Sojaoad Põllumajandus Anastassia Umrihhina 11. Mis see on? Sojauba (Soja hispida)on üheaastane liblikõieline taim. Vilja valmides moodustub kaun, mille sees on 2-5 ovaalset ja läikivat seemet. Kuigi kõige sagedamini kasutatakse kollaseid sojaubasid, võib nende värvus varieerub kollasest kuni mustani. Sojauba kasvab kõige paremini seal, kus suve keskmine õhutemperatuur on +20–+30 °C. Ta talub mitmesugust pinnast, aga kõige paremini kasvab niiskel lammimullal, kus on palju orgaanilisi aineid. Kodustamine ja levitamine Sojaoa metsik eellane kasvas Kesk-Hiinas. Seda kasutati juba 7000 aastat tagasi toiduna ja ravimite koosseisus. Hiina müüdi järgi kuulutas legendaarne Hiina keiser Shennong viis taime pühaks: sojaoa, riisi, nisu, odra ja hirsi.
Tema algkodu on Kesk-Brasiilia kuivadel kiltmaadel. Maapähkli kultiveerimist alustati Peruus 2000 aastat tagasi. Pärast Ameerika avastamist jõudis see kultuur peatselt Edela-Aasiasse ja Lääne- Aafrikasse. 17. sajandi algul kasvatati teda juba Lõuna-Hiinas, kust ta hiljem Euroopasse jõudis, mistõttu teda kaua aega hiina pähkliks nimetati. Maapähkel on üheaastane taim liblikõieliste sugukonnast. Et ta on tähtis põllukultuur, siis on aretatud palju vorme ja sorte, mis üksteisest erinevad põõsa kuju, kauna kuju ja suuruse poolest, seemnete arvult kaunas, seemnete kuju ja suuruse poolest. Tavaliselt on põõsas üsna tihe, 50-60 sentimeetri kõrgune. Õied on kollased või valged. Viljuvad õied asuvad põõsa alumises osas maapinna lähedal. Maapähkel on bioloogiliselt huvitav taim selle poolest, et peidab oma kaunad valmimiseks mulda, s. t. ta kaunad on geokarpsed. Kuivas õhus valguse käes kaunad ei arene
või üksikud varred. Kandub edasi seemnemugulatega ja taimejäänustega mullas. Mullas säilivad bakterid kuni 3 aastat. Nakatumist soodustab liigniiskus, taimekahjurid, mugulavigastused. Varajase nakatumise korral mugulaid ei moodustu. Säilitamine niisketes tingimustes suured kaod. Tõrje: regulaarne seemneuuendamine, täielik haigete taimede eemaldamine põllult. o Harilik kärn kartulil bakter talvitub haigestunud mugulal ja kandub noortesse mugulatesse. Levikut soodustab madal mullaniiskus ja lupjamine. Nakatunud mugulad tõmbuvad krimpsu. Tõrje: vältida kärnaseid seemnemugulaid, soovitav kasta kartuleid mugulate moodustamise ajal, haiguskindlad sordid. o Kartuli-ringmädanik haigustekitaja säilib nakatunud mugulates. Levib ainult seemnemugulatega. Nakkust soodustab niiske ilm koristamise ajal. Eriti vastuvõtlikud noored mugulad. OHTLIK KARTULIKAHJUSTAJA
peapöörituse korral. Kõrvaltoimeid esineb harva, peavalu, allergilised nähud. Naistepuna (Hypericum perforatum)- Depressioonivastane, rahustav. Naistepuna tarvitamise perioodil tuleb hoiduda päevitamisest ja solaariumist, sest suureneb naha valgustundlikkus. Ei soovitata alla 12-aastastele lastele. NB! Nüüdisaegse seisukoha järgi peetakse õigeks naistepunapreparaate mitte kasutada samaaegselt mistahes teiste ravimitega. KT3 1. Probiootikumid, prebiootikumid 2. Soja 3. Antioksüdandid, nende looduslikud allikad 4. Leesikalehed, pohlalehed (lad k nimetus, kasutamine, hoiatused kasutamisel) 5. Ingver (lad k, kasutamine) Lisaküsimus: küllastumata rasvhapped 1. Probiootikumid bioloogiliselt aktiivseid mikroorganisme sisaldavad preparaadid. Elusaid mikroorganisme sisladavad tooted, mis loovad sooles ebasoodsa keskkonna patogeensete mikroorganismide paljunemiseks ja stimuleerivad soole limaskesta lokaalseid kaitsemehhanisme
kõhulahtisus, kõhnumine ja kasvupeetus. Umbes 30% puuduvad need tunnused hoopis. Haigusele viitavad rauavaegusaneemia, luude hõrenemine, liigesevaevused, neuroloogilised häired, naha ja juuste muutused. Haigus võib kaasneda ka varem diagnoositud haigusele (diabeet, kilpnäärmehaigus jt.). Ravi Ainus ravi on gluteenivaba dieet, mida haiged peavad järgima kogu elu. Glutenivaba dieedi korral on keelatud rukki-, nisu-, kaera- ja odrajahutooted. Süüa on lubatud riisi, hirssi, maisi, soja, tatart ja nendest valmistatud tooteid. Kui tsöliaakiahaige peab rangelt kinni dieedist, siis taastuvad peensoole limaskesta hatud täielikult 1 kuni 2 aasta jooksul. Dieeti peab järgima ka peale paranemist, muidu arenevad taas haigusnähud. Tsöliaakia puhul kujuneb kurnatus ja pikaajalisel püsimisel suureneb oht seedekulgla pahaloomuliste kasvajate tekkeks. Kauplustes on müügil gluteenivabad tooted. Toodetele on joonistatud vastav märk ring mahakriipsutatud viljapeaga.
45 Hiina kapsas On eriti hea toorsalati materjal, meenutab peasalatit. On u 30 cm pikk, üsna tihe pea, lehed õrnad ja mahlased, pole kibedat "kapsamaitset". Kasut põhiliselt toorsalatiteks ja garneerimiseks, ka suppides. Ei säili kaua. 2.3. Juurviljad Porgand On Eesti üks tervislikum köögivili. Ta on sugulane köömne, tilli ja peterselliga. Tavaliselt oranzi värvi aga on ka lillat, punast, kollast ja valget värvi sorte. Mida tugevam on värv, seda rohkem sisaldab see vitamiine. Kulinaarias on parimad need sordid, millel on väike südamik. Tänapäeval on värske porgand saadaval aastaringselt. Palju kasutatakse konservitööstustes ja külmutatult köögiviljasegudes, samuti mehudeks, mahladeks ja lastetoitudeks. Vitamiinidest on tähtsaim A vitamiini eelvitamiin karotiin. See on rasvas lahustuv vitamiin, organismile väga vajalik, eriti kasvueas.
tähendab rohkem väetiste kasutamist põllumajanduses. *Põllupinna muutused+maahinna kasv. Põllumajadus intensiivistub st väikeselt pinnalt tahetakse saada rohkem saaki sest põllupinda üha vähem. *Poliitilised otsused. Kesade kasutuselevõtt- 3milj. ha põllumaad juures *Taimetoitainete tasakaal. Arengumaades tasakaalustatud väetised. Lisaks N-le veel P ja K *Kaubanduslike kultuuride kasv. börsikultuurid: mais, riis , nisu. Soja, suhkruroog, puuvill jt. *Biokütus- uus turg: biodiisel, biogaas,bioetanool jms. *Väetiste tööstus. Väetistes kasutatavate toiteelementide kasutamine tööstuses ( ammooniumsalpeeter) Teraviljakasvatuse tähtsus: *peamine toiduaine- soodne valgu ja tärklise suhe 1:7 inimesele füsioloogiliselt parim. *konsentreeritud toit loomadele- söödaks kogu taime maapealne osa. Põhk- koresööt, allapanu *tööstuse tooraine- Tärklis, piiritus, õlu. Põhk-katte ja pakkematerjal, paber
olevate haigustekitajate ja kahjurite tõrjeks -umbrohuõrje -putukamürk 20. Suviteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg, külvi järjekord, kasvuaegne hooldamine ja koristamine Külviaeg ja külvi järjekord Külviaeg jaotatakse varajaseks, keskmiseks ja hiliseks. Optimaalne külviaeg on varajasest keskmise külviajani, tavaliselt aprilli lõpp - mai I dekaad -Külviviis: reavahed 7,5 10 ja 12-15 cm Külvisügavus: - puhtimata seeme - 3 - 6 cm, -puhitud seeme - 2 - 3 cm oder - 2...4 cm; kaer - 4...6 cm, kergemal mullal külvata sügavamale, raskemal mullal madalamale Külvisenorm: tihedus 400 - 600 idanevat tera m2 Esimeses järjekorras tuleb külvata: Teises järjekorras: 1. suvinisu 1. Hiline oder 2. varajane oder 2.keskvalmiv oder 3. kaer Muud asjad nagu taliteraviljal 21. Kaunviljade bioloogilised iseärasused, nende õite, seemnete, juurestiku ja lehtede
Maisi terasaagist 2/3 läheb söödaks, 20% toiduks ja ülejäänu tehniliseks otstarbeks.Maisiteradest toode-takse jahu, helbeid,tärklist,piiritust,glükoosi,õli.Vartest ja lehtedest saadakse pabe- rit,linoleumi,plastmassi.Mais on hea eelvili paljudele põllutaimedele ja aitab põldu puhastada umbrohust.Mais on vana kultuurtaim, Kesk-Am kasvatati III aastatuhan-del e.m.a. Teramaisi piirkonnad:Am,Brasiilia,Hiina,India.Põldudel kasv peam kõva ja hammasmaisi sorte. Mais on soojanõudlik, seemned idanevad temp 8-10 C,kasvuks soodne 25-30C. Alla 10C kasv peatub.Ei ole niiskusenõudlik, aga kulutab palju vett, kasvab suurte juurte tõttu ka põuastes tingimustes.Valgusenõudlik lühipäevataim. Väetistele reageerib hästi. Eelistab kergeid viljakaid muldi, risttolmleja.Maisipõllu ettevalmistamisel haritakse mulda umbrohtude hävitamiseks,mulla õhustamiseks ja niiskuse säilitamiseks. Seemned valmistatakse külviks ette tehastes
Liigi piires ei ole vajadused ühesugused, vaid on erinevad.Vajadused on erinevad ka sorditi. Kaasajal räägime sordi agrotehnikast sõltuvalt saagi kasut otstarbekusest. Taimekasvatus haarab mehhaniseerimisoskusi ja teatud produktide esmase säilitamise ja ümbertöötlemise küsimusi. Eriosa taimek moodustab seemneteadus-õpetus seemnetest(külviks kasutatavast materjalist). Kõige üldisemas mõttes on see külvis, sest külviks kasut materjal pole alati seeme, selle sõna botaanilises mõttes. Nii on peedil. Seemneteadus on teadus külvisest, selle kvaliteedist ja kvaliteedi määramise meetodist. Taimekasvatus on seotud teiste teadusharudega. 4) Taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid. Põhiliseks meetodiks on põldkatsed. Need korraldatakse põllutingimustes. Katsetel kasutatakse katselapi meetodeid. Erinevatel lappidel võivad olla erinevad sordid . Põldkatseid võib korraldada sortide võrdlemiseks
Muldadest sobivad linale hästi peenesõmeralisedparasniisked mullad. AGROTEHNIKA Lina on külvikorra suhtes tundlik kultuur. Olles nõrgalt arenenud juurestikuga taim, vajab ta ühtlaselt viljakat ja umbrohupuhast põldu. Parimaks eelviljaks ristikurohke põldhein. Viljavaheldus 6-7 aastat. Peeneseemnelise kultuurina vajab õige külvisügavuse saavutamiseks hästi ettevalmistatud põldu. Vajab suurtes kogustes toitaineid just kuni õitsemise alguseni mil toimub kiire pikkusse kasv. Lina seeme tuleb külvata mulda kui mulla temperatuur on 7-8 kraadi. Külvisenorm sõltub sordist ja 1000 seemnemassist. Optimaalne külvisenorm on 2400-2500 idanevat seemet m2. Lina külvatakse kitsarealiselt 1.5-2 cm sügavusele. Pärast külvi põld rullitakse, kivid koristatakse ning kasvuajal hävitatakse umbrohte ja võideldakse taimekahjuritega. KORISTAMINE Linal eristatakse nelja küpsusjärku: roheline küpsus, varajane koldküpsus, kold-ja täisküpsus. Lina
tabeleid. 2. Ennetavad tõrjevõtted Haigused, kahjurid ja umbrohud on põllukoosluste tavaline osa. Põllumehe ülesandeks on ära hoida haiguste ja kahjurite levikut, et saada suurem saak. Seetõttu on väga oluline, et põllumees teeks oma kultuuride kasvatamiseks vajalikud eeltööd ning uuringud. Ennetav tõrje aitab vähendada teiste tõrjete kasutamist. Kõige tähtsama ja esimene ennetav meetod on valida terve seeme. S.t, et seeme peab olema haigusevaba, sertifitseeritud, peab sobima kohalikesse tingimustesse. Tuleks valida haigluskindlamaid sorte kasvatamiseks. Teine väga tähtis ennetav meetod on külvikord. See loob optimaalse kasvu- ja arengutingimused, hoiab kontrolli all nii haiguste, kahjurite kui ka umbrohtude arvukuse, säilitab mulla viljakuse ja struktuuri. Külvikord peab olema selline, et sellele järgneksid erinevad kultuurid, millel on erinev toitainete tarbimine mullast, erinevad haigused ja
Esimeses järjekorras tuleb külvata: 1. suvinisu 2. varajane oder 3. kaer Teises järjekorras tuleb külvata: 1. hilised odrad 2. keskvalmivad odrad Varajasi külve rüüstavad kahjurid vähem. Liiga varasel külvil kahjustavad öökülmad tõusmeid. Märjas ja külmas mullas idanevad seemned aeglaselt ning nende hukkumise oht on suur.Parim aeg külviks on mai esimene nädal Suviteraviljade külv Külviviis: reavahed 7,5 10 ja 12-15 cm Külvisügavus: - puhtimata seeme - 3 - 6 cm, -puhitud seeme - 2 - 3 cm (saak langeb sügavama külvi puhul) oder - 2...4 cm; kaer - 4...6 cm, kergemal mullal külvata sügavamale, raskemal mullal madalamale Külvisenorm: tihedus 400 - 600 idanevat tera m2 (suvinisu - 400...500; oder - 300...400; kaer -300...350), kogus 200 - 250 kg/ha Puhtimine: puhised stimuleerivad juure arengut, kaitsevad taime 4 - 8 nädalat peale külvi. Enamsaagid puhtimisel10 - 15% 21. Kaunviljade bioloogilised iseärasused, nende õite, seemnete, juurestiku ja lehtede ehitus
· õli tarbimine suurenenud arenenud maades, sest õli asendab loomseid rasvasid · õlikultuure väga palju, kuid peamise osa taimeõli toodangust annavad 6-7 kultuurtaime Sojauba · pärit Hiinast · terad sisaldavad 35-50% · valku ja 13-24% õli · saab kasvatada juba mõõduka soojusega alal · õli kogusaagilt maailmas esikohal · pressimisjääkidest tehtud soja jahu valgurikas loomasööt · kolm suuremat tootjat USA, Hiina, Brasiilia · Suured importijad Jaapan ja Lääne-Euroopa riigid Maapähkel e. arahhis e. hiina pähkel · pärit Kesk-Brasiilia kuivadelt kiltmaadelt · peidab oma kaunad valmimiseks mulda · kaunas enamasti 1-3 seemet · seemnete õlisisaldus keskmiselt 50% · suured kasvatajad Hiina, India, Senegal, USA, Myanmar jt.
Joonis 1. Lehemädanik, levinud taimelt taimele (Scanpix) Soodsamates kliimatingimustes nagu kõrge õhuniiskus ja sademed temperatuuridel 10…20 0 C haiguse levik soodne. Mugulate nakatumine toimub sademetega, kus uhutakse haigustekitajad mugulateni. Teine haigestumise võimalus on koristamise ajal, mil mugulad puutuvad kokku nakatunud pealsetega. Nakatunud mugulate pinnal tekivad pruunid, violetsed või hallid veidi 5 sissevajunud kõvad laigud, mis kiirtena tungivad mugula sisemusse, kahjustades sellega seega ka mugulat. Säilivus kahjustunul mugulal on pea olematu (Crop Post-Harvest, D.Rees, Blackwell). Mullas võib nakkus levida haigestunud pesast kuni 20 cm kaugusele (Joonis 1). Mugulate nakatumise vältimiseks kuhjatakse viimasel vaheltharimisel hoolikalt mulda vagudele. (L
Talitriticale 200 30-40 Suviraps 7-8 4-4,5 Taliraps 4-6 Ettenähtud külvisenormist tuleb rangelt kinni pidada. 3.Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia Raps e. õlikaalikas. Kasvatamiseks sobivad kõige paremini keskmised liivsavi-ja saviliivmullad, kus pH tase on üle 6,5. Lupjamisega reguleeritakse pH taset. Ei talu põuda ega liigniiskust, turvasmuldadel kasvatatud raps sobib haljassöödaks (lamandub, seeme valmib hilja ja ebaühtlaselt). Samal põllul ei tohi olla 4-6 a. kasvatatud ristõielisi kultuure. Vajab väga hästi ettevalmistatud mulda-nii sügis-kui kevadkünd. Enne külvi pritsitakse mullale herbitsiite ja segatakse mullaga segamini, et vältida haigusi. Vajadusel tehakse umbrohutõrje. Külvatakse kevadel esimesel võimalusel (taval.mais). Vegetatsiooniperiood 90-100 päeva.Seeme hakkab aeglaselt idanema mullas +5 C juures, kiiresti 10-15 C juures
Raskematel muldadel saab rukist kasvatada mulla struktuuri parandava eelvilja (näit. ristik) järel. Turvasmullad talirukki kasvatamiseks ei sobi, sest turvas paisub ja tõmbub temperatuuri kõikudes kokku (varakevadel) ning rukki juured võivad rebeneda. Nisu Kultuuris kasvatatakse peamiselt 2 paljasteralist (valmimisel eralduvad terad sõkaldest) nisuliiki harilik e. pehme nisu ja kõva nisu; Eestis kasvatatakse pehme nisu sorte kuna kõva nisu vajab kasvuks kuivemat ja mandrilisemat kliimat. Nisul esinevad nii tali- ja suvivormid. Suvinisu kasvupind oli 2010. a. meil ~80 000 ha, talinisu ~41 000 ha. Talinisu annab reeglina suuremat saaki kuid suvinisu kasvatamisel jäävad ära talvitumisega seotud riskid. Eesti nisu sisaldab keskmiselt 9...15% proteiini, kleepvalku on terades 25...40%; toorkiudu 2...3%, rasva ~2% ja tärklist ~65%. Nisu kasutatakse toiduviljana (leib, sai, kondiitritooted,
- maasikakokteile, - maasikakalja. Liialt küpseid marju kasutatakse pirukates, kookides, küpsistes, sufleedes, pudingites. Maasikaid kuivatatakse (väiksemad marjad hilistest saakidest). 17. Tähtsamad toitained vaarikas. Vesi, süsivesikud, energia 18. Vaarika koristamine, säilitamine kasutamine. Viljad valmivad juuli 1. 3. dekaadil. Marju korjatakse regulaarselt mõne päeva järel. Kergesti varisevaid sorte korjatakse iga päev. Laua- ja säilitusmarju korjatakse hommikul või õhtul. Muljumise ja purunemise vältimiseks paigutatakse nad juba korjamise käigus turustus- või säilitustaarasse · Koheseks kaubastamiseks või ööpäevaseks säilitamiseks korjatakse vaarikad täisküpselt. · Pikemaajaliseks säilitamiseks ja transpordiks korjatakse enne täisküpsust. · Korjatud marju ei tohi jätta päikese kätte. · Tuleb paigutada kohe hoidlasse.
koostan keemilise tõrje tabeli talinisule, kartulile, porgandile ja maasikale. 2. Ennetavad tõrjevõtted Kõige tähtsam ennetatavaks tõrjevõteteks on eelnev mullaharimine.Kui mulda pole korralikult haritud või on mullaharimistööd üldse jäänud eelnevalt tegemata, siis võib see üsnagi kahjulikult mõjuda saagile. Samuti suureneb kulu ka herbitsiidide ja fungitsiidide koha pealt. Üks olulisi aspekte on ka kindlasti see, et seeme peab olema puhas umrohtudest ning kindlasti ka haigustele vastupidav. Umbrohtumist ärahoidvatest abinõudest on tähtsamad: 1) umbrohuseemnepuhas ja kvaliteetne külvis, 2) idanemisvõimeliste umbrohuseemnete sõnnikusse ja komposti sattumise vältimine, 3) väljaspool põlde kasvatatavate umbrohtude hävitamine ja tühikute kaotamine põllul, 4) kultuuride õigeaegne koristamine, vältides umbrohuseemnete levikut põllule, 5) taimejäänuste mulda viimine,
kaubanduses geneetiliselt muundatud organisme sisaldavad tooteid. Kõige sagedamini loetakse pakenditelt lihatoodete, maiustuste ja kastmete koostist. Üle 50% küsitletud õpilastest valib geneetiliselt muundatud organismide märgistuse esinemise korral analoogse toote ilma märgistuseta. 1. GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID 1.1. Mis on geneetiliselt muundatud organismid? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (näiteks bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet ehk DNA-d on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades muudetud. (Ehrlich, et 4 al., 2006, lk 5) Geneetiliselt muundatud organismide tekitamisega tegeleb geenitehnoloogia. Geenitehnoloogia (ehk insenerigeneetika, tehnogeneetika) seisneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri - kromosoomi, plasmiidi või viirusesse
tolmeldatud, on suurem. Vilju ja seemneid levitavad linnud ja teised loomad, samuti võivad need edasi kanduda vee ja tuulega. Erinevad viljad: tärkliserohked teraviljad on tähtsaim toiduallikas (nisu, rukkis, mais jt kõrreliste viljadest saadakse jahu ja leiba. Kaera ja otra kasvatatakse ka loomasöödaks) Peamine taimne valguallikas on nii loomade kui ka inimesele liblikõieliste (herne, oa, sojaoa jt) seemned, sojauba ja maapähkel sisaldavad ka väärtuslikke õlisid ja vitamiine. Suure õlisisaldusega päevalille, rapsi, soja jt seemnetest ning oliivipuu viljadest valmistatakse toiduõli. Puuvilju ja aedvilju kasut nii värskelt kui ka töödeldust. Toiduks kasut lillkapsa ja brokkoli õisikuid. Kohvi- ja kakaopuu viljade seemneid kasut jookide valmist, kakaost tehakse šokolaadi. Odra idanevaid seemneid kasut õlle valmistamiseks.
haiguste mõju. Samas ei tohi ükski võte kahjustada ümbritsevat keskkonda. Seega on taimekasvatajal suure saagi saamiseks oluline jälgida järgmisi agrotehnilisi võtteid: 1. Mullaharimine ja väetamine loovad soodsad tingimused taimede varustamiseks vee ja toitainetega eri kasvuperioodidel. Seejuures tuleks jälgida mulla viljakust. 2. Sort kasvatatava kultuuri sort peaks vastama maa agrofoonile ja tootmisele. Enne külvi tuleks seeme sorteerida ja puhtida. 3. Külviaeg, -viis, -sügavus ja külvisenorm külvatakse kultuuri jaoks optimaalsel ajal, arvestades tundlikkust öökülmade suhtes. Järgides neid nõudeid, saavad taimed endale soodsad kasvutingimused, neil esineb vähem kahjureid ja haigusi ning lamandumist. 4. Külvide hooldamine õige hooldamine vähendab taimdelele ebasoodsate tingimuste mõju (mullakoorik, umbrohud, põud). 5
saagi koristust) Porgand Sarikaline Esimesel aastal vähem sooja Kõige rohkem vajab Soovitatav osta seemned Mullale ei tohi tekida Koristatakse terve suve läbi, 2-aastane Seeme idaneb madalal kaaliumi, fosforit, puhitult (värvilised) koorikut, seemned ei suuda kuidas vaja on Idaneb aeglaselt temperatuuril Lämmastikuga ei ole Kui kasutada tavalist seemet tärgata Kuid hiljemalt enne
Tomat 20 25 5-6 Arbuus 21 35 7 Okra 24 24 8-10 Kõrvits 25 27 6-7 Kurk 25 30 3-5 Melon 25 30 6-8 Paprika 25 30 7-9 Vesi on seemnete idanemiseks hädavajalik. Kõigi seemnete idanemine algab veeimamisega, kusjuures erinevates idanemise etappides imab seeme vett erinevalt. Idanemise esimese etapis toimub kiire veega küllastumine. Teises etapis vajab seeme vett oluliselt vähem ja kolmandas, kui algab idujuure moodustumine, veeimamine taas kiireneb. Eri liikide seemned on erineva veesisaldusega, mis sõltub nende geograafilisest päritolust. Veeimamise kiirus, ka idanemiskiirus, sõltub veel seemne 9 suurusest. Mida väiksem seeme, seda kiiremini ta vett imab ja on võimeline idanema.
Kuuluvad järgmistesse sugukondadesse: *suhkrupeet 20% *poolsuhkrupeet 10% Maltsaliste sugukond *söödapeet 5-7 % *söödakaalikas Ristõieliste sugukond *söödanaeris Söödaporgand- Sarikaliste sugukond Kaheaastane kultuur Söödejuurviljade seemnete ehitus Liik Vili või Kuju Pind Värvus seeme Ribiline, Porgand Seeme Ovaalne teravate hallikaspruun ogadega Ebakorrapärane 1.seemneline peet Vili Ebatasane Kollakaspruun , viienurgaline Mitmeseemneline Vili Ebakorrapärane Ebatasane Kollakaspruun
vajalik multsmaterjal (põhk, puitlaast vms). Umbrohtunud viljapõllu põhk ei sobi maasikapõllule multiks. Kileviljelusel tehakse kulutused multsile enne istandiku rajamist, tavaviljelusel jaotuvad need saagiaastatele; kulutused on mõlemal juhul enamasti võrdsed. Põuakartlikel muldadel aitab saagikust stabiilsena hoida niisutamisvõimalus, teisalt on see üsna suur kulutus. (www.maasikad.ee) 3. Terve seeme ja istutusmaterjal need on hea saagi saamise aluseks. Põllumees peab teadma kust ta oma seemne või taime ostab ning kas see on ka kvaliteetne. 4. Haiguskindlate sortide kasvatamine 5. Igal aastal tuleks mulda väetada kompostiga või muude orgaaniliste väetistega. Parajal hulgal orgaanilisi väetisi kasutades saab tagada taimedele mullas õige toitainete hulga. Toitainete (eriti lämmastiku) vaegus või liigne kogus mullas nõrgestab taimi. Ohtra
Küllastunud rasvhapped ja trans-rasvhappet kokku mitte rohkem kui 10%; Monoküllastumata RH 10-15%; Polüküllastumata RH 5-10%, sh asendamatud polüküllastumata RH vähemalt 3% toiduenergiast. Küllastunud RH: või, juust, lihatooted (viinerid, sardellid), täispiim ja jogurt, margariinid, pekk, rasv, paliõli. Monoküllastumata RH: oliivid, rapsiseemned, pählik, avokaado. Omega-3 polüküllastumata RH: lõhe, heeringas, forell, rapsiseemned, soja, linaseemned. Omega-6 polüküllastumata RH: päevalilleseemned, nisuidud, pähklid, soja, mais. TransRH: mõned küpsetamis- ja praadimisrasvad, nt hüdrogeenitud taimseid õlisid sisaldavad rasvad, mida kasutatakse pagaritoodetes. 3. Milliseid funktsioone on lipiididel inimese oraganismis? Põhiülesandeks on energia saamine ning säilitamine, Energeetiline roll, lagundamine energia saamise eesmärgil ja energiavarudeks talletumine rasvkoes.
3. Bakterid bakteritest põhjustatud taimehaiguseid nim. bakterioosiks. Eestis on bakterioose seenhaigustega võrreldes tunduvalt vähem. Puudub klorofüll ja elavad ainutl valmis orgaanilise aine arvel. 4. Viirused ehk viroosid on võikjal laialt levinud ja tekitavad põllumajanduskultuuridele suurt kahju. Üliväikesed rakulise ehituseta bioloogilised objektid, mida nüüdisajal ei peeta organismideks. 5. Viroid teadaolevalt kõige väiksem taimehaiguste tekitaja. Väiksem kui viirus ja on uus omaette rühm. On kerajad väiksed ribonukleiinhappe molekul, mis olelevad taimerakus ja rikuvad selle normaaselt elutegevust. 6. Mükoplasmad on lähedased viroosidele. Nad on rakulise ehitusega organismid. Neil puudub raku tuum. 4. Põhimõisted üldentomoloogiast ja taimekahjuritest 1. Nematoodid ehk ümarussid nad on lülistumata kehaga ja kaetud kolmekihilise nahklihasmõiguga. Mõnel liigil on nii isased kui ka emased usja kehaga (nt
viljad roheline, õied valged, Taime dekoratiivsuseks on harva roosakad tema sulgjad lõhised lehed roheline, valged õied roniv vorm, kaunad juurikas oranz, lehed rohelised, õied valged, harva roosakad või dekoratiivsuseks violetsed peeneharuline lehestik roheline, õied helelillad, viljad tumelillad kuni mustjad. Leidub ka valge, dekoratiivsed on kindlasti rohelise, oranzi või taime kuni 30 cm suurused kollaste viljadega sorte viljad roheline, kollased õied, lopsakad lehed ja kollased viljad rohelised õied hallikas- või sinakasroheline lehekodarik roheline, tõlvikud dekoratiivsuseks kollased kollased tõlvikud roheline, õied kollased, eelkõige on viljad oranzid, kollased, dekoratiivsuseks huvitava valged, kirjud kujuga viljad kollakasroheline, rohekaskollased õied, viljad kollakaspruunid võimas sarikõisik, lehestik
· Kerge muld Tomat 0,3-0,4 cm Kapsas, kaalikas 1-1,5 cm Sibul, till 1,5-2,5 cm Peet 2,5-4 cm Aedhernes kõrvits 4-5cm Aeduba 4-5cm · Rasked mullad Tomat Kapsas, kaalikas 0,5-1 cm Sibul, till 1-2 cm Peet 2-3cm Aedhernes, kõrvits 3-4 Aeduba 3-4cm 2 kt Juurköögiviljad Redis: · Kuulub ristõeliste sugukonda, rõika perekonda · On aedrõika teisend · 1. A taim · Toiduks tarvitame juurikat (koorimata) · Seeme hakkab idanema 1-3 C · Kasvu temperatuur on 12-18 C · Tõusmed taluvad -3- -4 C külma · Vajab kobedaid muldi · Ei talu värsket sõnnikut · Külvatakse mitu korda veg. Perioodi jooksul (esimene kord aprilli lõppul) Rõigas: · Kuulub ristõeliste sugukonda · Esineb ühe ja kahe a. taimi. Eestis kasvatatakse 1.a taime · Meil kasvatatakse musta koorega talirõigast · Toiteväärtus kõrgem kui redisel · Säilitatakse jahedas keldris
märgpuhtimiseks. Maxim 200 l + vesi 2,0-5,0 l = 2,2-5,2 l/t. Kulunorm - 200 ml/t seemnete kohta Hind – 0.85 eur/l Kolfogo Super color CS Puhtimiseks. Kulunorm-0.2-0,3 l/ha, 3-5l/t Kordus-1 Hind-135 eur/l Kartuli-lehemädanik (Phytophthora infestans) Ennetatav Elu mitmekesisuse säilitamine ja soodustamine kultuurmaastikes.Kasutada ainult terveid mugulaid ja haiguskindlamad sortid. Ei tohi kasvatada kõrvuti varajasi, keskvalmivaid ja hiliseid sorte. Agrotehnilised Õige külvikord (viljavehldus).Väetamine Füüsikalis-mehaaniline Hoidlatesse paigutamisel eraldada haigestunud mugulad. Biloogiline Ei ole midagi leidnud. Keemiline Ühe või mitmekordne pritsimine 1-2% vaskljubja- või bordoo vedelikuga 800-1000 l/ha. Alustada kohe esimeste haigunähtude ilmumisel. INFINITO 687,5 SC Toimeaine - fluopikoliid 62,5 g/l, propamokarbhüdrokloriid 625 g/l Pritsimine on soovitatav teha ennetavalt, st enne, kui haiguslaigud ilmuvad kartuli lehtedele
Ühes 10. saj pärit taimeraamatus on lause: ,,Miks küll surevad inimesed haigustesse, kui aias ometi kasvab salvei?" Kasvatamine salveid võib paljundada seemnetega, kuid lihtsam on osta kevadel noori taimi. Ostmise eeliseks on, et võite omale erinevatest liikidest ja sortidest väikese kollektsiooni koostada. Suuri taimi saab hiljem jagada. Erinevalt muskaatsalveist lõigatakse aedsalvei kevadel tagasi, siis võsub ta paremini. Talveks tuleb taim katta. Paljundamine - Külvake seeme niiskele mullale ja vajutage kergelt kinni, et kontakt mullaga oleks parem. Liigse kuivuse vältimiseks võib lillepoti või külvikasti katta klaasiga või polüetüleenkilega. Kord päevas on vaja külvist õhustada, st kate eemaldada. Seemned idanevad 18-20°C juures 10-20 päeva. Kui seemned on tärganud, tuleb kate kõrvaldada. Taimede vahekauguseks istutamisel on soovitav jätta 15-20cm. Saagi kogumine noori lehti võib noppida kuni sügiseni ja kasutada värskelt. Kuivatamiseks
Söödateravilja tervikkoristus. Taimed niidetakse piimvahaküpsuse faasis ning hekseldatakse. Söödaks lähevad nii terad kui põhk, seetõttu pole vaja teri põhust eraldada. Koristada saab 2-3 nädalat enne taimküpsuse faasi. 18. Söödajuurviljade seemnete ettevalmistusviisid külviks. Üldjuhul külvatakse tihedamalt, et vältida tühikuid. Enne külvi näiteks peediseeme puhitatakse (töötlemine keemiliste preparaatidega seenhaiguste ja tõusmepõletikke vastu). Tihtipeale on peedi seeme ka drazeeritud (seeme töödeldakse kleepainega, hiljem veeretatakse peenestatud turba tolmus, millesse on segatud mikroelemendid). Peale puhitamist äratatakse (st seemnete külvamiseelset lühiajalist idanemist). Sõelutakse erineva läbimõõduga fraktsioonidesse, sest erineva läbimõõduga seemned idanevad eri kiirusega. Drazeerimine. Peedi liitviljade purustamine. 19. Mugulate eelidandamisperioodi pikkus, temperatuur ja relatiivne niiskus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
