Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sõjad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
dünastia, rooma, daatum, vestfaali, keiser, katoliiklik, kalvinismi, põhjasõda, kubermangud, taanile, tervet, keskaeg1608. aastal moodustasid protestandid uniooni ning 1609. aastal vastasid sellele katolliklased oma ühenduse loomisega. Mõlemal poolel oli oma sõjavägi ja kokkupõrge katoliiklaste ja protestantide vahel oli vältimatu. Pinge keisri ja böömi aadlike vahel kasvas. 23. mail 1618. aastal Praha linnuses tekkinud tüli käigus viskasid protestantidest böömi aadlikud kaks keisri nõunikku ja nendeka kaasas olnud sekretäri aknast välja. Karistuseks selle teo eest otsustas keiser Ferdninand II bööme karmilt karistada ning tungis katoliku liiga sõjaväega Böömimaale ning sellest algas sõda mis kestis 30 aastat. (Tannberg, T 2003) 1.2 Kolmekümneaastane sõda Kolmekümneaastast sõda saaks jaotada neljaks perioodiks : (Vaata joonist 1.1) 1.2.1 Böömi-Pfalzi periood See oli edukas katoliiklastele. Böömimaal hakkas valitsema jälle katoliku usk, kusjuures hukati hulk protestante ja katoliiklastele vastuhakkajaid. Hukatute varandus konfiskeeriti riigi
Euroopa 17. ja 18. sajandi sõdades. Augsburgi usurahu tugevdas oluliselt võrstide võimu Saksamaal. Nüüd oli vürstide määrata, millist usku peavad nende alamad tunnistama, aga usulisi pingeid see ei lahendanud ja juba 1606. aastal oleks äärepealt puhkenud uus sõda usuliste rahutuste tõttu SaksaRooma keisrile kuuluvas Donauwörthi linnas, kus protestantlik enamus takistas katoliiklaste rongkäiku. Kuna keiser oli katoliiklane, luges ta toimunut usurahu rikkumiseks. Siis hakati keisri valdustes luteri kirikuid sulgema ning seepeale moodustasid protestandid 1608. aastal liidu ehk uniooni, millele katoliiklased vastasid 1609. aastal oma ühenduse liiga loomisega. Pinge keisri ja böömi aadlike vahel kasvas. 23.mail 1618. aastal Praha linnuses tekkinud tüli käigus viskasid protestantidest böömi aadlikud kaks keisri nõunikku ja nendega kaasas olnud sekretäri aknast välja
Poola-Leedule kuid Venemaa alad, mis olid sõja ajal vallutatud anti Venemaale tagasi. 1583.a sõlmiti Venemaal Pljussa vaherahu, mille alusel Rootsi sai Lääne- ja Põhja-Eesti ning endised Vene alad Ingerimaal. 5. Liivi sõjaga seotud isikud. TV lk. 28-29 ül. 2. II Sõjad 16. sajandi lõpus ja 17. sajandi I poolel 1. Eesti jagamine kolme kuninga vahel pärast Liivi sõda. Tunda kaarti. · Lõuna-Eesti ja kogu Läti Poolale · Põhja-Eesti Rootsile · Saaremaa Taanile 2. Sõjad, osapooled ja tulemused. Vihiku tabel. Aastad Osapooled Rahu 1590 1595 Rootsi, Venemaa Täyssinä rahu, mille alusel Põhja-Eesti jäi Rootsile, aga tuli loobuda vallutustest Ingerimaal.
- Kat. kiriku juhtkonnas domineerisid Lõuna-Euroopast pärit vaimulikud Olulised Kriitikud: Rotterdami Erasmus (1466-1536) - Kriitiline Renessanssihumanist (Antiikkirjanduse spetsialist ja preester) algkristluse taastamine - Avaldas uue testamendi kreekakeelse tekstikriitilise väljaande (1516) ! - Narruse kiitus (1517a.) (20 000 eksemplaari) - Kuulus tõsikristlike eluideaalide ja sisemise usuelu pooldaja, kes taunis silmakirjalikust. sallivus! Moraal. - Ei soovinud katkestada suhteid rooma kirikuga, kuldne kesktee Martin Luther (1483-1546) - Saksamaa reformatsiooni suurkuju ja luteri kiriku rajaja. - Munk ja Wittenbergi ülikooli teoloogia professor piibli tõlgendamine alal (1512) - Usuline veendumus: inimene saab õndsaks vaid jumala armust - Suurepärane piibliekspert - Iseloomult konservatiivne (taunis kapitalismi ja ühiskond.mässe) - Reis Rooma (1510-1511) - 1517 Naelutas Wittenbergi lossikabeli uksele 95 ladinakeelset teesi, milles taunis patukustutuskirjade müüki
Seda ei tehta. 1558. aasta kevadel asuvad Vene väed Liivimaad vallutama. 1558 aprill Narva pommitamine kivikuulidega, 11. aprillil linn alistub. 18. 07. 1558 Tartu alistub. 1558 augustis alistavad Vene väed rea väikelinnu Ida-Eestis. 1559 aprill Taani vahendusel sõlmitakse pooleks aastaks vaherahu, mida piiskopid, ordu, rüütelkonnad ja linnad kasutavad liitlaste otsimiseks. Katoliiklik ordu ja piiskopid paluvad abi Poolalt, luterlikud linnad ja aadlikud Rootsilt. 1559 sügis ordu üritab Tartut venelaste käest vabastada, kuid ebaõnnestub. 1559 september Saare- Lääne piiskop müüb piiskopkonna (30000 taalri eest) Taani kuningale Frederik II-le, kes annab selle valitseda oma nooremale vennale hertsog Magnusele. 1560 Vene vägede uus pealetung. 02. 08
ambitsioonide tõttu Feodaalse Vana-Liivimaa võimusuhted keskajal: - formaalselt kuulus Püha Saksa-Rooma Keisririigile - piirkondlik ülemvõim kuulus kas: 1. Saksa Ordu Liivimaa harule/ Liivi Ordule või 2. Piiskoppidele & kloostritele või 3. Linnriikidele (Hansalinnade kodanlusele) - Ordul ja piiskoppidel oli vasalle: Läänimehed-mõisnikud: aadliseisuse algus. Esimesena hakkas territoriaalne vasallkond arenema rüütelkonnaks Taanile kuni 1346 aastani kuulunud Harju-Virumaal. - Vana-Liivimaa maapäev alates 1420ndatest. Feodaalse Vana-Liivimaa võimusuhted keskajal: talupoegade olukorra õiguslik alus - Sakslaste koloniseeritud Elbe idapoolses piirkonnas kasutati erinevat läänisüsteemi kui Lääne- Euroopas: läänes mitmesugused läänihärruse vormid (nt poliitiline-, majanduslik-, kohtuvõim) ei koondunud ühe isiku kätte ja talupojal oli mitu isandat
1607-1610 Vale-Dmitri II (Vassili Suiski rivaal) Wallenstein tapetakse 1610-1613 Poola prints Wladislaw 1635 Protestantlikud sakslased sõlmivad rahu. Peale riigisiseste võimugrupeeringute seisid mõlema Prantsusmaa astub sõtta Vale-Dmitri seljataga ka mõned Poola-Leedu ühisriigi 1645 Prantslaste ja rootslaste võidud Saksamaal suurfeodaalide suguvõsad. Poolakad saavutasid 1648 Sõda lõpeb Vestfaali rahu sõlmimisega suurima edu 1610. aastal, kui nad vallutasid Moskva. Poola sellise edu vastu otsisid mõned vene SÕJA TULEMISED 30 a. bojaargrupeeringud abi Rootsilt. Pika sõja ajal oli kasutatud võimsaid relvi ning Segaduste aja lõpetasid maakaitseväe võitlused ja palgasõdurite vägesid. See oli kulukas ning põhjustas Mihhail Romanovi tõus Vene troonile. Mihhail ka suuri purustusi
eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis kulges läbi Euroopa kagust loodesse, eraldas nn vana tsivilisatsiooni põhjapoolsest barbaarsusest. Taoline mõtteviis hakkas muutuma alles 18. sajandil. Oma osa etendas selles Põhja-Euroopa kiirem areng. Valgustusajastust alates hakati Euroopas eristama läänt ja ida: kui läänes nähti Euroopa tsivilisatsiooni hälli, siis Ida-Euroopat peeti väiksema asustustiheduse, madalama linnastumise,
millest kujunes nukukuningriigi keskus, mis lakkas peagi olemast. Liivi sõja lõpp: Jam Zapolski vaherahu 1582, mis sõlmiti Venemaa ja Poola vahel. Sellega läksid kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal poola kätte. 1583 Pljussa vaherahu, mis sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel, selle järgi läks Põhja-Eesti Rootsile. Tulemus- Vana-Liivimaa jäi jagatuks kolme riigi vahel: Läti ala ja Lõuna- Eesti Poolale, Põhja- Eesti Rootsile, Saaremaa Taanile. Termin Liivimaa hakkas tähendama üksnes Poola valdusi ja Eestimaaks nimetati Rootsi käes olevat ala. 1629 Altmargi vaherahu, mis sõlmiti Rootsi ja Poola vahel, sellega läks kogu Mandri-eesti Rootsi võimu alla. 1645 Brömsebro vaherahu Taani kaotas Saaremaa Rootsile. Kogu Eesti ala kuulus nüüd Rootsile. Põhjasõda (1700-1721). 1699 kujunes Rootsi vastane koalitsioon, kuhu kuulusid Poola, Taani, Venemaa. 1700 Narva lahing- rootslastel suur edu, õnn pöördus venelaste poole alates 1709
Euroopa 17-18 saj alguses Enamikus riikides pääses maksuvusele absoluutne monarhia, kus kuningas võis öelda: riik see olen mina ning tema võimu ei piiranud mitte ükski asjaolu. Nt: prantsusmaa, hispaania, austria, rootsi Ainult inglismaal oli parlamentaarne monarhia, kus kuningas valitseb koos parlamendiga. Poolas oli seisuslik monarhia, kus aadlike suured vabadused takistasid tugeva kuningavõimu väljakujunemist, Saksamaal oli küll keiser, aga tema võim oli sümboolne, tegelt jagunes saksmaa paljudeks riigideks, mida valitsesid preestrid ja väike vürstid. Iseseisvad vabariigid olid sveits, madalmaad ja veneetsia. Absolutismiajastule iseloomulikud jooned Absolutism- riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Senini olid kuninga võimu piiranud seisuste esindukogud, kuid 17-18, sajandil loobuti nendest. Absolutistliku riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi.
3 Saksamaa 3.1 Saksamaa kujunemine Frangi riigist Pippin Lühike. Tal olid head suhted Rooma paavstiga, sest ta aitas teda võitluses langobardidega. 751. aastal kroonis Rooma paavst Pippin Lühikese Frangi riigi ametlikuks kuningaks. Aastal 756 pandi alus kirikuriigile, mis kuulus Rooma paavstile. Karl Suur (Pippin Lühikese poeg). Ta krooniti aastal 800 Lääne-Rooma keisriks. Paavsti nimi oli Leo III. Tema vallutusrekted olid väga võimekad. Aastal 843 sõlmisid Karl Suure pojapojad Verduni kokkulepe ja Frangi riik lagunes kolmeks osaks. Lõuna-Frangi riik lagunes ja tekkisid pisikesed hertsogiriigid. Aastal 924 lõppes keisriajastu Lääne-Euroopas. 3.1.2 Püha Saksa Rooma keisririik
talupoegade kaasamine (vöörmünder). Talurahvaharidus – probleemid (vähe koole maal, vähe õpikuid, õpetajatel kehv haridus), 1684-88 Forseliuse seminar (õpetajate õpetamine), hakkas kujunema talurahva koolide võrk. 1637 1.eesti keele grammatika koostamine (Stahl), 1686-67 nn piiblikonverentsid (keel), 1693 uus eesti keele grammatika (Hornung), 1686 Uus Testament 8. Põhjasõda. Millal? Miks? Tähtsamad osapooled (4). Tulemused. 1700-1721. Põhjused: 1699.a kujunes Rootsi vastane liit. Taheti tagasi saada alasid, mis olid Rootsi poolt ära võetud, vaen, pärimus, mõjuvõim. Kes: Rootsi, Taani, Venemaa ja Poola. Tulemused: Uuskaupunki rahuga liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivima Vene riigiga. Rootsi kaotas suurriigi staatuse. Eestis lõppes Rootsi aeg. Suured rüüstatud alad. 9. Talupoegade olukord 18.sajandil
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi
liikumatud Rootsi laevad üksteise järel. Rootsi eskaader purustati. Nii saavutas Vene laevastik ülemvõimu Läänemere põhjaosas.[5] 3.Sõja lõpp Juunis 1715 kuulutas Preisimaa Rootsile sõja, rünnates Pommerit ja piirates Stralsundi, kus viibis parajasti Rootsi kuningas Karl XII. 1714. aastal Türgist naasnud kuningas jõudis linnast lahkuda just enne selle langemist vaenlaste kätte. Karl XII naasis 1715 Rootsi ning otsustas 1716 rünnata Taanile kuuluvat Norrat. Rootslased pidid aga taganema, sest Peter Wessel (Tordenskjold) hävitas Dynekileni lahingus nende varustuslaevastiku. Aastal 1716 külastas Peeter I Taanit. Aastal 1717 tegi Taani kaks ebaõnnestunud rünnakut Göteborgi ja Strömstad juures. Peeter I tegi 1717 visiidi Prantsusmaale. Aastal 1718 pidasid Rootsi ja Venemaa Ahvenamaal läbirääkimisi separaatrahu sõlmimiseks. Karl ründas 1718 uuesti Norrat ning langes 30. novembril 1718 Norras Fredrikshaldi kindluse piiramisel
1561 saabusid Eestisse Rootsi väed 1582 sõlmiti Jam Zapioski vaherahu VenePoola vahel 1583 Jesuiitide kolleegiumi ja Gümnaasiumi loomine 1629 Altmarki vaherahu, mille tulemusena läks kogu MandriEesti Rootsi valdusesse 1645 Brömsebro rahu, Taani valdused läksid Rootsile 16561661 RootsiVene sõda 1632 Tartu Ülikooli avamine 1686 Eesti rahvakooli algus 1680 Karl IX alustas Balti provintsides reduktsioonidega 16951697 Eesti naljahäda 17001721 Põhjasõda 1710 Tallinna ja Eestimaa rüütelkond kapituleerius Venemaale 1721 Uusikaupunkti rahuga loovutab Rootsi Eesti ja Liivimaa Vene riigile Ajaloolised isikud Hertsog Magnus SaareLääne ja Kuramaa piiskop, ja Liivimaa kuningas 15701577. Stefan Batory Poola kuningas, kes alustas pealetungi venelaste vastu. Johan Skytte oli Rootsi ühiskonna ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner, Tartu Ülikooli kantsler.
Absoluutse monarhia eesmärgiks on tavaliselt peetud riigi ja ühiskonnaelu harmoneerimist ning ühiskondliku heaolu saavutamist, samuti võimalikult tõhusa valitsemissüsteemi loomist. Absolutistlik valitsemisviis- taolise valitsemisviisi mõtteks oli siseriiklik poliitiline integratsioon ja tulemuseks riigiloome kõrgperiood Euroopa ajaloos. Absolutistliku valitsemiskorra põhimõtteks oli, et riigivõim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja. Inglismaa: Stuartite dünastia algus:Elisabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia. Kuninganna soovil astus troonile Mary Starti poeg, sotimaa kuningas James VI, kes astus Inglise troonile James I (1603-1625). Inglaste jaoks oli valitseja matslik ja rahvast eemale hoidev. Kuningas ei teinud mingeid järelandmisi ei katoliiklastele ega puritaanidele. 1605. avastati Londonis püssirohuvandenõu- katoliiklik fanaatik Guy Fawkes paigutas parlamendihoonesse püssirohutünnid
1660-Breda deklaratsioon-lubati säilitada usuvabadus ja maaomandis toimunud muutused. Kutsuti tagasi Charles II Charles II hakkas parlamenti õõnestama Algas poolitiline liikumine: toorid(pooldasid/konservatiivsed) vs. viigid(vastu James II troonile tulekule/liberaalsed).- 1679- Isikuvabaduste akt-kohtuta ei tohi arreteerida, omavoli lõpp, 18. saj: 1707-sündis Ühendatud Kuningriik. 1714- Inglismaa troon läks Hannoveri dünastia kätte 1721-1742- Rober Walpole. Lõi tava, et valitsus lahkub täies koosseisus. Võitlus jätkus valimisõiguse ümber. 1688 Kuulus Revolutsioon, James II põgenes Prantsusmaale. Võimule tuli ta tütar Mary koos Oranje Wilhelmiga (William III) 1689 Õiguste bill. See reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel (kuningas ei saa keakskiidetud seadusi peatada, parlament peab regulaarselt koos käima.Parlament määrab maksud)
Liivi sõja ja Põhjasõja tagajärjed Eestile - sarnasused ja erinevused Liivi sõda ja Põhjasõda Eesti jaoks ajalooliselt kaks tähtsat sõda, leidsid aset 16. 17. sajandil. Aastatel 1558-1583 toimus Liivi sõda rootslaste, venelaste, Vana-Liivimaa ja eestlaste vahel. Sõda lõppes Pljussa vaherahuga. Aastatel 1700-1721 peeti Põhjasõda, kus Rootsi vastu võitlesid Venemaa, Taani, Saksamaa. Sõda lõppes Uusikaupunki rahuga. Mõlema sõja põhjused olid suhteliselt sarnased. Liivi sõja algatamise põhjusteks on peetud Venemaa soovi allutada Läänemere idarannik ja sellega kaasnev vaba pääs Läänemere kaubateedele. Rootsi püüdlusi oma mõjuvõimu laiendada ka ida suunas ning nõrgendada Vana- Liivimaad nii poliitiliselt kui ka sõjaliselt. Põhjasõja algatamise põhjusteks oli riikide rahulolematus
Vene väed olid jätkuvalt väga edukad, kuna 1577. a. vallutasid nad kogu Mandri-Eesti, v.a. Tallinn. 1579. a. toimus sõjas murrang, sest koostööd teinud Poola-Leedu ja Rootsi väed tõrjusid venelased Liivimaalt välja ja sõda kandus Vene aladele. 1582. a. sõlmiti Venemaa ja Poola-Leedu vahel Jam-Zapolski vaherahu. - Poola sai endale Lõuna-Eesti alad (+Läti) 1583. a. sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu: Rootsile läksid Põhja- ja Lääne-Eesti alad + Hiiumaa. Taanile jäid Saare- ja Muhumaa. Seega Eesti alad olid läinud 3 kuningriigi valdusesse. Poola Rootsi (jätku)sõda (1600-1629) Liivi sõjale oli järgnenud 17-aastane rahuaeg. 29 aastat kestnud sõda lõppes Altmargi vaherahuga Rootsi ja Poola-Leedu vahel. Rahulepingu tingimus: Poola loovutas Rootsile Lõuna-Eesti alad (+ Põhja-Läti alad koos Riiaga). Seega kogu Mandri-Eesti läks Rootsile.
Sajandil oli Moskva pindalalt Euroopa suurim linn, kus elas üle 100 000 elaniku. Suuremate tulekahjude korral langesid tuleroaks terved linnaosad, sest majad olid puust. Tänavad olid kevadel ja sügisel porised, Suvel aga tolmused, sest tänavasillutist polnud. Venemaa Erinevused Prantsusmaaga(Lääne-Euroopaga): 1. Seisused puudusid 2. Rahvas oli sunnismaine 3. Linlastel polnud omavalitsust ega õigusi 4. Kõik oli allutatud täielikult tsaari võimule Romanovite Dünastia sai alguse 1613. Aastal 15 aastase Mihhail Romanoviga ja see kestis 1917. Aastani. Vanausulised Kui M. Romanov muutis kirikukombeid, siis endise korra pooldajad nimetati Vanausulisteks. Euroopa 17.-18. Sajandi Sõdades Koalitsioon Mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu. 30 aastane sõda(1618 1648) Sõda sai alguse Saksa-Rooma keisririigist ning põhjuseks oli konflikt protestantliku
Euroopa varauusaja algul Lääne- ja Kesk-Euroopa Lääne-Euroopa Kesk-Euroopa Rahvusriikide Poliitiliselt killustatud tekkimisega tugevnes Saksa Rahva Püha kuningavõim Rooma riik-mitmesaja Inglismaal kuningavõimu väikriigi ühendus alusepanijaks Jenry Valitsejaks piiramatu Tudor võimuga keiser Prantsusmaal tugevndas Riiki hakati nimetama Francois I Austriaks Hispaania Hispaania Euroopa võimsaim suurriik Sai alguse Kastiilia ja Aragoni ühendusest Kuninganna Isabell abielus Aragoni troonipärijaga, 1494 sai Fernando II Katoliiklane pani aluse Hispaania riigile Kuningatele kuulusid ka Lõuna-Itaalia, Sitsiilia Maadeavastustega sai hiigelavastused Ameerikas Ida- ja Põhja Euroopa vaheline võitlus
Sattelzeit, mis on periood 17501850. Michael Mitterauer Euroopa kiireima arengu põhjustest: Võrdleb Euroopa, Hiina ja Islami ühiskondi. Leiab, et arengu erinevuse tekitas rukki ja kaera kasvatamine Euroopas, sest see nõuab suuremaid uuendusi kui näiteks riisi kasvatamine. Põhja ja LõunaEuroopa ning Lääne ja IdaEuroopa eristamine varauusajal: Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis kulges läbi Euroopa kagust loodesse, eraldas nn vana tsivilisatsiooni põhjapoolsest barbaarsusest. PõhjaEuroopas kiirem areng. Ida ja Lääne piiri eristati Elbe jõe juurest. IdaEuroopa arengu erijooned ning LääneEuroopast mahajäämuse põhjused: Valgustusajastust alates hakati Euroopas eristama läänt ja ida; kui läänes nähti
eraomanduse kaitstus, samuti kõigi arenguks vajalike loodusressursside olemasolu Õhtumaale eelised, mis teistel tsivilisatsioonidel puudusid. Tänu sellele langes maadeavastuste ja kolonisatsiooni teostamine just Euroopa rahvastele, kes järk-järgult asustasid Ameerika mandri ning kehtestasid oma koloniaalvõimu nii Aafrika kui Aasia kontinendil. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd Läänt ja Ida, kui just Põhja ja Lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi läbi Euroopa kagust loodesse kulgev põhjapiir eraldas nn vana tsivilisatsiooni põhjapoolsest barbaarsusest. Taoline mõtteviis hakkas muutuma alles 18. sajandil. Oma osa etendas selles Põhja-Euroopa kiirem areng. Valgustusajastust alates hakati Euroopas eristama Läänt ja Ida: kui Läänes nähti Euroopa tsivilisatsiooni hälli, siis Ida- Euroopat peeti väiksema asustustiheduse, madalama linnastumise, liiklemisolude kehvuse ja
asjalist sõdade käigu tundmist. Eksaminand peab tundma administratiivse jaotuse muutumist, kirjeldatavate sündmuste/protsesside ajaloolist tausta, oskama analüüsida kaardil leiduvat teavet, tundma erinevate ajaloo- perioodide tähtsamaid sündmusi, orienteeruma ajas - oskama paigutada Eesti ajaloo ja kultuuri tähtsamaid sündmusi õigesse ajaperioodi. Pöördepunktide all mõistetakse eksamil muistset vabadusvõitlust, Liivi sõda, Poola-Rootsi sõdu, Põhjasõda, maailmasõdu ja okupatsioone, iseseisvumist ja iseseisvuse taastamist. 1) Eesti ajaloo perioodid ja pöördepunktid Periood Eesti kaart (haldusjaotus) Pöördepunktid muinasaeg 8 suuremat maakonda (Saare-, Lääne-, Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. saj Rävala, Harju-, Järva-, Virumaa, Eesti ala läks võõrvõimude alla. alguseni Ugandi, Sakala), kihelkonnad (45)
Saadikud jõudsid Liivimaale tagasi alles pärast sõja puhkemist. Sõjategevus: 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, kohtamata erilist vastupanu. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav maapäev, kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi. Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda. 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat:
1660- Oliwa rahu, millega Poola tunnustas lõplikult Rootsi õigusi Liivimaale. 1721- Uusikaupunki rahuga liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Rootsi aeg eestis oli lõppenud. 10. Miks toimus Eesti rahvaarvus tagasilööke 16.saj alguses ja 18.saj alguses? Kuidas need ületati? 17. saj- Liivi sõda ( ulatuslik sissemigratsioon- elukohtate otsimine; vene talupojad, soomlased, lätlased) Rootsi valitsusaja lõpul näljahäda (ikaldus), tüüfus ja düsenteeria. 18. saj- Põhjasõda ja sellega kaasnenud katk (soodsad tingimused tagasid kiire rahvakasvu, küll ei olnud sisseränne nii suur kui 17. saj.) 11. Millised ülesanded oli Rootsi ajal kindralkuberneril? Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Kandsid hoolt ka postiteenuste, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. 12. Milline võim oli Rootsi ajal rüütelkondadel?
Ajalugu Muistne Vabadusvõitlus (1208-1227): · Lõpetas muinasaja Eestis · Eestis 8 maakonda, Hiiumaa asustamata · 12. sajandil jätkus sakslaste edasitung, mis oli alanud 9. sajandil juba · 1143. rajasid sakslased Läänemere lõunakaldale Lübecki linna, mis muutus merekaubanduskeskuseks · Muistne Vabadusvõitlus oli osa Balti ( Liivi) ristisõjast, mis omakorda oli osa palju suuremast Rooma paavstid Eesmärgid: · Paavstid olid huvitatud nii maisest kui vaimsest ülemvõimust kogu tuntud maailmas. · Saksa kaupmehed ei soovinud jagada kaubandustulusi kohalike rahvastega. Samuti loodeti lõpetada paganate mere- ja rannaröövid. · Taani ja Rootsi kuningakoda nägid ristisõjas head võimalust oma valduste suurendamiseks. Eestlaste allajäämise põhjused: · Eestlastel puudusid liitlased
keskpaik b) Poola võim Lõuna- Saaremaa (+ Muhumaa) Rootsile Eestis (jagunes 1660 Oliwa rahu Rootsi ja Poola-Leedu vahel: presidentkondadeks, Ruhnu läks Rootsile. 1598.aastast vojevoodkondadeks) c) Taani võim Saaremaal (jagunes ametkondadeks) Rootsi aeg Eestimaa (Lääne, Harju, Põhjasõda 1700-1721, (1710 Eesti alade sisuline 16. saj. lõpp, Järva, Viru) ja Liivimaa liitmine) (Saare, Pärnu, Tartu) Uusikaupungi rahuga 1721 Eesti ala Vene 18. saj. algus kubermangud, jagunesid keisririigi koosseisu (juriidiliselt) maakondadeks 1 Vene aeg Eestimaa ja Liivimaa Esimese maailmasõja (1914-1918) ajal toimunud 18. saj
sümboolseks ja ebaoluliseks aktiks, uskus, et kirik peaks alluma ilmalikule võimule), kes kuulutas Zürichi paavstist sõltumatuks, hukkus hiljem kodusõjas · Johann Calvin Zwingli mõtete edasiarendaja (uskus predestinatsiooni ehk ettemääratsse osad on määratud õndsaks saama, inimese elus tehtavad otsused ei mõjuta tema õndaks saamist) · Kalvinistide iseloomustus vt IÜK III ptk 2 (puritaanid) · Kalvinismi kritiseerijaid saadeti tuleriidale INGLIMAA (võimul Tudorid, Henry VII ajal toimus kuningavõimu tugevnemine, loodi kuningast sõltuv Tähekoda(Star Chamber), kapitalistlike suhete areng 16. saj-l, manufaktuuride teke, lambavillapuuduse tõttu kalevitööstuses lambakasvatuse laienemine ja tarastamine, sellest tulenevalt pauperiseerumine ehk inimeste, eriti talupoegade vaesumine): · John Wyclif tõlki 14. saj piibli, taunis pühakute kummardamist ja indulgentside müümist
Eesti ala valitsejad 13.-18. sajand Eesti alasid on läbi aegade tahtnud paljud erinevad riigid. Peamiseks põhjuseks on Eesti väga soodne asend Läänemere suhtes, mis võimaldab arendada efektiivset kaubandusvõrku Läänemere piirkonnas. Sageli on Eesti alade eest võidelnud Venemaa, põhjusega tagasi saada kunagi talle kuulunud alad. Balti riikide sealhulgas ka Eesti aladel on tahetud kehtestada täiendavat ülemvõimu näiteks Taani ja Rootsi poolt. Eesti aladele luuakse 4 piiskopkonda. 12. sajandi lõpul olid eestlased üks väheseid rahvuseid Läänemere ääres, kes olid ristiusustamata. Kaupmeeste ja nende toetuseks ka ristisõdijate suurem huvi Baltimaade sealhulgas ka Eesti vastu tärkas. Kaupmeeste huvi seisnes territooriumi ning transiidivedudega. Ristisõdijate huvi aga Läänemere kaldal olevate rahvaste ristiusustamises. Eesti ja teiste Baltimaade alistamiseks loodi Mõõgavendade ordu. Eestisse tungiti esimest korda 1208. aasta
Jüriöö ülestõusu (1345.) järel müüb Taani oma alad Rootsile võõrvõim või ala jagati esimest Saksa Ordule, kes annab need 1347. valitseda Liivi Ordule. 1643-1645. Rootsi-Taani sõda > haldusjaotus korda võõrvõimude 1558-1583 Liivi sõda Brömsebro rahu > Saaremaa Rootsile vahel *Jam Zapolski vaherahu 1582. Poola ja Venemaa vahel. > L- 1700-1721. Põhjasõda > Eesti ja Põhja-Läti Poolale Uusikaupunki vaherahu > kogu Eesti *Pljussa vaherahu 1583. Venemaa ja Rootsi vahel > P-Eesti ja Venemaale Ingerimaa Rootsile, Venemaa kaotab pääsu Läänemerele Märksõnad Tsunftid ja nende teke, gildid ja nende teke, Hansa Liit (Tallinn, Esimesed talurahvakoolid, Tartu
Ingerimaal vallutatud linnused. Altmargi vaherahu - oli Poola ja Rootsi vahel 1629. aastal sõlmitud vaherahu, mis lõpetas 1600 alanud Poola- Rootsi sõja. Kogu Eesti mandriala jäi Rootsi võimu alla. Rootsi valdusesse läks ka tänapäeva Põhja-Läti koos Riiaga. Brömsebro vaherahu 1645. aastal Rootsi ja Taani sõlmitud vaherahu. Koos muude Taani poolt üle antud aladega läks Rootsi ülemvõimu alla ka Saaremaa. Lõpetas Taani aja ka Saaremaal. 2. Põhjasõda Põhjasõja põhjused: Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel. Venemaa, Poola, Taani pretendeerisid osale Rootsi valdustest. Eriti oluliseks kujunesid Venemaa pretensioonid ja väljapääs merele. 1699. aastal kujunes välja Rootsi-vastane liit, kus keskset rolli mängis äsja Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürst August II tugev, kellega liitus Taani kuningas Frederik IV ning Vene Tsaar Peeter I Põhjasõja osapooled : Rootsi, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita, 1713
annaabi.ee 
