1

docx

Antonio Vivaldi

Antonio Vivaldi 1678-1741 Vivaldi on itaalia helilooja, kes arendas välja soolokontserdi ning rajas programmilise (helimaalingulise) orkestrimuusika. Ta oli omapärane isiksus, kelle eluloost pole eriti palju teada. Vivaldi muusika suur austaja ja uurija oli J. S. Bach. Lapsepõlv Vivaldi sündis 4. märtsil Veneetsias Püha Markuse kiriku viiuldaja peres. Poiss oli sündides haiglane ning vanemad kartsid, et ta ei jää ellu. Samal päeval olevat olnud Veneetsias maavärin, mis kõiki kohutas. Hirmunud ema tõotas, et kui kõik hästi lõpeb, peab tema pojast preester saama

Muusika → Muusikaajalugu

48 allalaadimist

4

docx

Referaat, Antonio Vivaldi.

Rosso ("Red Priest"), sest tema punased juuksed, oli itaalia barokk helilooja, preester, ja virtuoosne viiulimängija. Vivaldi on tunnustatud kui üks suurimaid barokk heliloojad, ja tema mõju tema eluajal oli levinud üle Euroopa. Vivaldi on tuntud peamiselt komponeerimise instrumentaalkontsertide, eriti viiul, samuti püha kooriteoseid ja üle 40 oopereid. Tema tuntuim töö on rida viiul kontsertide tuntud Four Seasons "Neli aastaaega" ("Le quattro stagioni"). Looming Vivaldi rajas soolokontserdi, arendas välja programmilise orkestrimuusika. Tema helikeel oli isikupärane. Tema muusikale on omased sünkopeeritud rütmid, sekventsid, kordusnoodid pärast oktavihüppeid. Vivaldi muusika on energiline ja rõõmus, aeglastes osades laulva meloodiaga. Suur osa tema loomingust on eeskätt kirjutatud viiulile. Tolleaegsetel heliloojatel oli meeletu töötempo ­ Vivaldi näiteks kirjutas ooperi kõigest viie päevaga. Teosed 1

Muusika → Muusika ajalugu

31 allalaadimist

8

odt

Barokk muusika ning uued žanrid

juuli 1741 Viin) oli helilooja ja viiulimängija. Tema neljast viiulikontsertist koosnev teos kannab koondnime "Neli aastaaega". Tema muusikale on omased sünkopeeritud rütmid, sekventsid, kordusnoodid pärast oktavihüppeid. Vivaldi muusika on energiline ja rõõmus, aeglastes osades laulva meloodiaga. Suur osa tema loomingust on eeskätt kirjutatud viiulile. Tolleaegsetel heliloojatel oli meeletu töötempo ­ Vivaldi näiteks kirjutas ooperi kõigest viie päevaga. Ta on kirjutanud üle 500 soolokontserdi, 73 sonaati, 46 ooperit (vähesed säilinud), kantaate, sümfooniaid, kammerimuusikat, mitmeid keelpillikvartete ja kristliku muusikat. Mõned tema ooperitest: Griselda (1735) , Semiramide (1732) , Filippo, re di Macedonia (1721) ,Tito Manlio (1719) , Orlando finto pazzo (1714)  Johann Sebastian Bach (1685 - 1750) oli Saksa helilooja ja organist. Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming

Muusika → Muusika

58 allalaadimist

3

odt

Rein Rannap 'Ruja'

Rannapi poeg. Aastatel 1965­1972 õppis Rein Rannap Tallinna Muusikakeskkoolis. Aastatel 1972­ 1977 õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Virve Lippuse klassis klaveri erialal. Aastatel 1977­1979 järgnesid õpingud Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi klassis. Aastatel 1991­1995 õppis Lõuna-California Ülikoolis magistri- ja doktoriõppes heliloomingut Stephen Hartke klassis. Rein Rannap andis esimese soolokontserdi 1968. aastal. Sellest ajast saadik on ta klaverikontserte andnud paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides ja Austraalias ning USA-s. 1987. aastal emigreerus Rannap Nõukogude Liidust, põgenedes Itaalias esinedes Nõukogude järelvalve alt. Algul elas ta Itaalias, seejärel USA-s. Hiljem on Rannap öelnud, et poleks lahkunud, kui oleks NSV Liidu lagunemisest ja Eesti iseseisvumisest ette teadnud. Eestis on Rein Rannap teinud mitmeid kontserttuure

Muusika → Muusika

2 allalaadimist

1

doc

Antonio Vivaldi

Arvatakse, et ta suri 63. aastasena bronhiaalastmasse. Peaaegu 200 aastat oli Vivaldi nimi ja looming tundmatu. Alles 20. sajandil hakati tema mahukat loomingupagasit taasavastama. Vivaldi loomingu tuumiku moodustavad soolokontserdid, neist pooled viiulile, lisaks teistele keelpillidele ja puhkpillidele. Ligi sada kontserti on säilinud 2­4 solistile orkestriga. Kokku kirjutas ta umbes 450 teost. Teda võib pidada soolokontserdi vormi peamiseks kujundaks. Vivaldit tuntakse peamiselt tema orkestriloomingu põhjal, ometi oli ta ka 49 ooperi, paljude kantaatide, oratooriumide ja kirikumuusika autor. Tema oopereid lavastati Veneetsias helilooja tegevusajal rohkem kui kellegi teise omi ning tema kuulsus ulatus veel teistessegi Itaalia linnadesse. Vivaldi kuulub erakordselt produktiivsete heliloojate hulka: tema umbes 40 loominguaastast on tänaseks teada 770 teost. Tuntumad neist on

Muusika → Muusikaajalugu

69 allalaadimist

12

ppt

Barokiajastu instrumentaalžanrid

suurem orkester (ripieno). Teost on võimalik mängida ka ainult concertinoga - Alfred Schnittke Concerto grosso (ettevalmistatud klaverile, kirjutatud kahele viiulile ja keelpillidele). Soolokontsert Vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Solistid pole orkestrist sõltumatud nagu concerto grosso`s. Soolopillina kasutatakse sagedamini viiulit ja oboed, kuid soolokontserte on kirjutatud pea kõigile keel- ja puhkpillidele. Kolmeosaline: kiire, aeglane, kiire. Soolokontserdi vormi peamine kujundaja ja kuulsaim looja oli veneetslane Antonio Vivaldi Antonio Vivaldi (1678-1741). Süit Sonaadi ja kontseri kõrval oli instrumentaalmuusika kolmas olulisem vorm süit ­ eri karakterites tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. Süit on mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö. Tantsusüidid ansamblile, orkestrile või soolopillile on tuntud peamiselt saksa muusikast.

Muusika → Muusikaajalugu

27 allalaadimist

2

docx

Muusika ajaloo kontrolltööd

Prelüüd lühike sissejuhatava loomuga vabas vormis heliteos Passioon oratooriumizanri alaliik, teemaks Kristuse kannatused ja surm Süit instrumentaalpalade või tantsulugude tsükkel II 1. Mida hakati baroki ajal pidama tähtsaks renessansiajastu harmoonia ja tasakaalu asemel? Tunnete väljendamist 2. Nimeta mõni barokiajal levinud basspill Fagott, viola da gamba 3. Milline on soolokontserdi ülesehitus? Kes esitavad? Solist ja orkester mängivad vaheldumisi 4. Millistest kunstiliikidest koosneb ooper? Näitekunst, muusika, kirjandus, lavakujundus, kujutav kunst 5. Iseloomusta bel canto laulustiili! Lauldakse hästi kõrgelt, tundeküllane. 6. Millisele zanrile pani aluse Heinrich Schütz? Oratoorumile III 1. Kas võited on õiged? Paranda vead!

Muusika → Muusika ajalugu

3 allalaadimist

9

doc

Barokk muusikas

õukonnas oli 200 muusikut. Pillimängijatest moodustati orkestreid ja ansambleid. Tüüpiline reness. muusika ei olnud mõeldud kuulamiseks, vaid kõlas jumalateenistusel, oli tantsumuusika või seltskonnalaul. Nüüd luuakse teoseid kuulamiseks, kujunevad esimesed instrumentaalmuusika zanrid. Kontsert jaguneb erinevateks tüüpideks. Soolokontsert enamasti 3osalised (kiireaeglanekiire) Soolokontserti esitavad orkester ja soolopill(id), Soolokontserdi solistide hulgas ei ole basspilli. Antonio Vivaldi ( 16781741) arendas välja soolokontserdi. Neljast 3osalisestviiulikontserdist koosnev tsükkel on Aastaajad (Kevad, Suvi, Sügis, Talv) Concerto grosso 46osalised, dialoogis väiksem grupp pille ja terve orkester, kusjuures väiksemal pilligrupil on oma basspill, seetõttu kõlaline tervik Arcangelo Corelli (16531713) concerto grosso zanri rajaja. Barokkmuusika on rikkalikult kaunistatud, isel. motoorsed

Muusika → Muusika

21 allalaadimist

2

rtf

Rein Rannap

oktoobril 1953 Tallinnas.Ta on Eesti helilooja ja pianist.Tema isa Heino oli muusik ja muusikapedagoog,ema Ines aga viiulisolist ja muusikakriitik.Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis (1965-1972) ja Konservatooriumis (1972-1977) klaveri erialal Virve Lippuse juures.1977-1979 jätkas ta õpinguid Moska konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi juures.1991-1995 õppis Rein Rannap Lõuna-Kalifornia Ülikoolis Los Angeleses heliloomingu erialal.Rein Rannap andis esimese soolokontserdi 1968. aastal. Sellest ajast saadik on ta klaverikontserte andnud paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides, kui ka Austraalias ning USA's. Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure. 1997 ja 1999 viis ta läbi tuuri nimega "Klaver tuleb külla", esinedes kirikutes.Eelkõige on Rannap tuntud kui ansambli Ruja asutaja ning juht. Ansambel esines 1972. aasta mais Vanemuise kontserdisaalis Jüri Lina korraldatud "Popsalongis"

Muusika → Muusika

48 allalaadimist

4

doc

Antonio Lucio Vivaldi

Antonio Lucio Vivaldi 1678-1741 Vivaldi on Itaalia barokiajastu viiulimängija ja helilooja, kes arendas välja soolokontserdi ning rajas programmilise (helimaalingulise) orkestrimuusika. Ta oli omapärane isiksus, kelle eluloost pole eriti palju teada. Vivaldi muusika suur austaja ja uurija oli J. S. Bach. Lapsepõlv Vivaldi sündis 4. märtsil Veneetsias Püha Markuse kiriku viiuldaja peres. Poiss oli sündides haiglane ning vanemad kartsid, et ta ei jää ellu. Samal päeval olevat olnud Veneetsias maavärin, mis kõiki kohutas. Hirmunud ema tõotas, et kui kõik hästi lõpeb, peab tema pojast preester saama

Muusika → Ballett

38 allalaadimist

4

docx

Rein Rannap

Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis 1965 ­ 1972, ning Tallinna Riiklikus Konservatooriumis 1972 1977 klaveri erialal Virve Lippuse juures. Seejärel Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi juures 1977 1979. 1991 kuni 1995 õppis Rein Rannap LõunaCalifornia Ülikoolis Los Angeleses magistri ja doktoriõppes heliloomingut Stephna Hartke klassis. Pianistikarjäär Rein Rannap andis esimese soolokontserdi 1968. aastal, samal aastal esines ta ka esimest korda orkestriga. Sellest ajast saadik on ta klaverikontserte andnud paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides, kui ka Austraalias, Kanadas ning USA's. Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure. 1997 ja 1999 viis ta läbi tuuri nimega ,,Klaver tuleb külla", esinedes kirikutes ning tuues meeskonnaga klaveri kohale. Ta on võitnud Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi 1973. aastal ja sai lõppvoorus

Muusika → Muusika

73 allalaadimist

1

docx

Antonio Vivaldi

Ospedale della pietá oli tütarlaste kloosterkool, mis oli rajatud orbude ja väljaspool abielu sündinud laste jaoks. Vivaldi oli seal vaheaegadega kuni elu lõpuni viiuliõpetajaks, orkestrijuhiks ja muusikadirektoriks ning rajas oma õpilastest Euroopa ühe säravaima orkestri. Vivaldi kuulsus ulatus üle Euroopa: kuigi tema reisidest pole palju teada, oli ta seotud paavsti, Prantsuse kuninga, Saksi kuurvürsti ja veel mitme üliku õukonnaga. Tema loomingu peaosa moodustavad üle 450 soolokontserdi, neist pooled viiulile, lisaks teistele keelpillidele (tsello, viola d'amore, mandoliin) ja puhkpillidele (fagott, oboe, põik- ja plokkflööt, trompet). Ligi sada kontserti on säilinud 2-4 solistile orkestriga. Vivaldi tuntuimad teosed on ,,Aastaajad'' ­ neli esimest viiulikontserti kogumikust ,,Il cimento dell'armonia e dell'invenzione'' (,,Harmoonia ja leidlikkuse võistlus'', op. 8, 1724), mis kujutavad helimaali võtetega nelja aastaaega. Kontsertide aluseks on (ilmselt Vivaldi

Muusika → Muusikaajalugu

41 allalaadimist

2

docx

Barokk muusikas

ning ehitus. Võrreldes varasemasega hakati pille häälestama ühtselt ning seetõttu oli võimalik moodustada orkestrit. Orelile tuli juurde registreid ning nende esikülgi hakati uhkemalt kaunistama. Soolokontsert ­ üks või mitu solisti vastandatakse orkestrile. Solistid mängivad oma soololõike vaheldumisi orkestri või ansambliga. Selline kontsert on enamasti kolmeosaline ning tavaliseim instrument on viiul. Soolokontserdi vormi peamine kujundaja ja kuulsaim looja on veenetslane Antonio Vivaldi (pärit Itaaliast). Kuulsaim teos on ,,Aastaajad" Instrumentaalmuusikas oli sonaadi ja kontserid kõrval ka kolmas väga tähtis vorm ­ süit (- erikarakteriga kokku pandud palad). 17.sajandi lõpul kujunes Saksamaal süiditsüklile kindlam raam neljast erineva karakteri ja päritoluga õukonnatantsust: allemande (4-osalises taktimõõdus rahulik saksa sammutants); courante (3-osalises taktimõõdus kiire prantsuse

Muusika → Muusika

7 allalaadimist

2

docx

Romantism muusikas, Beethoven, Liszt, Chopin ja Schubert

tsüklitesse. Schuberti looming 1. U 700 soololaulu 2. 19 ooperit 3. 9 sümfooniat (8. sümfoonia - ,,Lõpetamata") 4. 22 klaverisonaati 5. 7 missat 6. lühipalad klaverile 7. Klaveripalad neljale käele (Fantaasia 4 käele f-moll) Liszti loomingu üldiseloomustus Ungarlane. Leiutas uue zanri ­ sümfooniline poem- üheosaline orkestriteos, mis andis muusika abil edasi teose aluseks olnud süzeed. Programmiline muusika,väga tehniline. Oli esimene pianist, kes andis soolokontserdi üksi, ainult klaverimuusikast ning mängis kogu kontserdi kava peast. Sageli improviseeris kontserdil publiku poolt antud teemadele. Sai inspiratsiooni loodusest, rahvaviisidest, ajaloost ja kirjanduslikest teostest. Teostes leidub suuri akorde, kiireid passaaze ja topeltoktaavide kaskaade, mis nõuavad suurt käeulatust ning väledaid sõrmi. Liszt pani klaveri kõlama nagu orkestri. Liszti looming 1. 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile 2. 13 sümfoonilist poeemi 3

Muusika → Muusika

53 allalaadimist

2

rtf

Tuntuimad levimuusika heliloojad

Pärnus. Ta on loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Tuntuimad "Muinaslugu muusikas", "Saaremaa valss", "Läbi saju", "Mul meeles veel meloodia", "Peagi saabun tagasi su juurde" Rein Rannap (1953) on Eesti pianist, helilooja ja improvisaator. Rein Rannap andis esimese soolokontserdi 1968. aastal. Sellest ajast saadik on ta klaverikontserte andnud paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides, kui ka Austraalias ning USA's. Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure. Klassikalise heliloojana kirjutab ta heakõlalises post-modernistlikus stiilis. On kirjutanud palju klaverile ja neid ise ette kandnud - näiteks tsüklid Naiivsed ja Süütud palad, Klaverikontsert, Cruise Control. Orkestriteostest võiks nimetada: Eleegia, Papagoid, Lähedus

Muusika → Muusika

18 allalaadimist

3

docx

Lühike "kirjand" Antonio Lucio Vivaldi kohta

lihtsalt moest välja. Kuna charles 6 suri, ei olnud tal ka kõrgemate seisuste kaitsed ega ka pidevat sissetulekut. Ta ise suri 1741 63 aastasena. Tema looming Vivaldi kirjutas rohkem kui 500 kontserti (350 neist soolopillidele ja keelpillidele millest 230 ainult viiulile), 94 ooperit millest 46 teadaolevat ja 20 säilinud ooperit, 92 sonaati, 4 oratooriumi ning suurel hulgal erinevat tüüpi muusikat lisaks. Tema kõige tuntuim muusikateos on aastaajad ning ta on soolokontserdi looja ning esialgne arendaja. Kokkuvõtlikult kirjutas ta umbes 770 erinevat teost Allikad: Inglisekeelne vikipeedia Eestikeelne vikipeedia http://www.baroquemusic.org/bqxvivaldi.html

Muusika → Muusika

10 allalaadimist

10

pdf

BAROKK (16.SAJ-18SAJ I POOL)

oli-​concerto​ ​grosso.​​ ​Seal​ ​lisatakse​ ​tavaliselt​ ​barokktriole​​ ​(väike​ ​koosseis-nt​ ​I​ ​viiul,​ ​II​ ​viiul ja​ ​basso​ ​continuo)​ ​suurem​ ​ansambel​ ​(orkester).​​ ​Esitatakse​ ​teost​ ​nii,​ ​et​ ​suurem​ ​grupp ühineb​ ​väiksemaga​ ​lõiguti.​ ​Angelo​ ​Corelli,​ ​Antonio​ ​Vivaldi,​ ​Georg​ ​Friedrich​ ​Händel, Bach. Soolokontserdi​ ​žanris​ ​eristuvad​ ​1​ ​või​ ​mitu​ ​solisti,​ ​kes​ ​mängivad​ ​oma​ ​virtuosseid​ ​soololõike vaheldumisi​ ​ansambli/orkestri​ ​korduva​ ​teemaga.​ ​Selline​ ​kontsert​ ​on​ ​enamasti​ k ​ olme osaline​​ ​(kiire-aeglane-kiire).​ ​Tuntumateks​ ​loojateks​ ​on​​ ​Vivaldi,​ ​Bach​ ​ja​ ​Händel​.​ ​Tavalisim

Muusika → Muusika ajalugu

1 allalaadimist

10

pdf

Barokk

oli-​concerto​ ​grosso.​​ ​Seal​ ​lisatakse​ ​tavaliselt​ ​barokktriole​​ ​(väike​ ​koosseis-nt​ ​I​ ​viiul,​ ​II​ ​viiul ja​ ​basso​ ​continuo)​ ​suurem​ ​ansambel​ ​(orkester).​​ ​Esitatakse​ ​teost​ ​nii,​ ​et​ ​suurem​ ​grupp ühineb​ ​väiksemaga​ ​lõiguti.​ ​Angelo​ ​Corelli,​ ​Antonio​ ​Vivaldi,​ ​Georg​ ​Friedrich​ ​Händel, Bach. Soolokontserdi​ ​žanris​ ​eristuvad​ ​1​ ​või​ ​mitu​ ​solisti,​ ​kes​ ​mängivad​ ​oma​ ​virtuosseid​ ​soololõike vaheldumisi​ ​ansambli/orkestri​ ​korduva​ ​teemaga.​ ​Selline​ ​kontsert​ ​on​ ​enamasti​ k ​ olme osaline​​ ​(kiire-aeglane-kiire).​ ​Tuntumateks​ ​loojateks​ ​on​​ ​Vivaldi,​ ​Bach​ ​ja​ ​Händel​.​ ​Tavalisim

Muusika → Muusika

1 allalaadimist

2

doc

Barokk

4) gigue - soti hüppetants Fuuga on polüfoonilise muusika kõige täisulikum vorm, see on mitmehäälne teos milles hääled astuvad sisse üksteise järel kindlate reeglite järgi. Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd mis valmistas kuulajat ette keerulise fuuga kuulamiseks. Barkoki ajastu juhtuvad muusikamaad ja tuntumad heliloojad : Itaalia: Jacopo Peri 1561-1633 oli esimeste ooperite autor Claudeio monteverdi 1567-1643 barokkooperi rajaja Antonio vivalidi 1678-1741 soolokontserdi rajaja Prantsusmaa: jean baptiste lully 1632-1687 prantsuse ooperi rajaja jean philippe ramear 1683-1764 klavessiini muusika looja inglismaa: henry purcell 1659-1695 inglise ooperi rajaja saksamaa: michael praetorius 1571-1621 esimeste saksakeelsete vaimulike kontsertite looja heinrich schültz 1585-1672 saksa muusika isa, hakkas esimesena põhjalikult saksa keelt muusikasse komponeerima johan sebastian bach1685-1750 georg ftiedrich händel 1685-1759

Muusika → Muusikaajalugu

9 allalaadimist

9

doc

REIN RANNAP - muusika referaat

Juba 1968, 7.klassi koolipoisina, esines Rein Rannap edukalt oma trioga Tallinna jazzfestivalil.Alates sellest on pidevalt esinenud improvisatsioonidega, ka paljudel rahvusvahelistel festivalidel, andes nendes ka terviklikke soolokonterte.Ta nn vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi zanrisse, neid on ühendatud kaasaegne tõsine muusika,rock, eesti rahvamuusika,new age muusika ja jazz. Rein Rannap andis esimese soolokontserdi 1968. aastal. Sellest ajast saadik on ta klaverikontserte andnud paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides, kui ka Austraalias ning USA's. Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure. 1997 ja 1999 viis ta läbi tuuri nimega "Klaver tuleb külla", esinedes kirikutes.Eelkõige on Rannap tuntud kui ansambli Ruja asutaja ning juht. Ansambel esines 1972. aasta mais Vanemuise kontserdisaalis Jüri Lina korraldatud "Popsalongis". Ansambli esituses on välja

Muusika → Muusika

38 allalaadimist

2

odt

Konspekt tähtsast romantismi kohta

Chopin ja Liszt. 9. Fryderyk Chopin (1810-1849) Looming: rikastas klaverimuusikat uue sisu, uue poeetilise ja meloodilise väljenduslaadi ja mängutehnikaga. Aluseks Poola rahvamuusika ja Poola rahvusliku koolkonna rajaja. Muusika rahvuslik, tantsud, nokturnid, etüüdid, prelüüdid, valsid, ballaadid. Mõjutajateks vanemad. 10. Ferenc Liszt (1811-1886) Helilooja, pianist, pedagoog, muusikakriitik, dirigent, organisaator, kunstilise tõe eest võitleja. Esimene pianist, kes andis soolokontserdi üksi. Sageli improviseeris. Püüdles klaverimuusikaga orkestrisarnase, jõulise ja värvika kõla poole. 11. Jean Sibelius (1865-1957) ja Edvard Grieg (1843-1907) Sibelius kirjutas programmilisi sümfoonilisi teoseid, kuid Krieg oli tuntud kui arvukate omapäraste lühipalade kirjutajana. Sibelius kirjutas Soome rahvale vabadushõngulisi teoseid, mis muutsid rahva kokkuhoidvaks, seda rahvusliku liikumise ajal vene võimu vastu

Muusika → Muusika ajalugu

9 allalaadimist

5

docx

Barokk kirjandus

Soolopillina kasutatakse kõige sagedamini viiulit ja oboed. Kontsert on reeglina kolmeosaline (kiire-aeglane-kiire), kiiretes osades vaheldub orkestri mängitud korduv teema virtuoossete soololõikudega, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Corelli loomingus ­ loomingu põhiosa moodustavad triosonaadid, kirjutanud ka 12 soolosonaati basso continuo'ga. Vivaldi loomingus ­ loomingu peaosa moodustavad üle 450 soolokontserdi, neist pooled viiulile, lisaks teistele keel- ja puhkpillidele. Ligi sada kontserti on säilinud 2-4 solistile orkestriga. Oli soolokontserdi vormi kujundaja ja kuulsaim looja. Tema tuntuimad teosed on "Aastaajad" ­ neli viiulikontserti kogumikust "Harmoonia ja leidlikkuse võistlus", mis kujutavad helimaali võtetega nelja aastaaega. Sama kogumik sisaldab rohkesti programmilisi kontserte, tutimad neist viiulikontsert "Torm merel" ja flöödikontsert "Öö".

Eesti keel → Eesti keel

66 allalaadimist

1

doc

Baroki ajastu muusika

Händel, J.S.Bach. Tantsusüit: Sonaadi ja kontserdi kõrval ints. muusika olulisim vorm. Eri karakteriga tantsude järgnevus. Kirjutati ansamblile, orkestrile, soolopillile. Saksamaal kinnistus 4 osaline süiditsükkel. Allemande, Courante, Sarabande, Gigue. HELILOOJAD ITA Peri: esimesed ooperid daphne, orpheus, eurydike. Monteverdi: esimene arvestatav ooperilooja. Kirjutas motette ja madrigale. Corelli: kammersonaadi viljeleja. Kirjutas ints. kammermuusikat. 12 CG-d Vivaldi: kirjutas üle 450 soolokontserdi, pooled viiulile. Eeskujuks paljudele 18. saj. Heliloojatele (Bachile eriti). Scralatti: Napoli ooperi esindaja. Kirjutas üle 100 ooperi. FRA B-muus. tähtsamad teosed pärit 18.saj algusest. Pariisi õukonnas palju ITA muusikuid. Ooperi asemel populaarne mütoloogiaaineline ballett, hiljem lisandus ballettkomöödia. Lully: kuningliku ooperiteatri looja ja juht. Rameau: oma õpikuga "harmooniatraktaat" pani aluse klassikalisele õpetusele harmooniast, akordidest ja nende ühendamise loogikast

Muusika → Muusika

57 allalaadimist

3

docx

MOZART konspekt

Meelelahutusmuusika Serenaadid ­ it pr keeles õhtulaul divertismendid - it. k. meeldivus, ajaviide Telliti tähtpäevadeks, esitasid väikesed keelpilli- või segaansamblid. Väike öömuusika - serenaad keelpillikvartetile ja kontrabassile. Ülesehitus sarnane sümfooniaga - I osa sonaadivormis, neli kindla karakteriga sonaaditsükli osa Kontserdid erinevatele soolopillidele, enim klaverikontserte M muusikas täiustus Vivaldi poolt rajatud soolokontserdi zanr lõplikult Klaverisonaadid. Vokaalmuusikas motette, missasid. Reekviem paneb punkti M elutööle, teadis, et kirjutab teost endale, enne valmimist suri, lõpetas tema õpilane Süssmayr mälu järgi. Selles teoses on kogu M elu ja muusikalise arengu kogemus, isiklik elufilosoofia. Elu lõpu poole hakkas huvi tundma Bachi teoste vastu, lõi ka ise polüfoonilist muusikat. Nooruses suhtus polüfooniasse üleolevalt, nüüd vaimustas see teda. Reekviemis 12 osa, esitavad koor , vok

Muusika → Muusika

11 allalaadimist

14

pptx

Antonio Lucio Vivaldi

90 prodsenti tema loomingust. 1939. aasta septembris toimus kuue päeva jooksul festival, kus esitati vaid Vivaldi muusikat. Vivaldi teoseid avastatakse ka tänapäeval: ooperi "Argippo" manuskript avastati näiteks aastal 2006 ja ühe flöödikontserdi trükitud noot aastal 2010. Looming Loomingut iseloomustab dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomiline kirjaviis. Paistis silma produktiivsuse ning töötempoga 40 aastaga jõudis kirjutada 770 teost Barokiajastu soolokontserdi peamine kujundaja ja kuulsaim looja Vivaldi instrumentaalmuusika jaguneb kolme zanri vahel: sonaat, kontsert ja sinfonia (itaalia stiilis avamäng). Praeguseks on säilinud 92 sonaati, 474 kontserti ja 14 sinfoniat. Kõige rohkem on tal soolosonaate, mille mängimiseks on vaja kolme pilli: soolopilli ning harmoonia- ja bassipilli. Vivaldi loomingu kontserdizanris saab esituskoosseisu järgi jagada kuueks: soolokontserdid (üks

Muusika → Muusika

9 allalaadimist

2

docx

Barokiajastu muusika

Viiulimeistrid olid nt. Vivaldi, Stradivari, Amatid, Guarnierid. 18)Levinumad instrumentaalkoosseisud olid: barokktrio, soolohääl, itaalia orkester. 19) Concerto grosso esitab koosseis, kus barokktriole on liidetud suurem koosseis, mis toetab väiksemat lõiguti. Soolokontsertil vastandatakse orkestrile üht või mitut soolopilli mis toetuvad orkestri bassile. Helilooja: A.Corelli. (Vivaldi-eeskujuks varaklassikalisele orkestrimuusikale) 20) A. Vivaldi rajas soolokontserdi, arendas välja programmilise orkestrimuusika. Tema helikeel oli isikupärane, muusika on energiline ja rõõmus, aeglastes osades laulva meloodiaga. 21) Allemande on rahulik saksa tants, Courante on kiire prantsuse tants, Sarabande on aeglane pidulik hispaania tants, Gigue on kiire soti hüppetants. Arenes välja 17. Saj. Pr.maal. 22)Barokiajastu klahvpillid: orel, klavessiin, klavikord, positiiv, portatiiv.

Muusika → Muusikaajalugu

137 allalaadimist

14

doc

BAROKK 17-18saj I pool

Louis XIVõukonnas oli 200 muusikut. Pillimängijatest moodustati orkestreid ja ansambleid Tüüpiline reness. muusika ei olnud mõeldud kuulamiseks, vaid kõlas jumalateenistusel, oli tantsumuusika või seltskonnalaul. Nüüd luuakse teoseid kuulamiseks, kujunevad esimesed instrumentaalmuusika žanrid. Kontsert jaguneb erinevateks tüüpideks. Soolokontsert enamasti 3-osalised (kiire-aeglane-kiire) Soolokontserti esitavad orkester ja soolopill(id), Soolokontserdi solistide hulgas ei ole basspilli. Antonio Vivaldi ( 1678-1741) arendas välja soolokontserdi. Neljast 3-osalisest viiulikontserdist koosnev tsükkel - Aastaajad (Kevad, Suvi, Sügis Talv) Concerto grosso 4-6-osalised, dialoogis väiksem grupp pille ja terve orkester, kusjuures väiksemal pilligrupil on oma basspill, seetõttu kõlaline tervik Arcangelo Corelli (1653-1713) - concerto grosso žanri rajaja. Barokkmuusika on rikkalikult kaunistatud, isel. motoorsed rütmid, suured

Muusika → Muusikaajalugu

8 allalaadimist

4

doc

10. klassi töö baroki kohta- kordamiseks

10. klassi töö baroki kohta- kordamiseks 1. A. Vivaldi elu, looming, tähtsamad teosed. - Oli soolokontserdi peamine kujundaja ja kuulsaim looja. -Veneetslane. Elas 1678-1741. -Veneetsia Markuse kiriku viiuldaja poeg. Isa oli viiuldaja, õpetas noote ja viiulit. -1926 taasavastati Vivaldi teosed. -kirjutanud teoseid ka trompetile, flöödile, mandoliinile. Ooper "Kevad" -Muusiku-, vaimulikuharidus. Vaeslastekodus viiuliõpetaja, orkestrijuht ja muusikadirektor. -Rajas õpilastest kuulsaima orkestri euroopas. - "Aastaajad" 2. J

Muusika → Muusika ajalugu

6 allalaadimist

3

doc

Barokk konspekt

Louis XIV 200 muusikut Pillimängijatest moodustati orkestreid ja ansambleid Tüüpiline resenn muusika ei olnud mõeldud kuulamiseks : jumalateenistustel, tantsumuusika, seltskonnalaul. Nüüd luuakse teoseid kuulamiseks, kujunevad esimesed instr muusika zanrid Ansamblile mõeldud teoseid nim Sonaat Orkestrile mõeldud teos oli Kontsert - soolokontsert enamasi 3-osalised Concerto grosso 4-6-osalised Antonio Vivaldi (1678-1714) soolokontserdi väljakujundaja Aastaajad Talv I osa Arcangelo Corelli (1653-1713) concerto grosso zanri rajaja Muusikas rikkalikult kaunistatud, motoorsed rütmid, suursugusus Populaarsed pillid barokkajal : klavessiin. Iga haritud inimene valdas klavessiinimängu. Viiuli võidukäik algas 17.saj viiulist sai peamine meloodiapill ansamblis ja orkestris Barokile omast võimsust, pidulikkust, suurejoonelisust väljendas orel Kasutusele võeti oboe, fagott (arenesid pommerist), metsasarv ja klarnet (17

Muusika → Muusika

19 allalaadimist

8

docx

Antonio Lucio Vivaldi

Ta töötas viiuliõpetajana ning hiljem ka orkestri- ja koorijuhina Veneetsia orbude- ja vallaslastekodus Ospedale della Pietà. 18.saj tesest kümnendist hakkas sonaatide ja kontserdite kirjutaja Vivaldi looma ka vokaalmuusikat, ning esinemiseks palju reisima. Vivaldi loomingut iseloomustab dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomiline kirjaviis. Paistes silma erakordse produktiivsuse ja töötempoga. 40 aastaga jõudis ta kirjutada 770 teost, olles barokiajastu soolokontserdi peamine kujundaja ja kuulsaim looja. elulugu Pärit Genova prominentsest perekonnast oli Vivaldi enne muusikukarjääri pagar või habemeajaja. Ta ise oli viiuldaja Veneetsias Püha Markuse Katedraali orkestris. Kuuest lapsest vanim ning ainus muusik, jäi ta pärast sündi haigeks ning ta elu oli nädalaid ohus, mistõttu ristiti ta alles kaks kuud pärast sündi. esimeseks muusikaõpetajaks oli isa, kes õpetas talle viiulit. Vivaldi õppis preestriks

Muusika → Ballett

3 allalaadimist

2

rtf

Virtuoosid. Paganini ja Liszt

Lisaks esinemistele nn Lääne-Euroopa maades, andis kontserte ka Rumeenias, Türgis, Moldovas. Eestis esines 1842. aastal Tartu Ülikooli aulas. Muide, raudteed sel ajal veel ei kasutatud ­ reisiti ikka veel vankrite ja hobustega (Piltlikult öeldes, veetis ju Mozart kolmandiku oma elust reisitõllas). 1847. aastal loobus kontsertturneedest ja pühendus heliloomingule. Iseloomulik tema kontserditegevusele: · Oli esimene, kes andis täismahus kontserdi ihuüksi ehk rajas soolokontserdi traditsiooni; olevat öelnud: "Le concert, c'est moi!" ehk ,,Kontsert, see olen mina!"; mängis sageli kogu pika programmi peast. · Repertuaar väga mitmekülgne: klaviirimuusika algusest kuni kaasajani, väga sageli esitas Bachi ja Beethovenit, loomulikult ka enda teoseid; klaveriteoste kõrval esitas palju transkriptsioone nii enda kui ka nt Berliozi, Beethoveni jt orkestriteostest.

Muusika → Muusika ajalugu

12 allalaadimist

7

docx

Keskaja muusikaajalugu

Edasi toimub töötlemine. Prelüüd on ettevalmistav teos (nö eelmäng) enne fuugat, mis oli raskemini aru saadav, kui fuuga ise. Viis kuulajad vastavasse meeleollu.  Barokki ajastu juhtivad muusikamaad ja tuntumad heliloojad Itaalia Jacopo Peri (1561 ­ 1633). Esimeste ooperite autor. Claudio Monteverdi (1567 ­ 1643). Barokkooperi rajaja Antonio Vivaldi (1678 ­ 1643). Soolokontserdi rajaja. Programmilise muusika looja Prantsusmaa Jean ­ Baptiste Lully (1632 ­ 1687). Prantsuse ooperi rajaja. Jean ­ Philippe Rameau (1683 ­ 1764). Klavessiinimuusika looja Inglismaa Henry Purcell (1659 ­ 1695). Inglise ooperi rajaja. Saksamaa Michael Praetorius (1571 ­ 1621). Esimeste saksa keelsete vaimulike kontsertide looja. Heinrich Schütz (1585 ­ 1672). Saksa muusika isa. Hakkas esimesena saksa keelt muusikasse komponeerima. Johann Sebastian Bach (1685 ­ 1750).

Muusika → Muusikaajalugu

51 allalaadimist

14

docx

BAROKK 16.SAJ LÕPP - 18.SAJ I POOL

Contserto grosso (kontserdi erivorm) - Barokktriole lisatakse suurem ansambel - Suurem grupp ühineb väiksemaga lõiguti, teda kõlaliselt täiendades Loojad: - Arcangelo Corelli - Antonio Vivaldi - G. F. Händel - J. S. Bach Soolokontsert - 1 või mitu solisti, kes mängivad oma virtuoosseid soololõike Antonio Vivaldi - soolokontserdi peamine kujundaja ja looja. (Nt: “Aastaajad” 4 kontserdi tsükkel) Tähtsamad instrumentaalvormid: Fuuga - polüfoonia (mitmehäälsuse) raskeim vorm Perlüüd ja tokaata - fuuga sissejuhatavad palad Suur fuugade looja J. S. Bach. Süit - järgnevus, korrapärane rida - Erinevates karakteris tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. - Tantsusüit, mis on tuntud peamiselt saksa muusikast. Tantsusüidi osad:

Muusika → Muusika

3 allalaadimist

6

doc

J.S.Bach

oreliga seotud, seepärast on hilisemas elus oreliteoste osakaal marginaalne.[42] Orkestrimuusika Orkestrimuusikat kirjutas Bach peamiselt Köthenis ja Leipzigis, kus tema käsutuses olid väga kõrgel tasemel orkestrid. Köthenis aitas ilmaliku instrumentaalmuusika kirjutamisele kaasa ka seal valitsenud ning kirikus kunstmuusikat tauninud kalvinism. Peamised zanrid, milles Bach orkestriteoseid kirjutas, olid kontsert ja süit. Neist esimeses jäljendas ta Vivaldi soolokontserdi vormi, kuid lisas sinna endale omase polüfoonia. Seega olid tema orkestrimuusikas kõik partiid võrdsed, igal pillil oli täita justkui solisti roll. 1721. aastal kogus Bach kokku oma kuus parimat orkestriteost ning saatis need pühendusega Brandenburgi markkrahvile. Kuigi kontserte Brandenburgi õukonnas kunagi ei esitatud, osalt kontsertide ebatavaliste koosseisude tõttu, hakati neid hiljem nimetama Brandenburgi kontsertideks. Brandenburgi kontserdis nr 5 on eriti

Muusika → Muusikaajalugu

4 allalaadimist

10

docx

Antonio Vivaldi

...........................................................................................6 Ooperid........................................................................................................................................ 6 Kasutatud allikad............................................................................................................................. 7 Sissejuhatus Antonio Vivaldi on itaalia hlilooja, kes arendasvälja soolokontserdi ja rajas programmilise orkestrimuusika. Ta oli omapärane isiksus, kelle eluloost pole palju teada. Vivaldi muusika suur austaja ja uurija oli J. S. Bach. Elulugu Lapsepõlv Vivaldi sündis 1678 aastal 4. märtsil Veneetias Püha Markuse kiriku viiuldajate peres. Seitsme kuuselt ilmale tulnud laps paistis nii nõrguke, et ämmaemand soovitas lapse kohe ära ristida peljateas tema esimesi hingetõmbeid viimaseks jäävat. Vanemad andsit talle nimeks Antonio Lucio Vivadi

Muusika → Muusika

54 allalaadimist

6

docx

Baroki muusika

1)kõrvuti on 2-3 võrdse tähtsusega pillirühma 2)Concerto grosso ­ triole on lisatud suurem ansambel, mis kohati toetab triot 3)Soolokontsert ­ orkestrile vastandatakse üht või mitut solisti (viiul, oboe). 3- osaline, tempodega kiire-aeglane-kiire. Kõige kuulsam esindaja on Antonio Vivaldi (1678-1741) ­ 450 tk. Töötas viiuliõpetajana Veneetsia tütarlaste kloostrikoolis, kus rajas oma õpilastest ühe Euroopa väljapaistvaima orkestri. Kirjutas üle 450 soolokontserdi, neist pooled viiulile. NB! Aastaajad IV Süit e. partita (it. k) Eri karakteritega tantsude või lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel, mille teemad on sageli tuletatud ühest algmeloodiast. Kindlama raami saab süit Saksamaal. · Allemande · Courante · Sarabande · Gigue Prantsuse barokk · Õukonnaballett · Poeesia- ja muusikaakadeemia · Ballettkomöödia · La petite bande · Prantsuse rahvusooper · Prantsuse stiilis avamäng · Tragédie lyrique ­ muusikaline tragöödia

Muusika → Muusikaajalugu

32 allalaadimist

6

doc

Kukkuvõte tänapäeva heliloojatest

Päikesesüsteemi planeetide tiirlemisel teoreetiliselt tekkivad helid. Neist arvutustest tuletas ta nn "planeetide helirea": cis, d, fis, gis, a. Üllatusega avastas ta, et tegemist on ühe põhilise helireaga vanas jaapani muusikas. Rein Rannap Sündinud 6. oktoobril 1953 Tallinnas. Tema isa Heino oli muusik ja muusikapedagoog, ema Ines aga viiulisolist ja muusikakriitik. Rein Rannap andis esimese soolokontserdi 1968. aastal. Sellest ajast saadik on ta klaverikontserte andnud paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides, kui ka Austraalias ning USA's. Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure. 1997 ja 1999 viis ta läbi tuuri nimega "Klaver tuleb külla", esinedes kirikutes. Eelkõige on Rannap tuntud kui ansambli Ruja asutaja ning juht. Ansambel esines 1972

Muusika → Muusika

32 allalaadimist

10

doc

Muusikaajalugu

4) gigue - soti hüppetants Fuuga on polüfoonilise muusika kõige täisulikum vorm, see on mitmehäälne teos milles hääled astuvad sisse üksteise järel kindlate reeglite järgi. Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd mis valmistas kuulajat ette keerulise fuuga kuulamiseks. Barkoki ajastu juhtuvad muusikamaad ja tuntumad heliloojad : Itaalia: Jacopo Peri 1561-1633 oli esimeste ooperite autor Claudeio monteverdi 1567-1643 barokkooperi rajaja Antonio vivalidi 1678-1741 soolokontserdi rajaja Prantsusmaa: jean baptiste lully 1632-1687 prantsuse ooperi rajaja jean philippe ramear 1683-1764 klavessiini muusika looja inglismaa: henry purcell 1659-1695 inglise ooperi rajaja saksamaa: michael praetorius 1571-1621 esimeste saksakeelsete vaimulike kontsertite looja heinrich schültz 1585-1672 saksa muusika isa, hakkas esimesena põhjalikult saksa keelt muusikasse komponeerima johan sebastian bach1685-1750 georg ftiedrich händel 1685-1759

Muusika → Muusikaajalugu

74 allalaadimist

11

docx

Tallinna Polütehnikumi I kursuse muusika konspekt.

Fuuga on polüfoonilise muusika kõige täiuslikum vorm. Fuugale tavaliselt eelnes prelüüd (eelmäng), mis aitas kuulajat keerulise fuuga tajumiseks vastavasse meeleollu viia. Mitmehäälne teos milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena, kindlate reeglite järgi. Barokiajastu juhtivad muusikamaad ja tuntumad heliloojad Itaalia Jacopo Peri (1561-1633) oli esimeste ooperite autor. Claudio Monteverdi (1567-1643) oli barokkooperi rajaja. Antonio Vivaldi (1678-1741) soolokontserdi rajaja ja programmilise muusika looja. Prantsusmaa Jean-Baptiste Lully(1632-1687) on prantsuse ooperi looja. Jean-Philippe Rameau(1683-1764) on klavessiinimuusika looja. Inglismaa Henry Purcell (1659-1695) on inglise ooperi rajaja. Saksamaa Michael Praetorius (1571-1621) oli esimeste saksa keelsete vaimulike kontserdite looja. Heinrich Schütz (1585-1672) saksa muusika isa, hakkas esimesena põhjalikult saksa keelt muusikasse komponeerima. Johann Sebastian Bach (1685-1750)

Muusika → Ballett

88 allalaadimist

25

docx

Varane muusikalugu

6 Brandenburgi kontserti. 4 orkestrisüiti (tuntud ka kui uvertüürsüidid). Orkestrimuusikat kirjutas Bach perioodidel mil ta juhtis samal ajal kahte väga head orkestrit: Köthenis(1717-1723), kus töötas õukonnaorkestriga, ning 1730 Leipzigis, juhatades Collegium Musicumi orkestrit. Arvatavasti on suur osa orekstrimuusiakst kadunud, kuid säilinud on peamistes zanrites - kontsertid ja süidid. B. jäljendas Köthenis üsna täpselt Vivaldi soolokontserdi vormi. Tema orkester on järginud omaaegseid itaalia ja prantsuse mudeleid kus domineerisid meloodia ühes või kahes ülemises hääles ning bassihääl, ülejäänud pillid pidid andma kõlalise täite. Kirjutas pigem suurele polüfoonilisele kammeransamblile, kus igal pillil on täita oluline, lausa solistlik roll. 10

Muusika → Muusikaajalugu

3 allalaadimist

24

doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

Bach, Händel Haydn, Mozart, Beethoven 1) õukondlik, kiriklik 1)kodanlus-muusika hakkas muusika keeruline lihtsustuma 2)polüfoonia,generaalbass 2) homofooniline ­ühes viis, teises seade 3)fuuga, süit, motett, 3) sonaat, (sümf. kontsert) soolokontserdi vorm lauluvormid, rondo concerto grosso, sonata de cheiesa 4)eelis. kiriklik 4)eelis. ilmalik,tantsulis-laululis põhiloomus,menuett, sonaadi- tsüklis 5)meloodia keeruline(trillerid) 5)meloodia lihtsustus,kolmkõla

Muusika → Muusika

139 allalaadimist

39

odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

Tal jõi lõpetamata teos ,,fuugakunst" Georg Friedrich Händel- sündis samuti saksamaal. Ta reisis palju. Tema loomingus puudub kirikiumuusika ja ta a krijutas peamiselt oopereid. Ta kirjutas üle 40 ooperi(,,julius caesar"), üle 30 oratoorimi(,,messias"), 18 concerto grossot Arcangelo Corelli- kirjutas kammersonaate ning instrumentaalset kammermuusikat, 12 concerto grossot Antonio Vivaldi- väljapaistev orkestrimuusika looja, kirjutas üle 450 soolokontserdi(enamus viiulile ­ ,,Aastaajad"), kirjutas kantaate , oratooriume. Pilet nr. 23- Valgustus ja klassitsism Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust ja loodust. Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ning taolise nimetusega

Ajalugu → 10.klassi ajalugu

100 allalaadimist