................................................................................................... 7 Kokkuvõte....................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus........................................................................................ 9 2 SISSEJUHATUS Loovtöö soovisime me teha käsitöös. Juba 8. klassi alguses oli päris kindel, et teeme loovtöö just käsitöös, sest me soovisime arendada enda käsitöö-oskusi. Ühise arutluse käigus jõudsime järelduseni, et võiksime õmmelda mänguasjad. Kuna meid oli kolm siis mõtted viisid kohe kolmele karule. Me soovisime teha midagi sellist, mis ei oleks liiga raske ega liiga kerge. Kolme karu tegemine tundus praktiline, sest meie perede väiksemad liikmed saavad nendega mängida.
Teenindaja käitumine: · Teietab · Naeratab pidevalt · Viisaka kõnepruugiga · Hooliva suhtumisega klientidesse · Tähelepanelik Maitseelamus: · Tellitud tee oli kuum ning masin, millest kuuma vett saadi oli puhas · Tee valik oli lai ning igale maitsele · Tellitud sokolaadikook oli pisut kuiv, kuid maitselt külluslik. · Koogitükk oli parajalt suur ning kõhtu täitev · Soodne hind Lahkumine: · Jätsime nõud lauale. · Tänasime ning soovisime head päeva jätku. · Enne lahkumist soovis klienditeenindaja ka meile kaunist päeva jätku · Klienditeenindaja ootas kuni olime lahkunud ning alles siis suundus lauda koristama Veel märkasime: · Nõud olid puhtad · Lauad olid puhtad · Lett oli puhas
Konkurentsianalüüs Meie vajaduseks oli nälja kustutamine ning me otsustasime seda teha väljas süües. Tooteks valisime kanapasta, mida arvasime, et leidub enamikes söögikohtades. Väga oluliseks kujunes see, et me saaksime ostetud pastast kõhu täis. Oluline oli ka koha välimus ja sealne teenindus, sest kuna olime otsustanud väljas süüa, siis soovisime meeldivat kogemust. Mingil määral oli tähtis ka hind, sest soovisime, et ostetud pasta maksaks vähem kui 100 kr. Ülesande sooritamiseks valisime kolm erinevat söögikohta: · Werner, mis asub vanalinnas ning mis on kuulus heade kookide ja saiakeste poolest, kuid kust on võimalik ka kõiksugu muid sööke saada. · Dedi, mis asub Kaubamaja kolmandal korrusel ning mis on üldjuhul mõeldud seal ostlevatele inimestele. · La Dolce Vita, mis asub samuti vanalinnas. See on Itaalia restoran, kus põhitoiduks ongi pasta ja pitsa.
kohaselt AS Salongi Sisustus müüs AS Ilutegijale 12 (tk) ilulõikus lauda, 30 (tk) juuksuritooli. Müügileping sisaldas ka veotingimusi ja selle järgi kauba vedamine toimus müüja transpordiga ja tema kulul. Kaupade üleandmise kohaks oli vastavalt müügi- lepingu punktile 2 ostja tegevuskoht Iru 8, Tallinn. Kaup saabus 28.oktoober lepingu- kohaselt kahe päeva jooksul. 29. oktoobril võtsime enda firma ruumides Iru 8, tooted pakendist lahti ja soovisime kasutada kahte juuksuri tooli. Kuid ühele neist toolidest istudes murdusid toolil jalad lahti ja tool läks kaheks osaks. Tegime kõik 30 pakendit lahti ja selgus, et kõikidel toodetel on defekt. Samuti olid 12 ilulõikus laudadel puudu vastavad varuosad, millega laud kokku panna. Vastavalt sõlmitud müügilepingu punkti 1.7 kohaselt on ostjal õigus defektiga kaup tagastada 14 päeva jooksul kauba kätte saamisest. 30.oktoobril AS Ilutegija,
pakituna tavalisse paberkotti, mis ,,hingab" paremini, panime oma leiva-saia ,,riknema" õhukindlasse minigrippi toatemperatuurile. Kilekotti pakitult peaks säilivusaeg olema pikem, kuid kuna leib-sai seisavad seal niiskemana, suureneb oht hallituse tekkeks. Hallitus vajab kasvamiseks niiskust, ning sellepärast see nt kuivanud leiba ei ohusta. Seetõttu otsustasime just õhukindla kilekoti variandi kasuks, kuna soovisime saada võimalikult kiireid tulemusi. Hüpoteesi püstitades lähtumise lausest, et rukkitooted on hallituse tekkele vähem vastuvõtlikumad, tänu hapukale tainale. Siit järeldasime, et sai peaks enne hallitama hakkama. Vaatlus: 1 päev: silmnähtavat muutust pole 2 päev: silmnähtavat muutust pole 3 päev: silmnähtavat muutust pole 4 päev: silmnähtavat muutust pole Järeldus: Hetkel sooritatud katsest ei järeldu midagi. Arvame, et peaksime antud
Vastajad jagunesid kahte suurde gruppi. 43% vastanutest märkis keskmiseks päeva televiisori vaatamiseks 1-2 tundi. 35% vaatavad televiisorit päevas vähem kui ühe tunni. 3-4 tundi vastasid 14 inimest kogusummast ning rohkem kui 4 tundi 9 (kogusummast). Sellega võime järeldada, et suurem osa inimestest ei pinguta televiisori vaatamisega üle. Joonis 3. Keskmine aeg, mis kulub päevas televiisori vaatamisele (% kõigist vastanutest) Neljandas ning viiendas küsimuses soovisime teada, milline on vastajate kõige lemmikum telekanal, mida nad vaatavad kõige tihedamini. Seejärel palusime vastajatel lisada, mida valitud telekanali vaatamine neile pakub. Võrreldes teiste eesti telekanalitega asetus parimale positsioonile TV3. Nimelt 59% moodustas TV3 vaatajad. Selle kanali vaatamine pakub inimestele üldiselt ajaviidet, lõõgastust, päevasündmustega kursis olekut ning silmaringi laiendamist. Mehed andsid
Mets katab kuni 55% meie riigi territooriumist, täna veel… See number võib aga kiirelt kahanema hakata, kui me targasti oma metsi ei majanda. Korralik mets kasvab keskmiselt 70 aastat. Noored, kes täna oma talu maadele metsa istutavad, seal sirgunud palkidest endale tõenäoliselt maja ei ehita, pigem nende lapsed või lapselapsed. Unistame Eestist, kus ka meie laste lapsed teaksid, mis on mets ja saaksid seal igal ajal jalutada, marju korjata või talvel suusatamas käia. Soovisime mitte raisata seda, mille hoidmisele tähelepanu tahame juhtida. Seepärast kasutasime oma töös meie kodukandi puidutööstuse Valmeco AS tootmisjääke. Värvimistöödeks kasutasime akrüülvärve. Skulptuuri hoiab vee peal tühjadest plastpudelitest parv. Skulptuuri autorid: Jessica Järvelt, Rezete Karu, Marilin Kuusk Jõgevamaa Gümnaasiumist Skulptuuri valmimise tehniline konsultant ja abiline puidu töötlemisel oli Varmo Ojamets. Juhendaja: Anne Jaama CRYSTAL FOREST
Seekord pandi meid põrandat välja kiskuma mis oli veel raskem kui mööbli välja viimine ja välja kiskumine. Hiljem läksime ka keldrisse, et see vanast mööblist tühjaks teha ja üldime prügi välja viia. Sellel päeval tegime kõik suhteliselt sama tööd nagu eelneval päeval. Osad lõhkusid kaminat, osad tõstsid lasteaeda mööblist tühjaks jne. Peale lõunasööki viidi meid ka traktoriga metsa et seal oksi vedada ja mets üldiselt natuke korda teha. Sellel õhtul soovisime sammuti minna tähti vaatama kuid pilved olid liiga suured, et seda polnud võimalik teha sammuti hakkas vihma sadama. Peale hommiku sööki läksime ka ühte lähedal asuvasse muuseumiss mis oli suhteliselt igav aga tore ikkagi. Sealt naasedes söime lõunasööki ja pakkisime enda asjad kokku ning hakkasimegi Tartu poole tagasi sõitma. Kokkuvõtteks oli Saaremaa reis väga tore ja hea algus uuele kooliaastale ning hea võimalus kõikidega tuttavaks saada.
kliendid antud kohvikut kui ettevõtet kõrgemalt väärtustama. Usaldus on kliendi ja ettevõtte vahelises suhtluses ning asjaajamises hindamatult tähtsal kohal. Enne, kui arve lauda toodi, küsis teenindaja, kas meil on veel soove. Sellega ta andis meile üheainsa variandi tellida veel midagi. Samas oleks ta võinud küsida, kas me soovime veel midagi või ta toob arve. Kuna me olime oma einestamise lõpetanud, siis soovisime arvet. Seepeale küsis teenindaja, et kas arved tulevad kokku või eraldi, mis oli väga meeldiv, sest on juhtunud olukordi, kus sõbrannadega kohvikut külastades on lõpuks kõigi arved kokku pandud ja see on suurt segadust ning ebameeldivust tekitanud, nii teenindajale kui ka meile- klientidele. Juba pärast arve tasumist tänas teenindaja meid külastuse eest ja soovis ,,head päeva" ning et me neid jälle külastaksime
Astusime kõhklevalt edasi ning märkasime kõrvalasuvas ruumis müügiletti, mille taga seisis ka teenindaja, kes meid kohe ei märganud. Lähemale minnes teretas teenindaja meid viisakalt, kuid ei pööranud meile rohkem tähelepanu, kuna tegeles muude asjadega. Märkasime, et olime kohvikus esimesed külastajad. Leti ääres seistes hakkasime ise teenindajalt küsima koogivaliku kohta, kuna tordivalik oli kesine ning igal koogialusel paar-kolm viilu. Soovisime tegelikult hommikuputru süüa, kuid teenindaja vastus oli ehmatavalt konkreetne: ,,Kokk tuleb kell 11, enne seda sooja toitu ei saa!" Seega ostsime kooki, saiakest ja kohvi. Sobivat lauda valides saime aru, et kohvik koosneb viiest ringikujuliselt paiknevast ruumist üks suurem ning kaks väiksemat. Teenindaja tõi kohvikoore lauda öeldes ainult ,,Palun!" lisamata kasvõi ,,Head isu!". Koogid oli väga maitsvad, kuid meie jaoks liiga suured. Enne lahkumist uurisime,
Korralduse pool sama, tehnoloogi erinev. Typology of OP Tootmise hulk madal kogus(ei kordu, oma hind kõrgem) Erinevus suur(protsess paindlik, keerulised, kliendi vajadus arusaadud/rahuldatud, omahind kõrge) : madal(efektiivsus, standardiseeritud) Nõudlus kõigub palju (peab suutma planeerida, paindlikkus) Läbinähtavus madal(kerge standardiseerida, ei nõua suhtlemisoskust, klient ootab kauem) Et aru saada, kus me oleme, mida peab rohkem tegema, kas tulemus on see, mida soovisime. e/v Hulk erinevus Nõudlus Läbinähtavus Saku madal keskm keskm madal Fenno madal madal keskm keskm Kino kõrge kõrge madal kõrge E/V konkurentsivõime Kvaliteet vigadetta kliendini, kontrollitav kui standardiseeritud
VÕÕRASTE INIMESTE REAKTSIOONID NEID KÕNETADES Uurimistöö Tallinn 02.11.2015 SISSEJUHATUS Meie valisime oma uurimistööks „Võõraste inimeste reaktsioonid neid kõnetades”. Valisime seepärast, et soovisime näha kuidas eri- vanuses ning -rahvuses inimesed reageerivad kui nende poole pöörduda. Huvitav on näha erinevaid käitumistüüpe ja inimeste reageeringuid kommunikatsiooni ajal. Üritame selle uurimise käigus välja selgitada kõige sagedasemad reaktsioonid eestlaste seas, kuidas erinevad üksteisest suhtlemistasandil nooremad ja vanemad isikud ning kuidas toimub üldiselt kommunikatsioon võõrastega. Küsisime tavalisi küsimusi, arvestades eetika reeglitega.
. 3 2. TÖÖ KÄIK ……………………………………………………………………………4 3. UURIMUSLIK OSA ………………………………………………………………….5 4. KOKKUVÕTE ………………………………………………………………………..6 5. LISAD ……………………………………………………………………………….. 7 SISSEJUHATUS 2 Meie soovisime teada saada, millist muusikat kuulavad teised meievanused õpilased. Samuti tahtsime teada kui tihti nad muusikat kuulavad ning kas see ka mõjutab nende igapäevaelu. Me otsustasime lähemalt uurida KSG 6. klasside õpilaste arvamust muusikast. Eesmärgiks oli teada saada kuuendate klasside teadlikkust ja arvamust muusika kohta. Meie esialgne arvamus oli, et 6. klassi õpilased kuulavad enamasti sarnast muusikat. TÖÖ KÄIK
jäid invaliidiks. Vangi oli langenud 1000 eestlast, kes vahetati 10000 vangilangenud punaväelase vastu. Meie Eesti rahva ajaloos oli Vabadussõda üks kõige tähtsam sündmus: see oli meie oludes hiiglaslik võitlus, mille tagajärjeks oli iseseisev Eesti riik. Meie tuletame tänuga meelde kõiki, kes selles heitluses meile otse või kaudselt kaasa aitasid ja teame, et mõnegi kaasvõitlejaga tuli ka vahete-vahel kõvasti tülitseda; üldtulemus oli aga just see, mida meie soovisime meie oma riik. Mina pean oluliseks rajada ausamba Vabadussõjas osalejatele. Vabadussõja võitmine on selle alus, et me üldse saame rääkida vabast Eestist. Vabadussõja võit tõestas, et üks väikeriik on iseseisvumiseks võimeline mis ei olnud tolle aja Euroopas sugugi iseenesestmõistetav. Me oleme ju näinud tervete rahvaste kadumist suure Venemaa avarustesse. See andis meile jõudu 20 rahuaasta jooksul üles ehitada demokraatlik
Muutused ei ole sageli head. Samas sarnaneda teiste riikidega- see on heakasupüüdlik tegevus. Tulevikus saab iga inimene ületada Euroopa liidu liikmesliigi piiri ja maksta euroga. Praegu peab muretsema valuuta vahetamise pärast. See ongi üks põhjus, miks eurod meil elu kergemaks teevad. Euro kasutuselevõtt on alternatiivse tagapõhjaga. Igat asja saab näha kahest küljest- eksisteerib nii hea kui halb arvamus. Iga inimene ise otsustab, mis on tema seisukoht. Ise me kunagi soovisime astuda Euroopa liitu ja juba siis teadsime, et kunagi jõuab rahaühik ka meie kodumaale. Kõigega on võimalik harjuda, ka euro eestisse jõudmisega. Tulevikus tuletame meelde eesti krroni kui vana head maksmisvahendit. Eurost saab kunagi ka Eestis prioriteet number üks.
Eesti mitmekülgne muusikaelu tähelepanu keskpunkti, sest muusikal on midagi, mis kõiki puudutab. Sellest saime meiegi inspiratsiooni praktilise töö ideeks. Teema on meile endale südamelähedane ja Tallinna Nõmme Gümnaasiumis on alati muusikat austatud. Leiame, et õigeid väärtushinnanguid ja traditsioone peab jätkama. Tahtsime meiegi oma kooliellu tuua rohkem helisid. Töö esimeseks eesmärgiks oli panna proovile õpilaste muusikalised teadmised ning loomingulisus. Samuti oli soovisime juhtida tähelepanu ka kooli nimekatele muusikutest vilistlastele, nende loomingule ning tutvustada neid kui andekaid inimesi kogu kooliperele. Muusikanädal toimus 26. jaanuar kuni 2. veebruar. Nädal algas esmaspäeva hommikul avakõne, projekti tutvustamise ning koori esinemisega. Teisipäevaks kaunistasime kooli seinad vilistlasi tutvustavate plakatitega ning kooliraadios mängiti vaid nende loomingut. Kolmandal päeval toimus põhikooli klassidele suunatud viktoriin
................................................ 6 KASUTATUD MATERJALID......................................................................................... 7 2 SISSEJUHATUS Me valisime oma luuletajaks Doris Kareva ning luulekoguks 2005. aastal ilmunud tema üheteistkümnenda raamatu ,,Aja kuju", sest ei olnud varem tema luuletustega kokku puutunud ja meile tundusid tema kirjutatud luuletused väga sügavamõttelised ning soovisime temast ka rohkem teada saada. 3 1 AUTORIST Doris Kareva (joonis 1) sündis 28. novembril 1958. aastal Tallinnas. Ta on Eesti luuletaja, toimetaja ning tõlkija. 19661977. aastal õppis ta Tallinna 7. keskkoolis, mida tuntakse tänapäeval Tallinna Inglise Kolledzina. 1979. aastal asus ta kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetusse korrektorina tööle. 1982. aastal sai temast Kirjanike Liidu liige. Alates 2001. aastast kuni 2013
Sündinud 10. oktoober 1895. Kuna Neulandi (mõnede dokumentide järgi Neilandi) pere kolis varsti pärast Alfredi sündi Valgast Riiga, peavad lätlased teda ka oma sportlaseks ja Läti päritolu olümpiavõitjaks. Neulandi pere kolme poja lapsepõlv ja kooliaastad möödusid Riias. Perekonna majanduslik olukord ei olnud kiita, ometi ei sattunud lapsed ula peale. Neuland on seda aega hiljem ise meenutanud: ,,Võisime oma vaba aja veeta enamasti nii, nagu soovisime. Õnneks oli meil kalduvusi sportimiseks. Tahtsime saada suurteks ja tugevateks." Vanem vend Voldemar oli Alfredi esimeseks eeskujuks ja innustajaks. Esialgu pidi Alfred oma raskejõustikuhuvi vanemate eest varjama, sest ta oli üsna kidura tervisega, kuid esimese edu saabudes olukord muutus. Tõstepisikust nakatus koguni pereisa ise. Riias olnud soodne õhkkond tõstespordi harrastamiseks, kuna eeskujudeks olid Venemaa meistrid ja rekordiomanikud
83). Toitumises on tähtis osa ka valkudel, eriti jõutreeningu perioodil. Ära ei tohi unustada ka vajalikke vitamiine ja mineraalaineid, mida saab puuviljadest, salatist, mineraalveest (1, lk 84). 5 3. Tulemused Küsitlesime 10-11 klassi sportlasi. Meie küsimustikus osales kokku 78 Audentese sportlast. Soovisime teada sportlaste hoiakuid ja teadmisi seoses toitumisega. Küsimustikus on esitatud 8 küsimust ning neist kaheksat kasutasime meie loovtöös. Küsimustik viidi läbi kirjalikult (lisa1). 18 16 14 12 10 8 6 4 2 0 Joonis 1. Meie sportlased tegelevad paljude erinevate aladega. Tulemuste põhjal on näha, et populaarseim spordiala on korvpall
3 JÄNES:Kurat sind võtaks karu, miks sa ei laadinud siis akut? Samal ajal kui karu ja jänes vaidlesid mobiili aku asjus, hakkasid takoso tuled metsa tukast paistma. Lõpuks kui takso kultuurimaja ette jõudis, lõppetasid karu ja jänes ka vaidlemise. Kui jänes ja karu taksosse istusid, tuli välja, et taksojuht on nende sõber tigu. TIGU:No kuidas siis hundi sünnipäev ka läks? JÄNES:Ah, mis ta ikka. Nagu sünnipäev ikka, soovisime õnne, sõime kooki ja ütlesime toosti. KARU:Jah, päris hea oli. Järgmine kordki. TIGU:Kuuleg sõbrad, aga kuhu te minna tahate? JÄNES:Eks ikka koju. Kui takso sõitma hakkas, ei kulnud 10 minutitki kui jänes juba oma maja ukse ees oli. TIGU:No jänes kohal oleme. JÄNES:Oh lõpuks ometi. Tsau tigu, eks homme näeb jälle. TIGU:Karu, aga kuhu sina minna tahad? KARU:Eks ikka koju. TIGU:No lähme siis. Lõpuks jõuti ka karu maja juurde. Peale pikka jutuajamist otsustas ka karu
Ei viibinud seal enam kaua ja jooksin postkontorisse, kus telegrammi saatmisega tegeleti. Side oli juba loodud. Tulistasin ühe lasu, kuid kuulid lõppesid. Nad jätkasid abi kutsumisega. Läksime Jurist Jaaniga kättpidi kaklema. Kindral Põderi ajastusaeg oli legendaarne. Ta jõudis kohale täpselt õigel ajal, tulistades maha naise ja riivates juristi, kes küll kahjuks minema pääses. Kindral lõpetas venelastega vestluse ja Eesti Vabariik oli selleks korraks päästetud. Me soovisime Annaga siiski reisida Pariisi ning läksime Balti jaama rongile. Kohvril istudes ja suitsu tehes saime teineteisest aru- me siiski ei vaja seda. Pariisil polnud mõtet, Eestil oli mõte. Me otsustasime oma enese isamaa kasuks ja läksime koju. Autor: Annabel Lõuke Tagasi vaadates tundub, et kui Tanel poleks läinud oma endiste töökaaslastega hüvasti jätma oleks kõik läinud nende jaoks hoopis teisiti
sümbolitega, mis seotud teemaga. Kõige populaarsemaks on osutunud portreede kasutamine. Lisaks valisime veel kaks koodi. Esimene on analüüsitava isiku osatähtsus artiklis, st. kas Urmas Paet oli oma tegemistega artikli keskmes või ainult mainiti teda. Nagu diagrammilt näha, on Urmas Paet 35%-liselt suure osatähtsusega ja 42%-liselt pigem suure osatähtsusega. See näitab, et teemad on tugevalt välispoliitilised ning tema arvamused ja ettepanekud on väga tähtsad. Lisaks soovisime teada, palju on kasutatud artiklites tema tsitaate. Enim on 1-3 tsitaadiga artiklit, ühes artiklis sisaldub üle 7 tsitaadi. Kokkuvõte Kokkuvõtvalt võib öelda, et Urmas Paet oli antud perioodil ajakirjanduse huviorbiidis ainult seoses oma tööga Eesti Vabariigi Välisministrina. Lisaks võib oma rolli mängida tema minevik Postimehes reporteri ja ajakirjanikuna ajavahemikus 1994-1999.
«Esimesed laulud kirjutasime juba lasteaias. On aegu, kus vajame muusikat kui õhku,» mainib Viivi (41). Jõuludeks andsid Sõnajalad välja värskeima singli «Nüüd mine». «Tegelikult oli see laul juba varem valmis, aga nüüd andsime välja. Põhimõtteliselt teeme laule koos. Me käime isegi koos poes ja ka reisidel ostame teineteisele samasuguseid riideid. Aga tegelikult oleme väga erinevad, nii välimuselt kui ka iseloomudelt. Kui väikesed olime, siis me nii väga soovisime, et oleks õdesid-vendi. 1990. aastatel Eestis rekordarvu salvestisi müünud pereansambel Sõnajalg tuli kontserdiga tagasi muusikalavale 22.12.2005 Balti Misjonikeskuses, Kadriorus. See oli kristlikku muusikat viljeleva bändi esimene esinemine pärast seitset aastat. Uut on nii palju, et kui seni kasutati paljude lugude puhul elektroonilist taustamuusikat, siis nüüd esitatakse kõik lavavariandis. Perekond asutas aastal 1997 telejaama TV1, kuid jäid
puudus julgus ja võimalus seda avaldada. Nii kestis see 1918. aastani mil kasutati ära Euroopas tekkinud segadust ning kuulutati välja Eesti Vabariik. Alla surutud vabadusekihk leidis lõpuks väljundi. Kuigi järgnevad aastad olid sõjakoorma tõttu rasked oli võit Punaarmee ja varasema võimu üle tõeline unistuste realiseerumine. Rõõmu ja rahulolu saatel hakati riiki üles ehitama, ning seekord, oli meil endil õigus teha täpselt nii, nagu soovisime, ükski võõrvõim ei saand meid käsutada. Vabariik oli vaevu jõudnud kesta 20. aastat, kuniks see omakasupüüdlike kodanike poolt maha müüdi, ja salamisi taaskord võõrvõimule allutati. Kuigi esmapilgul tundus uues kuues olev Vene riigiaparaat ohutu, pidime hiljem tõdema, et tasuta lõunaid pole ega saa olema. Meie riigipiiri uks löödi jalaga lahti ning võimalust selle sulgemiseks enam ei tulnud. Pärast baaside mehitamist Saaremaale 1940
kuna oli arvati, et oleks tore kui me jõuaksime mõned tunnid varem ja saaksime neil aidata ettevalmistusi teha. Sõit polnud väga pikk 50km Tallinnast Narva poole, täpselt 50 km sildi juurest pöörata paremale, 500m metsavahe teed ja olimegi onu kaunis suvilas. Ta oli saanud selle suvila just kuu aega tagasi valmis, enne kuulus see mu vanaemale kuid ta otsustas selle anda oma pojale ehk minu onule, kuna nad ise nagu nii enam seda korras hoida ei jõudnud. Soovisime onule õnne ja kõik peale minu ja minu onupoja hakkasid ettevalmistusi tegema. Meie aga mängisime seni jalgpalli. Kell sai 7 ja rahvas hakkas kogunema, neid aina tuli ja tuli kuni enam ei tulnud. Rahvast oli pea 100 ringis, ning muidugi oli seal ka hulganisti vanu sugulasi kes tahtsid sinu käest kuulda kuidas sa viimased 3 aastat elanud oled, ning kui suureks sa oled kasvanud. Pidu veins kuni kell oli saanud umbes 2öösel olid kohale jäänud ainult meie pere, minu vanaema-vanaisa ja onu
........................................ 9 Lisa 1 Kohvipakkide hinnad erinevates kauplustes...................................................... 10 Lisa 2 Kohvipaki keskmine hind ..................................................................................10 Lisa 3 Kohvisortimendi diagramm................................................................................11 SISSEJUHATUS Teatavasti on kohvihinnad paari viimase aasta jooksul olulisel määral kasvanud, seega soovisime teada millised on kohvihinnad Tartu suuremataes kauplustekettides, kui suur on kohvisortiment ja milliseks kujuneb keskmine kohvipaki hind suuremates kauplustekettides. 1. KOHVI AJALUGU Esmakordselt avastati kohv Ida-Aafrikas piirkonnas, mida me tänapäeval tunneme Etioopiana. Tänapäevase kohvi esimene variant saadi niimoodi, et röstitud oad purustati ja seejärel keedeti neid vees. Euroopasse jõudis kohv esmakordselt Veneetsia kaupmeeste kaudu. Euroopas sattus kohv
planeeritud võistlus edasi, seoses Mikael Parman´i (MTÜ Keerdtrepp esindaja) viibimisega välislähetuses. Sellegipoolest otsustasime võistluse korraldada ise ja selgitada välja Tõrva parimad kendama mängijad. Pidime toimumise aega edasi lükkama, sest vahepeal oli haiguslehel ka noorsootöötaja. Ürituse toimumiseks koostasime plakati (vt. Lisa ), mille koostasime programmis Canva, samuti otsisime koos noorsootöötajaga välja auhinnad, mida soovisime parimatele võistlejatele. Auhindade tellimisega aga tekkis probleeme ja nii ei saanud me päris kõike, mis planeerisime ja kahjuks ei jõudnud ka osad õigel päeval kohale, sest selles osas aitas meid rahaliselt noortekeskus. 7 8 KOKKUVÕTE Saime oskuse ja kogemuse ürituse läbiviimisest. Üritus läks hästi ja see andis julgust ka edaspidi midagi korraldada. Saime ka kogemuse, kui kõik ei lähe
Küll ei uuri antud küsimus otseseid erinevusi m/n vahel vaid on pigem sotsioloogilise taustaga. MEETOD Idee oli uurida inimesi suhtumises karistamisse sellisel, et eristada kindlalt nad oma ülesannete täitmisel, et kas nad siis on seotud oma töös karistamisega või mitte. Plaanis oli uurida inimesi erinevas vanuses alates 18 eluaastast, mille kohaselt eeldasime, et inimene on kas asunud tööle või edasi õppima. Eristasime inimesed soolise kuuluvuse jägi ning soovisime uurimusse kaasata teisalt vastava arvu mehi ja naisi, kes oleksid nö.inimesed tänavalt ja kes moodustaksid nn. kontrollgrupi tulemuste interpreteerimisel. Soovisime kaasata uurimusse erinevate vanuserühmade ja haridusega ning perekuuluvusega inimesi, et saada läbilõikelist hinnangut meeste ja naiste vaheliste erinevuste lõikes. Peamise uuritavate grupi moodustas Justiitsministeeriumi haldusalas toimiva ametkonna töötajaskond, millele lisandus karistamisega
................................................ 16 2 SISSEJUHATUS Meie loovtöö juhendajaks oli õpetaja Eve Tilk, sest tema välja pakutud teema, korraldada ajalooõhtu kuuendale klassile, tundus väga huvitav. Teema valikule aitas kaasa ka see, et oleme ise ajaloohuvilised ning ei vajanud pikka mõtlemisaega, et korraldada ajalooõhtu. Ajalooõhtu korraldamisega lootsime meelde tuletada oma varasemaid teadmisi vanaaja kohta ja soovisime teha praktilist ülesannet, millest oleks kasu nii õpetajale kui ka õpilastele. Ürituse korraldamise eesmärkideks oli: 1. arendada rühmatöö oskusi, nii meie endi kui ka õpilaste vahel; 2. suurendada õpilaste huvi ajaloo vastu; 3. õppida aja planeerimist, mis tuleb kasuks ka edaspidises elus; 4. arendada teistega arvestamist, sest rühmatööd nõuavad koostööd; 5. õppida erinevate mängude korraldamist.
kätte saada, võlglased on tema jaoks kõik võlglased. Abikaasa tahab saada vabaks täitekohustusest ja kõik makstud summad tagasi saada. Meie õnneks soovib võlglane säilitada ka õe venna suhed ja seoses sellega soovib võimalikult palju võlast tasuda ja võimaikult kiiresti. Kohtutäitur teavitas abikaasat kui võlgniku arveldusarve ja varade arestimisest. Külastasime abikaasaga kohe kohtutäituri bürood ja uurisime võimalike koostöö võimaluste kohta ja soovisime võimalust, et abikaasa arveldusarvet ei arstitaks. Mina abikaasa esindajana esitasin avalduse, kus tõin välja kõik pere sissetulekud ja püsivad kulud. Samas pakkusime tasumiseks kindlat summat. Kohtutäituri vahendusel saime vastuseks, et tasuda tuleb meie poolt pakutud summa järgneval kolmel kuul ja siis on võimalik uus avaldus esitada, kuid arest jääb jõusse. Kolme kuu möödudes esitasime uue avalduse. Laenu andja kohtutäituri vahendusel andis teada, et tasuda
individuaalandmete analüüsi ehk siis andmeid, mis on saadud eelnevalt tehtud uuringutes, kellegi teise poolt . Antud juhul on tegemist R. Ahas ja S. Silm poolt kogutud andmetega. Oma uurimustöö aluseks võtsime hariduse ja selle najal püstitasime uurimusküsimused. Küsimuste koostamiseks kasutasime sekundaarseid individuaalandmeid, mis aitasid püstitada küsimusi ja luua seoseid, et jõuda parimate tulemuste ja vastusteni. Soovisime leida vastuseid sellele, kuidas haridus on mõjutajaks inimeste töös, perekonnas, kodu loomisel. Et saada paremat ülevaaded inimeste vastustest ning teostada parim analüüs kasutasime programmi MS Excel. 2 Uurimuse tulemused Esimesena vaatlesime, milline on elanike haridustase naiste ja meeste seas. Analüüsi käigus selgus, et põhihariduse ja keskhariduse kokku liitmise tulemusena on meeste ja naiste haridus omandatud võrdselt. Kõrghariduse juures tekivad juba suuremad erinevused
.……………………..6 1.7 Uraan…………………………………………………..………………………...6 1.8 Neptuun………………………………………………..………………………...7 Kasutatud materjalid…………………………………………..…………………....8 2 Sissejuhatus Valisime selle teema, sest arvasime et sellest on suhteliselt palju kirjutada ja me mõlemad oleme huvitatud kosmosest. Soovisime teada saada rohkem planeetide ja nende tingimuste kohta. 1. Planeedid Enne praegust kindlat kaheksat planeeti on loetud neid lausa 15 kokku. Planeedid kuuluvad Päikesesüsteemi ja moodustavad sellest 0.135%. Kõigi kaheksa planeedi orbiidid on enam-vähem samas tasapinnas ja peaaegu ringi kujulised. Kõik planeedid tiirlevad ümber päikese ja nende pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. On kahte tüüpi planeete: neli esimest
Poodi sisenedes nägime müüat, kes tegeles oma asjadega ning ei pannud meie sisenemist kauplusesse tähelegi. Ema suundus koheselt müüa juurde, et küsida talt kus asuvad selles poes nööbid. Otsustasime alguses iseseisvalt otsida, et kas samasugune nööp on müügil või peame triiksärgil kõik nööbid välja vahetama. Meie kurvastuseks ei olnud sellist nööpi seal müügil. Ema hakkas koos müüaga uusi nööpe välja valima. Me soovisime osta poest ainult kaheksa nööpi. Poes olid kaheksa sellist nööpi olemas, aga müüa taheti ainult seitse, sest poemüüa tahtis, et üks nööp jääks näidiseks. Näidisel olevat tellimisnumber taga. Ma ei saanud aru sellisest kauplemistaktikast, sest tellimusnumbri saab ju endale üles kirjutada. Ja ma oletasin, et neil on olemas ka mingid kataloogid, kust saaks nööpe juurde tellida. Mina arvan, et
uuringutes, kellegi teise poolt . Antud juhul on tegemist R. Ahas ja S. Silm poolt kogutud andmetega. Oma uurimustöö aluseks võtsime hariduse ja selle najal püstitasime uurimusküsimused. Küsimuste koostamiseks kasutasime sekundaarseid individuaalandmeid, mis aitasid püstitada küsimusi ja luua seoseid, et jõuda parimate tulemuste ja vastusteni. Soovisime leida vastuseid sellele, kuidas haridus on 3 mõjutajaks inimeste töös, perekonnas, kodu loomisel. Et saada paremat ülevaaded inimeste vastustest ning teostada parim analüüs kasutasime programmi MS Excel. 4. Uurimusküsimused ja nende selgitused · Kas inimese haridustase ja emakeel mõjutab palganumbreid ? Kasutasime andmestikust
Kogu loomeeliit kel oli midagi aimu kultuurist ja kuidas kultuuri teha põgenesid läände. Enamik meie kaasmaalasi niisamuti. Kaheksakümnedatel kui lääs seostus värviliste kilekotidega Viru hotelli juures ja ärikatega kes hirmutasid iga turisti kaameks. Sai alguse uus lääne kummardamine ja mõnes mõttes ka lääne Eesti dekoloniseerimine lääne poolt. Me hakkasime oma panku ja koole ajama nii nagu läänes, teid korrastama ja looduskaitsega tegelema. Me soovisime niivõrd läänega sarnaeda et kogu meie elu sai lääne maigu juurde, miks? Sest kui lääs ei usu et me nende moodi ei ole siis ei võta nad ka meid omaks. Ja läänest on mei ju nii mõndagi õppida Vene mõju Eesti kultuurile suunav, ta suunas Eesti rohkem läände. Meil on igast küljest venelastega rohkem ühist kui Ameeriklaste või Prantslastega. Meil on ühised geenid ja ühine ajalugu aga miks siis ikkagi me üritame niiväga sarnaneda Ameeriklastega. Lootes kaitsele mida nad meile
SISSEJUHATUS Viimase kümne aasta jooksul on ettevõtete eetilisusele pööratud järjest rohkem tähelepanu. Elu näitab, et majanduslikult edukamad on ettevõtted, kes on eetilisemad. Nendega koostöö tegemiseks peame ka ise eetilised olema. Ka ülikoolides pööratakse järjest rohkem tähelepanu juhtimise eetilisusele. Samas teadus eetilise juhtimise kohta on veel väga noor. Antud teema tundus aktuaalne ja huvitav. Valisime sellise teema kuna soovisime välja selgitada, kuidas ettevõttes eetilisuse taset tõsta. Samuti soovisime me teada mis mõjutab eetilist juhtimist ja mis kasu ettevõtted sellest saavad. Mõistmaks mis on eetiline juhtimine oleme alustanud mõiste defineerimisest. Eetiline juhtimine on konflikti situatsioonis enamikele osapooltele õigena näiva käitumisviisi Tallinn 2013 rakendamine. See käitumisviis sõltub otsustaja isikuomadustest ja olukorra eetilisusest.
keskkooli hinne, eriala, kood, matemaatika riigieksamieksami tulemus, matemaatika testi tulemus. Analüüs on koostatud 2000, 2002, 2003 ja 2008 aasta andmete põhjal. Esmalt võtsime vaatluse alla keskkooli matemaatika hinde ning riigieksami tulemuse, kus eesmärgiks oli uurida, kas riigieksami tulemus on seotud keskkooli hindega. Seejärel uurisime matemaatika riigieksami tulemuse sõltumist aastast. Siis vaatasime tunnuseid sugu ja test, kus soovisime teada, kas matemaatika testi tulemus sõltub soost. Järgmiseks uurisime aasta ja testi sõltuvust, täpsemalt soovisime teada, kas matemaatika testi tulemus sõltub aastast. Tunnuste, riigieksami tulemused ja sugu, uurimise eesmärgiks oli välja selgitada, kas riigieksami tulemused sõltuvad soost. Soovisime teada ka, kas riigieksami tulemustel on seos valitud erialaga ja ülikoolis sooritatud matemaatika testiga. Mudeli koostamise eesmärgiks oli vaadata, kuidas kirjeldavad
reketiga. Miks on palli lõpuni jälgimine nii tähtis? Põhjus on järgmine: selleks et sooritada täpset lööki, suunata pall sinna, kuhu tahame, tuleb palli tabada täpselt reketi keskkohaga. Selle saavutame aga ainult siis, kui me palli tõeasti lõpuni jälgime. Laseme palli silmist varem, ei taba seda enam täpselt reketi koskkohaga. Kui tabamisviga on väike, võib pall veel ikkagi lennata üle võrgu, ainult mitte sinna, kuhu me ta soovisime suunata. Suurema vea puhul satub pall võrku või lendab välja. Palli jälgimise juures on veel üks nõue, mida peab teadma ja täitma. Nägema peab löögi ajal mitte ainult palli, vaid ka vastast. On ju vaja teada kas vastane on tagajoonele jäänud või võrgu juurde jooksnud, on ta väljaku keskel või nurgas. Kõike seda tuleb näha n.-ö. Silmanurgast. Lööja silmade fookuses on pall, perifeerse nägemisega jälgitakse aga vastast
mis põhineks liikmesriikide solidaarsusel. Nagu me oleme ise tundnud, see eesmärk on käegakatsutav. Enne liitumist kartsime Euroopa Liidu suuremat rolli välispoliitikas ja igasugust ,,maksustamise" sõna mainimist. Kodanikud tundsid muret keele ja kultuuri kadumise pärast. Ettevõtjad küsisid, kas Euroopa Liit ei tähenda mitte sotsialismi naasmist majandusse. Liitumise järel kartsime üle meie pea tehtavaid otsuseid ja soovisime end iga hinna eest kehtestada. Tänaseks, neli aastat pärast liitumist, on kõigile selge, et nendel kartustel polnud alust. Eesti elanike toetus kuulumisele Euroopa Liitu on järjest kasvanud, olles pidevalt märgatavalt kõrgemal tasemel kui liitumiseelsel rahvahääletusel. See näitab, et inimesed pole pidanud oma ootustes pettuma. See näitab ka, et meie suund tugevale ja solidaarsele Euroopale on õige.
kasutada RAID5 massiivi loomiseks. Lipuga -o saame väljundisse vormistada vaid soovitud tulbad. student@server:~$ lsblk -o NAME,SIZE,FSTYPE,TYPE,MOUNTPOINT Loo RAID massiiv. mdadm on programm tarkvaraliste RAID-massiivide haldamiseks. Lipuga --create loome uue RAID-massivi. --verbose kuvab meile protsessi täitmise ajal lisanduvat informatsiooni. /dev/md0 on loodava massiivi nimi. --level=5 määrab kasutatava RAID-astme. Soovisime luua RAID5-massiivi. --raid-devices=5 määrab kasutatavate RAID-ketaste arvu. Sellele järgnevad kasutatavate RAID-ketaste nimed/asukohad. student@server:~$ sudo mdadm --create --verbose /dev/md0 --level=5 --raid-devices=3 /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd Loo uue massiivi peale LVM volume group kogu ruumi ulatuses. vgcreate on programm LVM volume group loomiseks. Anname selle argumentideks LVM volume group nime ja RAID-massiivi, mille peale see luuakse.
Programmeerimiskeeles kirja pandud algoritmi nimetatakse PROGRAMMIKS või, kui veelgi täpsem olla, PROGRAMMI TEKSTIKS. Programmeerimiskeele süntaks on range eeskiri, mis sätestab väga üksikasjalikult, kuidas tohib programmi kirja panna nii, et see oleks arvuti poolt vastuvõetav. Vastasel juhul on tekstis süntaksivead. Programmi süntaks võib olla õige, kuid sellegipoolest see programm ei tööta arvutis nii, nagu soovisime. Siis on programmis on semantilised vead ehk sisulised vead. Kui süntaks määratleb ära sõnade ja sümbolite järjekorra lauses, siis lause semantika on lause mõte, tema tähendus. Vigade otsimine programmist ehk programmi silumine on programmeerijalt suurt vaeva nõudev töö ja seetõttu on soovitav programme kirjutades vigadest hoiduda. Nagu paljud teised keeled, koosnevad ka programmeerimiskeeled lausetest. Lause on imperatiivsetes keeltes käsk, algoritmi üks samm.
tuleb jälle meie perre tagasi. 12. Vanaema ajal veel järgiti, et leiba ei või enne syya, kui see jahtunud on. 13. Paljud leiba pudutavad uskumused käivad ka saia ja sepiku kohta. 14. Veel 1980. a alguses oli talu pööningul kott leiva- ja saiakuivikutega - juhuks kui peaks sõda või mõni muu häda tulema. Siberisse kyyditamine ja rasked ajad andsid oma õppetunni. 15. Uue-aasta öösel peale keskööd läksime perega lauta, soovisime loomadele head uut aastat ja andsime igayhele tykikese leiba. See oli siis, kui talus veel loomi oli. 16. Leiba ei või laenajale kunagi keelata; samuti ei või keelata sauna ja kaevuvett. Muidu kaob õnnistus. 17. Meie jõululaual seisab terve pyhadeaja puutumatuna leib koos liha ja õllega. 18. Leib oli varem ja on nyydki veel vahel tähtis kylakost ehk kingitus. 19. Noa pealt ei tohi ei leiba ega midagi muud syya, see teeb tigedaks. 20
..Kui me olime ennast välja elanud hakkasime me hoopis naerma ja seejärel me naersime. Me naersime umbes samakaua kui nutsime. Kui kõik oli möödas ja me olime maha rahunenud vaatasime me veel ühe filmi mis oli meie teunnetepuhangu ajal alanud. Aga seekord tuimalt. Melil puududsid igasugused tahtmised naerda, nutta, ehmuda või mingit muud mitte nimetatud emotsiooni tunda. Kui olime teise filmi vaatamise lõpetanud läksime kõik magama. Ma ei mäleta isegi kas me üksteisele head ööd soovisime kuna kõik toimus nii tuilmalt olles udused ja paksus tunnete pilves. Pärast seda ma mäletan ennast leidmas iga neljapäev teleka ees koos oma perega vaatamas filme mida ma olen juba näinud või vaatan ilma suurema huvita aga ma ikkagi vaatamas. ,, Vend vaatab taas telerile ja tüdruk hakkab rääkima. T: ,, Ma mäletan samuti väga hästi seda päeva või õigemini õhtut. Kuna mis toimus päeva ajal on mulle paras müsteerium. Ma mäletan selgesti oma ema vaatamas mulle otsa kui ta nutma
Neti, Yahoo ja Bing. Sisestasime otsingusse kõigepealt inglis keelsed väljendid, mida turist võiks kasutada Cafe in Tallinn midtown, Cafe in Tallinn Freedom Square, Group dining in Tallinn midtown, Group dining in Tallinn Freedom Square ja Cafe Wabadus Googles, Yahoos ja Bingis. Kasutasime grupi einestamist Tallinna vanalinnas, sest kohvikut külastades kursuse kaaslastega ja õppejõu Anne Roosipõlluga, ütles kohviku juhataja, et kohviku teine korrus on mõeldud gruppidele ning soovisime teada, kas nad on ka ülesleitavad kui gruppidele mõeldud söögikohana. Esimeseks kasutasime otsingus väljendit: Cafe in Tallinn midtown, Googles ei tulnud kuskilt välja Wabaduse kohviku nime. Valisime esimese lingi, mis oli "The 10 Best Cafe in Tallinn" Tripadvisori kodulehel ning leidsime Wabaduse kohviku kolmandal lehel umbes 65. kohal, nii samuti oli see Yahoos. Otsingumootoris Bingis ei näidanud mitte midagi kohvikutega seostuvat Eesti kohta
aastal: Meie Eesti rahva ajaloos oli Vabadussõda üks kõige tähtsam sündmus: see oli meie oludes hiigla võitlus, mille tagajärjeks oli iseseisev Eesti riik. Meie tuletame tänuga meelde kõiki, kes selles heitluses meile otse või kaudselt kaasa aitasid ja teame, et mõnegi kaasvõitlejaga tuli ka vahete-vahel kõvasti tülitseda; üldtulemus oli aga just see mida meie soovisime meie oma riik. Kronoloogia 1918 · 11. november - Omakaitse likvideeriti. Tegevust alustas Eesti Kaitseliit, millele läksid üle Omakaitse varad. Eesti Kaitseliitu võisid kuuluda ainult eesti rahvusest kodanikud. · 16. november Ajutine Valitsus esitas üleskutse Eesti Rahvaväe kokkukutsumiseks. · 19. november Eesti Ajutine Valitsus võttis valitsemise ametlikult üle. · 22
Ajaloost võib leida palju sündmusi ja ajajärke, mis inimestele huvi pakuvad. Loetud raamatud ja vaadatud filmid tekitavad sageli inimestes soovi ajas rännata, et ise kõike kogeda. Ajaloolised majutuskohad taastavad algupärase olustiku, kus pakutakse ajastuomaseid sööke ja jooke sobivate abivahenditega. Ideaalis peaks kõik pakutav toetama ühtset kontseptsiooni, et luua külastajatele terviklik ajarännu elamus. Valisime selle teema kuna see tundus huvitav ja me soovisime teada saada, millised on erinevad majutus- ja elamustooted Eestis. Palju on kohti, mille olemasolust inimesed tihti teadlikudki pole. Töös käsitleme ököturismi, elamustoodet ja luksusmajutust Eestis. 3 1. ÖKOTURISM EESTIS Järjest suurenev teadlikkus vähenevatest loodusressurssidest ja keskkonna saastumisest on õpetanud paljusid inimesi seda väärtustama. Looduslähedus ja lihtsus on taas
jutu ja me võime sel teemal edasi rääkida lõunapausil?" Olemaks veendunud, et sõnade tähendus jõudis kolleegini just sellisena, nagu ma seda soovisin, võiks küsida tagasipeegeldust: "Kas sa ütleksid, mida sa kuulsid - meie vahel on minevikus olnud üksjagu mittemõistmisi, nii et ma sooviks tagasisidet, kas ma suutsin seekord ennast sinu jaoks piisavalt selgelt väljendada." Ümbersõnastamisel on kaks olulist toimet - esiteks annab see meile tagasisidet, kas sõnum, mida me soovisime edastada, on just sellisena vastu võetud, nagu me seda mõtlesime. Teiseks - kuuldu oma sõnadega tagasipeegeldamine aitab seda tõeliselt "endast läbi lasta". See tähendab, et sõnum jõuab tõenäoliselt inimesele kohale ega jookse mööda külgi maha. Just selle tõttu on inimesed ka aeg-ajalt tõrksad tagasi peegeldama -võib olla liiga hirmutav saada teise sõnadest sügavalt puudutatud.
11) T-test keskmiste võrdlemiseks. Valemis: m keskmine, s standardhälve, n vastanute arv Teststatistikute (ka T-statistiku) kohta on teada, missuguses vahemikus peaksid olema nende väärtused siis, kui kehtib nullhüpotees. Kui valimi põhjal arvutatud teststatistiku väärtus sellesse vahemikku ei sobi, siis on tema olulisuse tõenäosus p väga väike. Sel juhul kummutatakse nullhüpotees ja võetakse vastu sisukas hüpotees (mis ongi tulemus, mida me soovisime). Kui olulisuse tõenäosus on väiksem kui valitud olulisuse nivoo (ehk maksimaalne eksimise tõenäosus, mida me endale lubame), siis on sisukas hüpotees tõestatud. Kui olulisuse tõenäosus on suurem kui olulisuse nivoo, siis jääb hüpotees tõestamata. Kui p > lubatav viga jääda nullhüpoteesi juurde p < lubatav viga võtta vastu alternatiivhüpotees p olulisuse tõenäosus 12) Risttabel, protsendid risttabelis.
kõrvale ja jääks peale lakkimist ikka kena, et silmale ilus vaadata oleks. 4 2 Materjal Kui olime materjali kätte saanud, asusime seda sorteerima, valimaks sobivaid plaate riiuli tegemiseks. Jälgisime, et plaatidel ei oleks vanu kruve või nende auke. Samuti pidime jätma välja tükid, mis olid kriimustatud, lõhutud või veega kahjustada saanud. Kuna soovisime teha töö ühtlase, püüdsime jälgida riiuli valmistamisel üldist joont ja valisime plaate nende mustrilise sobivuse põhjal omavahelisse kooskõlla, et lõpptulemus jääks suhteliselt ühte tooni. Kuna sobivat materjali ostusus jääma ülegi, siis saime neist ka sahtlite valmistamiseks vajaminevaid detaile. 5 3 Töö käik 3.1 Sobitamine
Seetõttu tahtsime teada saada, milliseks hindavad gümnaasiuminoored multifilmide rolli enda mõjutajana. Meediauurija Dennis McQuaili sõnul kogeme me iga päev lugematuid, kuid enamasti väikeseid meedia-poolseid mõjutusi, näiteks valime ilmateate järgi riideid, ostame midagi reklaami mõjul. Samas väidab teadlane, et vägivalla ja ebesatappude kajastamine meedias näib ajendavat neid tegusid jäljendama (McQuail, 2000: 373). Sellest väites tulenevalt soovisime teada saada, kuidas multifilmi tegelaste käitumine, muuhulgas ka see, mis mõnikord on mõningase vägivallaga seotud, võib vaatajaid mõjutada. Kuidas tunnetavad seda mõju 11.klassi õpilased, kuigi selge on, et nende multifilmide vaatamise kõrgajad on jäänud aastate taha. Kas lapsepõlves kogetu omab mingit mõju ka gümnaasiumis õppides? Kuidas ühised lemmikangelased mõjutavad jututeemat või käitumismalle? Nendele küsimusele vastuse saamiseks viisime läbi küsitluse 2012
annaabi.ee 
