Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Hemofiilia presentatsioon (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Hemofiilia presentatsioon #1 Hemofiilia presentatsioon #2 Hemofiilia presentatsioon #3 Hemofiilia presentatsioon #4 Hemofiilia presentatsioon #5 Hemofiilia presentatsioon #6 Hemofiilia presentatsioon #7 Hemofiilia presentatsioon #8 Hemofiilia presentatsioon #9 Hemofiilia presentatsioon #10 Hemofiilia presentatsioon #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaijakaija Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
ppt

Hemofiilia powerpoint

Hemofiilia ehk verejooksu peatumise häired võivad olla kaasasündinud või eluajal omandatud. Omandatud veritsusi põhjustavad näiteks ravimid ja autoimmuunhaigused. Kaasasündinud veritsushaigusi tuntakse koondnime hemofiilia all. Hemofiilia korral esinevad verejooksud haavadest, sisemised verejooksud lihastesse ja liigestesse. Hemofiiliahaigetel on üks hüübimisfaktor puudu, seetõttu verejooksu korral stabiilne tromb ei moodustu ja verejooks ei peatu. Hemofiilia A ja B on sugukromosoomiga X seotud pärilikud haigused, mistõttu haigust põevad ainult mehed. Kui meeste X kromosoomis olev hüübimisfaktori geen ei ole korrektne, areneb inimesel hemofiilia.

Bioloogia
thumbnail
10
ppt

Metssiga (presentatsioon)

Metssiga · Meriliis Evart · Sillaotsa Põhikool · 8. klass Eluviis · Elavad tüüpiliselt tihedates niisketes tihnikutes: leht ja segametsades, veekogude kallastel, sooservades jne. · Ringi liiguvad emasloomad ja pojad koos, kuldid üksikult. · Aktiivsed on nad peamiselt videvikus ja öösel, talvel võivad ka päeval ringi liikuda. Toitumine · Metssead on tüüpilised kõigesööjad, kes toituvad nii taimede maapealsetest kui ka maa alustest osadest. · Peale selle söövad nad veel putukaid ja nende vastseid, linnumune ja poegi, vihmausse, raibet jne. · Toidupuuduse korral võib neil esineda ka kannibalismi. Sigimine · Jooksuaeg on neil tavaliselt novembris, detsembris. · Pojad sünnivad peale 18...20 nädalast tiinust märtsis või mais. · Poegi on 4...12 · Sünnivad põrsad hästi ettevalmistatud pesas, kuhu nad jäävad nädalaks. · Suguküpsus saab

Bioloogia
thumbnail
9
ppt

Sebra (presentatsioon)

Sebra · Koostas: Meriliis Evart · Kuupäev: 14.12.2009 Sebra eluviis · Sebra on võimeline järskudel mäenõlvadel kiiresti ja osavalt liikuma. · Ta on üsna hästi kohastunud eluks mägistes eraldatud piirkondades. · Sebrad elavad pisikeste karjadena, mis on sageli segunenud teatud antiloobiliikide karjadega, kes nende seltsi otsivad. · Sebrade kari koosneb harilikult juhttäkust, ühest kuni kuuest märast ning nende ühistest varssadest. Toitumine · Nagu teised hobuslasedki, toitub sebra rohust. · Vahel närib puukoort, näksib ka lehti, pungi ja puuvilju. · Söömisele kulub sebral iga päev pikki tunde. · Seejuures jälgib ta pingsalt ümbrust, ega pole mõnd kiskjat lähenemas näha. Paljunemine · Märal on jooksuaega tavaliselt mitu korda aastas. · Paaritumine toimub harilikult niisugusel ajal, mis võim

Bioloogia
thumbnail
28
pptx

Hemofiilia ehk veritsustõbi

Hemofiilia ehk veritsustõbi Tartu 2017 Mis on hemofiilia? Ühe või mitme hüübimisteguri kaasasündinud vaegusel või hüpofunktsioonil tuginev pärilik veritsushaiguste rühm Diagnoosi täpsustamiseks määratakse vere hüübimisnäitajad:  faktor IX,  faktor VII,  trombotsüütide hulk,  APTT (osaline tromboplastiini aeg),  PT (protrombiini aeg),  veritsusaeg,  fibrinogeen. Klassifikatsioon A-hemofiilia e. klassikaline 1:10 000 B-hemofiilia 1:30 000 C-hemofiilia Sümptomid

Meditsiin
thumbnail
11
docx

KENYA presentatsioon

Miina Härma Gümnaasium Kenya Mari-Ann Lepp Uurimistöö Juhendaja: Maiu Kaljuorg, geograafiaõpetaja Miina Härma Gümnaasiumis Tartu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Geograafiline asend 3. Rahvastik 4. Suurregioon 3.1 Majandusorganisatsioonid 5. Linnastumine 6. Põllumajandus 7. Transport 8. Turism 9. Metsamajandus 10. Kasutatud lingid Sissejuhatus Koostasin käesoleva referaadi iseseisvalt. Kõik töös esitatud andmed ning muud faktid on usaldusväärsed ja täpsed. 3 Riigi geograafiline asend Kenya on riik Aafrika idaosas, mille pealinnaks on Nairobi. Riigikeelteks on inglise ning suahiili ja rahaühikuks Kenya silling. Kenya pindala on 582 650 km². Riigi koordinaadid on 0o N,

Geograafia
thumbnail
20
doc

Pärilikud ja mittepärilikud haigused

............................................5 ...................................................................................................................................................6 "Kassikisa" sündroom...........................................................................................................6 Geenihaigused:...............................................................................................................................6 Hemofiilia.....................................................................................................................................6 Hemofiilia A..............................................................................................................................7 Hemofiilia B............................................................................................................................10 .............................................................

Bioloogia
thumbnail
10
doc

Pärilikud haigused

(geenmutatsioonide tagajrjel) (kromosoom- ja genoommutatsioonide tagajrjel) Huntingtoni tantstõbi Down'i sündroom Marfani sündroom Kassikisa sündroom kurttummus Klinefelteri sündroom hemofiilia Turneri sündroom soomustõbi Sh päriliku eelsoodumusega: suhkruhaigus reuma lühinägelikkus skisofreenia 2 Downi sündroom ehk Mongoloidne idiotism ehk 21-trisoomia · Põhjus: liigne 47. kromosoom (21. kromosoom on kolmekordne)

Bioloogia
thumbnail
6
doc

Mendeli ja Morgani seadused, sugukromosoomid jne.

samaaegselt, nimetatakse polügeensuseks. Niisugused tunnused on näiteks kehamass, nahavärvus ja kasv. Suguliitleline pärilikkus (xy, xx) Organismide sugu määratakse sugukromosoomide poolt. Naise omad on xx ja mehe omad xy. Inimese geene, mis paiknevad x kromosoomid nim. suguliitelisteks. x>y e. x on suurem, kui y. Y-is on vähem geene, nt. y ei kontrolli kahte haiguse pärandumist, need on värvipimedus e. daltonism ja veritsustõbi, mittehüübivus e. hemofiilia. Inimese sugu määratakse viljastumise hetkel spermis oleva x või y sugukromosoomiga. Sellest ka tõenäosus 50% tüdrukuid ja sama palju poisse. Lindudel on asi vastupidi- st. emaslinnul on x ja y ja isaslinnul on xx ja ei määra sugu. 4. Muutlikus. Pärilik ja mitte pärilik: Mitte pärilik: sõltub keskkonna teguritest: toidust, õhu koostisest, mulla viljakusest, veekogu pH-st. On fenotüübi muutus e. tunnuste muutus, kusjuures genotüüp ei muutu(geenid). Genotüübi osa

Bioloogia



Lisainfo

Slideshow

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun