* klinkri jahvatamisel saadakse tsemendipulber * tsement kõvasti ainult märjalt (saab kasutada veealustel töödel) * segades liiva või kruusaga saame betooni valatakse paneele, vundamenti ja kandetalasid. * Betoon on tugevam kui puhas tsement ja odavam ka. * lisaks kasutatakse raudarmatuuri, tekib raudbetoon, avastas lillekasvataja selle. TooTed : 1) paneelid- raudbetoon, 2) gaasbetoonblokk e. Narva plokk(kerge ja hea soojapidavusega) 3) asbestist ja tsemendist saadi eterniiti. KLAAS : ehitusmaterjal * lähtained liiv, sooda, potas, lubi * lähteained segatakse ja sulatatakse 1400 kraadi juures. * liiv EI TOHI sisaldada lisandeid * sula klaasi saab puhuda, vormida ja lindiks tõmmata ( lehtklaas ), * klaas on läbipaistev, halb soojusjuht kui rabe. KUI LIIV SISALDAB ÜHTE RAUAOKSIIDIDEST, SIIS ON VÕIMALIK SEDA VÄRVUST KUSTUTADA TEISE OKSIIDI LISAMISEGA. Lehtklaasi jahutamiseks kuumutatakse äärtest.
Fermid + kivivill ● Katusekivid ● Passiivmaja plastaknad ● Vesi-Alupex torudes Energia säästmine ● Maja saab ära kütta sissejuhitavat õhku soojendades. ● Kasutatakse taastuvaid energiaallikaid. ● Tõhus ventilatsiooniseade kogub liigse soojuse ning temperatuur püsib terve aasta ühtlasena. Plussid ● Madal energiakulu. ● Hea õhu kvaliteet ruumides ● Välisseinad, katus ja vundament on väga hästi soojustatud. ● Aknad ja välisuksed on väga hea soojapidavusega ● Õhuvahetus ● Maja asetseb ilmakaarte suhtes nii, et suuremad aknad on lõuna suunas. Miinused ● Ehitustööde kvaliteet ● Akende avamine kütteperioodil Kasutatud materjalid http://www.monaro.ee/mis-on-passiivmaja https://et.wikipedia.org/wiki/Passiivmaja http://www.passiivmajad.ee/index.php?page=100& http://www.aeroc.ee/index.php?page=1055& http://passiivmaja.laar.ee/ http://www.aeroc.ee/index.php?page=1055& Täname kuulamast!
Soojustuskrohvid On oluliselt kõrgema soojapidavusega, kui traditsioonilised fassaadikrohvid. Selleks lisatakse kuivmörti lisaainena polüsteroolkraanuleid, mis teevad krohvi kergemaks (kuni 200kg/m) ja soojapidavamaks. Selline eriti kerge krohv nõuab viimistluskatet, mis kaitseks kogu spsteemi ilmastiku eest. Pealiskrohvil on aga suurem survetugevus, mistõttu erandina minnakse vastuollu reegliga: IGA JÄRGMINE KROHVIKIHT ALUSPINNAST VÄLJASPOOLE PEAB OLEMA JÄRJEST VÄIKSEMA VÕI SAMAVÄÄRSE SURVETUGEVUSEGA. Tellisahjude krohvid
Kuidas ehitada ökomaja ? Esitluse koostas Kristo Priimägi Audentese Erakool 2008 Mis on ökomaja tunnused ? ehitatakse madala energiamahukuse ja hea soojapidavusega materjalidest; ehitusmaterjal peaks olema tulevikus taaskasutatav või keskkonnaohutult utiliseeritav; kasutatakse võimalikult väikese allergiariskiga ehitus ja viimistlusmaterjale taastuvate energiaallikate kasutamine päikeseenergiat salvestavad konstruktsioonielemendid materjalid ja konstruktsioonid, mis ei soodusta õhu konditsioneerimist Asukohta valiku põhimõtted Hea päikesevalguse ligipääs Arvesta valdavate tuulesuundadega Vali ehituseks kallakuga ala
Numbritoa koristusmapp Carolina London MJ209 Tartu Sobilik riietus Hea tööriietus on: reguleeritava soojapidavusega, õhku läbilaskev, avara lõikega, parajalt pikk, mustuse, niiskuse ja keemiliste ainete eest kaitsev, lihtsalt selga pandav ja ära võetav, sobilik igas vanuses inimsele, kerge hooldada, mittekortsuv, mugav, parajate taskutega, meeldiv ja nägus, mittelekriseeruv Click to edit Master text styles Second level Third level
Passiivmaja idee on tänaseks 30 aastat vana ja tegelikkuses peaksid sellised olema kõik majad. Täna kulutatakse meie eramajades ja kortermajades sooja saamiseks aasta jooksul kütuseid hulgas, mis vastab 20-30 liitrile diiselkütusele iga ruutmeetri kohta. Kas te ostaksite igapäevasõitudes auto, mis 100 km läbimiseks kulutab 20-30 liitrit kütust? Passiivmaja puhul on arvestuslik kulu kütmiseks 3-4 liitri kütust iga ruutmeetri kohta aastas. Selleks tuleb kasutada parema soojapidavusega seinamaterjale, aknaid ja uksi. Selleks, et õhupidav maja elamiseks ka mugav oleks, tuleb tagada hea ventilatsioon. Ventilatsioonisüsteem peab tooma inimesteni värske õhu, suunama tuppa tagasi väljaminevas õhus oleva soojuse ja vältima ruumide liigniiskeks muutumist. Energiasäästlik hoone peab olema nii tehniliselt kui arhitektuuriliselt eelnevalt piisavat läbi mõeldud. Hoonel ei tohi olla külmasildu ehk sellised osi, mis oma hea soojajuhtivuse tõttu
Ega häiri vahelae normaalset ekspluateerimist Ega ei riku välisilmet 3. Vahelagi peab olema piisavalt tulepüsivusega 4. Vahelagi peab olema piisava heliisolatsiooniga, st. vahelagi peab vähendama nii sammu, kui ka õhumüra levikut ühes ruumist teise Vahelae liited teiste tarinditega peavad olema tehtud nii, et üldine heliisolatsioon ei väheneks 5. Vahelagi peab olema piisava soojapidavusega 6. Soojustada tuleb kindlasti keldri ja pööningu vahelagi RAUDBETOONVAHELAGI Eelised: Tugevam ja kapitaalsem Mittepõlev materjal Kergem saavutada tulepüsivust Kergem saavutada helipidavust Ehituslahendus: Monteeritav raudbetoonpaneelid Monoliitne r/b plaat Terastalad raudbetoonplaat Puittaladel raudbetoonplaat
Atsetaatkiu omadused: · Kiud on väga peened · Kiud on väga elastne · Kuivab kiiresti · Ei kortsu, ei vaja triikimist · Kuumustundlik, põleb ühtlaselt ja äädika lõhnaga · Hea soojapidavusega · Väike hõõrdekindlus, elektriseeruvus · Ei ole aldis hallituse tekkimisele Tulemuste võrdlus: Märguvus Ei taha eriti vett imada ja meenutab kilet nii põhja vajudes kui välja võttes. Kuivab kiiresti, täpselt nagu atsetaadi omadused seda ette näevad. Põlemine Põleb ühtlaselt ja kiiresti ning eraldub happelist äädikahaisu. Katse tulemus vastab atsetaadi omadustele. MODAAL (MD, CMD, CV)
TALLINNA TEENINDUSKOOL Airo Vainjärv HT12-KE PINNAKATTEMATERJALID Referaat Juhendaja: Maie Ründva Tallinn 2013 Airo Vainjärv PINNAKATTEMATERJALID Puit Looduslikust materjalist puitpõrand on hea soojapidavusega ja hästi kulumiskindel. Puitpõranda hoolduskoristusel sobib kuiv, väheniisek või niiske meetod ning neutraalsed või nõrgalt aluselised puhastusained. Kastada võimalikult vähe vett ja vältida pikaajalist vee hoidmist pinnal. Puhastatud pind peab jääma kuivaks, vajadusel tuleb see kuivatada. Vältida kareda lahtise mustuse pikaajalist mõju, näiteks liivaterasid. Pinnakahjustuse vältimiseks tuleb selline mustus kiiresti eemaldada.
võimalik kuumuse abil vormida. Nad on tundlikud kõrgel temperatuuril triikimise suhtes (atsetaat sulab 170 ºC juures). Tänu sellele, et nad on hästi vormihoidvad, kasutatakse neid tihti plisseerituna. Atsetaat ja triatsetaatkiu omadused: - niiskus imamisvõime on atsetaadil 6% ja triatsetaadil 3,5%. Kiud ei pundu, kuivavad kiiresti ja ei vaja triikimist; - kiud ei kortsu, on väga elastsed kuid kuumustundlikud. Vale pesemine (liiga kuum) põhjustab kortsuvuse; - hea soojapidavusega. Võrreldav siidiga, kuid võrreldes villaga hoiab sooja vähem; - kiud on väga peened ja kangas mõjub seetõttu väga kergelt; - laseb läbi UV kiiri. Atsetaat ja triatsetaatkiudude kasutusvaldkonnad: - monokiuna kasutatakse elegantsete kleidikangaste, plüüsi ja sameti valmistamisel. Sageli on segus teiste kiududega. Valmistatakse ka dekoratiivkangaid, voodririiet nahk- ja talvemantlitele; - staapelkiust valmistatakse efektlõngu, kleidikangaid, ülikonnakangaid, mantliriideid. On
Samuti juhib niiske keskkond soojust märgatavalt paremini seega suurenevad ka soojakaod. Niiskuse leviku tõkestamiseks kasutatakse hüdroisolatsioonivõõpa või spetsiaal- seid niiskustõkkematerjale, et vundamendi pindu katta. Kui hoone arhitektuur võimaldab, on parim viis vundamendi soojustamiseks katta see kogu ulatuses välispinnalt soojustusplaatidega kuni pinnase külmumispiirini ja sokliosa viimistleda. Selleks sobivad hea soojapidavusega, niiskusele ja koormusele vastupidavad vahtpolüstüreenplaadid Estplast EPS-120 Perimeeter, mis kinnitatakse vundamendi vertikaalpinnale tüüblite ja vajadusel ka liimsegu abil. Veelgi parema tulemuse saavutamiseks võib hoone ümber pinnasesse paigaldada horisontaalselt külmakerke isolatsiooni, asetades tugevad Estplast EPS-200 isolatsiooniplaadid tihendatud täitepinnasele ca 0,5 m sügavusele, kaldega hoonest eemale. Välispinnalt vundamendi soojustuse
jms). hoone on kompaktne (vähemalt kahekorruseline) ning lihtsa arhitektuuriga (puuduvad uhkeldavad elemendid, erkerid, tornid jms). garaaz on kütteta (auto varjualune) ja asub põhjaküljel. Passiivmaja on hoone mille kasutamiskulud on väga madalad, ehk: hoone on ideaalse asetusega päikese suhtes, st lõunaküljel asub enamik passiivset päikesekütte energiat vastu võtvatest akendest. aknad on väga hea soojapidavusega (soojusjuhtivus Uaken 0,8 W/m²K, päikesefaktor g 50). lõunaküljel puuduvad päikest varjavad takistused (hooned, puud, maastikureljeef jms). hoone on kompaktne (vähemalt kahekorruseline) ning lihtsa arhitektuuriga (puuduvad uhkeldavad elemendid, erkerid, tornid jms). hoone seinad, põrand ja lagi on hea soojusisolatsiooniga ning külmasildadeta Uümbris 0,1 W/m²K. garaaz on kütteta (auto varjualune) ja asub põhjaküljel.
Passiivmaja ehitamise olulisimaks eesmärgiks on säästa end tulevikus kõrgete küttearvete eest. Passiivmaja madal kütte- kui ka tarbeenergia kulu ning sellest saadav majanduslik kasu saavutatakse professionaalse projekteerimise abil. Passiivmaja kasutamiskulud on väga madalad, kui: 1. hoone on ideaalse asetusega päikese suhtes, st lõunaküljel asub enamik passiivset päikesekütte energiat vastu võtvatest akendest. 2. aknad on väga hea soojapidavusega. 3. lõunaküljel puuduvad päikest varjavad takistused (hooned, puud, maastikureljeef jms). 4. hoone on kompaktne (vähemalt kahekorruseline) ning lihtsa arhitektuuriga (puuduvad uhkeldavad elemendid, tornid jms). 5. hoone seinad, põrand ja lagi on hea soojusisolatsiooniga ning külmasildadeta. 6. garaaz on kütteta (auto varjualune) ja asub põhjaküljel. 7. kodutehnika ja valgustuslahendused on võimalikult madala energiatarbega. 8
Passiivmaja idee on tänaseks 30 aastat vana ja tegelikkuses peaksid sellised olema kõik majad. Täna kulutatakse meie eramajades ja kortermajades sooja saamiseks aasta jooksul kütuseid hulgas, mis vastab 20-30 liitrile diiselkütusele iga ruutmeetri kohta. Kas te ostaksite igapäevasõitudes auto, mis 100 km läbimiseks kulutab 20-30 liitrit kütust? Passiivmaja puhul on arvestuslik kulu kütmiseks 3-4 liitri kütust iga ruutmeetri kohta aastas. Selleks tuleb kasutada parema soojapidavusega seinamaterjale, aknaid ja uksi. Selleks, et õhupidav maja elamiseks ka mugav oleks, tuleb tagada hea ventilatsioon. Ventilatsioonisüsteem peab tooma inimesteni värske õhu, suunama tuppa tagasi väljaminevas õhus oleva soojuse ja vältima ruumide liigniiskeks muutumist. Energiasäästlik hoone peab olema nii tehniliselt kui arhitektuuriliselt eelnevalt piisavat läbi mõeldud. Hoonel ei tohi olla külmasildu ehk sellised osi, mis oma hea soojajuhtivuse tõttu
niiskunud. Atsetaatkiu omadused: · Kiud on väga peened · Kiud on väga elastne · Kuivab kiiresti · Ei kortsu, ei vaja triikimist · Kuumustundlik · Hea soojapidavusega · Väike hõõrdekindlus, elektriseeruvus · Ei ole aldis hallituse tekkimisele SÜNTEETILISED KIUD (Polüester, Polüamiid, Akrüül) POLÜESTER (PE,PL,PES,PET) Põletuskatse. Leegile lähenedes sulab, leeki asetades lahvatab põlema. Leegist eemaldades põleb lõpuni. Märguvuskatse. Vette asetades hakkab aegamööda vett imama. Võib öelda, et imab vett aga mitte eriti kiiresti ega intensiivselt.
Välispinnalt vundamendi soojustuse soovituslikuks paksuseks loetakse sada millimeetrit ja kasutada tuleb minimaalselt niiskust imavaid soojustusplaate. [1] Sellisel juhul on tagatud soojustusplaatide omaduste säilimine niiskes maapinnas. Kui hoone arhitektuur ja projekt seda võimaldab, on parim soojustada vundamenti järgnevalt : vundament tuleks kogu ulatuses katta välispinnalt soojustusplaatidega kuni külmumispiirini ja viimistleda sokli maapealne osa. Selleks sobivad hea soojapidavusega, niiskust ja koormust kannatavad vahtpolüstüreenplaadid (EPS) ja (XPS) mis kinnitatakse vundamendi vertikaalpinnale.[1] Joonisel (joonis 1) on esitatud täismonoliitne lintvundamen mille soojustamiseks on kasutatud Finnfome EPS100 soojustusplaati. Hüdroisolatsioon on paigaldatud otse betoonile soojustuse alla kust alumine hüdroisolatsiooni serv on viidud taldmikuga ühel kõrgusel vundamendist umbes 0,5 m eemale. Serva peale on asetatud dreeniv tagasitäite koos drenaaziga.
Välispinnalt vundamendi soojustuse soovituslikuks paksuseks loetakse sada millimeetrit ja kasutada tuleb minimaalselt niiskust imavaid soojustusplaate. [1] Sellisel juhul on tagatud soojustusplaatide omaduste säilimine niiskes maapinnas. Kui hoone arhitektuur ja projekt seda võimaldab, on parim soojustada vundamenti järgnevalt : vundament tuleks kogu ulatuses katta välispinnalt soojustusplaatidega kuni külmumispiirini ja viimistleda sokli maapealne osa. Selleks sobivad hea soojapidavusega, niiskust ja koormust kannatavad vahtpolüstüreenplaadid (EPS) ja (XPS) mis kinnitatakse vundamendi vertikaalpinnale.[1] Joonisel (joonis 1) on esitatud täismonoliitne lintvundamen mille soojustamiseks on kasutatud Finnfome EPS100 soojustusplaati. Hüdroisolatsioon on paigaldatud otse betoonile soojustuse alla kust alumine hüdroisolatsiooni serv on viidud taldmikuga ühel kõrgusel vundamendist umbes 0,5 m eemale. Serva peale on asetatud dreeniv tagasitäite koos drenaažiga.
rõivaid.Kampsuneid ,retuuse,särke ,tuunikaid jne. Kaseiinkiududest valmistatud riided ei ole nii populaarsed,kuna omadustelt jääb sojakiule alla,aga sellegipoolest kasutatakse enim haiglates ja hotellides ,kus puhtus ja hügeen on määravad. 3.OMADUSED Valktehiskiud võivad olla nii loomsed kui taimsed. Loomsete hulka kuulub piimavalk ehk kaseiin ja taimsete valkkiudude hulka kuuluvad sojavalk, maisivalk ja maapähklivalk. Sojakiud on pehme, hästi drapeeruv, hea värvikindluse ja soojapidavusega ning hügroskoopne [1]. Teatavasti omavad valkkiudained nagu loomkiudainedki (villad, karvad) häid soojus-isolatsiooni omadusi ja on villa värvidega hästi värvitavad, villaga segatult on nad tekstiiltehniliselt kui ka värvimis-viimistlustehniliselt hästi töödeldavad. Tehislikud valk-kiudained on ka üksikult võttes oma suurepärase pehme haarde ja soojuspidavuse poolest kõrgelt hinnatud. Valk-kiudained
sest on üsna tugev atsetaadil. venivusega. viskooskiud. kiud. 3. Temperatuuri Hea soojuspidavusega. Kuumuskindlus on Suurepärane Ei talu kõrgeid Vastupidavamad taluvus parem 150C. soojapidavusega. temp., 110-120C. kõrgetele Sulamtemp. 290- temperatuuridele. 300C. 4. Temperatuur Käsipesu külma veega. Pesukindlam kui Pesta 30-40C Pesta võib kõrgetel
Parim kinnitus väitele, et puitmaja kestab aastasadu, on vanad puumajad, mida napile hooldusele vaatamata on palju säilinud. Ka arvatakse, et puidu asemel teiste materjalide kasutamine aitab säästa metsi. Kas see ikka on nii? Näiteks sama kandevõimega terastala tootmiseks kulub kuus korda rohkem energiat kui liimpuittala jaoks. Säästlikkus Madala energiatarbega ehk passiivmajad on pea kõik puitkarkassil, teistest materjalidest sama soojapidavusega sein oleks kordi kallim. Puitkarkassil ei ole eraldi kandvat ja soojust isoleerivat osa seinas, kandev puitpruss on soojustusmaterjali sees ega suurenda seina paksust. Puit ei ole kallim kui teised materjalid. Näiteks 300 mm laiust liimpuidust lauda kasutada on odavam kui tellisvoodrit. Helipidavus Halb helipidavus ei ole mitte puitmajade, vaid kõigi halvasti ehitatud majade probleem. Puitkarkassil seinte helipidavus võib olla väga hea, sest need sisaldavad rohkelt poorset materjali
*Poorse pinna puhul tehakse krohv kahes kihis sisseviskekihiga. *Krohvikiht ei anna alusele kuju, vaid pehmendab seda natuke ja annab pinnale kaitse ja välimuse. Tihenduskrohvid *Vetthülgavad ja ka veetihedad. *Kasutatakse vundamendi sokli osas nii sees kui ka väljaspool. Torkreetkrohvid *Krohvikihi üldpaksus 1,5-3cm. *Pritsitakse krohvipumbaga terasvõrgu peale kihtide kaupa, ühe kihi paksus kuni 1cm. *Kõik nurgad ja ühendused tehakse kumerad. Soojuskrohvid *Kõrgema soojapidavusega krohvid. *Pannakse juurde lisandeid, mis tõstavad krohvi soojapidavust. *Pealiskrohv tehakse tugevamast krohvist kui soojuskrohv (soojuskrohv võtab vastu pealispinnal tekkivaid pingeid). Akustilised krohvid *Jämedateralised krohvid *Isolatsioonikihile pealekantavad krohvid. *Tasandamata pinnaga krohvid. *Värvimata krohvid. *Täiteainena kasutatakse poorseid materjale (pimss, kergkruus). Röntgeni kiirugst tõkestavad krohvid
Spetsiaalne kattekiht kaitseb materjali UV-kiirguse eest, tänu millele annab tootjatehas materjalile 10 aastase garantii valguse läbilaskvusele. Garantii kehtib õige paigalduse korral. 2. Kihtplastik on kuni 200 korda löögikindlam kui tavaline klaas. 3. Kihtplastik on hea valguse läbilaskvusega. Olenevalt materjali paksusest jääb mitmekihilise tahvli valguse läbilaskvus vahemikku 45-80%. 4. Kihtplastik on väga hea soojapidavusega. U -koefitient, olenevalt paksusest, on 1,0 W/m2K. 5. Kihtplastik on keskkonnasõbralik. Kihtplastik aitab säästa energiat (soojust ja elektrit). Pärast kasutamisaja lõppu on materjal ümbertöödeldav ja taaskasutatav. Utiliseerimisel ei eralda kihtplastik keskkonnaohtlikke ühendeid. Põletamisel eraldab kihtplastik peamiselt vett ja süsinik dioksiidi (CO2). 6. Kihtplastik ei põle iseseisvalt
kvaliteetseid soojustus-ja isolatsioonimaterjale, mis põhifunktsioonide kõrval piiraksid ka võimaliku kahjutule levikut. Parimad ja tuleohutumad soojaisolatsioonimaterjalid on mineraalvillad. Nende hulka kuuluvad nii klaas- kui ka kivivillad, mille valmistamiseks kasutatakse eri toorainet. Mineraalvill (vatt) saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hüdroskoopsusega ja suure soojapidavusega materjal. Mineraalvilla tooraineks võivad olla kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse 1400...1800ºC juures. Tooraine sulatatakse 1400...1800°C juures. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa (vatti) meenutava massi. Kiudude jämedus on 0,005...0,008 mm ja pikkus kuni 60mm.
Kokku: 386989,25EEK Sooviks anda sisse KredExille rekonstrueerimistööde toetust selle summale, aga juba 4 kuud toetuste vastuvõtmine on peatatud. 9 KOKKUVÕTE Talvel jaanuaris 2005a Energiasäästu büroo tegi meie maja termoülevaatuse. (Näidis: Lisa 3,4). Termokontroll näitas et hoone seinte soojapidavus on kehv. Paneelid on väga erineva ehituskvaliteediga ning soojapidavusega. Kuna katuse ja seinte soojapidavus on kehv ülemised nurgad väga jahedad ning suurema õhuniiskuse korral tekkib sinna kondensaat. Elamus olemasolev loomulik ventilatsioon ei rahulda ülemistel korrustel. Maja välimised nurgaseksioonid on ehitatud silikaattellistes ja nad on soojustatud ehitusvillaga ja kaetud fassaadiplekiga. Maja samasugused silikaattellistest hoovisisemised nurgad ei ole veel soojustatud ja termopildil on näha kui suur soojakadu on siin.
Välis- ja siseseinad Ukse-ja aknaavade silded Moodulkorstnad Maja seina ploki laius valitakse hoone mahu ja seintele mõjuva koormuse järgi. Vastavalt kasutuskohale valitakse õige survetugevusega plokk. [5, p. 246] 1.4 . Kergbetoonplokkide omadused [5, p. 246] On tugevad, vaatamata kergusele Võimaldavad ehitada nii all- kui pealpool maapinda On madala niiskusimavusega ja külmakindlad On hea töödeldavusega ja puiduga samaväärse soojapidavusega On hingav materjal ja loob hoones meeldiva sisekliima Heli- ja soojusisolatsiooniomadused tulevad esile krohvitult On hea tulepüsivusega Ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase Ei hallita ega mädane 3. VAHTPOLÜSTÜREEN Vahtpolüstüreen ehk standardikohase nimetusega EPS on kerge jäik plastvahul põhinev soojustusmaterjal, mis on põhiline soojustusmaterjal põrandate, seinte, fassaadide, katuste,
· ülemise korruse lagi, s.h katuslagi · keldriseinad, s.h seinad vastu maapinda · põrand mitteköetava keldri kohal · põrand pinnasel · maapinnast kõrgemal asuv alt tuulutatav põrand · aken · välisuks · ruumis peab säilima ettenähtud õhutemperatuur · ruumi siseõhu ja välispiirde sisepinna temperatuuride vahe peab jääma normidega ettenähtud piiridesse · välispiirde niiskus peab olema minimaalne, kuna niiske välispiire on väikese soojapidavusega · välispiirde õhuläbilaskvus peab olema normidega lubatud piires 21. Nimeta soojuse ülekandumise viise? Millistes keskkondades need toimivad? · soojusjuhtivus soojuse leviku mehhanism tahketes kehades · konvektsioon gaasides, vedelikes · kiirgus gaasides 22. Konvektsiooni mõiste: loomulik, sund, laminaarne, turbulentne? Konvektsioon ehk soojusülekanne toimub gaasides ja vedelikes makroskoopiliste osade liikumisel
82. Millised on kohtvibratsiooni esmased mõjud töötajale? Käed muutuvad valgeks, jahtuvad kiiresti, veresoonte spasmid, verevarustuse häired kätes. 83. Millised tegurid mõjutavad organismi soojusvahetust? Õhutemperatuur, töötamine niiskes ja jahedas keskkonnas. 84. Milline on inimese jaoks optimaalne suhteline õhuniiskus? 40-60%. 85. Mis on tööruumis hallituse tekke eelduseks? Vesi pääseb väljastpoolt konstruktsioonidesse, soojade ruumide välispiirded on vähese soojapidavusega ruumides, kehv ventilatsioonisüsteem, liigne niiskus. Selleks, et hallitust ära hoida tuleb jälgida, et ruumid oleks varustatud nõuetekohase õhuvahetusega ja viimaste korruste lagedes ega seintes ei oleks külmasildasid. 86. Mida peegeldab suur CO2 kontsentratsioon ruumi õhus? Kõrge CO2 kontsentratsioon ruumi õhus on õhu puhtuse hügieeninäitaja. 87. Milline on komfortne temperatuur istuvates ametites, sh kontoris?
• ülemise korruse lagi, s.h katuslagi • keldriseinad, s.h seinad vastu maapinda • põrand mitteköetava keldri kohal • põrand pinnasel • maapinnast kõrgemal asuv alt tuulutatav põrand • aken • välisuks • ruumis peab säilima ettenähtud õhutemperatuur • ruumi siseõhu ja välispiirde sisepinna temperatuuride vahe peab jääma normidega ettenähtud piiridesse • välispiirde niiskus peab olema minimaalne, kuna niiske välispiire on väikese soojapidavusega • välispiirde õhuläbilaskvus peab olema normidega lubatud piires 21. Nimeta soojuse ülekandumise viise? Millistes keskkondades need toimivad? • soojusjuhtivus – soojuse leviku mehhanism tahketes kehades • konvektsioon – gaasides, vedelikes • kiirgus – gaasides 22. Konvektsiooni mõiste: loomulik, sund, laminaarne, turbulentne? Konvektsioon ehk soojusülekanne toimub gaasides ja vedelikes makroskoopiliste osade liikumisel
250x120x88, 250x120x138, 250x120x65, 250x85x65, 250x60x65. Silikaatkivi toodetakse kolme eri pinnaprofiiliga: sile, klombitud ja murtud. 11 Tellisseinad Tellisseinu võib laduda massiivseinana või kergseinana. Massiivsein on tänapäevaseid nõudeid arvestades liiga väikese soojapidavusega. Nõuetele vastavad seinad oleksid liiga paksud, rasked ega oleks ökonoomsed. Seotised: Kahekihiline plokkseotis: plokkseotis: vahelduvad põiki- põiki- ja pikikiviread omavahel; Mitmekihiline seotis (kasutatakse kuue-kuue- ja neljakihilist seotist): kuuekihilise seotise puhul laotakse kuni 5 rida telliseid kohakuti, ilma sidumata põiki müümüüri.
Kuna kõik inimesed soovivad endale parimaid aknaid, siis on väga oluline aknamaterjali valik- valik on väga suur ja lai. Raami materjali valikus on PVC-, puit- ja puitalumiinuimaknad. Tähtsal kohal on ka kujundus, aknaavatus, klaaspaketid ning turvalisus. Üha enam soovitakse ökosõbralikke ning maalähedasi lahendusi ning arvangi, et kõige parem lahendus oleks PVC aknad, sest neid on lihtne hooldada, ilmastikukindlad, taskukohase hinnaga, hea soojapidavusega jne. Kindlasti eelistaksin traditsioonilist Saksa tüüpi akent: ühe raamiga, milles asetsevad tavaliselt kahe- või kolmekordne klasspakett, avanemine sissepoole, kald-ja pöördavatav. Sain teada, et olulist rolli mängib ka klaaspaketti valik. Mida paksem on klaas, seda rohkem on mürapidavam ning soojuskindlam. Kuna aknamaterjale on tõesti palju siis peab iga inimene vastavalt oma maitsele ja vajadusele leidma parima laheduse.
Maja montaazh ehitusplatsil käib kiiresti ja konstruktsiooni niiskumise oht on väike. Oluline on ka kõrgem tööviljakus, sest häid ehitustöölisi napib. Puuduseks peetakse majade ühetaolisust, ent kaasaegsete masinprojekteerimismeetodite juures võib iga maja olla erinev. Tasapinnalisi suletud paneele kasutatakse ka välisseinapaneelidena majades, kus vahelaed ja siseseinad on betoonist või muust materjalist. Põhjuseks asjaolu, et puitkarkass-sein on sama soojapidavusega seintest kõige õhem, arvutuslikult saab samale vundamendile kuni 3% täiendavat elamispinda. Ujuvahendusega sild Paadisildade rajamine on Eestis käinud aastakümneid peamiselt ühel moel - vaiade rammimine veekogu põhja ja seejärel raamistiku ja katte ehitamine nimetatud postidele. Viimasel aastakümnendil on aga oluliselt populaarsemaks muutunud just ujuvlahenduste kasutamine, kuivõrd need on lihtsamini hooldatavad, teisaldatavad ja paremini veekogu iseärasustega kohanduvad.
muutmine, samuti kuumade pindade isoleerimine. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid on valmistatud looduslikust kivimist, klaasist või räbust ning on oma olemuselt kerge poorne materjal. Enamik soojaisolatsioonimaterjale on ka head heliisolaatorid. Suuremat kasutust leiavad mineraalvillana (mineraalvatina) toodetavad soojaisolatsioonimaterjalid, mida saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mineraalvillad ei põle, ei kõdune, on suure soojapidavusega, vett mittesiduvad ning tuntud ka hea helisummutava materjalina. Tuntumad on klaasvill ja kivivill. 4.1 Klaasivill Klaasvillatooteid valmistatakse klaasipurust, liivast, soodast ja lubjakivist. Klaasipuru moodustab kuni 70 % koostisest. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab villa kollakaks. Valmistoode on väga elastne, pakkimisel pressitakse teda kokku 40 kuni 80 % , mis omakorda lihtsustab nii ladustamist kui transportimist
Antiloop ajab karva kaks korda aastas, see kogutakse ja kedratakse väga peent lõnga. Tiibeti antiloobi vill on väga kerge ja väga hea soojapidavusega. Villa sorteeritakse värvuse järgi: tumepruunist valgeni. Enim hinnatakse valget villa. Tiibeti antiloop on kantud ohustatud loomade nimekirja ning
82. Mille poolest konstruktiivselt erinevad korruste vahelaed pööningu ja keldri vahelaest? Vahelagede ülesandeks on vastu võtta koormused inimestest ,mööblist,seadmest jne.Kuid aga pööningu ja keldri koormused on erinevad siit järeldub ,et nende vahelaed on konsturktiivselt ka erinevad. pööninguvahelae aurutõke pannakse soojustuskihi alla, keldrivahelagedel soojustuse peale; Erineva temperatuuriga ruumide vahelised laed peavad olema vajaliku soojapidavusega;kelrdilagede ja pööningu lagede soojapidavus peab vastma normidele 83. Kuidas ehitatakse puitvahelaed? Puitvahelagesid kasutatakse vähekorruseliste puit- ja kivihoonete ehitamisel - eramutes ja ridaelamutes. Konstruktsioonimaterjaliks on okaspuit (mänd), milled külgekinnitatakse kandeliistud; · talade samm on 600...1200 mm, talade pikkus 3...6 m; ristlõige valitakse lähtudes tugevustingimusest ja läbipaindest;
keskkonnas sisalduvatest ainetest. Metallide hävimist keskkonnategurite toimel nimetatakse korrosiooniks. Metalli hävimise all mõistetakse selle reageerimist ümbritsevas keskkonnas esinevate ainetega, mille tulemusena eseme omadused muutuvad. Kõige tuntum korrosiooninähtus on raua roostetamine. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mõni firma nimetab oma toodangut villaks, mõni vatiks. Mineraalvill ei põle, ei kõdune ja on suure soojapidavusega. Katusekatteks kasutatavad rullamaterhakud liigitatakse sideaine järgi: bituumenmaterjalideks (valmistatud naftabituumeniga või nafta- ja loodusliku bituumeni seguga) või tõrvmaterjalideks (sideaineks on kivisöe- või põlevkivitõrv). Otstarbe järgi on rullmaterjalid kasutatavad alus- või kattekihina. Tavaline tsementsideainega valmistatav raskebetoon on kõige rohkem kasutatavaks armeeritud ja armeerimata betoon konstruktsioonmaterjaliks
Elastse põrandakattega kaetud küllalt massiivne vahelagi Kerge, kihiline tarind, mille koosseisu kuulub ujuv või tõstetud põrand või elastselt kinnitatud ripplagi Põrandakate ja ujuv põrand peab olema eraldatud teistest tarinditest ja tehnoseadmetest elastse vahekihiga, et heli ei kanduks edasi mööda tarindeid. Õhumüra isolatsiooni nõudeid täidab massiive tarind või kerge ja piisavalt tihe kihiline tarind. Vahelagi peab olema piisava soojapidavusega; soojustada tuleb kindlasti keldri ja pööningu vahelagi. Vahelagi tuleb projekteerida ja ehitada nii, et vahelakke ei jääks kahe veeaurutihedate materjalikihtide vahele mõnda kuivamist vajavat materjali ja vahelaest pääseb niiskus välja kuivama ilma tarindeid kahjustada. 43 Märgades ruumides peab vahelagi olema varustatud piisava vee ja niiskusetõkkega. Vahelagede liigitus:
kiududeks pihustamine. Põhiliseks tooraineks või komponendiks mineraalvillade tootmise juures on mineraalaine. Selleks võivad olla looduslikud kivimid, räbud, klaas jms. Mineraalvillad on tänapäeva ehituses üks asendamatuid materjale. Mineraalvilla ülesandeks on takistada sooja ülekannet erinevates tarinditest. Kaasaegsel materjalil on väga palju häid omadusi. Näiteks mineraalvill ei kõdune, ei põle, on väga väikse hügroskoopsusega ning hea soojapidavusega ehitusmaterjal. Mineraalvillasid võib jagada tooraine ja kasutusotstarbe alusel. Tooraine alusel eristatakse kolme sorti mineraalseid villasid: Klaasvill, kivivill, räbuvill. Kasutusotstarbe alusel liigitatakse: tehnilised isoleermaterjalid, akustilised plaadid, puistevill. Muidugi võib igaühte liigitada veel eraldi. Näiteks on laialt levinud arusaam, et kõik üldehituslikud kivivillad sobivad kuumade pindade isoleerimiseks. Peab aga tõdema, et tavalise kivivilla
2% ja seetõttu on see üsna lisatakse elektriseeruv polüakkrüülnitriilkiule kiud.Keemilistele mõjuritele villa või puuvilla. on kiud Segatakse ka teiste vastupidav.Sünteetilistest sünteeskiududega, et anda kidudest on neile villale omased polüakrüülnitriilkiud parima tunnused. soojapidavusega. Seetõttu Lisaks rõivastele kasutatakse seda kasutatakse väga palju villa aseainena.UV polüakrüülnitriilkiudu kiirte, heitgaaside, kahjurite ja sukkade-sokkide, kõdunemise suhtes väga tehiskarusnaha, vaipade ja vastupidav.Metalli lisamisel muude kodutekstiilide kiule antakse sellele ning täitematerjalide antimikroobsed tootmiseks
betoonil 1,7-2 W/mK ja tsingitud terasel 45-55 W/mK. Selgelt on näha, et mida suurem on materjali tihedus, seda suurem on selle soojusjuhtivustegur. (NIEMINEN, J. Soojuseteekond) Samat asja iseloomustab ka soojusjuhtivuse pöördväärtus R ehk soojapidavuse tegur. Eestis on minimaalne lubatud soojapidavus 0,65-1,34 m²·°C/W. Selleks, et ehituskulud oleksid minimaalsed, projekteeritakse uute elamute seinad ja laed minimaalse lubatava soojapidavusega. Nii aga kulub rohkem raha kütmise peale. Samas ehitusmaksumust ja tööjõukulu ei mõjuta väga palju, kas soojustusmaterjali kiht on 5 või 10 cm paksune. Mida suurem on soojapidavus, seda väiksemad on reeglina küttekulud. Järgnevalt toon välja erinevate materjalide soojapidavused. (LISA 2. Tabel 4) Materjal Kihipaksus(cm) Soojapidavus R(m²·°C/W) Paekivisein 50 0,4
tegur kogu riigile. Kuskil mujal kasvatatud meriinolammaste vill ei suutnud võistelda ei puhtuselt ega ka headuselt Austraalia omaga. Omadused Tänu kiu säbarustele ja elastsusele hoiab vill soojust kõikidest tekstiilkiududest kõige paremini ja on seejuures temperatuuri tasakaalustav. Ta suudab kuni kolmandiku võrra enda raskusest niiskust imada, ilma et ta tunduks märjana. Villast valmistatud rõivad on õhku läbilaskvad, väga soojad ning kortsuvad vähe. Vill on väga hea soojapidavusega, kuna säbarate kiudude vahel olev õhk on heaks isolaatoriks ning ka valguline struktuur isoleerib hästi. Vanutamise ja karvastamisega saab soojapidavust veelgi suurendada. Kiudu tunginud veearu kondenseerub korteksis ja annab vabaks kondensatsioonisoojuse (kuni 2°C). Kuiva villa sattumisel niiskesse keskkonda eraldub/kiirgab vill soojust. On kindlaks tehtud, et 1 kg villa eraldab ligikaudu 160 kJ energiat, kui seda viia 40% suhtelise niiskusega keskkonnast
Ega häiri vahelae normaalset ekspluateerimist Ega ei riku välisilmet 3. Vahelagi peab olema piisavalt tulepüsivusega 4. Vahelagi peab olema piisava heliisolatsiooniga, st. vahelagi peab vähendama nii sammu, kui ka õhumüra levikut ühes ruumist teise Vahelae liited teiste tarinditega peavad olema tehtud nii, et üldine heliisolatsioon ei väheneks 5. Vahelagi peab olema piisava soojapidavusega 6. Soojustada tuleb kindlasti keldri ja pööningu vahelagi RAUDBETOONVAHELAGI Eelised: Tugevam ja kapitaalsem Mittepõlev materjal Kergem saavutada tulepüsivust Kergem saavutada helipidavust Ehituslahendus: Monteeritav raudbetoonpaneelid Monoliitne r/b plaat Terastalad raudbetoonplaat Puittaladel raudbetoonplaat
Tekkinud kiud moodustavad villa meenutava massi. Mineraalkiududele pihustatakse juurde mõnd kleepuvat sideainet ja villa kiht suunatakse valtside vahelt läbi. Nii muudetakse vill kompaktseks materjaliks. Mineraalvillast võib saada rullikeritavaid matte, pehmeid plaate või kõvu koormusttaluvaid plaate, mis tihti kaetakse mingi kattekihiga. 19. Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hügroskoopsusega ja suure soojapidavusega materjal. 20. 1.KLAASVILL 21. Toorained: klaasimurd, millele lisatakse soodat ja lubjakivi. 22. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Väga elastne. 23. Pakkimisel pressitakse teda kokku 40...80%, mis tunduvalt lihtsustab tema transportimist ja ladustamist. Oma elastsuse tõttu täidab ta hästi isoleerivat ruumi. Tuntum tootja Saint-Gobain Isover. Toodete tähistusel KL- plaatvill, KT- rullis vill 24. 2
o massiivseinad o kergseinad Massiivseinad laotakse kogu mahus vaid tellistest. Ladumiseks kasutatakse reeglina silikaattelliseid. Kergseinte pindmised kihid laotakse tellistest ning seotakse omavahel või seina kandva osaga elastsete sidemetega (terasvarrastega), st vardad ei osale seina töös. Seina siseosa täidetakse soojustusmaterjaliga (mineraalvillad, vahtplastid, kerged puistematerjalid). Massiivseinad on tugevad, kuid suhteliselt väikese soojapidavusega. 4korruselise hoone võiks üles laduda 1,5-kivi paksustest seintest, kuid sellise seina soojapidavus R=0,56 m2K/W, nõutav R4 m2K/W. Kui projekteeritaks massiivseinad vastavalt soojustehnilistele arvutustele, tuleksid nad väga paksud ja rasked ning selliselt koormataks liialt alust, kulutataks tunduvalt rohkem 25 materjali. Seetõttu ehitatakse hoonete sisemised kandvad seinad
Suure tugevuse tõttu valmistatakse õmblusniiti. Segatakse puuvilla, lina ja viskoosiga. Sisal (lehekiud)- kogutakse 1-1,5 meetri pikkustest lehtedest kus kiudu on vaid 4- 5%. Toodetakse Brasiilias, Keenias, Tansaanias. Saadakse agaavi lehtedest käsitsi. Kiud on valged ja tugeva läikega. Ei hallita ega kõdune, mereveele reageeri. Nööride ja köite materjal. Turbakiud- tupp-villpea nimelisest taimest saadav kiud. Kiudu tuntakse Rootsis, Soomes ja Saksamaal. On poorne ja kerge ning hea soojapidavusega, suurem soojapidavus kui lambavillal. Kiud habras ja antistaatiline. Antibakteriaalne ja kaitseb ultraviolettkiirguse eest. Kookuspähkli kiud- suhteliselt jäik kuid paindub hästi. Hõõrdekindlus on hea, tugevus väike. Suurepärase ilmastikukindlusega. Kerge ja püsib vee peal. 1.2 Loomsed Loomsete kiudude ehk looduslike proteiinkiudude peamisteks koostisosadeks on lihtvalk ehk proteiinid. Keerulise ehitusega. Peamised kiud on siis vill ja siid.
räbud, klaas jne. Tooraine sulatakse 1400-1800 kraadi juures. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugipihustis. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale ja moodustavad villa meenutava massi. Mineraalkiududele lisatakse juurde mõnd kleepuvat sideainet ja villa kiht suunatakse valtside vahelt läbi. Nii muudetakse vill komptaktseks materjaliks. Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hügroskoopsusega ja suure soojapidavusega. klaasvill- tooraineks klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne. Pakkimisel pressitakse teda 40-80% mis lihtsustab logistikat. Oma elastsuse tõttu täidab ta hästi isoleerivat ruumi. Tihedus 10-130 kg/m3. KL- plaatvill, KT- rullis vill kivivill- valmistatakse looduslikust kivimist (basaldist). Kõige kuumakindlam mineraalvilla liik
Mineraalkiududele pihustatakse juurde mõnd kleepuvat sideainet ja villa kiht suunatakse valtside vahelt läbi. Nii muudetakse vill kompaktseks materjaliks. Sõltuvalt pressimise survest, võib mineraalvillast saada rullikeritavaid matte, pehmeid plaate või kõvu koormust-taluvaid plaate. Sageli kaetakse plaadid või matid mingi kattekihiga (klaaskiudriie, alumiiniumpaber jne). Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hügroskoopsusega ja suure soojapidavusega materjal. Klaasvilla peamiseks tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne. Pakkimisel pressitakse teda kokku 40...80%, mis tunduvalt lihtsustab tema transportimist ja ladustamist. Oma elastsuse tõttu täidab ta hästi isoleerivat ruumi. Klaasvilla tihedus 10- 130kg/m3, 0,030...0,040W/mK, survepinge10% deformatsioonil 50-500kPa. Tuntum tootja Saint-Gobain Isover
Tooraine sulatatakse. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa meenutava massi. Mineraalkiududele pihustatakse juurde mõnd kleepuvat sideainet ja villa kiht suunatakse valtside vahelt läbi. Nii muudetakse vill kompaktseks materjaliks. Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hügroskoopsusega ja suure soojapidavusega materjal. Klaasvilla peamiseks tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne. Pakkimisel pressitakse teda kokku 40... 80%, mis tunduvalt lihtsustab tema transportimist ja ladustamist. Oma elastsuse tõttu täidab ta hästi isoleerivat ruumi. Kivivill valmistatakse looduslikust kivimist (nt basaldist). Ta on kõige kuumakindlammineraalvilla liik. Orgaaniline liimainehakkab aurustuma 200
Omadustelt jääb alla kõrgahju räbudele Nr 57. Mineraalsest toorainest soojaisolatsioonimaterjalid Parimad ja tuleohutumad soojaisolatsioonimaterjalid on mineraalvillad. Nende hulka kuuluvad nii klaas- kui ka kivivillad, mille valmistamiseks kasutatakse eri toorainet. Mineraalvill (vatt) saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hüdroskoopsusega ja suure soojapidavusega materjal. Mineraalvilla tooraineks võivad olla kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse 1400...1800ºC juures. Klaasvilla peamiseks tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne. Eestis kasutatakse kõige enam Isover-klaasvilla. Kivivilla toodetakse basaltkivimist. Ta on kõige kuumakindlam mineraalvilla liik. Kivivilla saab kasutada kõrgete tulekaitsenõutega kohtades
Mineraalkiududele pihustatakse juurde mõnd kleepuvat sideainet ja villa kiht suunatakse valtside vahelt läbi. Nii muudetakse vill kompaktseks materjaliks. Sõltuvalt pressimise survest, võib mineraalvillast saada rullikeritavaid matte, pehmeid plaate või kõvu koormust-taluvaid plaate. Sageli kaetakse plaadid või matid mingi kattekihiga (klaaskiudriie, alumiiniumpaber jne). Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hügroskoopsusega ja suure soojapidavusega materjal. · Klaasvilla peamiseks tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne. Pakkimisel pressitakse teda kokku 40...80%, mis tunduvalt lihtsustab tema transportimist ja ladustamist. Oma elastsuse tõttu täidab ta hästi isoleerivat ruumi. Klaasvilla tihedus 10-130kg/m3, 0,030...0,040W/mK, survepinge10% deformatsioonil 50-500kPa
Kuidas jaotatakse soojaisolatsiooni-materjale kasutamise otstarbe järgi? 3. Kuidas jaotatakse soojaisolatsiooni-materjale kasutamise väliskuju järgi? 4. Mis on fibroliit? 5. Kus kasutatakse isoleer-puitkiudplaate? 6. Mis on ehitusvilt? 7. Mis on tselluvill? 15.5. Mineraalvillad Mineraalvill või vatt. Mõni firma nimetab seda materjali villaks, mõni vatiks. Mineraalvill: ei põle, ei kõdune, on väikese hügroskoopsusega, on suure soojapidavusega. Mineraalvillast toodetakse: rullikeeratavaid matte, pehmeid plaate, kõvu koormust-taluvaid plaate. Sageli kaetakse matid või plaadid mingi kattekihiga. Kõige enam kasutatakse selleks klaaskiudriiet, alumiiniumpaberit jne. Klaasvill. Klaasvilla tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse soodat ja lubjakivi. Klaasvill on ise valge, kuid sideaine muudab selle kollakaks. 207
annaabi.ee 
