Selgrootud loomad (0)

Selgrootud loomad
Loomade uurijad ehk zooloogid.
Kes on loom?
Loomariik on osa elusloodusest, iseloomustab teda heterotroofne toitumine, ei sünteesi ise orgaanilisi ühendeid,loomadele on omane liikumine ( vastse staadium), ainevahetuse lõppprodukt on lämmastikku sisaldav (põhiliselt kusiaine ehk ammoniaak )
Loomaliike on väga mitmesuguseid, enamus heterotroofid , paljud ei saa elada ilma autotroofideta (elavad nendega sümbioosis)
Mille järgi organisme liigitatakse?

• Rakuehitus : tuumaga ja ilma tuumata (eristatakse bakterid ja kõik ülejäänud)
  
• Rakkude paljususe järgi: üharakulised ja hulkraksed
  

Valdavad loomaliigig Maal on putukad. 75% (lülijalgsed + äblikud ja vähid)

• Loomade väliskuju e. morfoloogia – kujuõpetus
  
• sümmeetria ( loomorganismid on ehitatud teatud seaduspärasuse järgi)
  
• kuidas paiknevad organid e. anatoomia
  
• iga organ on ehitatud omamoodi, erinevad koed , millel igaühel oma funktsioon ja ülesanne e. histoloogia
  
• rakud on erinevates kujudes erinevad, õpetus rakust e. tsütoloogia
  

Ontogenees ehk organismi areng. Embrüoloogiline arenemine ja postembrüoloogiline areng.
Füsioloogia – kuidas organid toimivad koostöös ja võimaldavad selle organismi eksisteerimise, mida nad produtseerivad ja kuhu lähevad jääkained jne.
Öokoloogia – organismide ja keskkonna vaheliste suhete uurimine . Jagatakse:

• autoökoloogia (1 organism ja selle elu uurimine)
  
• organismirühmade omavaheliste suhete uurimine
  
• globaalprobleemid , kõik tegurid, mis keskkonnas toimuvad
  

Etoloogia ehk käitumisõpetus.
Zoogeograafia – kuidas loomad on Maal levinud ja jagunenud, uuritakse ka liikide elutingimusi, ka algeid ja päritolu.
Süstemaatika – tegeleb loomade süstematiseerimisega ehk gruppideks jaotamisega
Fülogenees – jaotatud rühmade sugulus ja põlvnemine
Tsütoloogia - rakuõpetus.Sellist tüüpi kude, kus ei ole võimalik rakukudesid eristada, vaheseinad puuduvad. (rakutase)

• Epiteelkude – ühekihiline, katab kõigi organismide välispinda. Tseloteem – vooderdab keha õõnsusi. Kui asub veresoonte seintes, siis nim...? Epiteelirakud – osad on lamedad ja õhukesed, teised natuke kõrgemad ( kuup ja silinder epiteel ) Epiteel on alatiühekihiline. On loomarühmi, kus mitmekihiline . Epiteelkoe erivormid . Lihasepiteel . Epiteel eritab keha pinnale kaitsvaid moodustisi( karvad , soomused, suled).
  
• Side- e. tugikude – ühendavad erinevaid organeid üheks organismiks. Moodustab ka struktuuri, mis aitab loomal liikuda . Jagatakse kahte rühma: vedelikud ja rakutüüpi. Sidekoe tüüpi eriline kude(paremvöö?) – selle koe rakust võib areneda uus organism, rakud on diferentseerumata .
  

DIGENEA
Nimetus tueb sellest, kas need loomaliigid kasutavad oma elu jooksul ühte või mitut peremeest .Monogeensed on enamasti kalade ja kahepaiksete parasiidid (väikesed).
Digenea – ussid, ühike ja lapik keha. Mõõtmed on tagasihoidlikud,meeeeundeid pole.
Siirdeelundid on hästi arenenud, ees on iminapp . Sooltoru jaguneb 2 osaks.
Aureri kanal – ainuke loomaliik, kellel see esineb, juhitakse eritised kehast välja.
Munad hakkavad arenema, kui nad satuvad vette. Siis tuleb välja vastne , otsib vaheperemehe(nt. tigu ), kotitaoline vastne teo sees ja võib anda enda taolisi järglasi. Edasi kasvab talle soon ja väike saba, selles arengustaadiumis poeb toest välja, veekeskkonda, edasi kinnitub rohukõrrele. Siis viskab saba ära ja võtab ümmarguse kuju – selle tulemuseks on paksu kestaga ümmargune loomake, ootab päris peremeest (rohusööjad loomad).
Vastse sattumisel looma maksa kest laguneb ja areneb seal 2 kuud.

• Süstik kakssuulane – 5-6mm pikkune , elab rohusööjates (lammas). Muna satub maismaa teo sisse (kõdu sees). Lambad aga tigusid ei söö, näksivad muru.
  
• Paelussid
  
• Millise looma söömisel võib toimuda nakatumine mis liiki ussiga?(KT KÜSS)
  

Laiuss areneb kalas . (Rääbise sees)
Liimuksolge – kasutab ainult 1 peremeest. Munad peavad arenema inimesest väljaspool.
Eristatakse emas-ja isasusse(tugev sabaosa ). Emased munevad munad, mis peavad sattuma väliskeskkonda arenemiseks. U 2 nädala jooksul areneb munsast vastne. Muna satub inimese suhu (nt.väljaheiteid kasutatakse köögiviljade väetamiseks), edasi läheb ta sooltorusse, seal sooles koorub munast vastne. Veri kannab läbi maksa südamesse ja edasi kopsu, tekitavad kopsu sisse väikesi augukesi, tungivad kopsuõõnde alveoolidesse, lõpuks hingetorusse ja kurgupiirkonda. Seat liiguvad edasi soolde, kus areneb uus uss. (Kui vastne leiab tee ninna, kõrva, võib peremees surra).
Naaskelsaba – max 1cm pikkune,peenike. Elab inimese tagasooles, tavaliselt 10-1000. Tema eluiga on 6 tundi väliskeskkonnas. Kui inimene on püsti, siis ussid on rahulikud, magama minnes hakkavad tegutsema. Emasuss tuleb pärakust välja ja muneb sinna munad. Eritab sinna vedelikku, mis paneb sügelema. Satuvad suu kaudu tagasi organismi.

• Keeritsuss - (segatoidulistel metsloomadel, ka kiskjatel ). Kui süüakse tema vastsetega nakatunud liha, peremehe orgaanismis liha lagundatakse ära, vastsed jäävad alles. Seal sünnitavad järglased. Enamasti jäävad pidama vöötlihaskiudude vahele.
  
• Annelida (rõngussid) – nende keha siseõõs on kaetud millega? Enamus on lülilised, lühikesed.
  
• Vihmauss – kareda pinnaline, roosakas värvus, sest punane veri kumab läbi naha.
  

Phylum Hemeichordata - Ussilaadsed mereloomad .
Hemikordaatide ja kordaatide ühisjooned: mõlemal neeluavad.
Hemikordaatidel puudub seljakeelik ja õõnes selgmine närviväät.
Lukisussid – elavad U-kujulistes urgudes, toituvad detriidist. Neeluavad ainult toidu välja filtreerimiseks.
Sulgpeased – koloniaalsed, sessiilsed, ühel perekonnal olemas neeluavad.
Phylum Chordata – keelikloomad, kalalaadsed veeloomad (47% kaasaegsetest loomadest)
Keelikloomade 4 põhitunnust:

• Seljakeelik – lihastoeks olev elastne väät, ülesandeks lihase kokkusurumine
  
• Õõnes selgmine närviväät – müomeeridele vastavad paarilised närvid
  
• Neeluavad – neelu külgedel paiknevad avad toidu filtreerimiseks ja hingamiseks
  
• Postanaalne saba – pärakust tahapoole ulatuv, liikumiseks (nt.tigu)
  

Urochordata – mantelloomad
Täiskasvanud meretupp – postanaalne saba ja seljakeelik redutseerunud .
Mantellooma vastne – esindatud kõik 4 tunnust. Tsefalisatsioon.
Larvacca – kõik 4 tunnust, lanktilised organismid, moodustab koja ümber oma esimese osa, eritatakse limast.
Salbid – moondeline areng, troopilised ja kolonaalsed, täiskasvanutel olemas neeluavad, kuid keelik ja saba puuduvad.
Mantelloomade sigimine

• Mittesuguline – sotsiaalsed mantelloomad punguvad
  
• Suguline – moodustub vastne, enamus hermafrodiitsed, lihtne suguelundkonna ehitus
  

Cephalochordata – süstikkala
Elavad madalas merevees ja mudas, tüüpiline keeliklooma ehitus, 45 liiki tänapäeval, 4cm pikkune. Kalalaadsed mereloomad. Keelik on adultidel.
Suurenenud tsefalisatsioon. Maksa, neerude ja kilpnäärmefunktsioonid on keerukamad.
W. Garstang, 1928
Vertebrata – iseloomulik on üksikutest lülidest oosnev selgroog
57 000 kaasaegset liiki, surimad kaasaegsed loomad( kalad , kahepaiksed , roomajad, linnud , imetajad )

• Kolju teke – kolju esinemine võimaldas minna üle aktiivsele kisklusele
  
• Endoskelett – selgroogsetel luuline või kõhreline (selgroog on lihaste kinnituskohaks)
  
• Neuraalhari –ainult selgroogsetele iseloomulik struktuur. Neuraalharja rakud on aluseks mitmseuguste struktuuride tekkele
  

Esimesed selgroogsed loomad
. 530miljonit aastat tagai, Kambrium . Selleks liigiks oli Pikaia (koljutu), Ka 3cm pikkune Haikonella(peetakse ka selgroogsete sõsartaksoniks).
Kambriumi ajastust on teada koljuga varustatud veeloom Haikouichthyst.
Selgroogsete tekke hüpoteesid – w. Garstang.
Silmuvastne – silmudel magevees elav vastnejärk(1.järk) meenutab süstikkala, toidufiltreerijad. Eestis 3 liiki silmu .
KALAD

• Kala kehakuju on määratud tema keskkonnatingimustega
  
• Paljud kalaliigid on värvirikkad
  
• Värvuste funktsiooniks on varjumine, liigikaaslaste äratundmine ja kommunikatsioon
  
• Neutraalsu ujuvuse tagamiseks enamik kalu varustatud ujupõiega
  
• Kalad on selgroogsed loomad