MULD Muld on maakore pealmine kobe kiht. Mullatekketegurid: · lähtekivim => lubjakivi, liivakivi, moreen · reljeef · organismid(taimed, loomad, lagundajad) · kliima(temperatuur, sademed) · aeg · inimtegevus(tuhamäed) · vesi Mulla koostis: · elus osa: bakterid, seened, vihmaussid, mutid · eluta osa: orgaaniline(kõdu-lehed; huumus) mineraalne(kruus, liiv, savi) · vedel: vesi · gaasiline: õhk Eesti muldkatet iseloomustab: · muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest · soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus · lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis · muldade kivisus Mulla ehituse määrab ära mullalõimis ehk mulle mehaaniline koostis. Mulla profiil e. läbilõige koosned erineva värvuse, tiheduse, paksusega mullakihtidest.(Eestis eristatakse kümmekond mulla tüüpi) Paepealsed mullad (rendsiinad): Põhja ja Lään...
Muldkate Paepealsed mullad (rendsiinad) on väga õhukesed, kõrge huumuse- ja toitainetesisaldusega, kuid väga kivised ja põuatundlikud. Levivad Põhja- ja Lääne-Eestis, kus lubljakividest aluspõhi on maapinna lähedal. Rähkmullad on kõrge huumuse-, toitaine- ja teravaservalise paemurendi (räha) sisaldusega keskmise tootlikkusega mullad, mis suures osas on üles haritud. Neil levivad liigirikkad puisniidud ja salumetsad. Levivad Põhja- ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont. Leostunud pruunmullad on nii koostiselt kui ehituselt Eesti kõige viljakamad põllumullad. Seal, kus on säilinud looduslik taimkate, levivad liigirikkad puisniidud või salumetsad. Levivad enamasti Kesk-Eesti ja Pandivere kõrgustiku moreentasandikel. Leetunud mullad on iseloomulikud keemiliselt koostiselt vaestele liivadele. Leetunud mullad tekivad enamasti ilma rohttaimedate männimetsade alla ning neil puud...
neutraalse reaktsiooniga, huumusrikas (2,54%) ning tema huumus on täiuslik ja aktiivne. Üks Eesti parimaid muldi. Leetjaid ja leostunud muldi on kõige rohkem Kesk- ja Lõuna-Eestis. Soomullad Mullad, mille pindmiseks horisondiks on kuivendamata olekus vähemalt 30 cm, kuivendatult vähemalt 20 cm paksune alla 50% mineraalaineid sisaldav turvas. Soomuld tekib glei- või leet- gleimuldadest maismaa soostumisel või veekogu põhjast või pinnalt kinnikasvamisel. Soomullad jaotatakse vastavalt veega toitumisele ja looduslikule taimkattele madalsoo-, siirdesoo- ja rabamuldadeks; madalsoomuld tekib gleimuldadest või rohketoiteliste veekogude põhjast kinnikasvamisel, rabamullad aga leet-gleimuldadest või vähetoiteliste veekogude pinnalt kinnikasvamisel. Siirdesoomuld on lühiaegne vaheaste madalsoomuldade toitelisuse halvenemisest juhtuval rabastumisel. Soomullad jaotatakse turbalasundi tüseduse ja turba lagunemisastme järgi,
Abja ümbruses. IIIc Põlva-Valga dom praktiliselt ainult näivleetunud ja analoogselt soostunud mullad. IV Glei ja lammimullad Lääne-Eestis. Siin domineerivaks soostumine. Haritaval maal sageli liigniiskete muldade osatähtsus üle 90%. Mitmesugused gleimullad leostunud, leetjad, küllastunud/ küllastumata turvastunud mullad. IVa Vigala Palju savimuldi. Lõimiselt raskemad mullad IVb Pärnu- Ilma korraliku kuivenduseta pole põllupidamist mõtet edendada. V Leet, soostunud leet- ja soomullad Vahe-Eestis. Erakordselt kehvad. Happelised ja toitainete vaesed. Peab tingimata lupjama. Va Aegviidu-Käru Vb Häädemeeste- Saarde VI Leet, soostunud leet- ja soomullad Peipsi ääres. Domin toitainete vaesed, happelised, liigniiseked mullad ja valdavalt liivadel.VIa Avinurme-Vask-Narva VIb Varnja-Võõpsu VII Klindi ehk paekalda ja mere vahelisel alal põhjarannikul. Kivised leetunud mullad. VIIa Põhjarannik VIIb Nõva mullad pisut paremad, sest seal piisavalt palju
pH: 6,8 (neutraalne) Keemine: umbes 1 meetri sügavusel (lubisetted) Horisondid: T3-T2 T3 (0-60 cm); T2 (60-70 cm) Põhjavesi: alates 40 cm Niiskus: liigniiske Kuivendamine: kaevatud on kraav Mulla nimetus: Õhuke lammi madalsoomuld AM'' Kasutussobivus: Vaatamata soomuldade tunduvalt erinevatele omadustele, on need võimelised rahuldama enamiku põllumajanduskultuuride nõudeid mullastiku suhtes. Vahe seisneb ainult selles, et võrreldes automorfsete muldadega, on soomullad võimelised rahuldama kultuuride nõudeid erineval tasemel. Soomullad on kohasemad just heintaimede kui suure veevajadusega ja külmakindlate kultuuride kasvatamiseks. Kuivendamise järel on võimalik kasutada peamiselt rohumaana. Kõrgeid saake on andnud madalsoomuldadel raps, söödakapsas, söödajuurviljad, oder, rukis jm. Vähesobivad on soomullad nisu ja kaera (viimane ei valmi alati), kartuli (öökülmade tõttu) ja mesika (talvekahjustused) ning mittesobivad lutserni kasvatamiseks.
Mullastiku kujundamisel on oluline tegija olnud meri, mis kattis siinset ala jääajajärgsel ajal pikemalt, kuid ka teised kohalikud veekogud on muldade tekkele kaasa aidanud . Olenevalt muldade lõimisest, selle karbonaatsusest. asjaoludest eristub madalikul ligi 20 liiki mineraalmulda. Tooraineks on läänemaal lubjakivil paiknev moreenist koosnev pinnakate, mille mereveed on läbi pesnud ning seeläbi teda vaesustanud. Siinkandis valitsevadki mineraalmullad 58% ja soomullad 27%. Läänemaa tüüpiliseks maastikuks on ka niidud, mis on tuntud oma liigirikkuse ja mitmekesisuse poolest. Siin esineb rannaniite ja karjamaid, luhtasid ja puisniite, kuivi ja liigniiskeid niite. Eesti suurimad roostikud asuvad just Läänemaal. Martti Kask 28.05.2012
· liigniiskete muldade suur osatähtsus; · massiivse pae esinemine mullaprofiilis ja muldade suur kivisus. Eesti muldade klassifitseerimisel on eristatud tosina jagu mullatüüpe ja nende piires peaaegu sada mullaliiki. Enamlevinud mullad on paepealsed ja rähksed rendsiinad, leostunud ja leetjad ehk lessiveerunud mullad, näivleetunud ehk kahkjad mullad, leetunud mullad, leedemullad, gleistunud ehk niisked mullad, glei- ehk märjad mullad ja soomullad. Eestis on koostatud väga erisuguse mõõtkavaga mullastikukaarte. Maakasutuse määrab ära peamiselt muldade viljakus. Sellest tulenevalt on parema viljakusega maad põllumajanduslikus ja halvemad metsamajanduslikus kasutuses. Asulate ja tehnorajatiste alla jäävad sageli viljakamad mullad, sest inimasulad kujunevad parematele maadele. 4 3.Eesti mullastiku kaart 1
• liigniiskete muldade suur osatähtsus; • massiivse pae esinemine mullaprofiilis ja muldade suur kivisus. Eesti muldade klassifitseerimisel on eristatud tosina jagu mullatüüpe ja nende piires peaaegu sada mullaliiki. Enamlevinud mullad on paepealsed ja rähksed rendsiinad, leostunud ja leetjad ehk lessiveerunud mullad, näivleetunud ehk kahkjad mullad, leetunud mullad, leedemullad, gleistunud ehk niisked mullad, glei- ehk märjad mullad ja soomullad. Eestis on koostatud väga erisuguse mõõtkavaga mullastikukaarte. Maakasutuse määrab ära peamiselt muldade viljakus. Sellest tulenevalt on parema viljakusega maad põllumajanduslikus ja halvemad metsamajanduslikus kasutuses. Asulate ja tehnorajatiste alla jäävad sageli viljakamad mullad, sest inimasulad kujunevad parematele maadele. 4 3.Eesti mullastiku kaart 1
Rukis on leplikum kergete veereiimi reguleeritusest. kuivemate muldade suhtes Saagikus sõltub sademete Talinisu eelistab raskemaid kogusest ja jaotusest muldi kasvuperioodil Suvinisu ja odra nõuded Kuivendussüsteemi puhul on mulla lõimise suhtes on lähedased soostunud mineraal- ja Kaera nõuded on lähedased soomullad teraviljadele rukki omadele. viljakamad kui kerged mineraalmullad Mullaelustik Vihmauss Mullamutt Mahepõllumajandus Põllumajandussüsteem Eesmärk on varustada tarbijat, värske, maitsva ja autentse toiduga, arvestades looduslike ringlustega. Tüüpilised mahepõllumajandusmeetodid: Külvikordade rakendamine kohapealsete ressursside efektiivseks kasutamiseks. Väga ranged piirangud pestitsiidide ja sünteetiliste
temperatuur on +10 kraadi. suhteliselt väike 200-350mm Sajab suhteliselt vähe, aastas aastas. on keskmiselt sademeid 250mm. Mullastik Väheviljakad Pinnas on enamjaolt kaetud tundrakeltsmullad. igikeltsega nagu tundrasgi. Aastaringselt on maapind Mullakates on soostunud külmunud. Suvel sulab ainult gleimullad, soomullad ja pealmine kiht. Pinnas on hõrendikute all leetunud liigniiske ja sageli soostunud. gleimullad. Taimestik Tundrataimed on kohastunud Metsatundras vahelduvad elama lühikese jaheda suve puhmastundra ja ja pika polaarpäeva hõrendikud. Metsatundras tingimustes. Lühikese suve kasvavad puud, näiteks: tõttu peavad taimed arenema, mänd, tundrakask, siberi
Terase pinnal moodustub elektrolüüdiga kokkupuutel galvaanielement, mille anoodiks on ferriit ja katoodiks süsinik. Anoodi- ja katoodireaktsioonide tulemusena ferriit lahustub ning moodustab elektrolüüdi ainetega korrosiooniprodukti rooste. Elektrokeemiline korrosioon tekib õhus, vedelikes ja pinnases. Mullad sisaldavad orgaanilisi happeid, mis kahjustavad terast, vaske, tsinki, pliid. Väga agressiivsed on leetemullad ja soomullad. Biokorrosioon tekib bakterite, seente ja vetikate poolt eritatavate ainete toimel. Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed ja sulfolipiidid kahjustavad isegi roostevabu teraseid. Bakterid ja seened kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. Kõige parem elukeskkond on bakteritele ja seentele pinnaveed, muld, turvasmuld, reoveed. Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrunhapet ja oblikhapet. Happed põhjustavad omakorda elektrokeemilist ja keemilist korrosiooni.
Valgehobusemägi Vetevõrk Järved on väiksed ning paiknevad oosistikes ja mõhnastikes või jäänukitena soodes Kokku on Kõrvemaal 120 järve Sood on tekkinud veekogude kinni kasvades Epu-Kakerdi soostik Suurimad sood Vonka soostik Ohepalu soo Suru Suursoo Suurimad veekogud on Paunküla ja Soodla veehoidla Kakerdaja raba Epu-Kakerdaja soostikus Mullastik Lõuna- ja lääneosas on madalsoomullad Põhja- ja kirdeosas soomullad 50% Põhja-Kõrvemaast katavad turvasmullad Vähe põllumajandusliku väärtusega muldi Taimestik Suur metsasus Kõik metsatüübid on esindatud Kaitseall olevad taimed Järv-lahnarohi Vesi-lobeelia Palu-karukell Tuntuim taimeliik on mägi-lipphernes Mägi-lipphernes Loomastik Kaitse all olevad isendid rohe-vesihobu paksukojalise jõekarbi elupaik Pesitsuskohaks paljudele linnuliikidele Kaljukotkas Laululuik
Põhjavesi- maasisene vesi pinnavesi- alatised veekogud, ajutised veekogud ja sademete ja sulamisvesi Veebilanss-on vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas 3 veerohkemat jõge Narva,emajõgi ja pärnu 3 pikimat jõge-Pärnu, põltsamaa ja emajõgi Eesti vesikonnad-Soome lahe vesikond, peipsi järve vesikond, väinamere ja liivi lahe vesikond Eesti järved on tekkinud-mandrijäätekkelised(pühajärv), maatõusu tagajärjel(harku järv), rabajärv(loosalu) Lammijärved, karstijärved, meteoorijärved Jõgede toitumine- Eestis enamjaolt sademetest, lume sulamisest ja põhjaveest Mineraalvesi-Suure mineraalsisaldusega vesi(jood, broom jt. Mikroelemendid) annavad veele ravitoime Vett kasutatakse-tööstus, olme, joogivesi Madalsoo-saab enamiku toitaineid ümbritsevatelt nõlvadelt pinna või põhjaveega, survelise põhjavee Toite korral tekkib alliksoo siirdeesoo-turbaseisundi kasvades soopind kerkib ja tekib siirdesoo, siin Kasvavad mätastel tüüpilised rabataomed, mä...
2) Mehhikos on üsna mängine pinnamood. Rohkem, kui 2/3 Mehhikko territooriumist hõlmavad mägismaad. Kirde ja isaranniku osad on tasasemad. 3) Mehhiko asub troopilises- ja lähistroopilises kliimavöötmes. Mehhikos on aastaajati niisked metsad ja rohtlad. Aastas võib saada 2, vahel isegi 3 saaki. 4) Mehhikos olevad mullad on üsna viljakad. Seal on hallid pruunmullad, vihmametsa puna-kollased ferralliitmullad ja soomullad. Põllumajanduse arengut pidurdab tugev soostumine. 5) Lõuna-Mehhikos on liigniisked mullad, mida on vaja kuivendada. Põhja- Mehhikos on valitsev kuiv kliima, seega on vajalik kunstlik niisutamine. See tasub ennast ära sest vegetatsiooniperiood on aasta läbi ja soojust on küllaga. Mullad on õrnad ning vajavad kaitset ja parandamist. 6) Igal pool Mehhikos ei ole võimalik põllumajandusega
Kus on säil.looduslik talmkate,levi.liigirikkad puisniidud&salumetsad. Leetund mullad on iseloomulikud keemiliselt koostiselt vaestele liivadele(tunnuseks on valkjashall e. Väljaühtehorisont).Näivleetund mullad levin.Lõ&Kesk-E moreenitasandikel. Tekkivad savikale v kahekihilisele lähtekivimile mis ei lase vihma-lumesulamisvett kergesti sügavamele liikuda. Gleimullad suurelt levind&om. väga Vahelduvate mullatüüp. Rühma. Ühinetunnus põhjaveeseisu&sinakas-v rohekashall gleihorisont. Soomullad E laial. Levikuga. Jagunevad madalsoo-,siirdesoo&rabamuldadeks.Iseloom. +30cm pak. Turbahorisont, all on gleihorisont. Lammimullad kujunenud siseveek. Kaldavööndeis perioodilise üleujutuse tagajärjel.TAIMKATE; Taimk. On pinnamoe ja veek. Kõrval üks olulisemaid maastiku ilmestajaid. E kuulub maastik. Ja taimkattelt parasvöötme matsavööndisse. E on u 1200 taimeliiki. METSAD; E on u 40% metsa. Metsade täht. Rindeks on puurinne. E kasvab peamiselt kuuski&kaski.
b) süvagleistunud kamarleetmullad Alltüüp: kamarleetgleimullad a) kamarleetülagleimullad b) kamarleetsüvagleimullad Alltüüp: turvasjad leetgleimullad a) turvasjad leetülagleimullad b) turvasjad leetsüvagleimullad Soostunud kamarleetmuldade kõikide alltüüpide variandid: harilikud ... huumusilluviaalsed ... raudilluviaalsed ... maagistunud ... Tüüpie grupp: soomullad Tüüp:madalsoomullad Alltüüp: gleimadalsoomullad Alltüüp: madalsoomullad Variandid: harilikud ... karbonaatsed ... deluviaalsed ... Tüüp: rabamullad Alltüüp: gleirabamullad Alltüüp: rabamullad Variandid: harilikud ... siirdesoomullad Tüüpide grupp: lammimullad ehk alluviaalmullad Tüüp: lammikamarmullad ehk kamaralluviaalmullad
Tehnoloogiline funktsioon seisneb mõjust agrotehniliste võtete rakendamis võimalikkusele-tulimuslikkusele kultuurtaimede viljelemisel. MULLATEKKEPROTSESSID Orgaanilise aine akumulatsioon (kõdustumine, kamardumine, turvastumine) Leostumine Leetumine Gleistumine Lessiveerumine Savistumine Eesti mullad jagunevad: Automorfsed mullad: A põuakartlikud ja parasniisked mullad B Gleistunud e niisked mullad Hüdromorfed mullad: C Glei-e märjad mullad D Turvastunud mullad E Soomullad Lammimullad Sooldunud rannamullad Erosiooniala mullad Eesti muldi iseloomustavad : · Soode ja sostunud muldade osatähtsus · Masiivse pae esinemine mullaprofiilis küllalt suurel pinnal · Karbonaatsete muldade suur osatähtsus · Muldade suur kivisus, eriti peenkivisus · Muldade suur kirjusus, mis tuleneb lähtekivimist http://www.ceet.ee/pdf/muld.pdf http://www.maaamet.ee Mulla mehaaniline koostis
Alutaguse idapiiril voolab Eesti veerohkeim jõgi Narva, mille lähtel on rohkesti harujõgesid, nn struuge. Tähtsamad vooluveekogud on Avijõgi, Rannapungerja, Tagajõgi, Alajõgi, Purtse ülemjooks ehk Oandu, Mustajõgi ja Poruni ehk Borovnja jõgi. Alutagusel on väga tihe kuivenduskraavide võrk ning palju on kaevanduste ja elektrijaamade kanaleid ja paisjärvi. Muld ja taimkate. Valitsevad leedemullad, soostunud leetmullad ja soomullad. Lääneosas ka soostunud kamarmullad. Ka lodu-, palumetsa soo-, glei- ja mitmesuguseid liivmuldi. Alutaguse on Eesti üks ürgsema loodusega metsarikkamaid piirkondi, mis meenutab taigat. Suurte rabade soosaartel kohtab ka laialehist salumetsa. Puistutest on ülekaalus männikud ja kaasikud, kuuske kasvab siin vähem kui mujal Eestis. Huvitavamatest taimekooslustest tuleks nimetada kaitsealust Poruni ürgmetsa, kus jõe alamjooksul kasvab väga liigirikas ja keeruka
Mulla tekkeks on vaja: *lähtekivim- murenenud kivim, kuhu kasvavad taimed ja millest muld tekib. (murenemine) (lähtekivimist sõltub ka mulla niiskus- liiv-kuiv, moreen- parasniiske, savi- niiske) *reljeef- mõjutab vee-ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Suhteline kõrgus, nõlva kalle, asend ilmakaarte suhtes. Orus- delluviaalmullad- toitaineterikkamad, niiskem, paksem eriosiooni tõttu. Nõlval õhuke, toita.vaene erodeeritud muld. *aeg- ulla teke saab alata, kui pinnakattel on kuj soodsad ting org aine kogunemiseks. Eesti muld ~12 000 a vana, vanim Aafrika keskosas ja vihmametsas- 1 milj.a. *kliima- sademete hulk, temp mõj kivimite murenemist, vee liikumist mullas, taimede liigilist koosseisu ja eluteg(orgaanil aine hulka ja koostist). (füüsikal.murenemist osakaal suurem-lõpp-produkt-savi; keemil.murenemine ülekaalus- oksiid) *organismid- mida rohekm taimi/org.ainet, seda suurem bioproduktiivsus.(kivimmurendile asunud taimed loovad...
Paelava maastik · Kirde-Eesti ja Põhja-Eesti lavamaad · Loopealsed mullad · Pinnakate õhuke Pae- ja moreentasandik · Lääne-Eesti ja saarte idaküljed · Pinnakate õhuke · Loopealsed- ja rannamullad Lainjas moreen · Pandivere ja Sakala kõrgustik · Pinnakate paks ja savikas · Viljakad mullad palju põlde Künklik moreen · Eesti suurimad kõrgustikud · Paks pinnakate · Vahelduvad pinnakatevormid · Leet ja soomullad Vooremaastik · Vooremaa ja Võrtsjärve ümbrus · Kamarmullad - Hea põllumaa · Pinnakate kruus ja liiv Metsarohked kõrgustikud · Saarema keskosa jne · Palju metsi, vähe põldu · Lesotunud ja leetmullad Mõhnastikud · Jääjärvetekkelised · Järvederohke · Kamar-leetmullad Sandurimaastik · Võrtsjärvest lõunas, Männiku · Pinnakattes liiv ja kruus Viirsavitasandikud · Peamiselt Lääne-Eesti · Maapind madal ja tihti üleujutatud
Selle jaoks ei ole vaja muid abiõusid, nagu on vaja mägistel aladel. Mägistel aladel on üsna külm, sest mäetipud on jäätunud ja lumised, mis tõttu on väga raske selles piirkonnas midagi kasvatada. Samuti on ka raske kasvatada kõrbe- ja poolkõrbealadel. Seal kastetakse mulda. Metsanduses kasutatakse ära vihmametsade puid, sellest on olnud ka suuremad keskkonnaprobleemid vihmametsasukatele. Muld Mehhiko muld on üsnagi viljakas. Mehhikos on hallid pruunmullad, soomullad ja vihmametsa ferralliitmullad. Mullad on küll viljakad, kui troopilistel aladel, kus sajab aastas palju, uhutakse muldadest toitained ära. Põhjaosas, on muld pehme ja seetõttu tuleb seda kaitsa. Kuna kuivemal alal on muld väga kuiv, siis tuleb seda kunstlikult kasta. Kõige selle eelduseks on üsnagi hea põllukultuuri kasvatamine. Majanduslikud eeldused Mehhiko põllumajanduse osatähtsus riigi SKTs on 3,7%. Põllumajanduse hõivatus on ainult 13,7% riigi tööealistest inimestest
Sissejuhatus KORROSIOON- see nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Keemia keeles öelduna oksüdeeruvad metalli aatomid ümbritseva väliskeskkonna (õhk, vesi, erinevad gaasid, lahused jne.) toimel. Korrosioon on redoksprotsess, kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Igapäevaelus kohtame raudesemeid, mis on kaetud roosteplekkidega, punane vask on muutunud pruuniks või roheliseks ja hõbelusikad on muutunud mustaks ning kaotanud oma läike. Metallide muundumine kulgeb sageli väga kiiresti. Pruugib jätta märja rohu sisse läikiv raudese, kui juba mõne päeva pärast on esemele tekkinud pruunid roostelaigud. Aeglasemalt tuhmub läikiv vasepind. Korrosiooni puhul mõjutab metalli ümbritsev keskkond keemiliselt. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kand...
Himaalaja nõlvul paiknevad vastavalt oksametsad keltsamullad. Ida osas on oksametsa leetmullad. kõrgusvööndeile pruunid metsamullad, leet- ja kamarmullad. Kesk osas on kuivstepi kastanmullad ja stepi ja metsastepi Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm, millel loodes mustmullad. Kanadas on ka soomullad ja metsa hallmullad. lasuvad paksud basaltkatted. Valdav on 300-800 m kõrgune Nad on ebaviljakad. Loodustingimused on soodsad sügavate orgudega lõhestunud lainjas, üksikute põllumajanduse arengule piringul, sest on soe kliima. Kanada
Iseseisev töö õppeaines PK.0711 Mullastikukaardi analüüs Etteantud põllumassivi numbri järgi otsida Maa-ameti kaardiserverist vastav põllumassiiv ning selle mullakaart. Selle põhjal koostada põllu mullastikust ülevaade ning teha sisuline analüüs. Tulemused esitada korrektses vormis tabelina (tabel 1) tuua välja väljavõte mullakaardist (joonis 1) ning põllu asendiplaanist Eesti kontuuril (joonis 2). Põld nr. 59756255724 on kompaktne põllumassiiv, millel esineb palju erinevaid mullaliike üsna võrdselt. Suurim osa on aga koreserikkaid leostunud gleimuldi, leostunud muldi ning sügavaid madalsoomuldi. Tegemist on paeveerisega enamasti kerge liivsavilõimisega muldadega, mis suurel osal põllumassiivist läheb üle keskmiselt kuni väga tugevasti rähkseks liivsaviks. Madalsoo osa põllust aga ka gleimuldade osa oleks tarvis kuivendada. Huumuskihi tüsedus põllumassiivil varieerub 0-30cm-ni...
JUURVILJAD Ei kergemapoolse sarikalised(peter ribashaj d liivsavi- ja sell, pastinaak, u 5-8 Aedporgand Sarikaline 2 +4-+5 -2 savi, soomullad 6,0-7,0 till ,jne) cm huumusrikkad Mitmeaa keskmise Kurk, kõrvits, 2-4x20- Juurpetersell Sarikaline stane +18-+24 -8 raskusega- 6,0-7,0 kartul 1,0-3,0 25 Suure huumussisaldu
6humassid. Tugev tuulesus, sademete hulk kasvab l22nest itta. Ilmastiku mandrilisus suureneb Ida-ja L6una suunas. *Muld ja taimkate: Muldade l2htekivimiks on valdavalt lubjarikas moreen. Mist6ttu nad on toitainete rikkad. Sageli 6hulised kivised ja p6uakartlikud(sest sademed kaovad maa alla, kuna seal on karst). Valdavad r2hkmullad. (Paekivisodi, toitainete rikas). Liivastel aladel levivad leetmullad(toitainete vaine muld). Kesk-ja L6unaosas levivad soomullad (liigniisked; gleistumine- k6rgvee t6ttu tekivad savimineraalid. Mulla horisanti ilmuvad hallid-sinakad gleipesad v6i horisont). Looduslikult levisid harjuslavamaa p6hjaosas loometsad, mis on aga inimese poolt h2vitatud. Loometsa j22nusk: Jyri Tammik (looduskaitseala) Looduslikud on mingil m22ral laanemetsad. P-osas pool-looduslikud aruniidud, mis on v2ga liigirikkad(r2hkmullad). Keila ymbruses on levinud p66sasmarana(valged, kollased 6ied) loopealne alvar, mis on loodukaitse all.
minimaalselt 0,2%. Teraviljad eemaldavad saakidega igal aastal Mg/ha 10-15 kg. Kartul, peedid, ristik, lutsern eemaldavad saakidega 40-75 kg/ha. Mg-väetise liigid : a) dolomiidijahu b) kaaliummagneesia sisaldab Mg 8-9% c) magneesiumsulfaat 5) Cu- taimetoitelemendina ja Cu-väetise liigid Cu esineb taimede seemnetes, fermentides ja kloroplastides. Cu võtab osa lämmastiku aineringest. Cu puudusel on taimedel lehed valged e. alpinism. Õied ei viljastu. Cu vaesed on kõik soomullad ja leetunud mullad. Cu väetisi on vaja kasutada siis kui mullas on Cu alla 0,3 mg/kg. Cu väetised : a) CuSO4 värvuselt sinakas, kristalliline. Kasutatakse kolmel viisil : 1)seemnete puuderdamiseks 50-100g/ha. 2) vesilahusega pritsimine 200-300g/300liitris vees hekteri kohta.3) anda tahkena 1-3 kg/ha. Cu on toksiline kõikidele soojaverelistele. 6) B- taimetoitelemendina ja B-väetise liigid Boor esineb taimede rakukestas
ulatuses 13-25 m kõrgusel üle merepinna, kerkides ainult üksikuis kohtades 40 meetrini. Koonga vallal on märkimisväärsed varud dolomiidi ja turba näol. Valla keskosas valitsevad leostunud liivsavi ja saviliivmullad, millest liigniiskeid on 4060%. Edelaosas domineerivad soostunud kamarmullad, mis on kujunenud karbonaatsel moreenil. Valla lõunaosas on soostunud kamarmullad nii karbonaatsel moreenil kui ka hilis ja pärastjääaegsetel setetel. Lavassaare piirkonnas soomullad. Esineb nii põuakartlikke kui ka tugevasti liigniiskeid muldi. Omapäraks on põldude suur kivisus, mis tuleneb paealuspõhja lähedusest ja iseloomulikust rähkmoreenist. Suure osa valla pinnast võtavad enda alla madalsood ja rabad. Suurim järv on Nedremaa rabas asuv 0,13 km2 suurune Nedremaa järv, mis käesolevaks ajaks on hakanud kinni kasvama. Järvikuid esineb veel Järve, Ura, Pikavere ja Õepa külade juures ning Koonga lähedal
vahelise hõõrdumise ületamiseks kuluva jõu suhe mulla ristläbilõikesse, kandevõime: näitab maksimaalset koormust, mida muld suudab taluda, ilma et ta deformeeruks struktuursus: mulla omadust pudeneda erineva suuruse ja kujuga agregaatideks ehk sõmerateks ajutuselt liigniisked mullad: soostunud mullad, mis on välja kujunenud pealevalguva pinnavee ja ajutiselt mullaprofiili ulatuva kapillaarvõõtme või põhjavee mõjutusel kestvalt liigniisked mullad: on glei- ja soomullad, kus põhjavesi on mullaprofiilis ja soostumist põhjustab ka pealevalguv pinnavesi ebastabiilse niiskusreziimiga mullad: on lõimiselt kehekihilisel lähtekivimil kujunenud automorfsed mullad, küs pärast rohkeid sademeid või luma sulamist koguneb mullaprofiilis kontaktkihti ülavesi, põhjustades sel ajal ajutist liigniiskust. automorfsed mullad: on need mineraalmullad, mida pealevalguv pinnavesi ega ka põhjavesi olulisel mööral ei mõjuta
Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud................................................................................................2 Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt ...
83. põuakartlikud mullad - on kerge lõimisega või suure koresesisaldusega ja väikese veemahutuvusega. 84. parasniisked mullad - suure veemahutuvusega liivsavilõimisega mullad, kus taimed on suhteliselt hästi veega varustatud 85. ajutuselt liigniisked mullad - soostunud mullad, mis on välja kujunenud pealevalguva pinnavee ja ajutiselt mullaprofiili ulatuva kapillaarvöötme või põhjavee mõjutusel. 86. kestvalt liigniisked mullad - on glei - ja soomullad, kus põhjavesi on mullaprofiiliks ja soostumist põhjustab ka pealevalguv pinnavesi. 87. ebastabiilse niiskusrežiimiga mullad - lõimiselt kahekihilisel lähtekivimil kujunenud automorfsed mullad, kus pärast rohkeid sademeid või lume sulamist koguneb mullaprofiilis kontaktkiht ülavesi, põhjustades sel alal ajutits liigniiskust. 88. automorfsed mullad, poolhüdromorfsed mullad - on need mineraalmullad, mida pealevalguv pinnavesi ega ka põhjavesi olulisel määral ei mõjuta
(salu ja laanemetsi) vähe. 4. Künklik moreen(tasandike) maastik: Hõlmab Eesti suuremaid kõrgustikke: Haanja, Otepää, Karula ja osa Sakalat. Iseloomulik suur pinnakatte paksus, domineerivaks pinnavormiks on moreenkünkad, mille kõrgused algavad 50st m. Tänu reljeefi vaheldusrikkusele esineb palju järvi ning taimkate on mosaiikne (valdavaks on soo ja segametsad). Muldadest dom. soostunud leet ja soomullad. Küngaste nõlvadel esineb ka erodeeritud muldi. 5. Vooremaastik: Hõlmab Vooremaad, Türi voorestikku ning Võrtsjärve ümbrust. Maastik viiruline, positiivsed pinnavormid vahelduvad soo ja järvedega. Pinnakate kruusast ja liivast, muldadest dom. soostunud ja leetjad kamarmullad. Peamiselt põllumaa (head kasvukoha tingimused), metsadest kuuse ja segametsad. 6. Metsarohkete kõrgustike maastik: Hõlmab Saaremaa keskosa, Kõpu pls
Mulla profiilid jaotatakse 2-st aspektis:**mulla mineraalse osa paigutusest lähtudes.Akumulatiivne profiil-võrreldes lähtekivimiga on toimunud ülemise osa rikastumine Eluvioakumulatiivne porfiil.min ainete sisaldus Eluviaalne profiil-tugev väljauhe. Diferentseerumata profiil. Kahekihilisel lähtekivimil e näivleetunud profiil. **org ane akumulatsioonihorisontide järgi. Mull e.pehmehuumuslik-iseloom on õhuke metsakõduhorisont ja tüse huumushorisont. Moder e. keskmine huumuslikkus-iseloom.on tüse metsakõdu ja tunduvalt õhem huumushorisont. Moor e.toorhuumuslik-kogu orgaaniline aine on koondunud mulla pinnale (mustika kasvukoht). Turvas (eutrofoorne, mesotroofne v. oligotroofne). Proto- e algstaadiumis olev (näit protomull). Düs- e rikutud (näit raietööga) Kõik erinevad mulla mineraalprof. Ja huumusprof tüübid on kujunenud erinevate mullatekkeprotsesside käigus. Eesti mullatekke ökol.tingimused-reljeef- :keksm kõrgus u.50 m, 2/5-50...100m,1...
jääaegsete setetega (liivast kuni savini). Põllumaad selles piirkonnas suhteliselt vähe (10-20%), suurem osa sellest heina ja karjamaade all. Põllu jaoks suures jaos suhteliselt halvad mullad (väga kivised ja koreselised ja seetõttu põuakartlikud). On puisniite. On õhukese ja keskmise sügavusega karbonaatmullad, gleistunud karbonaatmullad, ka gleikarbonaatmullad, madalamatel reljeefielementidel on ka turvastunud ja soomullad. Karbonaatmulla teine nimetus on rendsiina, see on siis muld, mis soolhappega hakkab keema. Muldade boniteet on suhteliselt tagasihoidlik, sest õhukeed karbonaatmullad, kus on kuni 20 cm huumust peal, on 6-8 boniteediklass, 30 cm on juba 4-5 boniteetklass.Põhja-Eeti valdkonna algvaldkonnad: A)mandriosa-palju paepealseid muldi, see jääb fosforirikkasse vööndisse ja suur osa muldi on fosforirikkad, ei vaja seega fosforväetisi. B)
Haanja kõrgustik Haanja kõrgustik on kuhjeline saarkõrgustik, kus asub ka Haanja vald. Haanja kõrgustiku pindala on 2500 km2.( kõrgustikust osa Lätis Aluskne kõrgustikuna). Haanja kõrgustiku geoloogiline ehitus on keerukas. Tänapäevane Haanja kõrgustik on kujunenud viimase miljoni aasta jooksul, kvaternaari ehk antropogeeni ajastul, mil põhjapoolkera korduvalt modelleerisid mandriliustikud. Reljeef kujunes nähtavasti kahe edela suunas liikuva liustikukeele kokkupuutealal. Siinne kõrgem ala takistas liustike liikumist ja soodustas liustikusetete kuhjumist. Haanja kõrgustiku all moodustavad kristalse aluskorra kivimid (gneisid, graniidid jne) vallikujulise kerkeala. Aluskorra pealispind tõuseb siin järsult mitusada meetrit. Pealiskorra moodustavad piirkonnas valdai ja balti settetsüklid, keskkambriumi, ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed kivimid ning devoni liiva- ja lubjakivid. Pinnakatte moodustavad Haanja kõrgustikul moreenid ja man...
Metallide korrosioon Metallide korrosioon on metallide ja nende sulamite soovimatu kahjustamine ümbritseva keskkonna mõjul. Keskkonnas on meil õhk, gaasid, pinnas, vesi, kemikaalid. Ladina keeles tähendab korrosioon (corrosio) puruksnärimist. Metalli korrosioon ehk sööbimine toimub selliselt, et metalliaatom lahustub elektrolüüdi anoodil elektriliselt laetud osakesteks ioonideks. Samas vabaneb elektrone, mis liiguvad läbi metalli (elektronjuhi) katoodile. Selle nn. anoodreaktsiooni puhul, mis vastab positiivse laengu liikumisele metallist lahusesse, on tegemist oksüdeerumisega. Metallide korrosioon on alati redoksreaktsioon. Metalli aatomid loovutavad elektroni oksüdeerudes keskkonnas leiduvate oksüdeerijate toimel. Korrosiooni eeltingimusteks on piisav niiskus ja õhuhapniku juurdepääs. Korrosiooni tulemusena metallid purunevad kas osaliselt või täielikult muutudes kasutamiskõlbmatuteks. Sellele alluvad kõik metallid ja sulamid ning m...
1. Mullatekke põhitingimused, tegurid ja mullatekkeprotsessid. Mullatekkeprotsessid ja nende grupeerimine akumulatiivsus - -Abs. akum.: mõeldav siis kui kuskilt juurde tuleb- veest, taimedest, loomadest, kosmosest -Suht. akum ilmneb mingi ,,n" aine suhtes: jämedate osade peenenemine; lehtede okaste mineralisats. uute mineraalide teke. A-Bw-C eluviaalsus - Mingi aine osas toimub võrreldes algseisuga vähenemine. Midagi mullast läheb mujale või muundub nii, et muundumissaadused lähevad kaotsi. A-Ea- B-C eluvio-akumulatiivsus - Ainete vahetumine, muundumine, ümberpaigutumine toimub mulla enese piires. See, mis kuksilt on eemaldunud koguneb teisele. Väljauhtumine võib olla suurem kui akumulatsioon. A-El-Bt kamardumine seisneb huumusainete ja orgaanilismineraalsete komplekside moodustumises ja kuhjumises. Ei saa toimuda steriilses miljöös, kus org. ainet pole. Areneb mullatüsendi pealmises osas. Tähistatakse A. savistumine - 1) Org. ...
soostunud metsa kuivendamine „ravib“ metsa. Mulla seisund paraneb ning seega hakkab paranema ka seal kasvavate taimede eluolu. Sest rabamuld ja -vesi on puude rahuldavaks kasvuks kõlbmatu. 13. Soostumist põhjustavad tegurid Eestis Eestis sademete hulk ületab auramist -> tekivad sood ja soostikud. kliima liigniiskus pinnamood, reljeef Soostumise tagajärjed: väheneb mullaviljakus aeglustub puistu kasv, väheneb puistu tootlikkusˇ1 tekivad soomullad, milles on orgaanilist ainet üle 50%. 14. Melioratsiooni mõiste ja liigid Melioratsioon ehk maaparandus - teadus- ja majandusharu, mis tegeleb viljelus- ja metsamaa pinnase ja maastiku ning klimaatiliste, hüdroloogiliste ja muude olude parandamisega majanduslikel, keskkonnakaitselistel või muudel eesmärkidel. Liigid: hüdromelioratsioon kultuurtehniline melioratsioon agrotehniline melioratsioon keemiline melioratsioon
Kõrgustik kuulub Otepää-Karula erodeeritud kamar- leetmuldade valdkonda, mida iseloomustab erodeeritud ja deluviaalmuldade laialdane levik. Tugeva erosiooniohuga paistab kaitseala kaguosa, samuti Päästjärve- Kääriku- Mähe järve vaheline ala. Vaid kõrgustiku tasasema reljeefiga ida- ja kaguserv kuulub Lõuna- Eesti kamar- leetmuldade valdkonda. Üldiselt on kõrgendikel mitmesuguses astmes erodeeritud ning erosiooniohtlikud mullad, nõgudes aga pealeuhtemullad, soostunud ja soomullad. Kõrgustiku tasasema reljeefiga äärealadel on põllualad ulatuslikumad ning mullastik vähem vahelduv. Valitsevad Lõuna- Eesti punakaspruunil moreenil kujunenud kamar-leetmullad, madalamatel, niiskematel aladel aga soostunud leetmullad. Mulla viljakus on suhteliselt madal. Mullaliikide arv 1 km2 kohta on keskmiselt 16- 17, maksimaalselt 21- 22. Mullastiku suurt mitmekesisust iseloomustab ka mullaeraldiste arv pindalaühikul. Kaitseala lääneosas, kus 1 km2- l on 260- 270 eraldist,
protsessiga. Terase pinnal moodustub elektrolüüdiga kokkupuutel galvaanielement, mille anoodiks on ferriit ja katoodiks süsinik. Anoodi- ja katoodireaktsioonide tulemusena ferriit lahustub ning moodustab elektrolüüdi ainetega korrosiooniprodukti rooste. Elektrokeemiline korrosioon tekib õhus, vedelikes ja pinnases. Mullad sisaldavad orgaanilisi happeid, mis kahjustavad terast, vaske, tsinki, pliid. Väga agressiivsed on leetemullad ja soomullad. Biokorrosioon tekib bakterite, seente ja vetikate poolt eritatavate ainete toimel. Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed ja sulfolipiidid kahjustavad isegi roostevabu teraseid. Bakterid ja seened kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. Kõige parem elukeskkond on bakteritele ja seentele pinnaveed, muld, turvasmuld, reoveed. Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrunhapet ja oblikhapet. Happed põhjustavad omakorda elektrokeemilist ja keemilist korrosiooni. Biokorrosioon
soo on selline osa maastikust,kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu mullas jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub turbana. Vastavat arengusuunda maastikus nim soostumiseks, vastavat mullatekkesuunda turvastumiseks. Soostumine võib olla edasiarenev e progresseeruv, taandarenev e regresseeruv või uuesti areenema hakkav. Soostunud maa ja soo tinglikuks piiriks võetakse 30-cm turbakiht(kuivendamata olekus), selle piiri ületamisel saavad soostunud muldadest soomullad,soostunud maadest sood. Niisugust turbakihi paksust põhjendatakse sellega, et nim. Piiri ületamisel kasvab enamik taimejuuri turbas ega ulatu mineraalsete kihtideni. Liigniiskuse all mõeldakse ülemäärast veesisaldust mesofüütide,eriti kultuurtaimede ja metsapuude seisukohast;sootaimede jaoks on sama niiskusaste täiesti paras. Turvas on soodes tekkiv ja maapinnale ladestuv suure veesisaldusega orgaaniline aine. Turba org
MOLÜBDEEN On liikuvam leeliselistes muldades; molübdeeni rikkamad karbonaatsed mullad. Molübdeeni vaesed jõe valge ala see kus vesi jõkke voolab. VASK (Cu) Pärnu ja Kasari jõe valge ala on Cu poolest rikkad. Vaserikkad mullad on Põhja-Eestis loopealsed alad. Vasevaesed: kerge lõimisega happelised mullad ja turvasmullad (soomullad). Cu tugevalt seotud orgaaniliste ühenditega. TSINK (Zn) Zn hulk mullas sõltub lähtekivimist. Zn vaesed karbonaatsed mullad. Zn rikkad soomullad, kleitmullad (savi, liigniisked) KOOBALT Mitmetel muldadel täheldatud ka koobalti puudus ei mõjuta taime, vajalik loomadele ja inimestele. Kagu-Eestis koobalti vaesed mullad. VÄETISED 14 ORGAANILISED VÄETISED Orgaanilisteks väetisteks nim. kõiki loomse või taimse päritoluga aineid. Erinevad orgaanilised väetised: - sõnnik osatähtsus kuni 90% varasemal ajal. - põhk - sapropeel (järvemuda) - mereadru
kaitsmata selle kasvukohti. 15)Millal ja kelle poolt asutati Eesti esimene looduskaitseala? Esimene looduskaitseala asutati 1910, milleks oli Vaikla saarte esimene Eesti Linnukaitseala. Esiotsas Artur Toom. Kaitstakse haudeperioodil veelindude mune inimeste ees. 15)Nimeta looduskaitsealasid Eestis. Vilsandi Looduskaitseala, Viidumäe Looduskaitseala, Matsalu Looduskaitseala, Nigula Looduskaitseala. 15)Millised mullad on Eestis kõige laialdasema levikuga? Kõige laialdasema levikuga on soomullad. 16)Võrdle Eesti suurust teiste Euroopa riikidega! Eesti, oma 45227 km² pindalaga, on üks Euroopa pisemaid riike. Pindalalt väiksemad on vaid Taani, Sveits, Holland, Moldova, Belgia, Albaania, Makedoonia, Sloveenia, Luksemburg ja kääbusriigid Andorra, Malta, Lichtenstein, San Marino, Monaco ja Vatikan. 16)Mida näitab tuuleroos? Kuidas sellist diagrammi koostatakse? Tuuleroos on tuule suunda näitav eriline graafik, mille järgi saab määrata nii tuule suunda kui ka kestvust.
See korrosioon sarnaneb oma olemuselt galvaanielemendi protsessiga. Terase pinnal moodustub elektrolüüdiga kokkupuutel galvaanielement, mille anoodiks on ferriit ja katoodiks süsinik. Anoodi- ja katoodireaktsioonide tulemusena ferriit lahustub ning moodustab elektrolüüdi ainetega korrosiooniprodukti rooste. Elektrokeemiline korrosioon tekib õhus, vedelikes ja pinnases. Mullad sisaldavad orgaanilisi happeid, mis kahjustavad terast, vaske, tsinki, pliid. Väga agressiivsed on leetemullad ja soomullad. Biokorrosioon tekib bakterite, seente ja vetikate poolt eritatavate ainete toimel. Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed ja sulfolipiidid kahjustavad isegi roostevabu teraseid. Bakterid ja seened kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. Kõige parem elukeskkond on bakteritele ja seentele pinnaveed, muld, turvasmuld, reoveed. Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrunhapet ja oblikhapet. Happed põhjustavad omakorda elektrokeemilist ja keemilist korrosiooni
TzM Maetud madalsoomuld Tu Puistangumuld Tug Gleistunud puistangumuld TuG Puistangu gleimuld TuM Puistangu madalsoomuld Pinnased Pu Puistangupinnas Pug Gleistunud puistangupinnas PuG Glei-puistangupinnas Pp Paljandpinnas Ppg Gleistunud paljandpinnas PpG Glei-paljandpinnas C Tehispinnas C. NORMAALSE ARENGUGA TURVASMULLAD Soomullad M' Väga õhuke madalsoomuld ld, mds M'' Õhuke madalsoomuld mds, ld, jks M''' Sügav madalsoomuld mds, jks S' Väga õhuke siirdesoomuld ss, jks, mks S'' Õhuke siirdesoomuld ss, jks, mks S''' Sügav siirdesoomuld rb, mks
tehtud erinevaid projekte. Näiteks on valdadesse ehitatud eelsorteeritud jäätmete kogumisplatsid ja varustatud eriotstarbeliste konteineritega. Iga-aastased ohtlike jäätmete kogumisringid on ka populaarseks saanud [4]. 5 4. RESSURSID JA NENDE KASUTUSVÕIMALUSTE HINDAMINE 4.1. Mullastik Muldadest valitsevad kamar- ja gleimullad, leostunud ja leetjad kamarmullad levivad künnistel ja seljakutel, laialdaselt on levinud ka soomullad [3]. Kamarmullad on viljakad parasniisked mullad, taimekasvatuseks kõige sobivamad mullad. Gleimullad on aeglaselt soojenevad ehk külmad mullad. Kui kultuurmaadena kasutada, siis vajavad need mullad põhjalikku kuivendamist. Sobivad paremini kasutamiseks rohumaadena. Leostunud ja leetjaid liivsavimullad on viljakad [5]. Et soomuldi kasutada, tuleb neid kuivendada. Need sobivad hästi rohumaaviljeluseks ja leidub palju ka metsamaadelt. Vallas on keskmisest kõrgema hindega mullad [6]
MULDKATE Maakonnas on leostunud ja leetjad mullad, madalsoo mullad, näivleetunud ehk kahkjad mullad saviliivadel ja liivsavidel, gleimullad erinevatel lähtekivimitel, leet-gleimullad ja raba-ja siirdesoomullad.(Eesti Atlas lk 16) Lääne pool on liivmullad, põhjad pool liivsavimullad, Kesk-ja Lõuna-Viljandimaal on saviliivmullad. Ida-Viljandimaal on Lõuna-Eesti näivleetunud ehk kahkjad ja leetunud mullad. Lääne pool on Vahe-Eesti soostunud mineraal-ja soomullad.(Eesti Atlas lk17) (vaata ka joonis 3) Põllumuldade viljakuse kohapealt on Viljandimaal nii kõrge, üle keskmise kui ka kekmise viljakusega muldasid. ( Eesti Atlas lk 17) (vaata ka joons 4) Sealsel karbonaatsel moreenil kujunenud leetjad ja kahkjad mullad (peamiselt IVVI hindeklass) on enamasti põllustatud. Holstre ja Tuhalaane väikeküngastel ning Saarepeedi, Sinialliku ja Tuhalaane ümbruse oosidel on rähksed rendsiinad, mitmel pool liivadel leetunud ja leedemuldi
peamiseks toitebaasiks. Soomulla piires kõigub põhjaveetase, muutub niiskuse ja õhu sisaldus, siin kulgevad kõige intensiivsemad biokeemilised protsessid ja mikroobide tegevus, mis põhjustavad org aine lagunemist. Turvasmuld on tekkinud maismaa soostumisel kamar- või leetmullast või veekogu kinnikasvamisel. Turvasmullad katavad Eestimaast 23,2%,need mullad on levinud kõikjalkuid eriti edela-,lääne- ja kirde-eestis. Põllu ja metsamajanduslikuks kasutamiseks vajavad soomullad enamasti kuivendamist. Madalsoomuldi on otstarbekohane kasutada põllumajanduses rohumaana, kuid vähemal määral ka põllumaana. Maaviljeluseks on sobivaim soomuld, mille lagunemisaste on üle 35%, tuhasus üle 10%, lämmastikusisaldus üle3%, kaltsiumisisaldus üle 1,5% ja pH üle 4,5. metsa kasvatamiseks on kohased nii madal- kui siirdesoomuld pärast nende kuivendamist. Mineraalmullad.
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
Tasast maastikku on väga vähe. Kanada põhjaosa asub arktilises kliimavöötmes. Keskosa lähisarktilises vöötmes ja lõunaosa parasvöötmes. Vegetatsiooni perioodi pikkus on 5-6 kuud ja temperatuuride summa 1000°- 2000°, kliima on niiske ja aastas saadakse üks saak. Kanadas on suurele riigile iseloomulikult väga mitmekesine mullastik. Kaugel põhjas on arktiline kõrb, põhjas on gleistunud ja turvastunud kamarmullad. Lõunapoolsetel aladel on keltsa- ja gleistunud keltsamullad, soomullad, sooldunud mullad, leetmullad ja kamar- leetmullad, metsa hallmullad ja metsastepi ning stepi mustmullad. Arvatavasti ei ole nendes piirkondades, kus põllumajandusega tegeletakse eriti vaja maaparandus töödega tegeleda, kuna vihma sajab piisavalt. Mõnel kuivemal alal võib- olla niisutatakse natuke aj väheviljakatel aladel väetatakse. Põllumajandusega saab Kanadas tegeleda väga väikesel maaalal riigi kogupindalast. Enamus maaalasid on lihtsalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
