Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

BIOLOOGIA SPIKKER- TALITUS (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millega toimub suguline ja mittesuguline paljunemine?
  • Paljunemise viisid?
  • Mida tähendab lahksuguline ja liitsuguline?
  • Kellel esineb kehasisene ja kehväline viljastumine?
  • Kuidas hoiduda nakatumast siseparasiitidega?
Toidu tähtsus? –kasvamiseks ja elus püsimiseks, saadakse sealt energiat ja lähtaineid.Mõisted: Parasiit —teise organismi arvel elav organism. Peremees —organism,kellest parasiit toitub valmikuna.Seedimine—toidu järk-järguline lõhustamine väiksemateks koostisosadeks. Viljastumine —muna ja seemneraku ühinemine,mille tulemusena hakkab arenema järglane. Seedeelundid vihmaussil ja nende ül?Vihmausiil on kaheavaga seedesüsteem. Suust liigub toit söögitorru, sealt pugusse(ül:pehmendab ja talletab toitu).siis makku(ül:toidu segamine ,peenestamine ja osaline seedimine). Siis soolde(ül:lõhustab toitu ja imendab toitaineid)ja lõpuks pärak(ül:väljutab seedumatud toiduained).Toitumistüübid ja kes nii toitub?Taimtoidulised(teod,meripurad), loomtoidulised (ainuõõssed,ämblikud,vähid,putukad ja nende vastsed ),segatoidulised( prussakad ),surnudorganismide jäänused ja väljaheited( vihmauss ,lestad). Millega hingavad selgrootud ?Kehapinnaga(vihmauss,lameuss, paeluss )Kopsud( kiritigu ,ämblik, skorpion ,toakärbes)Trahheed( rohutirts ). Millega toimub suguline ja mittesuguline paljunemine? suguline paljunemine toimub sugurakkude abil(ämblikud, karbid , ainuõõssed,rohutirts) mittesuguline paljunemine toimub taime kasvuorganite abil( meriroos ,käsn,hüfrad, korallid ) Sugulise ja mittesugulise paljunemise viisid?suguline--- pooldumine (meriroos),mitmeks osaks jagunedes(merisiilik,meritäht,käsn),pungumine(hüdra, korall ). Mittesuguline---kehaväline viljastumine toimub vees loomadel(ainoõõssed,käsnad,karbid,vähid) kehasisene viljastumine toimub kehasees maismaa loomadel(putukad,ämblikud,vihmauss) Mida tähendab lahksuguline ja liitsuguline ?Lahksugulised on organismid,kelle muna-ja seemnerakud on eri organismidelt,nad on erisoost-emased ja isased(putukad,ämblikud,kaheksajalad,vähid, solkmed ) Liitsugulised on organismid,kelle muna-ja eemnerakud on ühel organismil(vihmauss,teod,käsnad,hüdrad). Kellel esineb kehasisene ja kehväline viljastumine? Kehasisene-esineb aind kuival maal elaval selgrootul(vihmauss,ämblik) kehaväline-esineb aind vees elavatel loomadel(meritäht,vähk,korall) Täismoonde etapid? Muna— vastne – nukk – valmik (liblikas, mardikas ,kahetiivaline) Vaegmoonde etapid? Muna—vastne – valmik(tirts,ristikas,putukas) Siseparasiidid -paeluss,süüdiklest,laiuss, maksakaan ,naaskelsaba. Välisparasiidid-kapsauss, kartulimardikas ,sääsk,kirp, puuk ,täi. Kuidas hoiduda nakatumast siseparasiitidega? Pesta korralikult ja tihedalt käsi;korralikult pesta puu-ja juurvilju; praadida liha korralikult küpseks;kala kuumutada korralikult
BIOLOOGIA SPIKKER- TALITUS #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kkrissukass Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

8-klassi bioloogia valikeksami vastused
16
odt

8. klassi bioloogia valikeksami vastused.

Bioloogia eksami vastused 1. Elu tunnused: 1)toimub ainevahetus 2)koosnevad rakkudest 3)paljunevad 4)kasvavad ja arenevad 5)reageerivad keskkonna muutustele 2. Raku osa Ülesanne Taim Loom Rakukest Annab taimerakule tugevuse ja kuju Jah ei Tsütoplasma Seal paiknevad organellid jah jah Rakumembraan Katab ja kaitseb rakku. Selle kaudu toimub aine- ja jah jah energiavahetus Tuum Suunab ja kontrollib raku elutegevust jah jah Mitokonder Varusteb rakku energiaga jah jah Ribosoom Neis sünteesitakse valgud jah jah Tsütoplasmavõrgustik Mööda selle kanaleid liiguvad ained, kana

Bioloogia
Bioloogia arvestus 8-kl
21
doc

Bioloogia arvestus 8. kl.

Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused ­ kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maal toimuvas aineringis. Nad

Bioloogia
Bioloogia arvestus 8 klass
21
doc

Bioloogia arvestus 8.klass

Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused ­ kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maal toimuvas aineringis. Nad

Bioloogia
Eluslooduse eksam
52
pdf

Eluslooduse eksam

I. ELUSLOODUSE SÜSTEEM 1. Elusorganismide jaotamine riikideks: loomad, taimed, seened, bakterid. Süstemaatika ja selle põhiühikud (järjekord!). Elu tunnused. Maal leidub kokku u 1,5 miljonit liiki. Kuhu kuuluvad loomad (kõige enam putukaid, rohkem kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) • hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne - hulkraksus tekkis 700 - 900 miljonit aastat tagasi. 2. Sisemine keeruline organiseeritus - keeruline ehitus, talitlus ja regulatsioon.

Loodusõpetus
BIOLOOGIA EKSAM-8-klass
25
docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus ­toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma liike ning sellega tegeleb bioloogia haru ­süstemaatika. Elusorganismide süsteem on inimese koostatud muutuv süsteem. Maailmas elab kokku ligi 10 miljonit liiki. Süsteem on koostatud elusorganismide ajaloolise arengu järgi. Elusorganismidel on 5 riiki: bakterid (lihtsaima ehitusega organismid ja nende rakkudes puudub tuum), loomad, protistid (lihtsa ehituse ja talitlusega organismid, kes ei sobi seene-, taime-, ega loomariiki), taimed, seened. Organismide süstemaatiline jaotus kassi näitel: Riik: loomariik

Bioloogia
ELUSLOODUS
84
docx

ELUSLOODUS

ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED.................................................................................................................................

Bioloogia
Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka

Bioloogia
Bioloogia TV 8-kl 2-osa lk 1-43
96
doc

Bioloogia TV 8. kl 2. osa lk 1-43

--- 1 Tiitelleht Autor: Külli Relve, Edith Maasik, Helle Järvalt, Merike Kilk, Evi Piirsalu, Anu Parts, Anne Kivinukk Pealkiri: Bioloogia töövihik 8. klassile, 2. osa Klass: 8. klass Elektroonne materjal: lk 1-43 Kohandatud reljeefsete joonislehtede komplekt: 1 köide Tekstitoimetaja: Elge Leiten Kohandatud materjali väljaandev asutus ja aasta: Tartu Emajõe Kool 2013 --- 2 Originaalteose koondinfo Väljaandja kinnitab: töövihik vastab kehtivale põhikooli riiklikule õppekavale ja haridus- ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele. Bioloogia töövihik 8. klassile 2. osa Autorid:

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun