Kala siseehitus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

17

docx

KALAD - zooloogia referaat

..................................................................................3 Sõõrsuud............................................................................................................................4 Ehitus.....................................................................................................................4 Kõhrkalad..........................................................................................................................5 Siseehitus...............................................................................................................5 Skelett.........................................................................................................5 Lihaskond...................................................................................................5 Närvisüsteem....................................................................................

Eesti kalad

15

doc

Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused

· Geneetilsed; · Embrüoloogilised; · Zoogeograafilised 1 Kalade suursüstemaatilised üksused ja nende evolutsioonilne tagapõhi. Süstemaatilised suurjaotused on väga ebavõrdse esindatusega, mõnes väga eripäeases harus on säilinud vaid üks või paar liiki, teistes esineb sadu liike. Kasvatatavate liikide jaotumine on samuti ebaühtlane. Selles mängivad kaasa ajalugu, traditsioonid ja tarbimisharjumused, millest oleneb kala tarbimisväärtus ja kalade bioloogia iseärasused, millest olenem kui kerge on mõnda liiki kasvatada. 2 Valdav osa kalakasvatuse toodangust annavad kalad, kes kuuluvad seltsidesse: · Lõhelised; · Karpkalalised; · Sägalised; · Ahvenalised. 2. Liigiülesed ja liigisisesed taksonid, zooloogiline nomenklatuur. Mis on selts, sugukond, perekond, liik, alamliik, teisend või vorm. Mida tähistavad kaks või kolma ladinakeelset

Kasvatavate kalade bioloogia

4

doc

Limused - lühikokkuvõte

Liiguvad jala abil VAHTEPEREMEES-kala PEAJALGSED Välisehitus: · Kotikujuline keha · Jalg puudub=iminappadega kombitsad(suu ümber) · Suured silmad-näevad hästi(selgroogsete silmadega sarnaneb) · KOMBITSAD-liiguvad, lisaks mantli hõlmadega vett sisse pumbates Välja suu juures olev lehter Siseehitus: · Vereringe-peaaegu suletud ???????? · Hingamiselundid-1 paar lõpuseid · SOOLASTES VETES · Lahksugulised · Närvisüsteem- suured närvikogumikud=algeline peaaju · Koda puudub=algeline kolju(kaitseb peaaju) · Söögitoru läbib peaaju · Sipelga suurused tükid · MAKS ja KÕHUNÄÄRE

Bioloogia

25

docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

Need on organid, mis teiste taimerühmade esindajatel puuduvad. Neil on vedelike transportimiseks erilised sooned ­ juhtsooned ehk trahheed. Enamik õistaimi on heitlehised või suvehaljad, st nende lehed varisevad igal aastal. Õistaimede hulka kuulub nii puid, põõsaid kui ka rohttaimi. Kõik õistaimed jaotatakse kahte klassi: ühe- ja kaheidulehelised. Klassi nimetus on tuletatud seemnes asuvate idulehtede arvu järgi. Ka mõlemasse klassi kuuluvate taimeliikide siseehitus on erinev. Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Enamikul liikidel toimub tolmlemine putukate, teistel ­ tuule abil. Mõned liigid on isetolmlejad. Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja. Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte, lehtede abil.

Bioloogia

10

doc

8. klassi bioloogia

Linnud Lendamist soodustavad: voolujooneline keha, kerge luustik, kiire seedimine, kahekordne hingamine, suled ja tiivad. Lindude siseehitus Seedeelundkond: nokk suu neel söögitoru magu (lihasmagu ja näärmemagu) peensool jämesool kloaak. Vereringeelundkonna ülesanne on hapniku ja toitainete transport, jääkainete eemaldamine. Lindudel on neljaosaline süda. Suur vereringe: vasak koda vasak vatsake kõik kehaosad parem koda. Väike vereringe: parem vatsake kopsud vasak vatsake. Hingamiselundkond rikasdab verd ja kehe hapnikuga

Bioloogia

7

doc

7. klassi bioloogia

Kalade sigimine ja areng emaskala isaskala munasarjad seemnesarjad munarakud e. mari seemnerakud e. niisk kehaväline viljastamine e. kudemine viljastatud munarakk rebukotiga vastne vastne maim kala Kahepaiksed Närvisüsteem: peaaju ja seljaaju. Meeleelundid: silmad, nahk ja kuulmeavad. Seedeelundkond: suu neel söögitoru magu sooltoru kloaak. Hingamiselundkond: kopsud, nahk. Vereringeelundkond: 1.suurvereringe. vasak koda vatsake kõik kehaosad parem koda 2. väikevereringe parem koda vatsake kopsud vasak koda

Bioloogia

28

ppt

Inimene

Esitlus teemale “Inimene” 2.klass Koostas: Tiia Salm Jäneda Põhikoolist INIMESE KEHAOSAD pea kael kere käed jalad  otsmik kulm silm kukal nina põsk huuled lõug õlg õlavars rind küünarnukk kõht küünarvars ranne kämmal puus sõrmed reis põlv säär sääremari kand pöid varbad  NAHK karvad marrasnahk pärisnahk veresooned

Bioloogia

84

docx

ELUSLOODUS

*Loomariik Päristuumsed ehk tuumaga *Kliima *Seeneriik (samblikud) eukarüoodid *Muld *Protistid (vetikad, algloomad) *Vesi *Bakter Eeltuumsed e ilma tuumata, prokarüoodid *jne. Eluslooduse tunnused: Rakuline ehitus ­ tuumaga rakud ehk eukarüootsed rakud ja tuumata ehk prokarüootsed rakud Keerukas siseehitus ja keemiline koostis (süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped ­ biomolekulid) Ainevahetus - Glükoosi vahetus ­ RAKUHINGAMINE (O2 reageerimine) ­ vabaneb energia - Fotosüntees (rohelistes taimedes, vetikates, tsüanobakterites) ­ glükoosi teke! - Seedimine Paljunemine (suguline ja mittesuguline (vegetatiivne, eoseline)) Homoöstaas ­ stabiilne sisekeskkond - Kindel pH erinevates rakkudes

Bioloogia

Kommentaarid (0)