Päikese süsteemi planeedid (0)

KUUSALU KESKKOOL
PÄIKESESÜSTEEMI PLANEEDID
Referaat
Annaliisa Ande Adler, Helen Bender 8a klass
Kuusalu
2015
Sisukord
Sissejuhatus………………………………………………..………………………..3
1. Planeedid…………………………………………….…………………………...3
1.1 Merkuur………………………………………………..……………...…...…....3
1.2 Veenus ………………………………………………..…………………………4
1.3 Maa…………………………………………………………………..…………..4
1.4 Marss………………………………………………………………..…………...5
1.5 Jupiter …………………………………………………………..………………..5
1.6 Saturn ……………………………………………………..……………………..6
1.7 Uraan …………………………………………………..………………………...6
1.8 Neptuun ………………………………………………..………………………...7
Kasutatud materjalid…………………………………………..…………………....8
Sissejuhatus
Valisime selle teema, sest arvasime et sellest on suhteliselt palju kirjutada ja me mõlemad oleme huvitatud kosmosest . Soovisime teada saada rohkem planeetide ja nende tingimuste kohta.
1. Planeedid
Enne praegust kindlat kaheksat planeeti on loetud neid lausa 15 kokku. Planeedid kuuluvad Päikesesüsteemi ja moodustavad sellest 0.135%. Kõigi kaheksa planeedi orbiidid on enam-vähem samas tasapinnas ja peaaegu ringi kujulised . Kõik planeedid tiirlevad ümber päikese ja nende pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. On kahte tüüpi planeete: neli esimest planeeti väikesed ja tihedad, siis neli suurt ja väikese tihedusega planeeti. Nende kahe grupi vahel asub asteroidide vahevöö.
1.1 Merkuur
Merkuur on Päikesesüsteemis 1. planeet ja seega Päikesele kõige lähemal. Ta on päikesesüsteemis väikseim planeet ja Kuust ainult natukene suurem. Üks päev Merkuuril võtab Maa aja järgi aega 59 ööpäeva. Päikese ümber teeb ta ringi Maa aja järgi 88 ööpäevaga. Merkuuril olles näib Päike kolm korda suuremana kui Maalt vaadates.
Merkuur on Kuuga sarnane: ta on Kuust ainult natukene suurem ja neil on sarnane maapind (kivi). Merkuuril pole kuid ega ringe .
Ainult kaks kosmoselaeva on seda kivist planeeti külastanud: 1794. aasta mais Mariner 10 ja 2011. aastal MESSENGER. Merkuurilt pole ühtegi märki elust, sest päeval võib seal olla kuni 430℃ sooja ja öösel kuni -180℃ külma.
1.2 Veenus
Veenus asub Päikesesüsteemis 2. kohal ja on Maa naaber. Veenus on ainuke planeet, kus Päike tõuseb läänest ja loojub idasse, sest ta pöörleb vastupidi. Üks Veenuse ööpäev kestab sama kaua kui 243 Maa ööpäeva. Ringi ümber Päikese teeb ta 225 Maa ööpäevaga.
Veenus on Maa-tüüpi planeet, sest tal on tahke, vulkaaniline ja kraatritega maastik . Veenusel puuduvad kuud ja ringid .
Veenust on külastanud üle 40 kosmoselaeva ja 98% Veenusest on kaardistatud. Elust Veenusel pole ühtegi märki, sest kõrge temperatuuri(480℃) tõttu on üsna ebatõenäoline, et seal mingisugust elu eksisteerib.
1.3 Maa
Maa on Päikesesüsteemis 3. planeet sellest ka nimetus: “Kolmas kivi Päikesest”. Hetkel on Maa ainuke planeet, kus inimeste teada eksisteerib elu.
Üks ööpäev Maal võtab aega 24h ja ühe ringi ümber Päikese teeb Maa 365 ööpäevaga.
Maa on kivine planeet, kus on tahke ja dünaamiline mägismaa ja millel leidub orge, kanjoneid, tasandikke ja palju muud. Maa erineb teistest planeetidest veel sellega, et siin on 70% maapinnast kaetud ookeanitega. Maal on üks kuu, kuid ringid puuduvad. Maa on umbes 4,5 miljardit aastat vana.
1.4 Marss
Marss on Päikesesüsteemis 4. planeet ja seega ka Maa naaber. Marss on külm kõrbe maa. Nagu ka Maal on Marsil aastaajad ja poolustel jääd kuid Marsi atmosfäär on liiga õhuke, et vedel vesi seisaks kaua pinnasel. Vanadest üleujutustest on Marsil jälgi, aga vee eksisteerimisest praegu on ainult jäine pinnas ja õhukesed pilved . Marss on Maa-tüüpi planeet. Marsil on vulkaanide, maakoore nihkumise ja atmosfääri mõjude tõttu tekkinud tolmu tormid.
Marsil kestab üks ööpäev natuke üle 24h/tunni ja ringi ümber Päikese 687 Maa päevaga. Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos, kuid ringid tal puuduvad. üle 40 kosmoselaeva on maandunud Marsil. Esimene tõeliselt edukas missioon oli Mariner 4 1965. aastal.
1.5 Jupiter
Jupiter on Päikesesüsteemis 5. planeet ja ka kõige suurem planeet, ületades kõikide planeetide kogumassi umbes 3 korda. Tal on üle 50 kuu ja hiiglaslik magnetväli. Jupiteril puudub tahke pind, sest ta on gaasiline planeet. Suur Punane Laik on hiiglaslik torm, mis on isegi Maast suurem ja on aktiivne juba sadu aastaid. Jupiteril on siiski õhuke ring, mis avastati 1979. aastal Voyager 1 missioonil. Missioon Juno saabub Jupiterile 2016. aastal. Jupiteril endal ei saa elu eksisteerida, kuid mõningatelo tema kuudel on ookeanid maakoore all, mis võiksid toetada elu nagu meie seda teame. Planeetidest on tal kõige lühem ööpäev, mis on vaid 9h 55min. Üks ööpäev kestab Jupiteril Maa aja järgi 10h, aga ringi ümber Päikese teeb ta 4333 Maa ööpäevaga.
1.6 Saturn
Saturn on Päikesesüsteemis 6. planeet ja suuruselt teine, kuid ta on kõige väiksema tihedusega. Nagu ka kõik teised kolm hiidplaneeti on ka Saturn gaasiline planeet. Tal on üle 50 kuud ja seitse rõngast.
Saturn on kõige kaugem planeet maast, mida näeb veel palja silmaga, aga kui vaadata planeeti teleskoobiga siis on näha silmapaistvat rõngast. Kuigi ka teistel hiidplaneetidel on rõngad , on Saturni rõngad kõige kaunimad . Viis missiooni on Saturnile saadetud . Alates aastast 2004 on Cassini avastanud Saturni, tema kuid ja ringe. Saturnil endal nagu ka Jupiteril elu ei eksisteeri kuid mõningatel tema kuudel on eluks vajalikud tingimused olemas, mis võivad elu toetada. Planeedile anti nimi Vana- Rooma põllutöö- ja viljakasvu jumala Saturnuse järgi.
1.7 Uraan
Uraan on Päikesesüsteemis 7. planeet ja suuruselt kolmas. 24. jaanuaril 1986. aastal külastas Uraani kosmoselaev Voyager 2, mis on siiamaani ainuke kosmoselaev, millel on see õnnestunud. Üks ööpäev võtab Uraanl aega 17h Maa aja järgi. Ümber Päikese teeb ta ringi 84 Maa ööpäevaga.
Uraani ekvaator on peaaegu täisnurga all tema orbiidi suhtes. Kokkupõrge umbes Maa suuruse objektiga võib selgitada seda unikaalset kallet. Uraan saab oma sinaka tooni metaanilt. Uraan on jääst hiidplaneet. Üle 80% planeedi massist on kuum tihe vedelik mis koosneb “jää” materjalides. Uraanil on 27 kuud, mis on nimetatud William Shakespeare ja Alexander Pope teoste tegelaste järgi. Tal on ka nõrgad ringid, mille sisemised ringid on kitsad ja tumedad ning välimised ringid eredavärvilised.
Uraanil ei saa eksisteerida elu nagu meie seda teame.
1.8 Neptuun
Neptuun on Päikesesüsteemis 8. planeet ja suuruselt neljas. Pime, külm ja ülehelikiiruste tuultega planeet, mis on viimane meie Päikesesüsteemis ning, millel ei eksisteeri elu nagu meie seda tunneme. Üks ööpäev Neptuunil võtab Maa aja järgi 16h. Ringi ümber Päikese teeb ta 165 Maa aastaga, sest tal on kõige suurem orbiit . 2011. aastal tegi Neptuun oma esimese ringi ümber Päikese pärast tema avastust 1846. aastal. Neptuun on jääst hiiglase Uraani õde. Neptuunil on kuus ringi ja 13 kuud ning üks kuu ootab veel ametlikku avastamist. Kuud on nimed saanud erinevate mere jumalate ja nümfidelt Kreeka mütoloogiast.
Neptuun on Päikesest umber 4,5 miljardi km kaugusel. Voyager 2 on ainuke kosmoselaev, mis on Neptuuni külastanud. Neptuun avastati 23. septembril 1846. Pinnatemperatuur on Neptuunil -201°C.
Kasutatud allikad

http://www.slideshare.net/MariKauber/pikesessteem-ja-planeet-maa

http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/universum/maa_tpi_planeedid.html

http://www.eas.ee/kosmos/et/kosmosest/uldulevaade/meie-galaktika-linnutee

https://sites.google.com/site/ttgmaailmaruum/uuri-paeikesesuestee mi

http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/tekst.html

http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/uranus.html

http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/neptune.html

http://www.space.com/48-saturn-the-solar-systems-major-ring-bearer.html

http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Mercury

http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Venus

http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Earth

http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Mars

http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Jupiter

http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Saturn

http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Uranus

http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Neptune
8