Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Referaat, Antonio Vivaldi. (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
EHITUSPUUSEPP
Paul Tilk
Antonio Vivaldi
Referaat
Juhendaja : Kai-Tõe Ellermaa
PÄRNU 2011
Sissejuhatus
Antonio Lucio Vivaldi (4. märts 1678 Veneetsia – 28. juuli 1741 Viin ) hüüdnimega il Prete Rosso ("Red Priest "), sest tema punased juuksed, oli itaalia barokk helilooja , preester, ja virtuoosne viiulimängija. Vivaldi on tunnustatud kui üks suurimaid barokk heliloojad , ja tema mõju tema eluajal oli levinud üle Euroopa. Vivaldi on tuntud peamiselt komponeerimise instrumentaalkontsertide, eriti viiul , samuti püha kooriteoseid ja üle 40 oopereid. Tema tuntuim töö on rida viiul kontsertide tuntud Four Seasons "Neli aastaaega" ("Le quattro stagioni").
Looming
Vivaldi rajas soolokontserdi, arendas välja programmilise orkestrimuusika. Tema helikeel oli isikupärane. Tema muusikale on omased sünkopeeritud rütmid, sekventsid, kordusnoodid pärast oktavihüppeid. Vivaldi muusika on energiline ja rõõmus, aeglastes osades laulva meloodiaga. Suur osa tema loomingust on eeskätt kirjutatud viiulile. Tolleaegsetel heliloojatel oli meeletu töötempo – Vivaldi näiteks kirjutas ooperi kõigest viie päevaga.
Teosed
  • üle 500 soolokontserdi (millest umbes pooled viiulile ja orkestrile)
  • 73 sonaati,
  • 46 ooperit, millest vähesed on säilinud;
  • mitmeid keelpillikvartette,
  • kantaate,
  • sümfooniaid,
  • kammermuusikat,
  • ning kristlikku muusikat.
    Kontserdid mandoliinile
  • " Kontsert mandoliinile" C- duuris .
  • "Kontsert kahele mandoliinile" G-duuris.
    Kontserdid plokkflöödile ja flöödile
  • Kontsert D-duuris, "La pastorella"
  • Kontsert C-duuris sopranplokkflöödile.
  • Kontsert C-duuris sopranplokkflöödile.
  • Kontser A-mollis sopranplokkflöödile.
    Lapsepõlv
    Antonio Lucio Vivaldi sündis Veneetsia, kapitali Vabariigi Veneetsia 1678. Ta ristiti kohe pärast tema sündi tema kodus ämmaemanda poolt. Vivaldi vanemad olid Giovanni Battista Vivaldi ja Camilla Calicchio, nad olid registreeritud San Giovannis Bragoras. Vivaldi oli viis õde-venda: Margarita Gabriela, Cecilia Maria, Bonaventura Tomaso, Žanetta Anna, ja Francesco Gaetano.
    Kirik , kus Vivaldi ristiti
    Vivaldi tervis oli problemaatiline. Tema sümptomid, strettezza di petto ("survetunne rinnus "), on tõlgendatud kui astma . See ei takista tal õppida viiulit mängima, või osaleda muusikalistes tegevustes. Ning se ei takistanud tal mängida puhkpilli. Aastal 1693, vanuses 15, hakkas ta õpib saada preestriks. Ta pühitseti aastal 1703 25-aastasena.
    Tuntumad ooperid
  • "Ottone in villa" (kirjutatud 1713) on Antonio Vivaldi esimene ooper.
  • " Orlando finto pazzo" (1714) on Antonio Vivaldi teine ooper.
  • „II Teuzzone“ oli neljas Antonio Vivaldi ooper, mis valmis 1719. Esimesena esitati see Teatro Arciducales mis asub Mantovas.
    Antonio Vivaldi.
    Antonio kuulsaim Viiuli kontrert
    Kasutatud kirjandus:

  • Referaat-Antonio Vivaldi #1 Referaat-Antonio Vivaldi #2 Referaat-Antonio Vivaldi #3 Referaat-Antonio Vivaldi #4
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor drbullet Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Antonio Vivaldi
    5
    doc

    Antonio Vivaldi

    Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat muusikaajaloos Antonio Vivaldi koostas: TarmoEtti Tartu 2007 Sisukord · 1 Biograafia · 2 Looming o 2.1 Kontserdid 2.1.1 Mandoliinile 2.1.2 Plokkflöödile ja flöödile o 2.2 Ooperid Biograafia Antonio Lucio Vivaldi (4. märts 1678 Veneetsia ­ 28. juuli 1741 Viin) oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Tema kuulsaim neljast viiulikontserdist koosnev teos kannab koondnime "Neli aastaaega". Tema isa Giovanni Battista oli enne professionaalset viiuldajakärjaari habemeajaja. Isa õpetas ka pojale st.Marksi katedraalis viiulimängijana töötamise ajal viiulimängu ning koos kandsid nad Veneetsias ette mitu kontserti. 1693. aastal hakkas Vivaldi õppima preestriametit ning selleks ta ka 1703

    Muusikaajalugu
    Antonio Lucio Vivaldi
    4
    doc

    Antonio Lucio Vivaldi

    Antonio Lucio Vivaldi 1678-1741 Vivaldi on Itaalia barokiajastu viiulimängija ja helilooja, kes arendas välja soolokontserdi ning rajas programmilise (helimaalingulise) orkestrimuusika. Ta oli omapärane isiksus, kelle eluloost pole eriti palju teada. Vivaldi muusika suur austaja ja uurija oli J. S. Bach. Lapsepõlv Vivaldi sündis 4. märtsil Veneetsias Püha Markuse kiriku viiuldaja peres. Poiss oli sündides haiglane ning vanemad kartsid, et ta ei jää ellu. Samal päeval olevat olnud Veneetsias maavärin, mis kõiki kohutas. Hirmunud ema tõotas, et kui kõik hästi lõpeb, peab tema pojast preester saama. Nii pandigi 15-aastane Antonio kirikukooli.

    Ballett
    Antonio Vivaldi
    10
    docx

    Antonio Vivaldi

    PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJUTUSTEENINDUS ANTONIO VIVALDI Uurimustöö Juhendaja: Pärnu 2005 Sissejuhatus Elulugu.............................................................................................................................................4 Lapsepõlv.....................................................................................................................................4 Töö algus....................................

    Muusika
    Barokk muusika ning uued žanrid
    8
    odt

    Barokk muusika ning uued žanrid

    instrumentaalansambel ja koor. Saksamaal sai kantaadist luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa. INSTRUMENTAALKONTSERT Barokk-kontsert oli tavaliselt 3-osaline (kiire-aeglane-kiire) teos solisti(de)le ja orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri- ja soololõigud, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Soolopillideks on kõige sagedamini viiul ja oboe. Instrumentaalkontserdi väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi. FUUGA Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga ­ põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S

    Muusika



    Meedia

    Kommentaarid (1)

    Heikiwonpower profiilipilt
    Heikiwonpower: Soovitan :)
    13:01 14-09-2015



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun