[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on
J. Hämäläinen ,,Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse" Milline on sotsiaalpedagoogika? pidevas arengus ei seostu konkreetselt objektiga tundlik ühiskonda mõjutavate voolude suhtes Püüe toimuvat aktiivselt mõjutada Tuleviku kujundamine, nii indiviidide, kollektiivi kui ühiskonna seisukohalt Kindel poliitiline kontekst Ühiskonnakriitiline iseloom Teooria määrab praktika Hädasolijate aitamine, tõrjutuse pidurdamine ja leevendamine, ühiskonda integreerumisele kaasaaitamine Inimeste mõjutamine kollektiivis ja kollektiivi kaudu
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA PRAKTIKA 1. Millised on erinevad võimalused mõiste sotsiaalpedagoogika tõlgendamiseks ja miks on võimalik seda tõlgendada mitmeti? Sotsiaalpedagoogika kohta ei ole üht, kõigile vastuvõetavat tõlgendust. Sotsiaalpedagoogika ei seostu ühegi objektiga sedavõrd selgesti kui muud pedagoogikaga terminid, nagu koolipedagoogika jne. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlus kujuneb ja areneb diskusiooni käigus. Selle erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese ja ühiskonna käsitlustega, moraaliteooriate ja teadusteoreetiliste suundmuste ja mõttevooluga. Sotsiaalpedagoogika on tihedas seoses ühiskonna eluga ehk areneb vastavalt ühiskonnas toimuvaga aga teda ei tohiks käsitleda reaktiivse seisukohavõtuna ühiskonnas vaid püüdena toimuvat muuta ehk parandada. Kogu pedagoogika on
1. Mis on sotsiaalpedagoogika? Kujutab endast kui terviklikku mudelit pedagoogilistest asutustest, mis tegelevad sotsiaalsete ja pedagoogiliste probleemidega. Pole ainult piiritletud meetod vaid siiski suhtumine ja maailmavaade. Sotsiaal – ühiskondlik (sotsiaalsed probleemid), kollektiivne (lapse sotsiaalne areng) ja solidaarne ( hädasolija abistamine), pedagoogika – teadus inimese kasvatamisest 2. Milline on sotsiaalpedagoogika eesmärk? Anda ülevaade erinevatest sotsiaalpedagoogika teooriatest ja sotsiaalpedagoogika olemusest, samas ka sotsiaalpedagoogika ajaloost. Tutvustada praktilisi sotsiaalpedagoogilisi lähenemisi töös lastega ning tutvustada erinevaid probleemilahenduse võimalusi. 3. Milline on sotsiaalpedagoogika ? Sotsiaalpedagoogika on mitmetähenduslik. Kasutades sotsiaalpedagoogilisi võtteid ja mõjutades läbi selle inimesi ennast saab ennetada, parandada, leevendada sotsiaalseid probleeme.
Sotsiaalpedagoogika Referaat 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Mis on sotsiaalpedagoogika?.................................................................................. 4 Sotsiaalsed probleemid laste ja noorte asutustes..................................................6 Sotsiaalpedagoogi roll laste ja noorte asutustes..................................................10 Kokkuvõte............................................................................................................. 14 Kasutatud kirjandus........................................................................
põhjustavad suuremaid kulutusi tervishoiule, toimetuleku- ja hoolekandeasutustele ning ühiskonna turvalisusele tervikuna. Iga inimene tahab midagi väärt olla. Eneseusu kaotanud noorel on lihtsam ennast nähtavaks teha vastutustundetu käitumisega. Täiskasvanute ülesanne on õppida noori juhtima ja suunama viisil, mis väljendab lugupidamist ja sisendab noortesse eneseusku (Walton, 2001). Sotsiaalpedagoogika üldine mõiste on: Sotsiaalpedagoogika on kooli kasvatustööd täiendav kooliväline kultuurharidustöö; ka abivajajat arendav, kasvatav, taastav, hüvitav, õpetav, juhendav jms. tegevus, mis aitab inimesel sotsiaalselt rahuldaval tasemel ühiskonnas elada (Eesti Entsüklopeedia). Koolisotsiaaltöötajale on omistatud läbi aegade erinevaid rolle- õpetaja asendaja, psühhoterapeut, sotsiaalne planeerija ja sidepidaja kodu ja kooli vahel. Tegelikult sotsiaaltöötaja tööülesanded ongi seotud kõikide nende koolielu osadega
Sotsiaalpedagoogika II OSA Sotsiaalpedagoogika praktika SP: on teooria ja praktika ühendus. Orientatsioon SP kui akadeemilisele distsipliinile versus orienteeritud kleindile. Teoreetiliselt orienteeritud SP mõisted: marginaliseerimine, eksklusioon, elutingimused, grupid, ühiskond, uurimused. Praktika: suhted, individuaalsus, isiksuse areng, kaasatus, tegevus, toetus, kasvatus. Alguseks on teooria ja see pole piisav et defineerida SP praktiliselt aluselt.
võivad tekkida varasemate uurimisel, mis on ühtlasi negatiivsete kogemuste aluseks tõrjutuse ja /või hetkel toimuva ennetamiseks ja tagajärjena. vähendamiseks sobivate strateegiate väljatöötamisel Sotsiaalse laste ja noorte jaoks. Et tõrjutuse olemust, seda sotsiaalpedagoogika on soodustavaid ja takistavaid pedagoogika haru, mis tegureid on olnud TÜ otsib võimalusi ennetada ja pedagoogika osakonna leevendada sotsiaalset uurijate uurimisobjektiks tõrjutust, siis on kogu üle kümne aasta, ETF on uurimus uurimust toetanud kähe sotsiaalpedagoogilise projekti osas. Uurimuse " rõhuasetusega.
Lõengus käsitletud materjali analüüs Julia Uvarova STSTB 2 kõ Eesti entsüklopeedia järgi Sotsiaalpedagoogika on kooli kasvatustööd täiendav kooliväline kultuurharidustöö, mis on abivajajat arendav, kasvatav, taastav, hüvitav, õpetav, juhendav jms. tegevus. Sotsiaalpedagoogika aitab inimesel sotsiaalselt rahuldaval tasemel ühiskonnas elada. Sotsiaalpedagoogika kui omaette distsipliin. J. Hämäläinen oma raamatus Sissejuhatus sotsiaalpsühholoogiasse kirjutab, et sotsiaal- pedagoogiline mõtteviis ja tegevus on tekkinud selleks, et ennetada ja leevendada sotsiaalset tõrjutust ja teisi sotsiaalseid probleeme pedagoogiliste vahenditega. Sotsiaalset tõrjutust süvendavad ühiskondlikud muutused ja kriisid: neist tekivad vaesus, madal haridustase,
· Kehvemate toetamise katsed kesk- ja uusaja vahetuses. · Töö sai uue tähenduse kui seda seostati sotsiaalse enesetundega. · Töökasvatus kujunes sotsiaalprobleemide, sh vaesuse leevendajaks. · Vaesus polnud enam eelmise elu pattude karistus, vaid ajutine seisund. Esimest korda kasut sots.pedag. mõistet Saksamaal 1840-datel . J.L Vives (1492-1540) · Arendas orbude ja vaeste laste aitamiseks töökasvatuskeskse pedagoogilise programmi. · Sotsiaalpedagoogika eellugu kestis mitmeid sajandeid, ilma seda sõna kasutamata. · Oluline oli mõtteviisi kujunemine. F.Bacon (1561-1626) · Kuna tööstus arenes kiiremini Inglismaal, hakatigi esmalt seal protestima eluvõõra skolastika vastu vaja oli uusi teadmisi. · Bacon rõhutas, et tarkuse allikas peab olema loodus ise, mitte selle kohta kirjutatud raamatud J.A. Comenius (1592-1670) · Tehhi kasvatusteadlane (=Komensky) pidas inimest sooduse osaks, kes allub selle
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Referaat Sotsiaaltöö teooria ja meetodid Koolisotsiaaltöötaja ülesanded koolis ST-11 Koostaja:Annett Randpere Juhendaja:Tiia Tamm Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................................3 KOOLISOTSIAALTÖÖ AJALUGU.....................................................4-5
See tähendab, et kogu koolitus, erinevad haridusastmed, õppeained jms on vaid vahend, mille kaudu (või abil) jõuab inimene kultuurini, st inimühiskonna väärtuste omaksvõtmisele ning nendele toetuvalt eneseleidmisele. Inimlikkus, kõlbelisus vastandub väärtusena barbaarsusele, loomalikkusele, ebainimlikkusele. http://www.opleht.ee/Arhiiv/2001/01.06.01/peamearu/2.shtml REFORMPEDAGOOGIKA SUUNAD Reformpedagoogika oli pedagoogiline uuendusliikumine. Reformpedagoogikas on kolm selgelt eristuvat liini: · aktiivsuspedagoogika, · vabaduspedagoogika, · sotsiaalpedagoogika. Aktiivsuspedagoogikas rõhutati lapse oma toimetulekust ja aktiivsust, töökasvatust ning kooli ja elu lähendamist. Vabaduspedagoogikas rõhutati lapse tegutsemisvabadust, austust lapse vastu, lapse iseseisvust ja sõltumatust. Laps ise otsustab oma õppimise üle.
7. Gray,J 2000 LAPSED ON TAEVAST Kirjastus Sinisukk 8. Gordon, T. 2003 MILLIST LAST TAHATE TEIE ? Pere ja Kodu Raamat 9. Kivi, L.; Sarapuu, H.2005 LAPS JA LASTEAED Tartu AS Atlex 10. Kopietz, G.; Sommer, J. 1999 KAS HÄDAS LASTEGA Tallinn Kirjastus Kunst 11.Baum, H 2004 MA OLIN VIHAST LÕHKI MINEMAS! Tormikiri OÜ 12.Roomlaid,M.; Haldre, L.; Susi, A.; Metsis, L.; Kõrgesaar, R. 2003 HÜPERAKTIIVNE LAPS Tartu Ülikooli Kirjastus 13.Kaldma R. HÜPERAKTIIVNE LAPS LASTEAIAS Haridus 4/2005 9
sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enamasti haiget tegev ja tehtlik agressiivne käitumine, mis võib tihti kesta kaua, nii nädalaid, kuid ja isegi aastaid. Koolikiusamine on koolivägivalla üks väljendusvorme, mis võib kiusatavale jätta jäljed kogu eluks. Koolikiusamisega tegelemiseks on vaja eriteadmisi ja kogemusi, objektiivset suhtumist ja soovi olukord
kaudu. 2) Väljendub selles, et ühiskonnas toimuvaid protsesse uuritakse ühiskonna erinevatel tasanditel. Indiviid, sotsiaalne grupp, ühiskond TEADUSED Seotud teadused: 1) Geograafia sotsiograafia tegeleb nii ühiskonda kui sots, gruppide ruumilise paigutamisega. Rajaja R.Steinmets (1862-1940) 2) Kasvatusteadus ehk Pedagoogika. Sotsiaalpedagoogika rajaja on Saksateadlane Paul Notrop (1854-1924) 1899 andis välja teose ,,Sotsiaalpedagoogika". Peab lähtuma ühiskonna vajadustest, ühiskond on huvitatud, et kujuneks välja sotsialiseerunud isiksus. 3) Psühholoogia- teadus inimese käitumisest. Psühholoogia suund sotsiaalpsühholoogia -uurib inimeste käitumist ühiskonnas, isiksus on sotsiaalsete suhete summa. Rajaja William MC Dougall (1871-1938). Kirjutas ,,Sissejuhatus
Sotsioloogial on interaktiivne iseloom Sotsioloogia kui teadus: 1) Uurib ühiskonnas toimuvaid protsesse ühiskonnaelu erinevate valdkondade seoste kaudu. 2) Väljendub selles, et ühiskonnas toimuvaid protsesse uuritakse ühiskonna erinevatel tasanditel. Indiviid, sotsiaalne grupp, ühiskond TEADUSED Seotud teadused: 1) Geograafia sotsiograafia tegeleb nii ühiskonda kui sots, gruppide ruumilise paigutamisega. Rajaja R.Steinmets (1862-1940) 2) Kasvatusteadus ehk Pedagoogika. Sotsiaalpedagoogika rajaja on Saksateadlane Paul Notrop (1854-1924) 1899 andis välja teose „Sotsiaalpedagoogika“. Peab lähtuma ühiskonna vajadustest, ühiskond on huvitatud, et kujuneks välja sotsialiseerunud isiksus. 3) Psühholoogia- teadus inimese käitumisest. Psühholoogia suund sotsiaalpsühholoogia -uurib inimeste käitumist ühiskonnas, isiksus on sotsiaalsete suhete summa. Rajaja William MC Dougall (1871-1938). Kirjutas „Sissejuhatus sotsiaalpsühholoogiasse“
sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhiseid turvalise koolikeskkonna loomiseks. Viimases on aga vaid üks peatükk, mis räägib koolikiusamisest. Seal on tehtud intervjuu Lasnamäe Üldgümnaasiumi direktoriga, kes kirjeldab olukorda oma koolis. Töö algab koolikiusamise selgitamisega
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond KAKSKEELSUS Referaat Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2008 Sissejuhatus Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike, mille vahendiks on keel ja viisiks kõne, seda juhib ja reguleerib psühhofüsioloogiline mehhanism kõne funktsionaalsüsteem. Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Sotsiaalpedagoogika RSP I kõ Merilin Uder KURITEOENNETUS Referaat Juhendaja: Helve Jaanimägi, lektor MAARDU 2010 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................3 Alaealiste antisotsiaalse ja delinkventse käitumise riskitegurid...................................4-5 Kohtulik ja korrektsiooniline kuriteoennetus.............................................................5 Kogukonnapõhine kuriteoennetus.........................................................................6 Koolipõhine kuriteoennetus..............................................................................................6-7 Perekonnapõhine kuriteoennetus............................................................................7-9 Perepõhine sekkumine Eestis.................
TALLINNA ÜLIKOOLI Rakvere Kolledz Sotsiaalpedagoogika RSP I kõ Merilin Uder KASVAMINE LASTEKODUS, MEELEMÜRGID JA VÄÄRKOHTLEMINE Referaat Juhendaja: Elmo Medar MAARDU 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Lapse hoolekandeasutusse sattumine.......................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond Irina Gorbunova KAKSKEELSE LAPSE ÕPETAMISE ISEÄRASUSI Referaat Juhendaja: Tiiu Tammemäe Tallinn 2009 Sissukord Sissukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus...............................................................................................................
TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ Kasvatusteaduste instituut Alushariduse pedagoog Kadi Saarepere ALEKSANDER ELANGO Referaat Rakvere 2008 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 1.Sissejuhatus ..................................................................................................................................3 2.Lapsepõlv ja õpinguaastad....................................................
• uudishimu, soov igasuguseid asju järele proovida • vanusest tingitud käitumise eripärad - väljakujunemata isiksus, ebaküpsus • madal enesehinnang • isiksuseomadustest tingitud käitumise eripärad (impulsiivsus, sensatsiooni janulisus, motoorne rahutus, hüperaktiivsus jne) • ebarealistlik optimism • kaaslaste mõju ja eeskuju, kambavaim • soov muljet avaldada kellelegi olulisele • kättesaadavus • pere-, lähedus- ja turvatunde puudumine • sotsiaalmajanduslik taust, haridus Suitsetamine • Enamik püsisuitsetajaid on alustanud noorukina ning põhiosa neist pärineb kodudest, kus suitsetamine on tavaks. • Eakaaslaste mõju on vähemoluline. Tegemist ei ole pärilikkuse, vaid eeskujuga -suitsetamine justkui võimaldaks pääsu täiskasvanute maailma. • Eestis on suitsetamise eeskujuks iga teine pere, kus kasvavad lapsed. Sealt võrsub 80% tubakatarbijate uuest põlvkonnast. Suitsetamine Põhjused, mis tõukavad inimesi suitsetamisele :
probleemid. Või esineda koos puuete ja hälvetega ning häiretega. Maladjusted behavior kohanematu käitumine katusmõiste. Teaduskirjanduses sünonüümiks probleemsele käitumisele. Seda kasutatakse harvemini et mitte silte külge panna. Normidele mittevastav käitumine. Psühhiaatria, kliiniline psühholoogia. Misbehavior väärkäitumine (vähe kasutatakse, et silte ja negatiivset hinnangut mitte külge panna) Oppositional behavior oppositsiooniline käitumine, pedagoog. Kui kasutab psühhiaater siis ütleb, et tõrges- trotslik käitumine. Trotslik, hakkab vastu, vihastab, kangekaelne, kergesti solvumine, ärrituv. VÕIMALIKULT HINNANGUVABA PROBLEEMIDE KIRJELDAMINE. ÜKS ASI ON SPETSIALISTIDE VAHELINE ÜHTNE TERMINITE MÕISTMINE. TEINE ASI OLUKORD PROBLEEMSE LAPSEGA. Interaktsiooniline versus meditsiiniline lähenemine. Ära nimeta laiskvorstiks, vaid ütle, mida ta pole teinud ära jms. 4 2
Heaolu väheneb Heaolu suureneb Kõrvalekalded aktspteeritud Kooselu reeglite järgimine (abistamine, reeglitest ja normidest jagamine, koostöö) Reegleid aktsepteeritakse erinevas kontekstis:kodu, kool, kogukond, ühiskond ANTISOTSIAALNE KÄITUMINE (Allikas: Frick jt) VARAVAASTANE AGRESSIIVNE Kiusamine koos ÕIGUSRIKKUMINE KÄITUMINE vägivallaga · vandalism, * varastamine, Kiusamine Vägivald · süütamine, * V valetamine, A Autoagressiivsus Teiste süüdistamine,
Eksperimentaatori mõjud. Ärge looge tehissituatsioone lastele! Eneseootuslikud ennustused: 1) Ootused , mis mõjutavad inimese taju ning järgnevat käitumist. 2) Mõjutab ka tajutava isiku käitumist, tajutava suhtumist tajujasse IV LOENG 20.02.2012 NÕUSTAMINE (Tiiu Kadajas) „Õpetaja amet on nagu nakkushaigus - kui hakkab külge, siis on küljes“ PEDAGOOGIKA – õpetamine+kasvatus. PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE – kuna on/kuna pole pedagoogiline? Suhtlemine jaguneb kas dialoogiks või monoloogiks. Loeng on monoloog, seminar dialoog. Kui tegemist on dialoogiga, on kõigil inimestel võimalus kaasa rääkida; monoloogiga räägib ainult üks. NÕUSTAMINE - Nõustaja õpetab ja kasvatab. Õpetajana näitab ette ja palub järgi teha. Millest tuleb õpetamise-kasvatuse põhimõte? Õpetaja on inimene. Ta annab edasi enda õpitu, oma väärtused. Õpilased kas tahavad seda järgi teha või otsutavad, et soovivad midagi muud.
Psühhopatoloogia, arenguline psühhopatoloogia ja kes on probleemne laps · Inimesed erinevad võimete ja isiksuse omaduste poolest, mida mõjutavad ka keskkonna tegurid (kasvatus, õpetus või selle puudumine) · Iga omaduse osas igas vanuses: keskmine ja sellest kõrvalekalded · Probleemi määratlemist mõjutavad: · Kui palju lapse käitumine erineb keskkonna normidest · Normid eri keskkondades erinevad, traditsiooniline- alternatiivne haridus, mida loetakse normiks · Kui palju lapse käitumine erineb vanuselistest normidest · Mis ühes vanuses lubatud, see teises mitte · >Õpetajad on probleemi eest kaasvastutavad Vajadused ja erivajadused · Õpetamisel-kasvatamisel vaja arvestada laste erinevuste (individuaalsusega), siis õpetus efektiivsem · St: kõigil õpilastel on erinevad võimed, oskused, huvi, motiivid, vajadused · Mõnedele õpilastele ei sobi traditsioonilised, enamlevinud
Halvemal juhul võib olla tegu kohanematu käitumisega. Tavaliselt kaasneb sellega negatiivne sildistamine. Misbehavior - väärkäitumine ehk negatiivse hinnangu andmine käitumisele. Oppositional behavior - ehk tõrges-trotslik käitumine, seda terminit kasutab psühhiaater. Tavaliselt alla 9.-10.aastased lapsed, kellel esineb tõrksust ning väljakutsuvat sõnakuulmatut käitumist. Tänapäeval liigutakse igas valdkonnas (psühholoogia, sotsiaaltöö, pedagoogiga, eripedagoogika jne) selle poole, et ei märgistataks ega sildistataks last, et vältida negatiivseid hinnanguid. Liigutakse selle poole, et lähtuda hinnanguvabast suhtumisest. Kasvatusprobleemide arenguline lähenemine 3.oktoober 2011 Miks probleemid tekivad? Lapseiga Varane noorukiiga Hiline noorukiiga
Saab ka eristada lapsi, kelle käitumine on kontrollitav, ja neid lapsi, kelle käitumist ei ole võimalik kontrollida. Käitumisprobleemid võivad ilmneda agressiivsusena, reeglite rikkumisena, tähelepanuprobleemidena või endassetõmbumisena. Eristatakse 2 kategooriat: • eksternaliseeriv käitumisprobleem (eksternaliseerunud käitumisprobleem ehk väljapoole suunatud käitumisprobleem hõlmab agressiivse ja väljakutsuva käitumise - füüsiline ja verbaalne vägivald teiste suhtes, kiusamine, hüperaktiivsus jms. Esineb peamiselt poistel. • internaliseeriv käitumisprobleem (internaliseerunud ehk sissepoole suunatud käitumisprobleem tähendab sageli eemaletõmbumist, soovimatust suhelda, sotsiaalsete kontaktide vältimist, rahutust, pelglikkust. Esineb põhiliselt tüdrukutel. Ühiseks tunnuseks on piiratud käitumisrepertuaar, st ei ole piisavalt oskusi reageerida adekvaatselt erinevates olukordades.
tõukab lapse aega ja maailmaruumi, mõtete ja aadete maailm. Õpetaja peaülessanne on äratada laste kaldavused, muuta nad aktiivseteks ja tegutsevateks. Lõpliku üksikasjaliku õppekava määrab ikkagi õpetaja. Õppekavas vähendada õppeainejaotuse traditsioonilisust, jagada õppeained mõjutavateks ehk teemaõpetuse ainerühmaks. Lapsekeskne kasvatus 2012 7. S.Neill ja tema vabakasvatuse mõiste Üldiselt on vabakasvatuse all mõeldud sellist kasvatust, kus pedagoog loobub täielikult oma seisundist autoriteedina ega sea kasvatatavale mingeid nõudmisi. Neill on saanud Soomes mõjukaima vabakasvatuse esindaja maine. Neill rõhutab: ,,kui tunded on vabad, hoolitseb vaimne areng enda eest ise." Kooli tegevust juhtivateks põhimõteteks kujunesid õpilaste vabadus ja omavalitsus. Kõrvale tuli heita igasugune distsipliin, juhtimine, mõjutamine, veenmine, moraal- ja usuõpetus. Summerhilli kool toimis üldiselt ilma autoriteedita
Millised on sotsiaalsete oskuste kujundajad? Lapsevanemad toetavad sotsiaalset arengut vähemalt 5 erineval moel. Millistel? Millise õhkkonna peaks õpetaja lasteaias lapse jaoks looma? Milline on laps-õpetaja suhte kvaliteet? Millised on sutlemine ja suhted eakaaslastega grupis? Millised on lasteaiaõpetaja võimalused lapse sotsiaalse arengu soodustamiseks? Millised on aktsepteeritud ja tõrjutud laste valdkonnad? Millal ja kuidas kujunevad laste esimesed sõprussuhted? Mis on kiusamine ja kuidas see väljendub lasteaias ning mis võib olla selle põhjuseks? Millised on sotsiaalsete oskuste 3 kriteeriumi? Sotsiaalsete oskuste kui eesmärgile suunatud õpitud käitumise tingimusteks on? Milline paeb olema sotsiaalselt võimekas laps? Millised on laste sotsiaalsed oskused ja nende alaoskused? Millised on sotsiaalsete oskuste taseme ja akadeemilise toimetuleku seosed? Millised on puudulike sotsiaalsete oskuste võimalikud negatiivsed tagajärjed?
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Referaat Juhendaja: Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.......................................................................
............ 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?.......................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7.Vanemate roll kiusamisel?................................................................................. 16 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
