EESTI SOTSIAALHOOLEKANDE JA SOTSIAALPOLIITIKA KUJUNEMINE Hoolekande algus Süsteemsel hoolekanne Eesti territooriumil saabus koos Saksa ordu ja ristiusuga 13. sajandil; Eesti- ja Liivimaa kloostrite varjupaigad; Seek ehk põdurate maja; Hospitaalid pidalitõbistele, süüfilisuse haigetele, vigastele; Seek Tallinna Püha Johannese leprosoorium ehk rahvapäraselt Jaani seek Eestimaa esimene hoolekandeasutus, mille kohta on kirjalikud andmed aastast 1237; Vaesed eestlased; Maaomanik ja laenuandja; Seek (Terve nädala söök) 1639
soodustamine. sissetulekute jätkumine vähemalt toetamise võimaluste · Abi osutamine isikule või eelistamine tasemel, mis võimaldab inimväärset perekonnale toimetulekuraskuste äraelamist. ennetamiseks, Hoolekanne on toimingute süsteem, kõrvaldamiseks ja kergendamiseks. 7. Kes ja millal määral mille eesmärgiks on inimestele · Sotsiaalsete erivajadustega isiku vastutavad üksikisiku erinevate vabaduste kindlustamine turvalisusele, arengule ja toimetuleku eest? ning inimressursi arendamise kaudu ühiskonnas kohanemisele Heaoluühiskonnas, seega ka majanduse arendamiseks paremate
· Indiviidi ja perekonna toimetuleku soodustamine Põhilised sotsiaalteenustest · sotsiaalnõustamine; · rehabilitatsiooniteenus; · proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmine; · koduteenused; · eluasemeteenused; · hooldamine perekonnas; · hooldamine hoolekandeasutuses; · toimetulekuks vajalikud muud sotsiaalteenused, mida osutab lisaks KOV Hoolekandeasutused 1) päevakeskus 2) tugikodu, turvakodu 3) varjupaik, kodutute öömaja 4) lastekodu 5) noortekodu 6) üldhooldekodu 7) koolkodu 8) sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus 9) erihooldekodu Hoolekandesüsteemi kliendiuuring Uuringutulemused: - Pikaajaline töötus maaelanike seas - Kuriteo ohvrid tallinlaste ja ida-virulaste seas - Üksindus, suhtlemisvaegus, alkoholism - külaelanike seas - Kriitiline piir 1500 krooni 1 leibkonnaliikme kohta Raskemini tulevad toime leibkonnad, kus leibkonnaliikmel..: - on vaimne puue või terviseprobleem (24 tundi ööpäevas);
Tartu Ülikooli Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Silja Luht AÜEP1 Laste hoolekanne Eestis Juhendaja: Sulev Alajõe Pärnu 2009 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Riiklikud sotsiaaltoetused ja teenused.................................................................................... 4 1.1. Peretoetused.....................................................................................
· Mungad tegelesid abivajajatega · Nii haiged kui ka abivajavad eakad pandi kõik kokku ühte ruumi 5. Millal ja mis sündmus maailmas pani aluse esimesele sotsiaaltöö liikumisele "Sõbralike külastajate liikumine"? · Aluse pani tööstusrevolutsioon. 1750- 1850.a. 6. Kuidas abistati 19. saj. Alguses vallavaeseid? · Vallavaesed olid valdade enda toita · Käidi külakorda · Perekondadesse hoolekande paigutamine 7. Hoolekanne EW ajal? · Võeti vastu hoolekande seadus · Kaotati pärisorjus · Perekonna nimede saamine 8. Kirjelda Hoolekande tööd Eesti NSV-s ? · Hoolekande sihtgrupiks olid Sõjaveteranid, nende elu parandamine, soodustuste andmine · Hoolekannet kontrollis riik · Liikumis ja vaimupuudega inimesed saadeti " silme alt ära" Lapseiga 1. Millisele rahvusvahelisele dokumendile tuginedes on koostatud Eesti Vabariigi Lastekaitseseadus?
eesmärgina sisaldus 1920., 1933. ja 1938. aasta põhiseaduse preambulas. Riiklikud eesmärgid ja ülesanded ei sisaldu ainult preambulas, vaid on sätestatud ka väljaspool preambulat. Näiteks sisaldab Eesti Vabariigi põhiseadus väljaspool preambulat järgmisi eesmärke ja ülesandeid: loodusvarade ja loodusressursside säästlik kasutamine (§ 5), vanemate ja laste kaitse (§ 27 lg 4), erilise hoole lasterikaste perede ja puuetega inimeste eest (§ 28 lg 3), kutseõppe korraldamise ja tööotsijate abistamise töö leidmisel (§ 29 lg 3), ülesande pidada ülal vajalikul arvul õppeasutusi (§ 37 lg 2), ülesande luua esindus, kaitse, riiklik süüdistus ja seaduslikkuse järelvalve kohtumenetluses (§ 151). Preambulas sätestab riikliku eesmärgina kõigepealt sisemise ja välise rahu kaitse. Lähtuvalt
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Põhikooli mitme aine õpetaja õppekava Kristi Pikk Sotsiaalpedagoogika vajalikkuse kujunemine ühiskonnas/kogukonnas/koolis. essee Juhendaja: Helen Toming Tartu 2017 Suured ühiskondlikud muutused, suutmatus ennast väljendada ühiskonnale sobivate normide kohaselt ning näha oma tegude tagajärgi süvendavad sotsiaalprobleeme – nii normatiivsuse tasandil kui materiaalseltki ning meie tänapäevases kiirelt arenevas ühiskonnas mängivad aina enam rolli inimeste sotsiaalsed oskused. Sotsiaalsete oskuste õpetamine saab alguse juba väga varakult kodus ning jätkub väga pikka aega veel koolis. Nii nagu koduski, et lapse areng oleks stabiilne, tuleb tema ümber lu
soovinud kirikuõpetajateks õppida. Arveraamatu sissekanded lõppevad 1603. aasta aprillis. Alates 1582. aastast ei kasutatud vaeste koolipoiste rahalisi vahendeid Oleviste kihelkonnas enam ainult õpilaste hooldamiseks, vaid peamiselt kiriku- ja koolihoonete remondiks. Järelikult olid kooli- ja kirikumajad nii räsitud, et nende korrashoiuks oldi sunnitud otsima uusi vahendeid ning neid leiti vaeste õpilaste heaks laekunud summadest. Vaeste õpilaste hoolekanne fikseeriti ühislaeka ülesandeks. Vaeste koolipoiste institutsioon lakkas eksisteerimast kui iseseisev hoolekandevorm. Vaeste eestlastest koolipoiste hooldamine oli vähenenud ning poiste finantseerimine linna huviorbiidist väljas- luterlus oli täielikult võitnud. 1621. aastaks oli vaeste koolipoiste institutsioon Oleviste ja Niguliste kihelkonna juures likvideeritud ning tema ülesanded pandud jumalalaeka peale.
Eakate subjektiivne heaolu sõltub suurel määral tervisest ja toimetulekust ning tervishoiu- ja hoolekandeteenuste kättesaadavusest. Eestis ületab halva tervisega inimeste arv hea tervisega inimeste arvu juba enne 65. eluaastat, samas kui EL-s ilmneb selline muutus alles pärast 75. eluaastat. Kokkuvõttes, Eestis halveneb eakate tervis tunduvalt kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt, seega terviseseisund on oluliseks eakate elukvaliteeti alandavaks teguriks. Hooldusvajadusega eakad. Hooldus peab pakkuma abi igapäevastes elamistoimingutes, toetama abist sõltuva inimese iseseisvat toimetulekut ja sotsiaalseid suhteid ning pakkuma emotsionaalset tuge. Koduhooldusel olevate inimeste elukvaliteet on parem nendel, kelle suhtumus iseenese vananemise suhtes on positiivsem ning kes on rahul teenustega, mida neile pakutakse. Oluline on turvalisuse tunne ja kontrolli hoidmine oma olukorra ja teenuste üle. Hooldusasutuses
(Einasto 1999: 478). Nad on enamasti põhjustatud sideme katkemisest tööga. Töö on sotsiaalkindlustuses üks võtmemõisteid. Siinkohal pole vajadust põhjalikumalt selgitada. mis on töö ja kuidas on töö olemus praegusel ajal muutumas nii meil kui mujal maailmas ning mis probleem sellest tulenevad sotsiaalkindlustusse. Näiteks üha rohkem räägitakse ka muudest inimeste turvalisuse tagamise instrumentidest, nagu erakindlustus ja ka hoolekanne (Einasto 1999: 478). Sotsiaalkindlustuse viimane tunnus, mida võiks esile tuua seisneb selles, et abi osutatakse tunnuse ilmnemisel, ei vaadelda seda, kas inimene vajab abi või mitte. Pensioni hakkab inimene saama siis, kui ta jõuab pensioniikka, ravi saab ta siis, kui ilmneb haigus jne. Kui ilmneb tunnus, saab inimene ka saab (Einasto 1999: 478). Sotsiaalhoolekanne on oma olemuselt teistsuguse suunitlusega. Ta on abi toime- tulematuse ilmnemisel
alkoholism ja narkomaania, kuritegevus. Sotisaalsete probleemide tekete põhjused on vaesus, abitus, hälbivus. 2. Sotsiaalpoliitika põhimõtted EW perioodil Pärast sõja lõppu keskendus riik hoolekande valdkonnas Vabadussõjast osavõtnute probleemide lahendamisele (invaliidistunud isikute ja langenute perekondade eest hoolitsemisele). Tsiviilisikute abistamine jäi varasemast enam ühiskonna madalama tasandi (kogukonna) ülesandeks. O Eesti hoolekanne tugines 1920ndate alguses suures osas välisabile. O 1922. a asutas Ameerika Punane Rist Tallinnas, Tartus ja Narvas arstlikke nõuandlaid ja ambulatooriume. Kõik need asutused anti hiljem üle kohalikele omavalitsustele. EW perioodil oli sotisaalpoliitika üsna sarnane kaasaja poliitikaga. SARNANE: Esmast hoolekande kohustust kandsid ja jäid kandma perekonnaliikmed. ERINEV: töövõimelisele isikule abi andmine laenuna, mitte toetusena. Kõigil abisaajatel oli töötamiskohustus
SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND ORBUDE JA VANEMLIKU HOOLITSUSETA LAPSED OLUKORD EESTIS Referaat Tartu 2011 Sissejuhatus Valisin selle teema selle pärast, et olen päris tihedalt seotud Käopesa väikelastekoduga ja sealne elu-olu on hästi teada. Asenduskodus võivad olla küll kõik võimalused laste heaoluks- soe toit, puhtad riided, võimalused huvitegevuseks, aga ikkagi ei suuda lastekodu pakkuda parimat kasvukeskkonda pere. Asenduskodus on laste eest hoolitsevate täiskasvanute ring liiga suur ning tegu on ikkagi töötajatega, kes võivad asutuses vahetuda. Kui laps on kellessegi kiindunud ja see inimene mingil põhjusel töölt lahkub, siis see suhe katkeb ja lapsele on see väga valus, Uuesti kellessegi kiinduda on veelgi raskem. Samuti võib olla probleemiks see, et lastekodus töötavad enamasti naised, seega laste kokkupuude meesterahvastega on liiga väike.
aasta põhiseaduse preambulas. Riiklikud eesmärgid ja ülesanded ei sisaldu ainult preambulas, vaid on sätestatud ka väljaspool preambulat. Näiteks sisaldab Eesti Vabariigi põhiseadus väljaspool preambulat järgmisi eesmärke ja ülesandeid: 2 1. loodusvarade ja loodusressursside säästlik kasutamine (§ 5), 2. vanemate ja laste kaitse (§ 27 lg 4), 3. erilise hoole lasterikaste perede ja puuetega inimeste eest (§ 28 lg 3), 4. kutseõppe korraldamise ja tööotsijate abistamise töö leidmisel (§ 29 lg 3), 5. ülesande pidada ülal vajalikul arvul õppeasutusi (§ 37 lg 2), 6. ülesande luua esindus, kaitse, riiklik süüdistus ja seaduslikkuse järelvalve kohtumenetluses (§151). 7. Preambulas sätestab riikliku eesmärgina kõigepealt sisemise ja välise rahu kaitse. Kui mitte
aastal. Alles Eesti Vabariigi taastamisega 1991 võis sotsiaaltöö Eestis uuesti vabalt oma esimesi samme astuma hakata. (R. Kreem, Tartu 1995, lk.19) Raamatus on lahti seletatud sotsiaaltöö rahvusvaheline areng ja Eesti hoolekande ajaloolisi arengujooni, on välja toodud, et inimeste üksteise aitamine on sama vana kui inimkond (R. Kreem, Tartu 1995, lk.31) Esimene oluline riiklik akt sotsiaalpoliitikas oli Elisabeth I vastu võetud Vaeste seadus, ehk Poor Law. Järgmine seadus, millel oli kaugeleulatuv mõju, oli Saksa kantsleri Otto von Bismarki poolt vastu võetud Sotsiaalkindlustuse seadus aastal 1884. Fundamentaalse tähendusega sotsiaaltöö arengule oli Universaalne Inimõiguste Deklaratsioon, mis oli vastu võetud 1948 aastal Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni poolt. Eestis 1991 aastal taastati sotsiaaltöö kõrgharidus, see oli uus algus sotsiaaltöö valdkonnas taastatud Eesti Vabariigis.
kutsetöö; kitsamas tähenduses töö, mida teeb sotsiaaltöötaja kliendi toimetuleku tagamiseks ja seeläbi tema elukvaliteedi parandamiseks klienditöö kliendi toimetuleku toetamiseks temaga vahetult suheldes tehtav sotsiaaltöö preventiivne sotsiaaltöö sotsiaaltöö, millega püütakse ennetada sotsiaalseid probleeme ja edendada ühiskonna heaolu diakooniatöö kogudus(e)hoolekanne hooldus abivajaja toimetuleku toetamine teenuste kaudu vältimatu sotsiaalabi esktreemsesse olukorda sattunud isikule hädavajalike hoolekandeteenuste osutamine (vähemalt toit, riietus, ajutine peavari). (Ekstreemse olukorra asemel võib öelda ka äärmuslik olukord Sotsiaalmaks- pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele sotsiaalmaksu seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel
...............................15 9. EESTI PUNANE RIST TÄNAPÄEAL................................................................................17 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................18 2 1. AJALUGU Punase Risti idee sünd: 1959. a. Punane Rist on maailma suurim vabatahtlik organisatsioon, millel on esindus peaaegu igas riigis üle maailma. Punase Risti idee sündis 1859. aastal, mil noor shveitsi ärimees Jean Henri Dunant sattus juhuslikult Solferino sõjatandrile Põhja- Itaalias ja hakkas seal korraldama vabatahtlikku abi tuhandetele verises lahingus haavata saanutele. Prantsusmaa ja Austria vahel toimunud lahingus osales üle 300 000 mehe, kellest 40 000 sai viisteist tundi kestnud lahingus kas surma või haavata. Vähesed meditsiinijõud ei tulnud aga oma ülesandega toime
elanike arvust seega vähem kui 60 tuhat). 2012.a. oli 14,5% ameerika leibkondade toidubilanss ebakindel (food insecure) ja 5,7%-l (7 miljonit leibkonda) väga ebakindel (very low food security) 2012 kasutas toidupanka või supikööki 5,1% leibkondadest (6,2 miljonit) Võitlus näljaga: USA’s 3 föderaalprobrammi selle jaoks: 1) Supplemental Nutrition Assistance Program (formerly Food Stamp Program) – üks vanimaid ja suurimaid sotsiaalabi andmise organisatsioon USA-s. Antakse krediitkaart, kuhu sotsiaalhoolekanne raha kannab toidu jaoks. Hästi paindlik. 2) The National School Lunch Program – mitte nagu Eestis, antakse tasuta enamasti ainult piima ja mahla. 3) The Special Supplemental Nutrition Program for Women, Infants, and Children. --- Toiduturvalisuse komponendid (FAO kohaselt): Vaesus kui individuaalne mure: Vaesuse geneetiline seletus:
Põhjala heaoluriik kas saavutamatu ideaal Eestile? Essee Kuskile kuulumine on iga inimese jaoks oluline, sama saab öelda ka riikide kohta. Kuuluvustunne on tähtis riigi ja inimese identiteedi kohaselt. Mõte sellest, et ka Eesti võiks olla Põhjamaa ja eestlased põhjamaalased, on rahvuslikult meelestatud eestlaste meeli köitnud juba vähemalt viimased sadakond aastat (Tuglas-seura). Käsitledes essees erinevaid valupunkte, saab Eesti staatusest Põhjala heaoluriigina täpsemalt aimu. Heaoluriik on mitmetasandiline mõiste. Heaoluriik on mõiste, mis tähistab sellist ühiskonda või ühiskonna arenguetappi, millele on omane solidaarsus ligimesega ning millel on süsteemsed, avaliku ühiskonna tagatud vormid (Redlich, 2000). Euroopas kätkes heaoluriigi mõiste järgmisi põhimõtteid: tööd peaks olema piisavalt kõigile, kes seda vajavad, haridus kättesaadav kogu rahvale; tervishoiuteenuseid peaksid saama kõik
1 EKSAMIKONSPEKT: INGLISMAA AJALUGU I Sissejuhatus Suurbritannia ajalukku Inglismaa ajaloo periodiseerimine. Eelajalooline Britannia ( - 43 pkr). Rooma Britannia (50 eKr-450 pKr). Anglosaksi Inglismaa (450 pKr – 1066 pKr) Normanni Inglismaa (1066-1290): Anjou dünastia. Hiliskeskaeg (1290-1450). Varauusaeg (1450-1750): Tudorid, Stuartid. Uusaeg (1750-20.sajand). Viktoriaanlik sajand (1837-1901). Rooma Britannia: Julius Caesari ekspeditsioonid 55-54 e.Kr; Esimesed katsed vallutada tegi juba Julius Caesar. Kaks katset aastatel 55 – 54 eKr, millega jäädavalt püsima Inglismaale ei jäädud. Invasioon algusega 43 p.Kr. ja selle raskused; Keiser Claudiuse ajal üritati uuesti vallutada. Rooma oli ülekaalus, aga tegemist oli paljude hõimudega, kellega tuli pidevalt võidelda, mistõttu pidev väga suur sõja
Sotsiaalse probleemi defineerimine Mis on sotsiaalne probleem? Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. struktuurne aspekt. Definitsioon: sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna sotsiaalpoliitika avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, inimarengu eden
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3. Erivajadusega
lisandub maanõuniku vaheaegadel pärast seda linnanõukogu vallavalitsus ja linnavalitsus kohaliku elu korraldamine, linnakaubandus ja käsitöö vaeste vallaliikmete määrasid makse, korraldamine, kooli-kiriku hoolitsemine, tülide kontrollisid luteri kirikut, asjad, hoolekanne, lahendamine, kooliharidus koolielu, maapiirkondades linnaelanike probleemid kohtunikud alamad aadlikud, eramõisate linnaelanikud talurahvas talupojad Balti erikord Paul I võttis vastu asehalduskorra tühistamise ning taastas uuesti Balti aadli eesõigused. Tegevust alustasid endised kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatrikleid, maanõunike
Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas Mõiste ,,eluasemestrateegia" on erinevates keeltes erineva tähendusega ning mõiste sisu peegeldab erinevate riikide tegevuse ulatust, detailsuse määrangut ja poliitilist mõju eluasemepoliitika kontekstis. Antud töös Eesti sisulise eluasemepoliitika määratlemises juhindutakse asjaolust, et Eesti kuulub eluasemepoliitika rakendamises Kesk- ja Ida- Euroopa (edaspidi: KIE) blokki järgmiste näitajate poolest: kvaliteedilt jääb Eesti eluasemefond tuntavalt maha arenenud ja vanade Euroopa Liidu (edaspidi: EL) riikide tasemest, erastamisreformist on möödunud ainult 20 aastat; eluasemeturg on valdavalt monotsentristlik ehk eelkõige omanukuasustusel baseeruv süsteem. Uuringutest selgub, et Eesti riiki on viimastel kümnenditel mõjutanud kiire siirdeperiood kommunistlikust ühiskonnakorraldusest turumajandusele ja iseseisvunud vabariigist Euroopa Liiduga (EL) kohandunud riigini. Kuigi linnapildid annavad suhteliselt hea ülevaate linn
KORDAMISKÜSIMUSED 9. KL. KONTROLLTÖÖKS Demokraatia, diktatuur, fasism, natsism 1. Demokraatia: · demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (õp. lk 30), 1. Demokraatia on rahvavõim. Seda iseloomustavad : Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu · nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. lk 30), Suurbritannia, USA, Prantsusmaa, Uus-Meremaa · peamised demokraatlikud liikumised Euroopas 1920-30ndail nimetus, selgitus (lk 31), Liberalism uuendustele vastuvõtlikum, kaitsesid isiksuse vabadust ja vabaturumajandust Konservatism Nende arvates oli hea ajaloos läbi proovitu, seepärast ei tormanud kõike muutma. Kaitsesid vaba turgu ja pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistid ning Sotsiaaldemokraadid -kaitsesid tööliskonna huve, riigi kohus oli toetada abivajajaid, rikastele pidi kehtestama suuremad m
Essee Eestlaste tee muinasusundist luterlikuks rahvaks. 10 000 aastat tagasi ei teadnud keegi, et see maa, mille piirjooned vee taganemise järel juba tänaseid meenutama hakkasid, on Eesti. Sest ükski maa ei ole eesti või Läti või Ungari lihtsalt iseenesest. Selleks on vaja inimesi, kas ise kohapeal elades või teda eemalt vaadates. Eesti pidi alles tekkima vaimses mõtte, inimeste arusaamades ja teadmistes. Selles tähenduses ei sündinud Eest mitte sedamööda, kuidas jää ja vesi ära läksid, vaid sedamööda , kuidas vabanenud maale asusid inimesed. Me võime fantaseerid, et esialgu nad pelgasid sinna, kust meri nii nõiduslikul kombel lahkunud oli, võis ta ju ootamatult sama nõiduslikult tagasi pöörduda - , aga ükskord nad siiski tulid ja jäid. Ja sellega algas Eesti tekkimise lugu. (L. Vahtre, 2004, lk 7) Soovist ise Eestist ja eestlaste elust ning tegemistest rohkem teada saada oli põhjuseks, miks valisin oma e
Autor: Matrikkel nr. Jüri Kõre,Riina Kiik,Eva Kõiv KODUTUD EESTIS-KAS INDIVIIDI VÕI ÜHISKONNA PROBLEEM? Akadeemia 2005,nr.4 lk.715-734 Jaanuar 2006 SISSEJUHATUS Me kõik teame,mida tähendab kodu.Kodu on kui kindlus-sealt leiame kaitset ,turvatunnet, lähedaste armastust,mõistmist,hoolimist.Paraku on koduta inimeste hulk alates 1980.aastatest kasvanud.See pole ainult vaeste rahvaste probleem.Ka maailma rikkamates riikides on inimesi,kes on jäänud pikemaks või lühemaks perioodiks alalise koduta(Casavant 1999).Eestis sai kodutus märgatavaks 1990.a.keskel(Kõre 2003).Peavarjuta inimeste üle pole kahjuks võimalik täpset arvestust pidada.Nii ka Eestis.Arvatakse,et Euroopas on kolmandiku võrra suurenenud kodutute arv viimasel kümnendil.Ka Eestis kasvab kodutute arv ja seda peaks käsitlema sotsiaalse probleemina(Kährik,Kõre,Hendrikson 2002). KODUTUD TARTU LINNAS-UURIMUSE METOODIKA Eestis on kodutuse uurimise ajalugu alles noor(Ko
SOTISAALPEDAGOOGIKA I osa 2.09 loeng Sissejuhatus ainesse sotsiaalpedagoogika: mis on sotsiaalpedagoogika. Pedagoogika ja kasvatuse ajaloofilosoofiline käsitlus. Mis on sotsiaalpedagoogika? Sotsiaalpedagoogika erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese- ja ühiskonnakäsitlustega, moraaliteooriatega, teaduslike suundumuste ja mõttevooludega. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlust on mõjutanud paljud ideed ja ühiskondlikud liikumised. Diskussioon sotsiaalpedagoogika üle omab ühiskonnakriitilist iseloomu tähtis, et arutlus sotsiaalpedagoogika ülesannetest oleks seotud vastava ajajärgu ühiskondlike oludega, ühiskonnaanalüüsiga ja arusaamisega, millises ajas tegevus toimub. Teoreetilisel enesemääratlusel on praktilise sotsiaalpedagoogika töö seisukohast põhimõtteline tähtsus sellest sõltub, milliseks sotsiaa
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Majandusteaduse osakond Helen Prants ja Märt Laur MD 1 HÜPERINFLATSIOON Uurimustöö Juhendaja: Lauri Punga Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Aines sissejuhatus majandusteoorias sai valitud teemaks ,,Hüperinflatsioon", kuna inflatsioon on meie ümber olemas ja see on ka vajalik, seetõttu oli huvi uurida ka hüperinflatsiooni kohta. See referaat seletab lahti, mis on hüperinflatsioon, kuidas see tekib ja kuidas hüperinflatsiooni leevendada. Uurisime põhjalikumalt hüperinflatsiooni Eestis, kui koguni kahel korral, 1940. ja 1991. aastal, läks Eesti ühiskond üle ühest süsteemist teise. Uurisime raskemaid aegu Ameerika Ühendriikides ning kuidas seal leevendati olukorda. Referaadi koostamisel olid abiks kaks head raamatut: ,,Inflatsioon ülemineku majanduses" ja ,,Ameerika Ühendriikide valitsemissüsteem". Eesti enda elektroonilistest materjalidest oli suureks abiks www.estonica.org. HÜPERINFLATSIOON
Õigusnorm on õiguslausena formuleeritud käitumiseeskiri, mille ülesanne on anda piisavalt üldised, kättesaadavad ja mõistetavad reeglid, mille alusel kodanikud ja kohtunikud saavad määrata probleemi lahendamise viisi. Õigusnormid liigitatakse avaliku ja eraõiguse normideks ning nende üksikharude normideks. Põhiseadus on vaid normatiivne tuum, mida ümbritsevad asjakohased lisadokumendid ja kokkulepitud poliitilised normid. 7. Riigi mõiste. (lk.31) Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Kui lähtuda võimu teostamisest, siis komplitseeritumates ühiskondades vajab võim enda teostamiseks riiki riik on võimu teostamise aparaat. Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Riigiks nimetatakse universaalset eraldiseisvat poliitilist üksust. Riigi tunnused:
SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................2 1. DEMOKRAATIA PÕHIVORMID..............................................................................................3 1.1. Otsene demokraatia...............................................................................................................3 1.2. Esindusdemokraatia..............................................................................................................3 1.3. Osalusdemokraatia................................................................................................................4 1.4. Elitaardemokraatia................................................................................................................4 2. DEMOKRAATIA LIIGITUS POLIITILISTE IDEOLOOGIATE TASANDIL..........................6 2.1. Liberaalne demokraatia......................................................
Tallinn 2015 Hi-viirus ja AIDS HI-viirus ning AIDS on ülemaailmne pandeemia, mis mõjutab üksikisikuid, perekondi ja terveid kogukondi kogu maailmas ja sellel on sügavad sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed. HI-viiruse ja AIDSI likvideerimine on üks suurimaid väljakutseid inimühiskonnale ning nõuab koostööd erinevate teadusharude, omavalitsuste, tööturu institutsioonide, kindlasti meedia, avalikkuse, sotsiaaltöö ja tervishoiu kutsealade vahel. Ränne, turism, kolimine teise riiki, kui potensiaalne oht levitada viirust. HI-viirusega nakatumine toimub läbi riskikäitumise. Ülekanne ei piirdu ühe konkreetse rassi / rahvuse, soo, suhtete või kogukonna liikmeks kuuluvuse järgi. Praeguseks on teada HIV-nakkuse levikuteed vere, sperma ja tupevedeliku ja rinnapiima kaudu. Iga päev sureb 8000 inimest AIDS-iga seotud haigusesse, mis on osaliselt tingitud ebapiisavast juurdepääsust ravimitele ning teadmatusest oma tervislikust
Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut SÖÖMINE- JOOMINE KESKAEGSES TALLINNAS Inna Põltsam (Jürjo) Referaat Autor: Tallinn Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1. Toitumine.................................................................................................................................5 2. Toiduainete valik Liivimaal................................................................................................... 6 2.1 Teravili....................................................................................................................................................................6 2.2 Kaunviljad.........................................................................................................
1. Väikeriigid (maaisandad Eesti alal) lk 51-52 + 58 2. Talurahva olukord lk 52-53 3. Linnade teke lk 55 4. Jüriöö ülestõus lk 55-56 5. Seisused ja maapäevad lk 61-62 6. Talurahva sotsiaalne koosseis ja õiguslik seisund lk 64,66,67 7. Gildid ja vennaskonnad lk 71,73 8. Ordud ja kloostrid lk 78 9. Reformatsioon ehk usuvahetus Eesti alal lk 80-81 VASTUSED: 1. Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu oli leppinud kokku, et vallutatud aladest jääb piiskopile 2/3 ja Mo-le 1/3. Mo aga suutis tugevaima sõjalise jõuna pidevalt oma piire laiendada. 1222 eestlaste ülestõus, tagasivallutamisel läksid Mo kätte Järvamaa ja Virumaa. Taanile jäid Rävala, Harjumaa ja Tallinn. Eestimaa piiskopile läks Sakala ja Ugandi koos Kesk-Eesti aladega, sellest alast sai Tartu piiskopkond. Sakala andis aga Tartu piiskop Hermann Mo-le. 1228 moodustati Läänemaast ja Saaremaast Saare-Lääne piiskopkond. 1236 sai Mo Saule lahingus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
