Tigu, karp (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Kontrolltöö selgrootud

Kontrolltöö - Selgrootud Limused Tunnuseks on nende keha ümbritseb eriline nahakurd ehk mantel. Limused jagunevad: 1) Teod (kiritigu); 2) Karbid (järvekarp); 3) Peajalgsed (hiidkalmaar). Teod Kiritigu - Keha katab õhuke lubiainest koda, mis moodustub mantli eritisest. Kojast ulatuvad välja lihaseline jalg ja kahe kombitsa paariga pea. Liiguvad aeglaselt talla abil, liikumist soodustab limanäärmetest erituv lima. Kompimiseks on jalad all ja kombitsad. Teise kombitsapaari tipus on silmad, mis eristavad valgust ja varju. Seedeelundkond algab suuavaga, millel järgneb neel, selle eesosas on hõõrel, mille moodustavad rohked kitiinhambakesed. Hõõrla abil peenestatakse toit (taimede lehed, küpsed viljad). Sellele järgneb pugu, magu ja u-kujuline sooltoru, mis lõpeb koja eesserva läheduses pärakuga. Seedimisel osaleb ka suhteliselt suur maks oma seedenõredega. Erituselundiks on neer. Närvisüsteem koosneb peatängust, jala- ja keretängust ning nendest lähtuvatest nä

Bioloogia

2

doc

Limused

6. Tee joonis järvekarbi siseehitusest ja kirjuta juurde osad. 7. Mida tead Järvekarpide sigimisest ja kirjelda tema arengut. Järvekarbid on lahksugulised loomad. Nad hakkavad sigima sügisel. Emane järvekarp muneb mantliõõnde kuni 200 000 muna. Ka isaskarbid eritavad seemnerakud mantliõõnde, kust need veevooluga välja emaskarbi juurde liiguvad ja munad viljastavad. Munadest koorunud vastsed kinnituvad karbi võrkjate lõpuste külge ja jäävad sinna kevadet ootama. Kevadel paiskab karp tillukesed vastsed välja. Need peavad kinnituma kalade lõpuste külge ja seal kuu või paar parasiitidena elades edasi arenema. Kui vastne kalani ei jõua, siis ta hukkub. Seejärel laskuvad nad veekogu põhja ja muutuvad väikesteks karpideks. 8. Mida tead karpide mitmekesisusest ja tähtsusest? Pärlikarbid-Elavad meredes, väikese võõrkeha sattumisel mantliõõnde, hakkavad nad selle ümber pärlmutrikihti kasvatama. Ebapärlikarp- Eestis paaris Ida-Virumaa jões

Bioloogia

9

wps

Limused

Teod hangivad toitu mitmesugusel viisil ­ osa sööb ,,karjamaadel'' kas vee all või kuival maal, teised harpuunivad oma mürginooltega kalu ning mõni puurib mulkusid merikarpide kodadesse ja ründab neid. Toidu iseloomust sõltumata kasutab enamik kõhtjalgseid sellest palakeste saamiseks erilist keeletaolist elundit ­ hõõrlat ehk raadulat. Hõõrel on kaetud tuhandete tillukeste konksjate kitiinhambakestega, millega tigu toitu lahti kraabib ja peenestab. Osa tigusid, eriti kopsteod, on hermafrodiidid ­ neil on nii isas- kui ka emassuguelundid. Enamik vees elavaid tigusid on aga lahksugulised. Sigimiseks peavad emased ja isased kokku saama. Emased munevad, munad on tavaliselt kogumikena, mida katab kaitsev kest. Enamasti kooruvad munadest tillukesed teod, mõnel liigil esineb aga vahevorm, vabalt ujuv purjukvastne, keda ookeanihoovused võivad väga kaugele kanda. 6 Alamklass: eeslõpusesed

Bioloogia

25

docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

8. Munad satuvad koos väljaheidetega maapinnale 30. Limuste üldiseloomustus ­ Limuste hulka kuuluvad teod, karbid ja peajalgsed. Paljudel limustel on arenenud keha kaitsev koda. Kõikidel peajalgsetel on mantel, lõpused (maismaa omadel kops), koda (peajalgsed on enamik kojata, kuid osadel on siiski naha all õhuke plaatjas toes) ja jalg, mis on peajalgsetel kombitsateks muutunud. Peajalgsed ja karbid on lahksugulised, teod aga liitsugulised. 31. Teod Kõige levinum tigu eestis on kiritigu. Tema keha kaitsva koja all on eriline nahakurd ehk mantel, mille eritisest moodustubki koda. Koja alumises osas on avamus ehk koja suue, millest sirutub välja jalg ning kombitsatega pea. Teo liikumist soodustavad limanäärmed, mis eritavad lima, et tigu talda kokku tõmmates lihtsamini liikuda saaks. Kõhu all asuva jala tõttu nimetatakse neid kõhtjalgseteks. Nälkijad on kojata teod.

Bioloogia

22

docx

Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused

Zooloogia vastused 1. Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus, ärritatavus, liikumine ja sigimine. Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes, mageveekogudes, pinnases. Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede varjupoolsele niiskele küljele. Paljud ainuraksed on ka parasiidid, elades teiste elusolendite sees ja nende arvelt. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades jätkeid, mille abil loomad liigu

Vee elustik

46

doc

Erizooloogia lühikonspekt

ERIZOOLOOGIA LIIK AINURAKSED e protistid Liikumisorganellid: • Kulendid• Viburid• Ripsmed Toitumiselundid: • Kulendloomadel– kogu kehapind– toitevakuool ehk toitekublik • Vibur- ja ripsloomadel– rakusuu– rakuneel– toitevakuool ehk toitekublik • Võime entsüsteeruda HÕIMKOND: AINUTUUMSED Liikumisorganellid puuduvad või liiguvad kulendite või viburite abil KLASS VIBURLOOMAD 1-8 viburit toitumisviisilt auto-(nagu taim), hetero (organilistest ainetest) ja miksotroofselt. roheline silmviburlane enamasti kaetud tiheda elastse kestaga – pelliikulaga – Autotroofsed – Heterotroofsed – Miksotroofsed KLASS JUURJALGSED Võime moodustada ajutisi protoplasmaatilisi jätkeid – kulendeid ehk pseudopoode, rakusuu ja pärak puuduvad. N Amööb, kambrilised KLASS EOSLOOMAD sügoot kattub kestaga – eosed Siseparasiidid Levivad eoste ehk spooridega Malaaria plasmoodium HÕIMKOND RIPSMEKANDJAD e infusoorid Kaetud ripsmetega, makro- ja mik

Ökoloogia

52

pdf

Eluslooduse eksam

• Pahalane sisserändaja hispaania teetigu (punakat värvi) , teeb kahju meie köögivilja põldudel. Nende levitamist tuleks vältida. Tulnud sisse lillepottide jmt. Karpe elab nii soolases kui magevees.nt jõekarp ja järvekarp. Karpide koda koosneb kahest poolmest, mida hoiavad koos elastne side ja tugevad lihased. Ohu korral tõmbab karp kojapoolmed lihastega kokku, rahulikus olekus on need avatud. Karpidel on ka jalg, aga pead neil pole. Neil pole tundlaid ega silmi. Kompimisel on tähtis nende jalg, hõõrel puudub. Karbid toituvad vees hõljuvatest aineosakestest ja pisiorganismidest, mida pole vaja peenestada. Täiskasvanud karbid elavad kas mingile pinnale kinnitunult või veekogu põhja kaevunult. Need, kes põhjas, saavad ka jala abil edasi liikuda.Neile pole liikumine oluline-

Loodusõpetus

19

doc

Erizooloogia Lühikonspekt

Loomad ei fotosünteesi, liikumisvõime, meeleelundid, raku väliskiht õhuke, rakukest puudub, vakuoolid väikesed ja ajutised, taimedel 1 suur ja püsiv, taimerakkudes plastiidid Zooloogia - sõnasõnalises tõlkes kreeka keelest loomateadust (zoon ­ loom, logos ­ õpetus). ZOOLOOGIA ­ teadus loomadest Morfoloogia ­ teadus loomade ehituse muutumistest Embrüoloogia ­ loomade individuaalsest arenemisest Füsioloogia ­organismis toimuvatest protsessidest Ökoloogia ­ organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest Zoogeograafia ­loomade geograafilisest levikust Paleozooloogia ­väljasurnud loomadest Geneetika ­ pärilikkuse seaduspärasustest loomadel Süstemaatika ­loomade mitmekesisusest ja klassifikatsioonist Protozooloogia ­ainuraksetest loomadest Malakoloogia ­limustest Helmintoloogia ­parasiitsetest ussidest Entomoloogia ­putukatest Ihtüoloogia ­kaladest Herpetoloogia ­kahepaiksetest ja roomajaist Ornitolo

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Kommentaarid (1)