Pinnakattematerjalid (0)

TALLINNA TEENINDUSKOOL
Airo Vainjärv
HT12-KE
PINNAKATTEMATERJALID
Referaat
Juhendaja: Maie Ründva
Tallinn 2013

Sisukord

Puit 3
Laminaat 4
Marmor 5
Plast 6
Linoleom 7

Puit

Looduslikust materjalist puitpõrand on hea soojapidavusega ja hästi kulumiskindel. Puitpõranda hoolduskoristusel sobib kuiv, väheniisek või niiske meetod ning neutraalsed või nõrgalt aluselised puhastusained . Kastada võimalikult vähe vett ja vältida pikaajalist vee hoidmist pinnal. Puhastatud pind peab jääma kuivaks, vajadusel tuleb see kuivatada. Vältida kareda lahtise mustuse pikaajalist mõju, näiteks liivaterasid. Pinnakahjustuse vältimiseks tuleb selline mustus kiiresti eemaldada.
Puitpinda kaitstakse lakkimise, õlitamise või värvimisega. Kui töötlemata ouitu on vahatatud või õlitatud, on seda hiljem lihtne korrata – piisab põhjalikust pesemisest, kuivatamisest ja uuesti õlitamisest või vahatamisest.
Tänapäeval on saadaval kaitseained ka lakitud puitpindadele. Nende kasutamisel tuleb meeles pidada teatud aspekte. Kohtades, kust lakk on ära kulunud, imendub nii mustus kui ka kaitseaine puitu. Kui lakki soovitakse lihvida ja pinda uuesti õlitada, siis peab veenduma , et puitu imendunud kaitseaine oleks täielikult eemaldunud. Vastasel juhul ei kinnitu õli antud kohtadele.
Õlitatud puitpõrand võib suure kasutustiheduse korral kiiresti kaotada oma siidja läike. Seda saab taastada ning hooldusõlitamist edasi lükata, kasutades regulaarselt kuivpoleerimist. Pinda aitab taastada ka puiduhooldusaine kasutamine.
Õlitamisel tuleb teada, millise ainega on pind eelnevalt töödeldud. Kasutatav õli peab olema sama või sobima eelnevaga. Vältida tuleb õli pealekandmist vahadele ja polümeerse sisaldavatele kaitseainetele. Kui vaja, siis tuleb vastavate ainetega varasem kaitseaine täielikult eemaldada.

Laminaat

Laminaat on suure kulumiskindlusega materjal, mis ei võta mustust ja tolmu sisse. Laminaadi igapäevaseks hooldamiseks sobivad kuivpühkimine, väheniisked ja niisekd meetodid. Kuivpühkimiseks sobib põrandakuivataja,pühkija. Vältida karedat mustust. Kasutades laminaadi pesus liialt palju puhastusaineid, jääb pinnale kleepuv või hallikas kiht. Sellisel juhul tuleb pind puhastada nõrgalt aluselise või lahusteid sisaldava puhastusainega, loputada ja kuivatada. Edasisel hooduskoristusel kasutada mikrokiust lappi/ moppi ja vett. Laminaatpõranda kaitsmiseks kasutatakse spetsiaalseid hooldusaineid. Pinna vahatamine ei ole soovitatav, sest hilisem vaha eemaldamine võib seda rikkuda.

Marmor

Marmor on poorne kivim, millesse mustus imendub hõlpsasti. Seepärast peab marmorpinda kohe paigaldamise järel kaitsma. Marmorist kivipõrandat tuleb pühkida piisavalt tihti, et liiv, tolm ja mustus ei kulutaks ega kriimustaks põranda pinda. Marmorpinnale tekkinud plekid tuleb kiiresti eemaldada.
Pind ei talu happelisi ega tugevalt aluselisi puhastusaineid. Kui happelist ainet kasutatakse võimalike setete eemaldamiseks, siis tuleb pind seejärel kindlasti neutraliseerida. Valida värvaineta puhastusaine . Sageli on happelised ained punase tooniga, need aga võivad heledale marmorpinnale jätta roosa jälje, mida ei saa eemaldada. Marmorpõrandat võib kaitsta vahatades, kristalliseerides, küllastades või õlitades.

Plast

Plastist põrandad on peamiselt kilepinnalise PVC (polüvinüülkloriid) või lamineeritud polüuretaankattega (PUR). Plastpõrand on ühenduskohtadeta ja seega väga niiskuskindel, kuid kardab karedat mustust (näiteks liiva).
Plasti kaitsmiseks vahaga kohe uuena, välja arvatud PUR- kihiga plast. Seda vahatatakse vaid juhul, kui PUR-kiht on kahjustunud. PVC- kattega homogeenne ehk ühekihiline plast vajab vahaga kaitsmist. Märgade ruumide põrandaid vahaga kaitsta ei tohi, sest vaha muudab reljeefsed pinnad siledaks ja märgudes tekib suur libisemise oht.
Kaitsmata plastpõrandale võivad näiteks kummist mööblijalad tekitada difusiooni tulemusel jäljed, mida ei saa enam täielikult eemaldada. Selliste jälgede tekkimise ennetamiseks tuleb pinda vahatamisega kaitsta.
Suurpuhastuses pesta aluseliste puhastusainetega, põrand korralikult loputada ja kuivatada enne vahakihi pealekandmist.

Linoleom

Linoleum on looduslik materjal, mille koostisosad on linaõli, korgi- või puupuru, looduslikud vaigud, looduslik lubiaine ja linoleumi tagaküljel on alati juteriie . Tuntumad tootenimetused on marmorleum, artoleum, Walton. Tutakse ka DLW-katte nimetuse all.
Linoleum talub hästi lahusteid, kuid mitte karedat mustust, intensiivset päikesevalgust ega aluselisi puhastusaineid.
Linoleumi igapäevaseks hooldamiseks sobivad kuivad, väheniisked ja niisked meetodid, kasutada võib neutraalseid ja nõrgalt aluselisi puhastusaineid. Puhastusainete kõrgeim pH võib olla 9,5. Aluselised puhastusained muudavad pinna kollaseks. Kui linoleumil lasta pikka aega tugevalt aluselistel puhastusainetel mõjuda, hävib linoleum täielikult, järele jääb vaid juteriie. Kasutada võib seepi sisaldavaid puhastusaineid – need puhastavad ja jätavad pinnale õhukese kaitsekihi, mis parandab põranda väljanägemist. Vältida tuleb kuumi esemeid ja kuuma vett, need muudavad linoleumi kollaseks.
Suurpuhastusel tuleb meeles pidada, et linoleum ei talu pikaaegset vee mõju. Liigne niiskus ja aluseline aine panevad linoleumi haisema kassipissi järele – kuivades hais kaob. Seepärast pestakse linoleumi väikeste osade kaupa: esmalt tuleb see ligunema panna, siis pesta, loputada, kuivatada ja võtta ette järgmine ala.
Linoleumi hoolduseks kasutada spetsiaalseid linoleumile mõeldud tooteid. Väikese kulutusega ruumis piisab hooldusaine kasutamisest. Muul juhul võib pinda kaitsta vahatamisega. Vahatamisel eelneb rohke veega põrandapesu, mille teostamisel tuleb olla ettevaatlik. Enne vahatamist tuleb veenduda, et pürand on tõeliselt kuiv. Tavaliselt on sobiv vahatada alles järgmisel päeval. Linoleumil on olemuslikult mat läige. Selle säilitamiseks kantakse pinnale vaha vaid üks-kaks kihti. Lisaks võimaldab õhuke kaitsekiht lnoleumil edasi hingata .