Helmintiaasid 1 HELMINTHIASES e. helmintiaasid - on parasiitusside e. helmintide poolt põhjustatud haigused - rahvusvahelises klassifikatsioonis RHK-10: B65-B83 Epidemioloogia: - leidub kogu maailmas (infitseeritud 1/5 rahvastikust) - inimesel 250 liiki helminte - helmint võib parasiteerida ühel või mitmel liigil - nakkusallikaks inimesele peetakse lõpp-peremeest, s.t. organismi, kelles toimub sugulise paljunemise faas, teised peremehed on vaheperemehed Nakatumisteed: - oraalselt: fekaal-oraalselt – ümarussid
HELMINTHIASES e. helmintiaasid - on parasiitusside e. helmintide poolt põhjustatud haigused - rahvusvahelises klassifikatsioonis RHK-10: B65-B83 Epidemioloogia: - leidub kogu maailmas (infitseeritud 1/5 rahvastikust) - inimesel 250 liiki helminte - helmint võib parasiteerida ühel või mitmel liigil - nakkusallikaks inimesele peetakse lõpp-peremeest, s.t. organismi, kelles toimub sugulise paljunemise faas, teised peremehed on vaheperemehed Nakatumisteed: - oraalselt: · fekaal-oraalselt ümarussid
kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putukaid (prussakad). On ka selliseid selgrootuid, kes toituvad väljaheidetest ja surnud organismide jäänustest. Nemad on olulised orgaanilise aine ümbertöötlejad. Selle tulemusel moodustuvaid anorgaanilisi aineid saavad taimed uuesti kasutada. Sedasi toituvad paljud ussid (nt vihmauss), vähikesed, ämblikulaadsed (nt lestad), putukad ja nende vastsed. Suur osa neist loomadest elab mullas või veekogu põhjamudas. Pilt ja alltekst: Vahemere maades ja Põhja-Aafrikas elav püha-sõnnikumardikas veeretab toiduvaruks sõnnikust kerakesi. Nendesse munevad nad ka munad, et kooruvatel vastsetel oleks toidulaud kohe kaetud. Vana-Egiptuses peeti seda putukat pühaks loomaks. * Mis tähtsus on ökosüsteemis sõnnikutoidulistel mardikatel? Teadlastelt
laiussi vaheperemees. Eestis kõige sagedamini nakatavad inimesi laiussid. Inimene pärisperemees. Inimese organismi satub, kui inimene sööb vastsega saastunud liha. paelussid http://www.ut.ee/BGZM/p04.htm 22. Kuidas solge paljuneb? Kuidas satub inimese organismi? Sigimiselundid paiknevad kehaõõnes. On lahksuguline (munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites). Solkme areng toimub Inimeses. Emaslooma munetud munad peavad inimese organismist väljuma ja paar nädalet õhu ja niiskuse käes olema. Sel ajal areneb munas vastne. Kui muna satub saastunud toiduga inimese soolde, väljub sellest vastne. Puurib veresoonde, koos verega läheb kopsu. Mõnda aega elab seal, toitub verest ja kopsukoest. Täiskasvanuna liigub kopsutorude kaudu neelu, siis söögitoru ja mao kaudu soolde. Sooles areneb temast uus solge.
laiussi vaheperemees. Eestis kõige sagedamini nakatavad inimesi laiussid. Inimene pärisperemees. Inimese organismi satub, kui inimene sööb vastsega saastunud liha. paelussid http://www.ut.ee/BGZM/p04.htm 22. Kuidas solge paljuneb? Kuidas satub inimese organismi? Sigimiselundid paiknevad kehaõõnes. On lahksuguline (munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites). Solkme areng toimub Inimeses. Emaslooma munetud munad peavad inimese organismist väljuma ja paar nädalet õhu ja niiskuse käes olema. Sel ajal areneb munas vastne. Kui muna satub saastunud toiduga inimese soolde, väljub sellest vastne. Puurib veresoonde, koos verega läheb kopsu. Mõnda aega elab seal, toitub verest ja kopsukoest. Täiskasvanuna liigub kopsutorude kaudu neelu, siis söögitoru ja mao kaudu soolde. Sooles areneb temast uus solge.
valmistatud hapnikku. Suurus Looma suurus on Kasvab kogu elu. kindlapiiriline ja ta ei kasva kogu elu, Paljunemine Loomad sigivad suguliselt Taimed sigivad sarnaselt või mittesuguliselt. nagu loomadki. Areng Loomad arenevad moondega Taimede areng algab või ilma seemnest Elukoht Loomad elavad Taimed vajavad oma meresügavustes, maapinnal elukohas valgust ja ja osad lendavad. Ei vaja toitaineid. Seepärast nad ei valgust. kasva meresügavuses, kuna
Bilateraalsümmeetrial on selgelt eristunud keha esi- ja tagapool, ka selgmine ja kõhtmine ning kaks külgpinda. Keha eesotsas on pea, kus on meeleelundid, kesknärvisüs ja ka suu (heureka!). Pea teke ja bilateraalsüm on evolutsioonis eeltingimus suunatud liikumisvõime tekkimisele. Bil-süm loomad on aktiivsed (tänu peas asuvatele meeleelunditele). 17. Sammsümmeetria e metameeria. Kehaosad korduvad keha pikitelje suunas. Esineb pea kõikidel loomadel. Näiteks käsnad, ussid jne 18. Hõimkond lameussid, kl: ripsussid, ainupõlvsed, imiussid e. kahepõlvsed, paelussid Ripsussid- meres, magevees, harva mullas. Väikesed või õhukesed, kehapind ripsmelise limanahaga. Kulgevad libisedes, harvem ujudes või roomates. Regeneratsioon. Enamasti röövloomad. Suu asub kõhupoolel, pärakut pole, hermafrodiitne suguelundkond Ainupõlvsed parasiidid, peamiselt kaladel, eriti nende lõpustel. Lame keha, tagaotsas kinnitusketas, ees
vaenlaste suhtes. (Mikelsaar, 1984) 7 1.2. Lesta parasitofauna Läänemeres Lesta helmintofauna Läänemeres on segu nii mageveelistest kui ka merelistest liikidest (tabel 1, lk. 9). Paljud lestal parasiteerivad liigid esinevad ka paljudel teistel kalaliikidel, kuid samuti leidub lestal väga peremees spetsiifilisi liike, kelle esinemine on tôestuseks pikaajalisest kooseksisteerimisest. Lôplik pôhjus, miks môni parasiit esineb vaid ühel vôi väga kitsal ringil peremeestest, pole alati teada. Ometi on kindel, et parasiidid on arenenud koos oma peremeestega. Nematoodid Dichelyne (Cucullanellus) minutus ja Cucullanus heterochrous on Läänemeres lestlastele väga spetsiifilised parasiidid. Veel on lestal esinevateks kitsa peremeeste ringiga liikideks monogenea´d (Cyrodactylus spp.) ja trichodinidae´d. Peale peremehe spetsiifilisust määravate faktorite, on lesta parasitofauna kujundajaks
Kõik kommentaarid