Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hemofiilia presentatsioon (0)

1 Hindamata
Punktid
Hemofiilia
Hemofiilia
Haemophilia (ld.k)
Veritsustõbi
Üsna harva esinev
Avaldub peamiselt meestel
A-hemofiilia (80%) esinemissagedus on
1 juht 10 000 mehe kohta aastas
B-hemofiilia (20%) 1 juht 50 000 mehe kohta aastas.
Tekkepõhjused
Kaasasündinud haigus, mis tekib vere hüübimisprotsessis osaleva verevalgu
hüübimisteguri puudulikkuse või aktiivsuse vähenemise tõttu
Hemofiiliat põhjustab X-kromosoomis oleva hüübimisteguri geeni defekt
Defekt on X-kromosoomiga retsessiivselt päritav
Haigus esineb perekonniti
Naistel on kaks X-kromosoomi ning seetõttu kompenseerib ühes
kromosoomis olevat vigast geeni teises kromosoomis olev terve geen.
Meestel on ainult üks emalt saadud X-kromosoom. Kui selle kromosoomi
hüübimisfaktori geenis on defekt, siis tekib hemofiilia.
Vähestel juhtudel ei ole hemofiilia päritud, vaid geenimutatsioon on
tekkinud inimesel endal.
Sümptomid
Raskemal juhul avaldub hemofiilia juba varases lapseeas, kergema vormi
korral alles täiskasvanueas
Iseloomulikuks on verejooks liigestesse ja lihastesse, mõnikord ka
siseelunditesse
tekib mõne aja pärast peale tagasihoidlikku traumat või iseeneslikult
Verejooks liigestesse põhjustab valu ning liigeste turset ja võib põhjustada
püsivaid liigeskahjustusi
Kaasneb artriit
Haavad veritsevad kaua
Sisemine verejooks soolde või kuseteedesse põhjustab vere eritumist
väljaheitega või uriiniga
Eluohtlikud on ajusisesed verejooksud ja hingamisteede sulgust põhjustavad
verejooksud
Diagnoosimine, uuringud
Diagnoosi täpsustamiseks määratakse vere hüübimisnäitajad: faktor IX, faktor
VII, trombotsüütide hulk, APTT (osaline tromboplastiini aeg), PT (protrombiini
aeg), veritsusaeg, fibrinogeen
Eluiga on ravi saamise puhul umbes 10 aastat lühem kui terve inimese eluiga
Ravi
Puuduva hüübimisfaktori asendamiseks verejooksu korral süstitakse
veenisiseselt selle faktori kontsentraati
Toime on lühiaegne
Raskete vormide korral ja
näiteks operatsioonide
eelselt kasutatakse
hüübimisfaktori asendamist
profülaktiliselt
Hemofiiliahaigel peab olema
kaasas info oma haigusest:
hemofiilia tüüp, vajalik ravi
verejooksu korral ja allergia-
te esinemine
Kasutatud materjalid
http://www.inimene.ee/?disease=h&sisu=disease&did=573
http://www.hemofiilia.ee/hip/et/index.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Haemophilia
Vasakule Paremale
Hemofiilia presentatsioon #1 Hemofiilia presentatsioon #2 Hemofiilia presentatsioon #3 Hemofiilia presentatsioon #4 Hemofiilia presentatsioon #5 Hemofiilia presentatsioon #6 Hemofiilia presentatsioon #7 Hemofiilia presentatsioon #8 Hemofiilia presentatsioon #9 Hemofiilia presentatsioon #10 Hemofiilia presentatsioon #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaijakaija Õppematerjali autor
Slideshow

Sarnased õppematerjalid

Hemofiilia ehk veritsustõbi
28
pptx

Hemofiilia ehk veritsustõbi

Hemofiilia ehk veritsustõbi Tartu 2017 Mis on hemofiilia? Ühe või mitme hüübimisteguri kaasasündinud vaegusel või hüpofunktsioonil tuginev pärilik veritsushaiguste rühm Diagnoosi täpsustamiseks määratakse vere hüübimisnäitajad:  faktor IX,  faktor VII,  trombotsüütide hulk,  APTT (osaline tromboplastiini aeg),  PT (protrombiini aeg),  veritsusaeg,  fibrinogeen. Klassifikatsioon A-hemofiilia e. klassikaline 1:10 000 B-hemofiilia 1:30 000 C-hemofiilia Sümptomid

Meditsiin
Hemofiilia
1
doc

Hemofiilia

Hemofiilia Hemofiilia on kaasasündinud veritsushaigus, mis tekib vere hüübimisprotsessis osaleva hüübimisfaktori puudulikkuse või aktiivsuse vähenemise tõttu. Häirub vere hüübimine, mis avaldub verejooksudena ja/või kauakestva veritsusena. Hemofiilia puhul tekivad üsna sageli iseeneslikud verejooksud liigestesse ning pehmetesse kudedesse ja mõnikord ka siseelunditesse. Haigus kulgeb erineva raskusega, sõltuvalt sellest, kui palju on säilinud hüübimisteguri funktsioon. Hemofiilia on üsna harvaesinev, peamiselt meestel avalduv haigus. Hemofiilia esinemissageduseks on üks haige 10 000 terve inimese hulgas. Kogu maailmas on hetkel orienteeruvalt pool miljonit hemofiiliahaiget, Eestis orienteeruvalt 80

Bioloogia
Hemofiilia
22
pptx

Hemofiilia

HEMOFIILIA MIS ON HEMOFIILIA? Haemophilia (ld.k) Hemophilia (ingl.k) Kaasasündinud haigus Harvaesinev Peamiselt meestel Eristatakse A-hemofi iliat ja B- hemofi iliat TEKKEPÕHJUSED Tekib vere hüübimisprotsessis osaleva verevalgu hüübimisfaktori puudulikkuse või vähese aktiivsuse tõttu A-hemofi ilia tekib faktor VIII ja B- hemofi ilia faktor IX puuduse tõttu Põhjustatud X-kromosoomis oleva hüübimisgeeni defekti poolt Retsessiivselt päritav PÄRILIKKUS AVALDUMINE Raskem vorm avaldub lapseeas, kergem täiskasvanuna Iseloomulik iseeneslik või traumast põhjustatud verejooks liigestesse, lihastesse, pehmetesse kudedesse ning siseelunditesse Põhjustab valu ja liigese turset Haavad veritsevad kaua Väljaheite või uriiniga või erituda verd Võib tekkida eluohtlik verejooks VÄLINE VERITSUS SISEMINE VERITSUS DIAGNOOS NING RAVI Veritsuse esinemine inimesel ja suguv?

Inimene
Pärilikud Haigused-nende põhjused ja ravi
17
pptx

Pärilikud Haigused, nende põhjused ja ravi

Pärilikud Haigused Koostas: Annete Trumm Juhendas: Laive Jürimaa Klass: 9B 2012 Sisukord Slaid 3 - Skisofreenia - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 4 - Skisofreenia - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 5 - Hemofiilia - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 6 - Hemofiilia - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 7 - Kõrgvererõhktõbi - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 8 - Kõrgvererõhktõbi - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 9 - Kuulmislangus - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 10 - Kuulmislangus - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 11 - Downi tõbi - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 12 - Downi tõbi - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 13 - Downi tõbi - Pilt. Slaid 14 - Suhkurtõbi - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 15 - Suhkurtõbi - Tekke põhjus ning ravi.

Bioloogia
Pärilikud ja mittepärilikud haigused
20
doc

Pärilikud ja mittepärilikud haigused

............................................5 ...................................................................................................................................................6 "Kassikisa" sündroom...........................................................................................................6 Geenihaigused:...............................................................................................................................6 Hemofiilia.....................................................................................................................................6 Hemofiilia A..............................................................................................................................7 Hemofiilia B............................................................................................................................10 .............................................................

Bioloogia
Pärilikud haigused
10
doc

Pärilikud haigused

(geenmutatsioonide tagajrjel) (kromosoom- ja genoommutatsioonide tagajrjel) Huntingtoni tantstõbi Down'i sündroom Marfani sündroom Kassikisa sündroom kurttummus Klinefelteri sündroom hemofiilia Turneri sündroom soomustõbi Sh päriliku eelsoodumusega: suhkruhaigus reuma lühinägelikkus skisofreenia 2 Downi sündroom ehk Mongoloidne idiotism ehk 21-trisoomia · Põhjus: liigne 47. kromosoom (21. kromosoom on kolmekordne)

Bioloogia
Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018
106
pdf

Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond, I kursus 2017/2018

Bioloogia SKT kordamisküsimused 1. Rakubioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt nende panust Robert Hooke ​aastal 1665 (ajakirjas ​Micrographia​) alustas sõna cella ('kambrike') kasutamist, Antoni van Leeuwenhoek ​Alates 1674 esimesed mikroskoobid, avastas suu- ja soolebakterid, ainurakseid ja spermatosoidid. Matthias Schleiden ​väitis 1838, et kõik taimed koosnevad rakkudest. Theodor Schwann v​ äitis 1838-39, et kõik loomad koosnevad rakkudest. Avastas rakumembraani ja Schwanni rakud Louis Pasteur 19. sai töötas välja pastöriseerimise, vaktsiini ​marutõve, Siberi katku vastu Karl Ernst von Baer ​kirjeldas 1827 esmakordselt imetaja munarakku 2. Molekulaarbioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt Gregor Mendel - 1865​ - Mendeli geneetilise pärilikkuse seadused - Esimene Mendeli seadus ehk ühetaolisusseadus - Kahe homosügootse isendi ristamisel on jär

Bioloogia
Sissejuhatus geneetikasse
96
doc

Sissejuhatus geneetikasse

http://www.tymri.ut.ee Õppetöö Geneetika 1 1. Sissejuhatus geneetikasse. Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine. Geneetika tänapäeval: rekombinantse DNA tehnoloogia; genoomide sekveneerimine; globaalne geeniekspressiooni uurimine, geenikiibid. Kaasaegse geneetika rakendusalad; geneetika ja meditsiin (haigust põhjustavad mutatsioonid geenides, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika); geneetika kaasaegses põllumajanduses; organismide kloonimine. Geneetika väärkasutused: eugeenika; lõssenkism. 2. Reproduktsioon kui pärilikkuse alus. Rakk kui elusorganismi ehituskivi. Eukarüootne ja prokarüootne rakk Kromosoomid. Rakutsükkel, selle toimumist mõjutavad kontrollpunktid. Raku jagunemine mitoosi teel. Raku jagunemine meioosi teel. Meioosi häired. Meioosi evolutsiooniline tähtsus. Gameetide moodustumine erinevatel organismidel: oogenees; spermatogenees; sugurakkude moodustumine taimedel. 3. Mendelism: pärilikkuse ?

Geneetika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun