Antonio Vivaldi (4)

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Antonio Vivaldi

Antonio Vivaldi (1678-1741) Antonio Lucio Vivaldi oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Veneetsia Markuse kiriku viiuldaja pojana sai ta nii muusiku- kui ka vaimulikuhariduse ja juba noorelt ka vaimulikupühitsuse (punakate juuste tõttu oli ta hüüdnimeks il prete rosso ­ punane preester). Tema preestriteenistus algas 1703. aastal Veneetsia vaeslastekodus Ospedale della pietá, ent kroonilise haiguse tõttu vabastati ta missapidamisest ja Vivaldi pühendus muusikale.

Muusikaajalugu

3

doc

Barokkmuusika 10.kl

(eri tüübid: kiriku ja kammersonaat). Kuulsaim helilooja oli Arcangelo Corelli (1653-1713) · Kontsert ­ tavaliselt 3osaline teos solisti(de)le ja orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri- ja soololõigud. Concerto grosso ­ teos solistide grupile ja orkestrile, kus orkester täiendab soliste lõiguti. · Soolokontsert ­ vastandatakse orkestri üht või mitut solisti. Solist pole orkestrist sõltuvuses. Antonio Vivaldi (1678-1741) Ta oli Veneetsia Markuse kiriku viiuldaja poeg. Sai nii muusikalise kui ka vaimuliku hariduse (vaimulikupühitsuse sai juba 15 aastaselt). Juuste värvi tõttu hüüti teda "punaseks preestriks". 1703.a oli ta Veneetsia Vaeslastekodus viiuliõpetaja, pani tüdrukutest kokku orkestri , mis kasvas Euroopa säravaimaks kollektiiviks. Looming: Põhiliseks zanriks oli soolokontsert (üle 450 teose, pooled viiulile); kaks tuntumat oopust: op

Muusikaajalugu

8

docx

Antonio Lucio Vivaldi

Antonio Lucio Vivaldi SuPeRjUuStUsAi Sisukord sissejuhatus elulugu looming kokkuvõte kasutatud kirjandus sissejuhatus Antonio Lucio Vivaldi, sündinud 4. märtsil 1678 Veneetsias, suri 28. juulil 1741 Viinis, oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Õppides viiulit isa käe all asendas ta teda ka Püha Markuse Katedraali orkestris. 15-aastaselt pandi ta õppima preestriks, kelleks Vivaldi 10 aastat hiljem ka sai kuid töötas preestrina tervislikel põhjustel vähem kui aasta. Ta töötas viiuliõpetajana ning hiljem ka orkestri- ja koorijuhina Veneetsia orbude- ja vallaslastekodus Ospedale della Pietà. 18.saj tesest kümnendist hakkas sonaatide ja kontserdite kirjutaja Vivaldi looma ka vokaalmuusikat, ning esinemiseks palju reisima. Vivaldi loomingut iseloomustab dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomiline kirjaviis. Paistes silma erakordse produktiivsuse ja töötempoga

Ballett

14

pptx

Antonio Lucio Vivaldi

Elulugu Vivaldi sündis 4. märtsil 1678, olles kuuest lapsest vanim ning ainus, kes oli hiljem ametilt muusik. Tema esimeseks muusikaõpetajaks oli isa, kes õpetas talle viiulit. Enne muusikukarjääri oli ta eri allikate andmetel kas pagar või habemeajaja. Ta võeti vaimulikuseisusesse vastu 15-aastaselt, 18. septembril 1693. Preestriks sai ta 23. märtsil 1703. Viiuldaja ja õpetaja Temast sai viiuliõpetaja lastekodus Ospedale della Pietà. Lastekodus töötades tegeles Vivaldi aktiivselt ka heliloominguga, 1711. aastaks oli välja antud juba 36 Vivaldi teose noodid. Vivaldi töötas kõigis tolleaegsetes institutsioonides. Arukad reisid Pärast 1711. aastat hakkas Vivaldi reisima, andes kontserte nii teistes Itaalia linnades kui ka välismaal. Sellegipoolest töötas ta vaheaegadega 1740. aastani ­ aastani enne oma surma ­ edasi ka lastekodus. 1713 a. ­ oli kuu aega Vicenzas, et tuua lavale oma esimene ooper ,,Ottone in villa." 1717 a

Muusika

10

docx

Antonio Vivaldi

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJUTUSTEENINDUS ANTONIO VIVALDI Uurimustöö Juhendaja: Pärnu 2005 Sissejuhatus Elulugu.............................................................................................................................................4 Lapsepõlv.....................................................................................................................................4 Töö algus....................................

Muusika

6

doc

Muusikaajalugu 11. klass

· Aariatüüp kaebeaaria e. lamentoaaria · ,,Orpheus" ­ 5vaatuseline ooper, efektne ja suurejooneline, mütoloogilise sisuga Itaalia 3 ooperikoolkonda: 1. Veneetsia ­ avati esimene avalik ooperiteater, kus heliloojatele esitasid soove publik ja solistid. Meespeaosad olid tavaliselt kirjutatud kastraatidele. Dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. Intermedium, opera seria. Antonio Cesti ­ ,,Kuldõun" 2. Rooma ­ tagasihoidlikum, pigem vaimulik ooper. Intermedium à opera buffa 3. Napoli ­ kõige viljakam koolkond. Opera seria ja buffa, bel canto stiil (!!). Keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Palju erinevaid ainestikke ­ mütoloogia, kangelased, satiir, paroodia. Rahvalikud tüüpkarakterid maskides.

Muusikaajalugu

5

docx

Barokk kirjandus

virtuoosseid kaunistusi. Tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga ooperites oli palju tegelasi, koori ja balleti aga majanduslikel põhjustel vähe, väike oli ka orkester. Iseloomulik on dramaatiline väljenduslaad pikkades ansamblistseenides, aga ka suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid, mis loodi tervameelse lavatehnika abil. Põhisisult tõsistes ooperites on enamasti ka koomilisi tegelasi ja stseene.Juhtivad heliloojad olid Pier-Francesco Cavalli ja Antonio Cesti. Napoli ooperikoolkond keskendus rohkem muus.le ja laulule, ideaaliks oli kõrge laulukultuur, nn bel canto, mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, virtuoosne ja improvisatsiooniline kaunistuste laulmine ning väljendusrikkus. Igas ooperis olid peatähelepanu all nais- ja meespeategelane. Meespeaosad olid kirjutatud tavaliselt kastraatlauljatele. Draama jäi napoli ooperis

Eesti keel

25

docx

Varane muusikalugu

2.1 Stiili kujunemine, mõjutused Oreli õppimine ja moodse orelimuusika õppimine venna juures Ohrdurfis. Lüneburgids õppimine, selle koha orelimuusikaga tutvumine ja prantslastest koosnevas Celle orkestris mängimine. Lübeckist D.Buxtehude mõjutused. Kohtumine ja õppereis D.Buxtehude juures. Tema esimesed tähtsamad oreliteosed ja kirikukantaadid on sündinud vahetult peale õppereisi ja matkivad selgelt Buxtehude stiili. Weimaris hertsogit teenides Couperini ja Vivaldi teosed. Õhgeks mõjutajaks - venna(Ohrdurfi organisti) juures õppides orelit mängima ja tutvus moodsa orelimuusikaga. Lüneburgis õppides võttis Lüneburgi aadlikooli õpetaja B kaasa peamiselt prantslastest koosnevasse Cellese orkestrisse abijõuks, kus kuuldud prantsuse õukonnamuusika jättis talle sügava mulje. Lüneburgis õppides tutvus põhjasaksa orelimuusikaga, selleks sõitis ta

Muusikaajalugu

Kommentaarid (4)