sugutunnuste areng. Hilise alguse puhul poistel varieerub see suguküpseks saamise aeg, kui üks tüdruk keskmiselt 3 aastaga saab suguküpseks, siis poistel on see iga 4-5 aastat keskmiselt. Kiire algus ja kiire lõpp, lühike periood. Küpsemine puberteetieas (pilt telf) a)Hormonaalsed muutused- üks muutuste valdkondi, mille teki ajuripats lahti. Hormoonid mitte ei mõjuta otse vaid mõjutavad murdeealiste arengut kaudselt. b)Füüsiline areng puberteedieas kasvu spurt- sekund sugutunnusest kasvu spurt c)keha proportsioonide muutumine. Kasvuspurt- ei peegelda ainult suhteliselt suurt kasvus juurde võttu, poistel ja tüdrukutel eirneval ajal ühe aasta jooksul, kõige kiiremal kasvu perioodil vb aastas kasvada 9 cm ja kaalus drastiline juurde võtt 9,5 kg (tüdruk), poiste puhul saab alguse 12 a ja tipus on 14 a. Kõige kiiremal kasvuperioodil ja kaalu suurnemine, vb poiss kasvada 10 cm ja juurde võtta 12.5 kg
Vajalik, et kapitalisklik süsteem saaks toimida. Naised peavad mehi teenindama, et mehed saaksid tööl käia. Radikaalne feminism · Mehed on naiste probleemide peamine põhjus · Mehed tahavad säilitada majanduslikku ja seksuaalset domineermist naiste üle · Mõned vahendid naiste üle domineerimisel: 1. Abielu ja armastus meeste väljamõeldis, et naisi kontrollida.Iga naine aheldatakse mehe külge. Mehed kardavad, et naised löövad kampa. 2. Koduperenaise ideaal mehed on väljamõelnud. Korralik naise missioon on olla koduperenaine. 3. Ilu standardid meeste väljamõeldis, naine peab ilus olema, et ta ennast hästi tunneks. Naine on ümmargune null, kui ta on kole. Pierre Bourdie (1930-2002) · Väljateooria o Majanduslik väli o Poliitiline väli o Kultuuriline väli · Kapitali liigid Interaktsionistlik paradigma · Midagi???
alluva puhul olla ka oluliseks motivatsiooni allikaks, sest suurendab alluva mõjuvõimu kaastöötajate suhtes ehk sellise tegevuse käigus võimustatakse (empowerment) töötajat. Delegeerimisega seotud kuludest/tuludest loe mõjuvõimu peatükist edaspidi. Juht saab ja peabki tegelema delegeerimisega, samas kui spetsialist peab kõik tööülesanded ise teostama. Juhtimisülesannete delegeerimiseks valivad juhid (ja õigesti teevad!) tihti neid alluvaid, kes näitavad üles eestvedamisoskust. Eestvedamisoskus seostub tihti isiku sünnipäraste võimete, isiksuseomaduste ja oskustega. Sünnipäraste eestvedamisvõimete olemasolu on heaks eelduseks ehk stardipakuks edukaks juhiks kujunemisel. Iga hea juht on huvitatud ja hoolitseb selle eest, et järjest keerulisemate ja s.h. ka juhtimisalaste ülesannete täitmise kaudu koolitada võimekatest alluvatest tulevaste juhtide põlvkonda. Samas peab iga juht
4. kas eesmärk on proportsionaalne kohaldatavate vahenditega. Selle alusel kontrollitakse, kas tegemist on üldse ebavõrdse kohtlemisega. Esimese positsiooni puhul peame võrdluspaarid viima ühe soomõiste alla ja valida tuleb kõige kitsam soomõiste (kas tegemist on võrdsete üheliigiliste isikutega). Ei eksisteeri absoluutset võrdse kohtlemise põhimõtet, vaid see põhimõte on seaotud ka teatud avalike huvidega, mis peab meile ütlema, kas selleks kohtlemiseks on piisav õigustus või mitte. See test on kohaldatav nii seadusandja kui ka haldusorgani jaoks. Näide: ühiselamus elavad üliõpilased ei saanud eluasemetoetust, korteris elavad said. Üliõpilastel vahet ei ole. Nad on võrdsetes situatsioonides – mõlemad elavad kohas, kus peab üüri maksma. Erinevaks kohtlemiseks puudus mõistlik seletus. See seadus tühistati. 5) Hea haldustava Tuletatud PS §-st 14
b. Orienteeritud avalikele huvidele (avalikud huvid (NB Põhiseadus ei räägi avalikest huvidest, vaid üldistest huvidest) on eelkõige siiski, need mis on kirja pandud): i. Positiivne seadusandja, kes otsustab, mis on avalikud huvid ii. Loomuõiguslik - riik otsustab nende ülesannete üle, mida üksikisikud ei suuda ise rahuldavalt täita. Avalikud huvid pole üksikisiku huvidega vastuolus, need on üksikisikute huvide summa. 5 c. Aktiivne tulevikku suunatud tegevus õigusnormide rakendamine on tulevikku suunatud tegevus. Nt teedeehitamine d. Halduse sisuks on konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumi reguleerimiseks ka kindlaks määratud plaanide realiseerimiseks. e
etnoloogia ja kultuuriantsopoloogia kultuuridefinitsiooni. Peetakse nende distsipliinide isaks (kokkuleppeliselt), kujunes professionaalseks teaduseks. Tema klassikaline kultuuridefinitsioon: ,,kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab inimese poolt ühiskonnaliikmena omandatud oskusi ja harjumusi nagu teadmised, uskumused, kunstid, moraal, seadused, tavad ja paljud teised." Selle juures on oluline, et ta ei välista mingeid nähtusi, mis ühiskonnas on. Põhimõtteliselt kõik võib kuuluda kultuuri juurde. Oluline on et kultuur peab olema loodud inimese poolt ühiskonna liikmena, peab olema kontekst, kus see on loodud. Kultuur on kollektiivne. Talle on ette heidetud, et see definitsioon oma põhiosas koosneb loetelust ja et ta ütleb kultuuri olemuse kohta vähe. Hiljem on definitsioone ka järjest esitatud. Kolm näidet definitsioonidest. Leslie White, hakkas 30ndatel aastatel uuetsi mõtisklema Tylori vaimus
LÄÄNE-VIRUMAA KUTSEKÕRGKOOL Ärijuhtimise osakond Karmen Käärid LIIDRISTIILI SOBIVUSE UURING SAAREMAA TARBIJATE ÜHISTUS Lõputöö Juhendaja : Virve Transtok Mõdriku 2003 1 SUMMARY This paperwork is written in Estonian on subject "Leadership study in Saaremaa Tarbijate Ühistu." This work includes 45 pages and 2 tables. Directing and leading style defines as leaders way of act, when being on leaders roll realizing goals and communicating with employees. This paperwork purpose was to study the leadership style being used in Saaremaa Tarbijate Ühistu and analyze its appropriateness and influence on the workers and hole organization. For that, author of this paperwork carried out questionnaire among Saaremaa Tarbijate Ühistu employees. In the questionnaire we
3. kas sellisel kohtlemisel puudub objektiivne ja mõistlik õigustus; 4. kas eesmärk on proportsionaalne kohaldatavate vahenditega. Selle alusel kontrollitakse, kas tegemist on üldse ebavõrdse kohtlemisega. Esimese positsiooni puhul peame võrdluspaarid viima ühe soomõiste alla ja valida tuleb kõige kitsam soomõiste (kas tegemist on võrdsete üheliigiliste isikutega). Ei eksisteeri absoluutset võrdse kohtlemise põhimõtet, vaid see põhimõte on seaotud ka teatud avalike huvidega, mis peab meile ütlema, kas selleks kohtlemiseks on piisav õigustus või mitte. See test on kohaldatav nii seadusandja kui ka haldusorgani jaoks. Näide: ühiselamus elavad üliõpilased ei saanud eluasemetoetust, korteris elavad said. Üliõpilastel vahet ei ole. Nad on võrdsetes situatsioonides mõlemad elavad kohas, kus peab üüri maksma. Erinevaks kohtlemiseks puudus mõistlik seletus. See seadus tühistati. 6. 5. Hea halduse printsiip Tuletatud PS §-st 14
1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega poliitika tegeleb on riigiti �
agressiivsed need indiviidid, kelle agressiivsuse tase oli juba sünnipäraselt kõrged ning kellel puudusid võimalused edukaks sotsialiseerumiseks. Kuritegevuse uuringute kõige suurem väljakutse seisnebki tulevikus selles, kuidas kriminaalse käitumise seletemisel õnnestub kõige paremini intergreerida sotsiaalsed, psühholoogilised ja bioloogilised andmed. (Saar, 2007, lk 60-62) 2.1.2 Kriminaali füüsis, kehaehitus Kuritegeliku käitumise pärilikkuse probleemiga on otseselt või kaudselt tegelenud kõik uurijad, kes püüdnud kindlaks teha kuritegijate füüsilisi erisusi võrrelduna üldpopulatsiooniga. Inimese kehaehitus omandatakse ju eelkõige geneetilisel teel oma vanematelt (nt kehapikkuse puhul räägitakse pärilikkuse koefitsienfist 0,9) ja kui tõestada kurjategijate erilise kehaehituse olemasolu, on sellega viidatud bioloogilistele eelduste suurele rollile kuritegelikus käitumises. Teeraja selles vallas on loomulikult Lombroso, kelle katsed
2011, lk. 385). Kui parlamentaarses süsteemis on mitmeisikuline täitevvõim, siis presidentaalse süsteemi puhul on ainult üks ainuisikuline jajaotamatu võimuga täitevvõim. Seega on USA valitsuse liikmed, erinevalt parlamentaarsest süsteemist, kus valitsus on kui üks tervik, pigem presidendi nõunikud ja alluvad. USA presidentaalses süsteemis mõistetakse võimude lahususe all täidesaatva ja seadusandliku haru vastastikust sõltumatust ning seda, et üks isik ei saa samaaegselt kuuluda mõlemasse harusse. Sellele vastanduvaks näiteks on aga parlamentaarne süsteem, kus täidesaatev võim sõltub seadusandja usaldusest ning kus sama isik võib olla nii parlamendi kui ka valitsuse liige. (Lijphart, 2009, lk. 122-123). Ameeriklaste silmis on president juhtimise unikaalsust sümboliseeriv isik. Ameerika Ühendriikide president on riigipea ning tal on hulganisti rolle, mida tal täita tuleb. Olles riigipea, peab ta võtma vastu nii tähtsaid ameeriklasi kui
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA 1. Mida tähendab õigus objektiivses ja subjektiivses mõttes - Objektiivses tähenduses on õigus õigusnormide kogu; kõik õigusnormid kokku. - Subjektiivses tähenduses on õigus konkreetsele indiviidile kuuluv käitumisvõimalus, mis tuleneb õigusnormidest (seadustest). 2. Nimeta õiguse idee kolm elementi Õigus koosneb: õiglusest - on inimeste koosluse põhiväärtus, mis esitab õigusele nõude ,,igauhele oma", filosoofiline termin tegelikult, võrdsed võimalused õiguslikust garanteeritusest - (õiguskindlus) peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu läbi kindlustatuse riigi autoriteediga ja vastava riiklikku iseloomu omava õigustrakendava tegevusega. eesmärgipärasusest - iseloomustab suunatus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. Seadusloome peaks lähtuma uhiskondlikust vajadusest, ei saa võtta Belgia seaduseid ja tuua nad otse Eesti uhiskonda. 3. Nimeta õiguse allikad nende v
3. kas sellisel kohtlemisel puudub objektiivne ja mõstlik õigustus; 4. kas eesmärk on proportsionaalne kohaldatavate vahenditega. Selle alusel kontrollitakse, kas tegemist on üldse ebavõrdse kohtlemisega. Esimese positsiooni puhul peame võrdluspaarid viima ühe soomõiste alla ja valida tuleb kõige kitsam soomõiste (kas tegemist on võrdsete üheliigiliste isikutega). Ei eksisteeri absoluutset võrdse kohtlemise põhimõtet, vaid see põhimõte on seaotud ka teatud avalike huvidega, mis peab meile ütlema, kas selleks kohtlemiseks on piisav õigustus või mitte. See test on kohaldatav nii seadusandja kui ka haldusorgani jaoks. Näide: ühiselamus elavad üliõpilased ei saanud eluasemetoetust, korteris elavad said. Üliõpilastel vahet ei ole. Nad on võrdsetes situatsioonides mõlemad elavad kohas, kus peab üüri maksma. Erinevaks kohtlemiseks puudus mõistlik seletus. See seadus tühistati. 5. Hea halduse printsiip Tuletatud PS §-st 14
haarab tegelikult ka selle sfääri, kus teostatakse kontrolli mitteõigusnormide täitmise üle, ehk õigusväliste normide täitmise üle. Seda nimetatakse mitteformaalseks sotsiaalseks kontrolliks. Õige sotsiaalse kontrolli mõiste: sotsiaalne kontroll on normide, instituutide ja suhtumiste kogum, mis on suunatud inimeste sellise käitumise tagamisele, mis on vastavuses antud sotsiaalse grupi, klassi ja ühiskonna huvidega. Lihtsalt sotsiaalne kontroll on kõik see mille eesmärgiks on korra saavutamine, jälgimine ja kindlustamine ühiskonnas. Välja on pakutud erinevaid sotsiaalse kontrolli meetodeid, prevaleerivaks seisukohaks on see et neid on kolm: 1. isolatsioon, mille eesmärgiks on kõrvaldada nn käitumishälvik/normirikkuja teiste inimeste juurest ehk ühiskonnast näiteks vangistuse abil. 2. hälviku eraldamine mõneks ajaks teiste ühiskonna liikmete juurest, kuid
3. kas sellisel kohtlemisel puudub objektiivne ja mõstlik õigustus; 4. kas eesmärk on proportsionaalne kohaldatavate vahenditega. Selle alusel kontrollitakse, kas tegemist on üldse ebavõrdse kohtlemisega. Esimese positsiooni puhul peame võrdluspaarid viima ühe soomõiste alla ja valida tuleb kõige kitsam soomõiste (kas tegemist on võrdsete üheliigiliste isikutega). Ei eksisteeri absoluutset võrdse kohtlemise põhimõtet, vaid see põhimõte on seaotud ka teatud avalike huvidega, mis peab meile ütlema, kas selleks kohtlemiseks on piisav õigustus või mitte. See test on kohaldatav nii seadusandja kui ka haldusorgani jaoks. Näide: ühiselamus elavad üliõpilased ei saanud eluasemetoetust, korteris elavad said. Üliõpilastel vahet ei ole. Nad on võrdsetes situatsioonides mõlemad elavad kohas, kus peab üüri maksma. Erinevaks kohtlemiseks puudus mõistlik seletus. See seadus tühistati. 5. Hea halduse printsiip Tuletatud PS §-st 14
Jaapani põhiseadus: "Jaapani riigil on keelatud pidada sõdu." volitavad/kohustavad normid. Volitavad normid fikseerivad organite pädevust, nt. "seadusandlik võim kuulub Riigikogule". Kohustavad normid panevad isikule või riigiorganile ülesande toimida kindlal viisil, näiteks: "rahvahääletusel vastu võetud seadused kuulutab Vabariigi President viivitamatult välja". keelavad normid, nt. Prantsuse põhiseaduses - "valitsuse liige ei saa kuuluda parlamenti". materiaalõiguse/protsessiõiguse normid (viimaseid nimetatakse ka menetlusnormideks). Valdav enamus norme on materiaalõiguse normid. Nendega määratakse kindlaks isikute õigused, kohustused, riigiorganite pädevus. Protsessinormid reguleerivad teatavat tegevust, nt. seda, kuidas toimuvad valimised; kuidas võtab parlament vastu seadusi; kuidas peab valitsus istungeid; kuidas mõistab kohus õigust; kuidas põhiseadust ennast muudetakse.
1. Demograafiline käsitlus uurib rahvastikku (iive, ränne jne). Demograafia uurib massi nähtusi koos üksikisiku demograafiliste tunnustega (sugu, vanus, rahvus). 2. Psühholoogiline lähenemisviis inimese käitumist püütakse seletada ja põhjendada isiklikul tasandil. 3. Ühiskondlik lähenemisviis käsitleb sotsiaalsete gruppide problemaatikat. Grupid: a. Esmased e primaarsed grupid nt perekond, tutvusringkond, sõpruskond. Liikmete vahel eksisteerib tihe emotsionaalne side. b. Teisesed e sekundaarsed grupid - Liikmed on kokku tulnud ajutiselt mingi ühise huvi eesmärgil (nt bussi täis rahvast) c. Formaalsed grupid töökollektiivid, firmad, kus grupiliikmed on koondunud sarnaste tööülesannete täitmiseks. d. Mitteformaalsed grupid liikmed on koondunud mingite huvialade sarnasuse tõttu (klubid). e
Euroopa Liidu asutuste poolt kujundatud õiguse üldpõhimõtetega 7. Milline õiguslik tähendus on Eesti põhiseaduse aluspõhimõtetel? Millise õigusaktiga ja millega seoses toodi Eesti õiguskorda põhiseaduse aluspõhimõtete mõiste. Alates PS-se täiendamise seaduse (rahvahääletusel v/v 14.09.2003 rahvahääletusel) vastuvõtmisest on vaja eristada põhiseaduse printsiipide kõrval põhiseaduse aluspõhimõtteid. Nimelt sätestab PS-e täiendamise seaduse § 1, et Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu lähtudes EV põhiseaduse aluspõhimõtetest. Olukorras, kus PS-e täiendamise seadus selgelt kasutas mõistet põhiseaduse aluspõhimõtted ja omistab sellele õigusliku tähenduse, on hädavajalik püüda määratleda ps aluspõhimõtted. Põhiseaduse aluspõhimõtetes võib eristada vähemalt kolme aluspõhimõtte juriidilist tähendust, mis otseselt on tuletatud põhiseaduse täiendamise seaduse paragrahvist 1: 1
aluspõhimõtetele ning alustada EL-st lahkumiseks vajalike toimingute tegemist aluspõhimõtete rikkumise tuvastamisel. o otsustati rahaühikuna euro käibelevõtt, kuni Maastrichti kriteeriumide täitmiseni oli Eesti suhtes kehtestatud erand. Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus Eesti rahvas võttis 2003. aasta 14. septembril rahvahääletusel põhiseaduse § 162 alusel Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamiseks vastu järgmise seaduse: § 1. Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest. § 2. Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. § 3. Käesolevat seadust saab muuta ainult rahvahääletusega. § 4. Käesolev seadus jõustub kolm kuud pärast väljakuulutamist. Vastu võetud rahvahääletusel. Tekkis olukord, kus Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse küll EV põhiseadust, kuid
People generally strive for high self-esteem. Püüdlus positiivse enesehinnangu suunas Eneseregulatsioon (self-regulation): process of controlling and directing one's behavior in oder to achieve desired goals. Iseenda juhtimine, suunamine, juhendamine. Sotsiaalne identiteet (social identity): part of person self-concept, which derives from the knowledge of his or her membership in a social group or groups together with the value and emotional significance attached to that membership. Kuulumine ja selle väärtustamine. Kuhu kuulun? Kellega olen sarnane?. Nt Vanuse- ja soogrupid, perekond Personalne identiteet (personal identity): self-definition as a unique individual in terms of interpersonal or intragroup differentiations. Minu unikaalsus, see mille poolest teistest erinen. Autonoomne, sõltumatu mina (independent self): self as an autonomous entity, defined predominantly in terms of abstract, internal attributes like traits, abilities and attitudes. Mina ise!
Omanik seab esiplaanile kasumi kasvu, kuid seda eriti pikaajalises perspektiivis. 2) Mänedzer püüab oma sissetuleku suurendamise eesmärgil ettevõtte eelarvet suurendada. Nimelt võib mänedzeri kompetents ja ametipalk oleneda ettevõtte eelarvemahust või mõnest teisest ettevõtte tegevusmahtu iseloomustavast näitajast (varade väärtus, kapitali suurus, bilansimaht). Samuti võivad tekkida vastuolud juhtkonnas seoses sellega, et juhtkonda võivad üheaegselt kuuluda nii kapitali omanikud kui mänedzerid. Viimased peavad reeglina oluliseks osanike huvide järgimist ja tasakaalu, aga neil võivad olla ka oma eelistused: ettevõtte säilitamine, sõltumatus, võim, tunnustus, karjäär. Osalusettevõttes võib ärijuhiks olla põhimõtteliselt ka üks osanikest (aktsionäridest). Sel juhul on ta ühtlasi ka palgatöötaja, nagu teisedki tegevjuhid. 1.1.5. Juhtimise tasandid ja juhi karjäär
RIIGIÕIGUS 1. Loeng (09.02.12) §1 Riigiõigus Käsitletakse kui juriidilist distsipliini. Juriidiline distsipliin reguleerib, mis on (teatud juhtudel) kästud, keelatud või lubatud. Riigiõigus on avaliku õiguse distsipliin. Õigus jaotub: - Avalik õigus üheks osalejaks avalik pool; avalikkuse huvides (võib olla ka erahuvides (halval juhul korruptsioon; heal juhul naabrite huvides ebasobiv ehitus kaitseb planeerimisõigus) - Eraõigus eraisikute vaheline õigus; eraisikute huvides (laiem funktsioon on ka tagada sisemist rahu ning seega omab ka olulist avalikku funktsiooni) Teooriad: - Huviteooria (kelle huvides kumbki õigus käitub) pole seega alati piisav teooria! - Subordinatsiooni ehk alluvusteooria ütleb, et avalikus õiguses on subordinatsioon (ülevalt-alla suhe) ning eraõiguses koordinatsioon (koostöö, l
Seadus võib üldistes huvides sätestada vara liigid, mida tohivad Eestis omandada ainult Eesti kodanikud, mõnda liiki juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused või Eesti riik. Avalikud ehk üldised huvid ja üksikisiku huvid ei pea olema paratamatus vastuolus. Võib isegi öelda, et üldised huvid ei ole midagi muud kui üksikisikute huvide summa. Üldiste huvide järgimisel ning kaitsmisel tagatakse ka üksikisikute huvide kaitse. Seega võivad üldised huvid üksikisikute huvidega kas täielikult või osaliselt kattuda, kuid nad võivad sattuda ka konfrontatsiooni. Sellisel juhul, kui on olemas seaduslik alus, peab konkreetne üksikisik või üksikisikute grupp oma huvisid üldistes huvides piirama. Siin võib välja tuua ka selle dialektilise seose teise aspekti: riik kaitseb üksikisiku põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi, kuigi need on näiteks teatud inimkogumi huvidega (üldiste huvidega) vastuolus
Seadus võib üldistes huvides sätestada vara liigid, mida tohivad Eestis omandada ainult Eesti kodanikud, mõnda liiki juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused või Eesti riik. Avalikud ehk üldised huvid ja üksikisiku huvid ei pea olema paratamatus vastuolus. Võib isegi öelda, et üldised huvid ei ole midagi muud kui üksikisikute huvide summa. Üldiste huvide järgimisel ning kaitsmisel tagatakse ka üksikisikute huvide kaitse. Seega võivad üldised huvid üksikisikute huvidega kas täielikult või osaliselt kattuda, kuid nad võivad sattuda ka konfrontatsiooni. Sellisel juhul, kui on olemas seaduslik alus, peab konkreetne üksikisik või üksikisikute grupp oma huvisid üldistes huvides piirama. Siin võib välja tuua ka selle dialektilise seose teise aspekti: riik kaitseb üksikisiku põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi, kuigi need on näiteks teatud inimkogumi huvidega (üldiste huvidega) vastuolus
Psühholoogia arvestus Kordamisküsimused 1. Enesehinnang 2. Johari aken 3. Prosoodia 4. Polükrooniline ja monokrooniline ajakäsitlus 5. Puudutuste funktsioonid 6. Võimukad poosid 7. Pilkude funktsioonid (5 – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtl
rahvuslik julgeolek ja sotsiaalne heaolu); ¥erasektoriks (hõlmab kõiki inimeste poolt ettevõetavaid tulundustegevusi. Erasektori põhiülesanne on toota kasumit); ¥mittetulundussektoriks (ei taotle võimu ega tulu, selle moodustavad vabatahtlikult kodanikualgatuse korras loodud kodanikeühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia peamised tunnusjooned on järgmised: · vabade valimiste korraldamine · enamuse võimu teostamine · vähemuse õiguste austamine · põhiseadusel rajanev riigivõim · kontroll võimude tegevuse üle · valitsusväliste kodanikualgatuslike eraorganisatsioonide loomise ja tegutsemise võimalikkus
mis annab nii tööde kiirusele kui ka inimeste liikumisele suure paindlikkuse. Loov- ja 8 teadustöötajatele annab uus tehnoloogia võimaluse töötada kodus, olla arvuti ja telefonikaabli abil ühendatud infovõrku ja teha kaugtööd. ÜHISKONNA VALITSEMINE. Demokraatia Põhimõtted Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas. Rahvas teostab oma võimu kaudselt oma esindajate valimise teel. Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele. Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt. Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust. Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda. Erinevate jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �
vältida vägivalda. Demokraatia piirab otsuste tegijate võimu ja vabadust. Võimude lahusus kindlustab poliitiliste otsustajate võimu piiramist. Valimised, mis on vabad ning mis toimuvad teatud aja tagant, soodustavad seda. Demokraatia põhimõtted ja tingimused Põhimõtted Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas. Vabad ja ausad valimised. Valimisi viiakse läbi sageli ning õiglaselt. Sundus on seejuures suhteliselt harukordne nähtus. Rahvas teostab oma võimu kaudselt oma esindajate valimise teel. Võimul olev valitsus tugineb valijate enamusele. Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt. Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust. Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda. Erinevate jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad kõigile
¥erasektoriks (hõlmab kõiki inimeste poolt ettevõetavaid tulundustegevusi. Erasektori põhiülesanne on toota kasumit); ¥mittetulundussektoriks (ei taotle võimu ega tulu, selle moodustavad vabatahtlikult kodanikualgatuse korras loodud kodanikeühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia peamised tunnusjooned on järgmised: ¥vabade valimiste korraldamine ¥enamuse võimu teostamine ¥vähemuse õiguste austamine ¥põhiseadusel rajanev riigivõim ¥kontroll võimude tegevuse üle ¥valitsusväliste kodanikualgatuslike eraorganisatsioonide loomise ja tegutsemise võimalikkus Demokraatia esineb kahel kujul: otsese demokraatiana (rahavas teostab riigivõimu otseselt
Nt imperatiivseks sätteks on VÕS § 275, mille kohaselt on kokkulepe tühine, kui lepingupooled kalduvad seaduses sätestatust kõrvale. Hea usu põhimõte VÕS § 6 on sätestatud võlaõiguse üks olulisemaid põhimõtteid, milleks on hea usu põhimõte. Hea usu põhimõtet ei ole võimalik üheselt defineerida. Küll aga võib väita, et hea usu põhimõtte sisuks on muuhulgas võlasuhtes osalejate kohustus teha koostööd, arvestada üksteise huvidega ning anda üksteisele võlasuhte sisu silmas pidades vajalikku informatsiooni. Käitumine vastavalt hea usu põhimõttele on nõutav kõigi võlasuhete puhul, sealhulgas juba ka lepingueelsete läbirääkimiste puhul. Hea usu põhimõtet võiks käsitada kui nö. ülinormi – see võib tühistada ka seaduses sätestatu, kui viimane viiks range järgimise tulemusena ebaõiglase lahendini. Hea usu põhimõtest tulenavad ka väga mitmed kohustused, millele lähtuvalt võlasuhte iseloomust,
Nt imperatiivseks sätteks on VÕS § 275, mille kohaselt on kokkulepe tühine, kui lepingupooled kalduvad seaduses sätestatust kõrvale. Hea usu põhimõte VÕS § 6 on sätestatud võlaõiguse üks olulisemaid põhimõtteid, milleks on hea usu põhimõte. Hea usu põhimõtet ei ole võimalik üheselt defineerida. Küll aga võib väita, et hea usu põhimõtte sisuks on muuhulgas võlasuhtes osalejate kohustus teha koostööd, arvestada üksteise huvidega ning anda üksteisele võlasuhte sisu silmas pidades vajalikku informatsiooni. Käitumine vastavalt hea usu põhimõttele on nõutav kõigi võlasuhete puhul, sealhulgas juba ka lepingueelsete läbirääkimiste puhul. Hea usu põhimõtet võiks käsitada kui nö. ülinormi see võib tühistada ka seaduses sätestatu, kui viimane viiks range järgimise tulemusena ebaõiglase lahendini. Hea usu põhimõtest tulenavad ka väga mitmed kohustused, millele lähtuvalt võlasuhte iseloomust,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
