuse ülesanne on tagada aineline toimetulek neile inimestele, kes vanaduse, tööõnnetuse, kutsehaiguse, invaliidsuse, emaduse, tööpuuduse vms tõttu on sissetulekud kaotanud. Sotsiaalkindlustus jaguneb järgmiselt: 1) riiklik pension (pensioni esimene sammas) solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral. Riiklikku pensioni makstakse riigieelarves riikliku
vaesemaile võimalusi toime tulla. Bismarcki programmi 4 elementi 1. Töö- ja tööõnnetuskindlustus 2. Tervisekindlustus 3. Töövõimetuspensionid 4. Vanaduspensionid Programm pani aluse Euroopa korporatiivsele (tööpõhisele) heaolumudelile. Saksamaa sai kaasaegse sotsiaalturvalisuse, homogeense rahva ja reformistliku töölisliikumise. Bismarcki sotsiaalkindlustusest kasvas välja üks sotsiaalpoliitika mudel: sotsiaalkindlustus toimib töötasult makstavate maksude kaudu. 4. Nimeta olulisemad inimõigusalased rahvusvahelised dokumendid Inimõigused on laiemad, tulenevad rahvusvahelistest õigustest ning neid tunnustatakse kogu maailmas Inimõiguste kaitse maailmas on Euroopa Parlamendi absoluutne prioriteet. Olulisemad dokumendid inimõiguste alal: 1. Inimõiguste ülddeklaratsioon (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 10. detsembril 1948); 2
arenevate võimete suhtes ning õigus säilitada oma identiteet. 14. Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded eakate õiguste tagamisel Luua võimalused eakate iseseisva toimetuleku toetamiseks ning tegusaks vananemiseks. Riik maksab pensioni, et toetada eakate toimetulekut. Samuti on riigi poolt pensionäridele erinevad soodustused näiteks trantspordi puhul, teatripiletid jne. Makstakse kinni ravimid. Kohalik omavalitsus peab pakkuma eakatele võimalusi ühiskonnaelust aktiivselt osa võtta, nt eakate päevakeskused, väärikate ülikool jne. 15. Riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused lastekaitse alase tegevuse korraldamisel Vabariigi Valitsuse ülesanne on lastekaitse alaste õigusaktide eelnõude ja riiklike strateegiate väljatöötamine ning eelarve planeerimine. Kohalik omavalitsus korraldab lastekaitset
kriisi oht. Teemasid millega ei tegeleta või tegeletakse vähe on mitmeid. Ülalpeetavaid palju. Alkohol ja teised meelemürgid – probleem tervise vaatepunktist. Vägivald ja kuritegevus Pereprobleemid Noored ja vanad Rassi- ja rahvusprobleemid Sooline ebavõrdsus Seksuaalne sättumus – probleemiks siis, kui tekitatakse konfliktisituatsioon. Majanduslik toimetulek Töö ja töötus Haridusprobleemid Linnastumise kriis Rahvastiku- ja keskkonnaprobleemid Teadus ja tehnoloogia Ülemaailmsed konfliktid Globaliseerumine, s.h. Globaalne majandus --- Sotsioloogi põhiparadigmad: Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism) – ühiskond kui teatud institutisoonide pinnal toimiv süsteem. Ühiskonda käsitleti süsteemina, milles kõik tema osad toimivad üheskoos, kuigi igaühel neil on oma roll.
Selline lähtekoht sunnib korrigeerima nii sotsiaalsete probleemide uurimisele suunatud teooriaid kui ka uurimismeetodeid. (Loengumaterjalid) Puudega laps kas ühiskonna liige või sotsiaalne probleem? Puuet saab defineerida mitmeti. Puude meditsiiniline käsitlus lähtub eelkõige indiviidist ning vaatab puuet kui personaalset probleemi, mille on põhjustanud haigus, trauma või tervisehäire ning mille puhul sekkumise vormiks on individuaalne ravi. Puudega toimetulek selles kontekstis tähendab inimese kohanemist puudega ning käitumise muutumist. Sotsiaalselt käsitletakse puude mõistet laiemalt. Puude sotsiaalne käsitlus hõlmab puude defineerimisel ka keskkonna mõiste ning puuet vaadeldakse eelkõige kui sotsiaalset probleemi puudeisiku ühiskonda integreerimisel, puue ei ole siinkohal niivõrd inimese omadus, kui kompleksne tingimuste kogum, mis suures osas on mõjutatud sotsiaalsest keskkonnast
Sotsiaalse tõhususe aspekti vaadeldakse kahe subsiidiumieristuse alusel: nõudlust toetav (eluasemetoetused) ja pakkumist toetav (subsideeritud eluase). 11. Nõudlust ja pakkumist toetavad subsiidiumid 1. Nõudlust toetavad toetused. KIE riikidest kasutatakse nõudlust toetavaid subsiidiumeid 1990-ndatel Poolas, Tsehhis, Slovakkias ja Eestis. Toetusel on hoolekandeline iseloom so puudustkannatavate leibkondade minimaalse eluasemestandardi kindlustamine. Toetuste maksmisel arvestatakse enamasti sissetulekute tasemeid; kaudsed tasemed tulevad eluasemetoetuse suuruse määramiseks kasutatavast metoodikast; otsesed on sätestatud seadusega. Jäigalt sätestatud sissetulekute tase mõjutab negatiivselt leibkonnaliikmete töötahet, viies toetuse saaja nn ,,vaesuselõksu". Eluasemekulutuste normatiive kasutatakse EL riikides harva; ent eluaseme piirtaseme tariifid määravad, et kõik piirtasemest kõrgemad eluasemekulud
24. Mis on passiivne tööhõivepoliitika, mille poolest erineb see aktiivsest tööhõivepoliitikast? PASSIIVNE TÖÖHÕIVEPOLIITIKA- riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega. AKTIIVNE TÖÖHÕIVEPOLIITIKA- riik tegeleb tööpuuduste põhjustega. 25. Kuidas toimib töötuskindlustussüsteem? Kellel on õigus saada töötuskindlustust? Töötuskindlustuse ülesanne on kindlustada inimesele töötuse ajal majanduslikuks toimetulekuks piisav sissetulek, ent samal ajal peab see toetama ka töötu võimalikult kiiret tööellu naasmist. Õgus toetust saada on töödotsival töötul. 26. Tööaja fikseerimine töölepinguseaduses. Eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). 27. Kuidas reguleeritakse tööealise elanikkonna õiguseid ja kohustusi? 28. Mis on ametiühing? Ametiühing on organisatsioon, mis tekib ainult
· Bessant et al (2003) · RISK I Beck (1992) · riskiühiskond: moderniseerimise kõrvalmõjud Giddens (1999) · riskiühiskond: leevendada riske · RISK II riske on võimalik reguleerida nt heaoluriigiga Riski kindlaks määramise teholoogia(d) - vähendada ebakindlust Kes? · looduslikud + sotsiaalsed riskid · töötus, haigus, puue, vanadus... · toimetulek ja sissetulek (toimetulek: võime ennast elatada; sotsiaalne risk on seotud sissetulekuga: nt üksikema sõltub kellestki teisest) Sotsiaalne risk: inimene ei julge midagi teha. Riskiühiskond: tekkinud hiljuti ühiskonna pideva muutumise ja moderniseerumise tagajärjel; raske on aru saada, kes on süüdi, et meil on nii palju riske; kes on süüdi et inimesel on raske elada. 1 4
eakate subjektiivne elukvaliteet sõltub suurel määral psühholoogilistest reservidest nende kaotustega toime tulemisel. Nii on üheks eduka vananemise võtmeks oskus rakendada valikulisust, optimeerimist ja asendamist vananemisega kaasnevate väljakutsetega toimetulemisel (Baltes ja Baltes 1990). Materiaalse heaolu poolest on eakad suuresti sõltuvad solidaarsusel põhinevast ühiskonnapoolsest toest, teenuste ja toetuste kättesaadavusest, sest praegustel pensionäridel on olnud vähe võimalusi enesele materiaalsete ressursside kogumiseks. 4 Andmed ja tulemused Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses Euroopas, 2009 aastal, olid oma eluga kõige enam rahul põhjapoolsemate riikide elanikud: Taani (98%), Soome (96%), Rootsi (96%) ja Norra elanikud (97%). Kõige vähem olid enda eluga rahul bulgaarlased (40%), ungarlased (44%) ja lätlased
Kõrgemal ehk need ,kes hetkel valitsuses. Opositsioon. Opositsioon-vastasrind,vastuseijad ; poliitikas nim. Parteid või parteide ühendust,mis ei kuulu valitsusse.Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid.Allpool ,need kes valitsusse ei saanud. Fraktsioon-Kõigi erakondade saadikud moodustavad selle. Komisjonid tegelevad asjade menetlemisega,kahte sorti : ajutised(probleem tekib vaja lahendada) ja alalised(Euroopa Liidu,kultuuri-jäävad asjad ). Kohalik omavalitsus. Valla /linnavolikogu valib ja kinnitab valla/linna valitsuse ,volikogu esimees Tartus on O.Raju .Valitsuse moodustab vallavanem ja linnapea.On ka abilinnapead.Haridus-ja kultuuri abilinnapea on Jüri Säsi. Valitakse iga 4.aasta järel,volikogud lahendavad kohaliku elu küsimusi. Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus. Eli juhivad liikmesriikide esindajatest loodud asutused,mis asuvad Brüsselis,Luxemburgis ja Strasbourgis
Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Rahvastiku jaotamine 1.) kaasasündinud ehk bioloogilised erinevused nt: rass, sugu, seksuaalsed orientatsioonid, vanus 2.) elu jooksul õpitud ehk sotsiaalsed erinevused nt: jõukus, perekondlik staatus, haridus, väärtushinnangud Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400). Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13) 1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit Akadeemiline eliit Ametnike eliit Loomeeliit 3.)kõrg-, kesk-, alamklass Rahvusvähemused Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus- rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest. (Eesti top3 Vene, Ukraina, Valgevene)
täitmise eest vastutab enamasti lapsevanem. Eesti Vabariigi põhiseadus ja haridusseadused on kehtestanud kõikidele lastele võrdse õiguse saada võimetele vastavat haridust. Arvestust piirkonnas elavate erivajadustega inimeste, sh laste üle peab kohaliku omavalitsuse esindaja, kes on eestvedajaks ka võrdsete võimaluste loomisel toetuse ja hariduse saamisel. Informatsiooni, milliseid rühmi on vaja piirkonna lastele luua ja spetsialiste palgata, saab kohalik omavalitsus maakonna või linna nõustamiskomisjonilt. Igas nõustamis komisjonis on viis liiget: eripedagoog, logopeed, psühholoog, sotsiaaltöötaja, linna- või maavalitsuse esindaja. Nõustamiskomisjonide pädevusse kuulub ka koolikohustuse edasilükkamine, koolitüübi (õppekava) ja rühmatüübi soovitamine. Nõustamiskomisjon teeb otsuseid meditsiiniliste, psühholoogiliste ja pedagoogiliste uuringute põhjal. Nõustamiskomisjoni poole pöördub lapsevanem.
"blocked opportunities" teooria vaesuse põhjused on nii individuaalsed kui ka struktuursed (ühiskondlikud) SOCIOLOGY 1020 - SOCIAL PROBLEMS AND SOCIAL CHANGE Haigused ja kriis tervishoiusüsteemis Alkohol ja teised meelemürgid Vägivald ja kuritegevus Pereprobleemid Noored ja vanad Rassi- ja rahvusprobleemid Sooline ebavõrdsus Seksuaalne sättumus Majanduslik toimetulek Töö ja töötus Haridusprobleemid Linnastumise kriis Rahvastiku- ja keskkonnaprobleemid Teadus ja tehnoloogia Ülemaailmsed konfliktid Globaliseerumine, s.h. globaalne majandus Sotsioloogia põhiparadigmad Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism); Konfliktiteooria (marksism, neomarksism, radikaalne sotsioloogia); Interaktsionism (sotsiaalne tegevus, fenomenoloogia, sotsiaalne vahetus, interpretivism)
annaabi.ee 
