Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Antonio Vivaldi (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Antonio Vivaldi
1678- 1741
Vivaldi on itaalia helilooja , kes arendas välja soolokontserdi ning rajas programmilise (helimaalingulise) orkestrimuusika. Ta oli omapärane isiksus, kelle eluloost pole eriti palju teada. Vivaldi muusika suur austaja ja uurija oli J. S. Bach .
Lapsepõlv
Vivaldi sündis 4. märtsil Veneetsias Püha Markuse kiriku viiuldaja peres. Poiss oli sündides haiglane ning vanemad kartsid, et ta ei jää ellu. Samal päeval olevat olnud Veneetsias maavärin, mis kõiki kohutas. Hirmunud ema tõotas, et kui kõik hästi lõpeb, peab tema pojast preester saama. Nii pandigi 15-aastane Antonio kirikukooli.
Viiulimängu õppimine oma isa juhendamisel oli nii edukas, et noormees võis üsna pea asendada isa kirikuorkestris.
Tööaastad
Vivaldile ei meeldinud preestriamet - see ei sobinud kokku tema rahutu loomuse ja muusikaharrastustega. Sagedased hingamisteede haigused segasid missadel laulmist. Vivaldist sai 1703.a. viiuliõpetaja ühes Veneetsia vaeslastekodus, kus ta töötas vaheaegadega oma elu lõpuni. Tema rajatud kooliorkester oli oma aja üks võimekamaid. Sellele orkestrile kirjutas Vivaldi oma tähtsamad teosed.
Helilooja reisis palju töötades lühiaegselt erinevates Euroopa õukondades. Sageli telliti temalt karnevalihooaegadeks uusi oopereid. Ta oli erakordselt kiire kirjutaja: ooperi " Tito Manlio" olevat ta kirjutanud viie päevaga.
Elu lõpp vaesena
18. juunil 1741 sõitis Vivaldi seoses oma teoste ettekannetega Viini, kuid jäi seal peatselt haigeks ning suri 28. juulil samal aastal.
Ta maeti Viini ühe haigla kalmistule vaestele mõeldud platsile. Vivaldi oli suure sissetulekuga mees, kuid priiskava eluviisi tõttu suri vaesena.
Tähtsamad teosed
Vivaldi on üks viljakamaid heliloojaid maailmas, kes on kirjutanud üle 700 heliteose, nende hulgas on:
üle 450 soolokontserdi (neist pooled viiulile)
ligi 50 ooperit
kantaadid
oratooriumid
kirikumuusika .
Vivaldi loomingu iseloomustus
  • Helikeel on väga isikupärane ja kergesti äratuntav. Sageli leidub seal sünkopeeritud rütme, sekventsilisi käike, kordusnoote peale oktaavihüppeid.
  • Muusika on energiline ja rõõmus, aeglastes osades ilusa meloodiaga.
  • Vivaldi oli üks esimesi, kes hakkas kasutama viiulil sordiini (kõla summutajat) ja pizzicato- tehnikat (mäng ilma poognata, pillikeeli näppides).

Antonio Vivaldi #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mann444 Õppematerjali autor
Tema elu ja loomig.

Sarnased õppematerjalid

Antonio Lucio Vivaldi
4
doc

Antonio Lucio Vivaldi

Antonio Lucio Vivaldi 1678-1741 Vivaldi on Itaalia barokiajastu viiulimängija ja helilooja, kes arendas välja soolokontserdi ning rajas programmilise (helimaalingulise) orkestrimuusika. Ta oli omapärane isiksus, kelle eluloost pole eriti palju teada. Vivaldi muusika suur austaja ja uurija oli J. S. Bach. Lapsepõlv Vivaldi sündis 4. märtsil Veneetsias Püha Markuse kiriku viiuldaja peres. Poiss oli sündides haiglane ning vanemad kartsid, et ta ei jää ellu. Samal päeval olevat olnud Veneetsias maavärin, mis kõiki kohutas. Hirmunud ema tõotas, et kui kõik hästi lõpeb, peab tema pojast preester saama. Nii pandigi 15-aastane Antonio kirikukooli.

Ballett
Antonio Vivaldi
10
docx

Antonio Vivaldi

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJUTUSTEENINDUS ANTONIO VIVALDI Uurimustöö Juhendaja: Pärnu 2005 Sissejuhatus Elulugu.............................................................................................................................................4 Lapsepõlv.....................................................................................................................................4 Töö algus....................................

Muusika
Antonio Lucio Vivaldi
8
docx

Antonio Lucio Vivaldi

Antonio Lucio Vivaldi SuPeRjUuStUsAi Sisukord sissejuhatus elulugu looming kokkuvõte kasutatud kirjandus sissejuhatus Antonio Lucio Vivaldi, sündinud 4. märtsil 1678 Veneetsias, suri 28. juulil 1741 Viinis, oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Õppides viiulit isa käe all asendas ta teda ka Püha Markuse Katedraali orkestris. 15-aastaselt pandi ta õppima preestriks, kelleks Vivaldi 10 aastat hiljem ka sai kuid töötas preestrina tervislikel põhjustel vähem kui aasta. Ta töötas viiuliõpetajana ning hiljem ka orkestri- ja koorijuhina Veneetsia orbude- ja vallaslastekodus Ospedale della Pietà. 18.saj tesest kümnendist hakkas sonaatide ja kontserdite kirjutaja Vivaldi looma ka vokaalmuusikat, ning esinemiseks palju reisima. Vivaldi loomingut iseloomustab dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomiline kirjaviis. Paistes silma erakordse produktiivsuse ja töötempoga

Ballett
Barokk muusika ning uued žanrid
8
odt

Barokk muusika ning uued žanrid

instrumentaalansambel ja koor. Saksamaal sai kantaadist luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa. INSTRUMENTAALKONTSERT Barokk-kontsert oli tavaliselt 3-osaline (kiire-aeglane-kiire) teos solisti(de)le ja orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri- ja soololõigud, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Soolopillideks on kõige sagedamini viiul ja oboe. Instrumentaalkontserdi väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi. FUUGA Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga ­ põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S

Muusika
10-kl Õpimapp
14
doc

10. kl Õpimapp

karakteriga lõigust. Võis olla nii kirikumuusika teos kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos. Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. · Instrumentaalkontsert- soolopillideks olid kõige sagedamini viiul ja oboe. Barokk- kontsert oli tavaliselt 3-osaline teos solisti(de)le ja orkestrile. Instrumentaalkontserdi väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi. · Concerto grosso ­ teos solistide grupile ja orkestrile, kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada. Cincerto grosso suurim meister oli Itaalia helilooja Arcangelo Corelli. · Fuuga- barokiajastu polüfoonilise muusika tähtsaim vorm. Mitmehäälne teos, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga ­põgenemine

Muusikaajalugu
Tallinna Polütehnikumi I kursuse muusika konspekt
11
docx

Tallinna Polütehnikumi I kursuse muusika konspekt.

Fuuga on polüfoonilise muusika kõige täiuslikum vorm. Fuugale tavaliselt eelnes prelüüd (eelmäng), mis aitas kuulajat keerulise fuuga tajumiseks vastavasse meeleollu viia. Mitmehäälne teos milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena, kindlate reeglite järgi. Barokiajastu juhtivad muusikamaad ja tuntumad heliloojad Itaalia Jacopo Peri (1561-1633) oli esimeste ooperite autor. Claudio Monteverdi (1567-1643) oli barokkooperi rajaja. Antonio Vivaldi (1678-1741) soolokontserdi rajaja ja programmilise muusika looja. Prantsusmaa Jean-Baptiste Lully(1632-1687) on prantsuse ooperi looja. Jean-Philippe Rameau(1683-1764) on klavessiinimuusika looja. Inglismaa Henry Purcell (1659-1695) on inglise ooperi rajaja. Saksamaa Michael Praetorius (1571-1621) oli esimeste saksa keelsete vaimulike kontserdite looja. Heinrich Schütz (1585-1672) saksa muusika isa, hakkas esimesena põhjalikult saksa keelt muusikasse komponeerima.

Ballett
Varane muusikalugu
25
docx

Varane muusikalugu

2.1 Stiili kujunemine, mõjutused Oreli õppimine ja moodse orelimuusika õppimine venna juures Ohrdurfis. Lüneburgids õppimine, selle koha orelimuusikaga tutvumine ja prantslastest koosnevas Celle orkestris mängimine. Lübeckist D.Buxtehude mõjutused. Kohtumine ja õppereis D.Buxtehude juures. Tema esimesed tähtsamad oreliteosed ja kirikukantaadid on sündinud vahetult peale õppereisi ja matkivad selgelt Buxtehude stiili. Weimaris hertsogit teenides Couperini ja Vivaldi teosed. Õhgeks mõjutajaks - venna(Ohrdurfi organisti) juures õppides orelit mängima ja tutvus moodsa orelimuusikaga. Lüneburgis õppides võttis Lüneburgi aadlikooli õpetaja B kaasa peamiselt prantslastest koosnevasse Cellese orkestrisse abijõuks, kus kuuldud prantsuse õukonnamuusika jättis talle sügava mulje. Lüneburgis õppides tutvus põhjasaksa orelimuusikaga, selleks sõitis ta

Muusikaajalugu
Muusikaajalugu-suvetöö-Keskaeg renessanss ars nova-barokk Händel Bach Beethoven Mozart
7
odt

Muusikaajalugu, suvetöö. Keskaeg,renessanss,ars nova, barokk,Händel,Bach,Beetho ven,Mozart

Suvetöö Muusikaajalugu 1) Keskaeg on periood antiikaja ja uusaja vahel, mis tähistas humanistide arvates kahe maailmaajaloolise ajastu vahelist pausi. Keskaja alguseks loetakse enamasti Lääne-Roomas langemist aastal 476. Veel loetakse keskaja alguseks Marcus Aureliuse surma aastat 180, aastat 330, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol, või aastat 395, mil Impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine kinnistus. Mõiste "keskaeg" võttis kasutusele Giovanni Andrea, kes oli Paavst II raamatukoguhoidja. Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse bütsants.Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: 1.Varakeskaeg 5.-11. saj. 2. Kõrgkeskaeg 11.-14. saj Kujunes linnakultuur, käsitöö ja kaubandus arenes, peeneks muutuvad õukonnakombed.Keskaja tipp on 13. saj (ristisõjad ja kirik on saavutanud oma võimu

Muusikaajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun