sise elundkonna süsteemi küsimused (0)

Kordamisküsimused
1.Kirjelda seedimist suus ja tee hamba joonis nimetustega.
Kõigepealt suhu sattunud toit peenestatakse mehaaniliselt, et seda oleks kergem pärast lõhustada. Mälumisel seguneb toit süljega. Sülg muudab toidu libedamaks ja süljes sisalduva ensüümi amülaasi toimel (lõhustab süsivesikuid) hakkavad toitained lõhustuma.
Joonis:
2. Kirjelda seedimist maos ja kaksteistsõrmiksooles.(maks ja kõhunääre)
Maos algab ka valkude lõhustumine soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul. Magu mahutab korraga üsna palju toitu ning see  võimaldab olla inimestel pikemat aega söömata. Lagundatud aminohapped imenduvad maost verre ja kantakse keharakkude juurde. Neist saab hiljem rakkudes ehitada juurde kehale vajalikke valke. (nt tärklis ja rasvad )
Maost liigub toit peensoolde . Peensoolde avanevad sapijuha ja kõhunääre, mis toodavad teisi vajalikke seedeensüüme. Kõige aktiivsem on seedimine peensoole alguses ehk kaksteistsõrmiksooles.
3. Kirjelda seedimist ja toitainete imendumist peensooles ja jämesooles.
Peensoolest imenduvad verre süsivesikute ning valkude koostisosad, samuti vitamiinid , mineraalained ja vesi. Rasvade lagunemisel tekkinud glütserool ja rasvhapped imenduvad lümfi. Rasvade lagunemisel osaleb ka ensüüm lipaas .
Läbi peensoole läheb vedel soolesisu jämesoolde, kus toimuvad järgmised protsessid: 1) vesi imendub tagasi organismi; 2) Bakrterid lagundavad seni lagundamata toite ning annavad näiteks B12 vitamiini; 3) Moodustub väljaheide. Jämesoolest läheb väljaheide soolde. Pärasoole ülesanne on tahtlikult tühjendada sooltoru väljaheiteks.
4. Kirjelda neerude asukohta , suurust, värvust. (välisehitus).
Neerud on oa kujulised, pruuni värvusega, 10- 12cm pikkused, kaarilised, mis asuvad kõhuõõnes selgmiselt teine teiselpool selgroogu alumiste roiete kohal. Teda katab pealt neerukoor , mille alla jäävad neerusäsid. Neerusäsi koosneb neerupüramiididest, millest saavad alguse peenikesed kusetorud, mis avanevad neeruvaagnasse, kust saab alguse kusejuha.
5. Kirjelda esmase ja lõpliku uriini tekkimist neerudes.
Kõigepealt tekib neerudes olevates kapilaaride kogumikes esmane uriin mis sisaldab organismi ainevahetuseks vajalikke aineid - glükoosi, vitamiine, soolasid ja vett. Vererakud ja valgud jäävad verre.  Esmane uriin liigub mööda neerutorukesi neeruvaagna poole.Enne neeruvaagnasse jõudmist imendub verre tagasi glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Organismile mittevajalikud ained - liigne vesi ja soolad - moodustavad uriini, mis liigub neeruvaagnasse ja edasi kusejuha kaudu kusepõide.
6. Neeru joonis.

7.Mida tead ninaõõne ja kõri ehitusest ning ülesannetest?
Hingamisteed algavad ninaõõnega, mis koosneb luust ja kõhrest. Teda ümbritsevas limaskestas on palju veresooni.
Kõri on hääletekkeelund mis asub hingetoru ülemises osas. Seal paiknevad häälekurrud, mille vahele jääb häälepilu. Häälepilust läbiminev õhk paneb häälekurrud võnkuma ja tekitab helisid .
8. Mida tead kopsude ehitusest ja gaasivahetusest kopsudes?
Kopsud on hingamiselundid , milles toimub gaasivahetus. Nad paiknevad rindkere õõnes, täites selle peaaegu täielikult ning neid katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme . Kopsude vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga mille ülesanne on  vähendada hõõrdumist. Vasak kops on väiksem kui parem, kuna vasakul asub süda. Parem kops jaguneb kolmeks ja vasak kops kaheks kopsusagaraks.. Alveoolide kogumikud moodustavad kopsude põhiosa. Kopsude mahtu suurendavad ja vähendavad roietevahelised lihased. Inimese kopsumaht on 2-4 l ning korraga hingame kopsudesse 0,5-2,5 l õhku.