ohvrimeelsust piisavalt. See tõi kaasa pahameele valitsuse ning demokraatliku riigikorralduse vastu laiemalt, aidates kaasa totalitarismi levikule sõjajärgses Euroopas. (http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu_liis_madisson/elu_soja_ajal.html) 3.2. Erich Maria Remarque ,,Triumfikaar" 3.2.1 Teose tegevustik Tegevus toimub 1930ndatel Pariisis, pärast I maailmasõda. Peategelaseks on kirurg Ravic, kes on vahetult enne II ilmasõda illegaalselt Pariisi emigreerunud, kus ta töötab ebaseaduslikult arstina. Ravic püüab oma endist elu edasi elada, üritades samal ajal unustada koonduslaagri õudusi. Ravic tunneb igavust ja rutiini ning elu tundub olevat end ammendanud. Ühel õhtul juhtub ta kokku hirmunud naisega, keda Ravic elementaarsest kaastundest aitab. Naine, nimega Joan Madou, ei leia enam oma elu eesmärki ning vajab tuge. Ravic otsib
I maailmasõja põhjused referaat Sissejuhatus Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. See toimus enamasti Euroopas, kuid ka Aafrikas ja Aasias ning meresõjana kõikidel maailma ookeanitel. Esimese maailmasõja sündmused raputasid kogu maailma, surid tohutult palju inimesi, üle 9 miljoni. Sõjal oli kaks poolt, milleks olid Antandi riigid (Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa ning hiljem USA) ja Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria). Esimese maailmasõja ajal võeti ka kasutusele hulgaliselt uut sõjatehnikat ning relvi. Näiteks võeti kasutusele esmakordselt Ypres'i lahingus mürkgaas, maailmasõja kestel võeti veel kasutusele tankid, lennukid, allveelaevad jpm. Esimese maailmasõja eelmäng ja pingeline olukord kestis ligi 15 aastat.Nii Vene revolutsioon, Inglise-Buuri sõda kui ka Balkani sõjad-kõik see tõi kaasa oma t
Majanduses tuldi algsest madalseisust välja ja järgnenud aastaid (1920-te teine poolt ja 1930-ndad) käsitletakse normaalse majandusliku õitsengu perioodina. Kultuuris saavutati maailmatase, Eesti Vabariik täitis oma kohust eesti rahva keele ja kultuuri säilitamisel. Riigikaitses tuldi toime väiksemate agressioonidega, kus jõuvahekorrad olid mõistuspärased. Eesti sotsiaalne üldpilt vastas tolleaegsetele arenenud riikide standarditele. IV teema: Esimese maailmasõja võitjaid ja kaotajad Esimene maailmasõda aastail 1914-1918, mille peamiseks põhjuseks oli Suurbritannia ja Saksamaa konkurents, oli esimene modernne sõda, mis puudutas ka tsiviilisikuid. Tulemused olid murrangulised: sõda 6 nõudis ligikaudu 15 miljonit inimelu, põhjustas mitme suurriigi lagunemise, kuid samas lõi ka soodsaid olukordi väikerahvastele
Saksamaal. Esimese maailmasõja ajaloolisest taustast Sõja ajendiks oli Austria-Ungari troonipärija tapmine Sarajevos slaavi salaorganisatsiooni poolt. Austria-Ungari keisririigi ja Serbia konflikt haaras aga kiiresti kogu Euroopa, USA sekkumine muutis selle maailmasõjaks. Mida kauem sõda kestis, mida pikemalt kasutati väljakurnamistaktikat, seda selgemaks sai osalevatele riikidele, et selles sõjas on kõik kaotajad, kuigi lõpuks mõistsid Antandi riigid võitjatena Saksamaa üle kohut. Tolle aja kohta kõige moodsama lahingutehnika kasutuselevõtt põhjustas suuri kaotusi juba sõja algul. Sõda kurnas enneolematult mõlema poole majandust, seetõttu kannatas valusalt ka tsiviilelanikkond. Esimene maailmasõda oli totaalne sõda, mille ohvrite üldarv ulatus kümne miljonini. Romaani sisust ja tegelastest
Erich Maria Remarque (kodanikunimega Erich Paul Remark) sündis 22. Juunil 1898. aastal Osnabrückis raamatuköitja pojana. Kirjaniku kaugemad esivanemad olid prantslased ja perekonnanimi selle tõttu ka prantsusepäraselt Remarque, kuni kirjaniku vanaisa nime kirjapildi 19. sajandi alguses saksapärastas. Autori perekonnas oli lisaks emale, isale ja kirjanikule endale veel kaks last. Kirjanikul oli kaks nooremat õde: Elfriede ja Erna. Peres olevat olnud ka neljas laps, kes suri imikueas. Varases noorukieas asus Remarque klaverit mängima (ja hiljem ka õpetama) ent läks ema soovil katoliiklikus õpetajate harjutuskoolis õpetajakutset omandama. Aasta enne autori harjutuskooli lõpetamist puhkes I maailmasõda ning paljud koolikaaslased läksid vabatahtlikena sõjaväkke. 1915. aastal moodustas kirjanik oma sõpradega „esteetikaklubi“, kus hakati arutlema kultuuri, kunsti ja kirjanduse üle. Grupeeringu nimeks sa
elab kõike läbi enda sees ning ei lase enda emotsioonidel liialt esile kerkida (puhkusel olles haige ema rahustamine ning oma murede endale hoidmine). Eelöeldust tulenevalt on Remarque’i teost (ja ka teoseid) läbivaks teemaks ka humaansus. Kirjanik rõhutab oma romaanides armastust teiste inimeste vastu. Romaans „Läänerindel muutuseta“ aitas Paul Bäumer vastasleeri esindajat, lubades endale, et kirjutab langenud sõduri emale. Teoses „Triumfikaar“ oli Ravic toeks Joanile. Raamatus „Lissaboni öö“ loovtas mees, kes oli kõik kaotanud oma piletid paarikesele, kes seda vajas või siis teoses „Taeval ei ole soosikuid“ oli võidusõitja toeks surmavalt haigele naisele. Kontrastid nii sisulises kui keelelises vormis. Minevik (aeg enne sõda) vs olevik (sõjaaeg). Rahu, turvatunne vs sõda ja surm. Hingelised vajadused (lähedus, sõprus) vs primitiivsed, esmased vajadused (toit, peavari, riided)
Valga Gümnaasium 12b klass Siim Kornel PÕLVKOND, KELLE HÄVITAS SÕDA ISEGI KUI KUULID NEID EI TABANUD Referaat Valga 2008 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1Erich Maria Remarque.........................................................................................................4 1.1Elulugu..........................................................................................................................4 1.2Teosed...........................................................................................................................6 2 Romaani ,,Läänerindel muutuseta" analüüs........................................................................7
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Se
Teise maailmasõja mõju maailmale Kursuse kirjatöö Teine maailmasõda, mis toimus aastatel 1939-1945, oli ajaloo kõige laialdasem konflikt, mis puudutas mingil määral kõiki maailmajagusid (J.G Royde-Smith, T.A. Hughes, 2018). Teise maailmasõja teljeriigid olid Saksamaa, Itaalia, Jaapan jt. ning liitlasriigid Suurbritannia, Prantsusmaa, NSV Liit, USA (Eesti Entsüklopeedia). Teise maailmasõja ulatusest annavad aimu järgmised näitajad: hukkus umbes 55 miljonit inimest, neist suurem osa olid tsiviilisikud, kes hukkusid rünnakute ajal ja koonduslaagrites
Jaan Oks- Eesti kirjanik. Kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat ning publistikat enamik on hävinud. Lisaks kirjutas ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Teosed: "Tume inimeselaps" (1918); "Neljapäev" (1920)-lühiproosakogud Poeem- "Kannatamine" (1920) Novellikirjanik, kes tegi kaastööd Noor-Eestiga Aira Kaal põhiliselt luuletaja, aga ka prosaist, kes tegutses peale II maailmasõda. Pärit Tornimäe kandist. Luulekogu ,,Ma ei anna relva käest". Proosa ,,Kodunurga laastatud". Aadu Hint 30-ndal aastal kirjutas ,,Pidalitõbi", ,,Vatkutõbilas", kuna kartis, et on ise ka nakatanud. Peateos on 4 osaline romaan ,,Tuuline rand", mis sai ka 1965. aastal ENSV Rahvakirjaniku tiitli. Alguses mõtles teha 5 osalist, aga tal tekkis juba 1 osaga sensuuris probleeme ning ta ei näinud sellel enam mõtet. Mõtles, et võiks teha Saaremaa oma tõe ja õiguse. Pärit Lümanda kandist
1. Euroopa lõimumine Ühise Euroopa-identiteedi otsingud. Euroopa integratsiooni algus ja kujunemine, koostöö tihenemine kuni tänapäevani. Euroopa ühendamisest oldi unistatud sajandeid. Kõik katsed mõõgaga ebaõnnestusid ja tõid Euroopale tohutuid kannatusi. Mõttekam oli arendada riikide koostööd, sest iga sõda oli eelmisest laastavam. Esimesele maailmasõjale järgnenud vapustusest kasvas välja Euroopa ühisriiki propageeriv Pan-Euroopa liikumine, mille algatajaks oli Eesti. Vastuolud Euroopa riikide vahel olid aga liiga suured. Teise maailmasõjaga kaasnenud häving näitas, et kui Euroopa soovib uut sõda vältida, peab ta ühinema. Suuremat tähelepanu hakati pöörama integratsioonile siis, kui saadi aru, et koostöö peab haarama nii võitjaid kui kaotajaid, nii süüdlasi, kui ka süütuid kannatanuid. 9.mail 1950 esines Robert Schuman deklaratsiooniga, mille põhjal asutasid Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg Euroopa Söe- ja Teraseü
H. Tammsaare "Tõde liblik" ja õigus" 11. Aforism: AHT ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." 12.Valm- Jakob Tamm "Siga tamme all" 1 Kirjanduse funktsioonid · Annab võimaluse lugeda · Annab võimaluse ennast väljendada · Suhtlusfunktsioon · Silmaring avardub · Annab emotsioone · Infoallikas Seotus teiste kunstiliikidega · Arhitektuur Erich Maria Remarque "Triumfikaar", "Jumala ema kirik Pariisis". Tuntud kirjeldaja V. Hugo "Hüljatud" · Muusika Prosper Merimee "Carmen", Lydia Koidula "Mu isa maa on minu arm, Bulgakuv "Meister ja Margarita" · Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter ,,Sipsik", ,,Naksitrallid", Kristjan Raud "Kalevipoeg", Jüri Arrak "Suur Tõll · Filmikunstiga - Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, "Kevade", "Uku aru", Elmo Nüganen ,,Nimed Marmortahvlil"
Maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega. 2. I Saksamaa reparatsioonid olind nii kõrged , et riigil polnud enam raha et majanudust taastada. Rahandus varises kokku. II Kaotati alad, rahvad elas teiste riikide aladel, väljas pool Saksamaa piire. III Hüperinflatsioon. Raha väärtus langes nii võrd et ei suudetud lubada ka tavalisi tarbekaupu. Põhjustas ka nälga ja rahulolematust. 3. Välispol pinged võitjad polnud rahul, kaotajad polnud rahul. Majanuslikud pinged majanduskriis. Sisepoliitilised pinged riikide sisesised. 4. Majanduslik kui poliitiline ebastabiilsus rahvas polnud kindel ega rahul. Sõda paiskas segi inmisete psüühika, muutis arusaama maailma asjadest, põhiväärtused. 5. Saksamaa jaoks keeruline neid maksta, see raskendas nende maj olukorda
Muusika (R. Strauss) Filmikuns sündis Euroopas, kuid Ameerika võttis leiutise kiirelt üle t kadus viktorlik ajastu, riietusstiil muutus vabamaks Mood eksootikavaimustus, erksamad toonid, naiste kleidid-seelikud läksid lühemaks esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud Sport moodne jalgpall Esimene maailmasõda - I MS oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 11. novembrini 1918 - Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks - Üheski varasemas konfliktis ei olnud osalenud nii palju sõdureid, lahingutes hukkus üle 9 mln sõduri - I MS tuntakse kaevikusõjana, seda ennekõike Läänerindel - I MS kasutati esimest korda keemiarelvi - Toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt - Toimusid 20
eesmärgid lootsid saavutada atendaadiga suurriikide valitsejatele ning kõrgematele riigiametnikele, riiki pole vaja korraldada? 2. Rahvusvahelised suhted XX saj algul. Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused. Sõjaliste liitude kujunemine – Antant, Kolmikliit – Keskriigid: millal, millised riigid, miks. Rahvusvahelised kriisid enne I maailmasõda. Balkani sõdade tulemused. Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused Kõik suurriigid olid huvitatud mõju laiendamisest Euroopas ja maailmas, eriti tugevnes Saksamaa ja Suurbritannia vastasseis Saksamaa liigne tugevnemine Euroopa mandril, suund kolooniate ümberjagamisele Suurbritannia püüd säilitada jõudude tasakaalu Euroopas Sõjalisete liitude kujunemine-Antant, Kolmikliit
Antanti liit tekkis vastukaaluks Kolmikliidule ning kuna Venemaa lootis koostöös Inglismaaga kindlustada vaba juurdepääsu Vahemerele ning Inglismaa püüdis Venemaa abiga pidurdada Saksamaa tugevnemist. 20.sajandi algul toimus esimene ja teine Maroko kriis, mille tagajärjel suhted Prantsusmaa ja Saksamaa vahel teravnesid, Bosnia kriis, mille tagajärjel Bosnia ja Hertsegoviina liideti Austria-Ungariga ning Balkani sõjad , mille tagajärjel Türgi kaotas oma valdused Balkanil ja Albaania sai iseseisvaks. Need kriisid ja konfliktid muutsid olukorra äärmiselt pingeliseks. 15.ESIMENE MAAILMASÕDA Millal sõda toimus, sõja põhjused, peamised osapooled, kus toimus sõjategevus, millised uuendused võeti sõjapidamises kasutusele, sõja mõju majandusele, sõja tulemused ja tagajärjed. Esimene Maailmasõda toimus 1914-1919, mille toimumise peamiseks põhjuseks oli suurriikide soov
193 Molotov – Ribbentropi pakti sõlmimine (23.08.). 9 Saksamaa kallaletung Poolale; Teise maailmasõja puhkemine (01.09.). Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 3 1. Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel: 1.1. Muutused poliitilisel kaardil pärast Esimest maailmasõda: Esimene maailmasõda tõi enesega kaasa impeeriumite lagunemise ja uute riikide tekke. Osa poliitilise kaarti muutustest seadustati Pariisi rahukonverentsil, osa toimus impeeriumite sisemise arengu tulemusena. Lagunevast Vene impeeriumist eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Kõik need riigid pidid kaitsma oma iseseisvumist ka relvajõul (nt Eesti Vabadussõda 1918-1920).
Sealt tuli ka nn võidurelvastumine soov olla parim, number 1. N: Esimene kuulkäik- USA. 2.JFK poliitiline pärand - reaalsus või legend? Kuna Kennedy ei saanud kaua olla USA president (1960-1963) ja tema elu lõppes atendaadiga, siis tehti temast kindlalt märter ja tema tegusid idealiseeriti. Ent samas tegi ta ka palju: ei olnud palju puudu Kuuba raketikriisi ajal, et oleks tulnud III maailmasõda, aga tema otsustuskindel käitumine suutis selle ära hoida. Samuti ta oli innovaatiline ning puhus tervele rahvale, samas ka tervele maailmale, elu sisse. Tema teod viisid samuti esimese kuulkäiguni. 3.Hrustsovi optimism põhines järgmistel NL edusammudel. Eesotsas NL maine tõstmises olid teadlased kosmonautika alal (Maa esimese tehiskaaslase loomine, Gagarini kosmoselend). Samuti oli NL majandus tõusuteel ning oldi optimistlikud, et kommunism saabub õige pea. 4
mõneti paranes eluolu 1930 ndate II poolel kadus kaupade jaotamisel kaardi süsteem maalt läks palju inimesi linna paljud alles õppisid lugema ja kirjutama. inimeste senine elulaad ja moraal hävitati nõuti kuulekust võimudele kadus isiklik vastutus ja südametunnistus kt küsimused 1)mõiste totalitarism 2) miks tekib totalitarism? 3)totalitaarse ühiskonna iseloomulikud jooned 4) loetle totalitaarsed autoritaarsed ja demokraatlikud riigid 5) itaalia 6) saksamaa II maailmasõda 1939 1 sept – 1945 saksamaa oli valmis oma tahet maailmale jõuga peale suruma lääne riigid tegid saksamaale järeleandmisi sest taheti säilitada rahu nõukogudeliitu kardeti rohkem kui saksamaad loodeti et saksamaa peatab kommunismi leviku saksamaa tegevus 1. kehtestati üldine sõjaväe kohustus ja hakati looma armeed hõivas reinimaa kus poleks tohtinud sõjaväge olla saksamaaga ühendati austria 4) 1938 toimus münchenis saksamaa, itaalia suurbritannia prantsusmaa juhtide
Kui ei ole, siis tuleb see selliseks muuta, reformida. Individualism ehk liberaalide isikukesksus. Selle järgi on üksikisik kõige loovam ja ühiskond kõigr arenguvõimelisem siis, kui inimeste algatusvõimet ja tegutsemis vabadust kõige vähem piiratakse. Eurokommunism - püüti leida kolmandat teed tegeliku sotsialismi ja kommunismi vahel. Põhjenda natsionalismi esiletõusu. Rahvuslus on avaldanud maailma ajaloole üüratut mõju. Enne Teist maailmasõda oli rahvusriigist saanud ühiskondliku korralduse domineeriv vorm. Ajaloolased kasutavad terminit natsionalism selle ajaloolise ülemineku ning rahvusliku ideoloogia esilekerkimise ja võidulepääsemise kirjeldamisel. Eesmärk on tagada ühe rahvuse ja selle identiteedi järjepidev kestvus ning kindlustada territoorium, kus selle rahvuse keel, kultuur, traditsioonid ja väärtused oleksid domineerivad) idee kujunemisega. Rahvuslus ja ühiskonna kaasajastumine
Teine maailmasõda Sõja põhjused 1. Pariisi rahukonverentsil tehtud vead; 2. Saksamaa soov revideerida Versailles rahulepinguga kehtestatud kitsendusi; 3. Lääneriikide lepituspoliitika; 4. Euroopa riikide suutmatus luua ühisrinnet maailmasõda kavandatavate riikide vastu; 5. Saksamaa ja NSV Liidu ühispoliitika võimalikku; 6. I MS ei selgitanud eriti midagi: Venemaa langes revolutsiooni pärast, Saksamaad ei vallutanud keegi; 7. USA ei soovinud sekkuda; 8. Rahvasteliit ei toiminud; 9. Rahvusluse ärkamine; 10. Saksa demokraatia läbikukkumine; 11. Ülemaailmne majanduskriis, osalt tänu millele tõusidki võimule diktaatorid. Sõja vallandaja: Saksamaa.
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
D.Roosevelt rakendada erakorralisi reforme, mis sisuliselt tähendas riigi sekkumist tootmisse. Paljud süüdistasid teda seetõttu kommunismis, kuid antud juhul oli see ainuõige lahendus. Samamoodi otsustasid mõni aeg hiljem käituda ka Suurbritannia, Prantsusmaa, Skandinaaviamaad ning nendes riikides säilus demokraatia. Teine võimalus oli kehtestada riigis diktatuur ja terroriga probleem lahendada nagu juhtus Saksamaal ja Itaalias. 3. Rahvusvaheline olukord enne II maailmasõda. Rahvusvaheline olukord enne II maailmasõda oli pinev, sest: a) Saksamaa, Itaalia ja Jaapan lähenesid, et toetada üksteist sõjategevuses, b) NSVL ja Saksamaa valmistusid sõjaks. Näiteks taastas Saksamaa üldise sõja- väekohustuse, sõjalaevastiku ja hakkas massiliselt relvi tootma, c) Lääneriigid ajasid lepituspoliitikat, s.t. tegid Saksamaale suuri järelandmisi lootes, et siis jääb suur sõda puhkemata. Näiteks Müncheni sobing 1938.a ,
lennuväe poolt teostatud operatsioone Läänemerel: A) Kuressaare ja Pärnu pommitamine 1915, millega kaasnes ,,Waldhofi" tselluloosivabriku õhkulaskmine Vene vägede poolt sakslaste maabumise kartuses B) Saksa tsepeliini lend üle Paldiski 1915. 1915 aastaks jõudis sõjategevus Lätti, Daugava jõe joonele ning Riia linna ümbrusesse, kus rinne pikemaks ajaks stabiliseerus VABADUSSÕDA (24.11.1918-03.01.1920) 02.02.1920 oli Tartu rahu I maailmasõda lõppes 11.11.1918 kell 11.00 (vaherahu); Pariisi rahulepingud 19181920 Sõdivad pooled 1) Nõukogude Venemaa Punaarmee 2) Eesti enamlased: Eesti kütipolgud 1. Eesti rahvuslased. Eesti kaitsevägi 2. Soome, Rootsi, Taani vabatahtlikud 1. Vabadussõja algus: Mariia Kurisoo ajaloo konspekt Enamlaste juhitud Nõukogude Venemaa Eesti iseseisvuse väljakuulutamist tunnustada ei tahtnud. Nende poliitika eesmärgiks sai:
vahendina. 20. sajandil toimus vastupidine pööre: sõda oli raske kontrollida ja pigem kontrollis sõda diplomaatiat.3 Diplomaatia ja relvade arenemine tähendas esimese osatähtsuse vähenemist – relvaarsenal rääkis juba end eest. Tulejõudu oli vaja aga ka kuidagi kasutada, kas siis praktiliselt või ideoloogiliselt. Ameerika Ühendriikide puhul hakkab külmas sõjas silma eelkõige vaenlase kuvandi loomine. Nagu Teist maailmasõda, nähti ka külma sõda USA-s patriootlikuna ja vabaduse triumfina totalitarismi üle. Nõukogude Liit oli vaenlase rollis ning see andis ameeriklastele nende arust diplomaatilise õigustuse maailma kommunismi eest kaitsta.4 Külm sõda oli USA-le rahvusliku alatooniga – see konstrueeris globaalse välispoliitilise fenomeni koos sügavate sisepoliitiliste implikatsioonidega. 5 Diplomaatia toimus kõrgemail tasandil ning suurimate panustega kui kunagi varem.
Saksamaale anti Marokoga majandussuhetes vabadus ning võrdsed võimalused. Bosnia kriisi järel olid Antandi riigid sunnitud tunnistama Austria-Ungari annektsiooni. Teise Maroko kriisi järel nõustus Saksamaa Prantsusma protektoriaadi kehtestamisega Marokos. Vastutasuks sai Saksamaa osa Prantsuse Kongost. Balkani ,,püssirohukeldris" sõlmisid Balkani riigid Türgi vastase liidu, esimeses sõjas sai Türgi kiiresti lüüa. Vallutatud alade jagamisel võitjate vahel puhkes teine sõda. Balkani sõjad tugevdasid Serbia positsioone, mis viis suhete pingestumiseni Austria-Ungariga. 12.ESIMENE MAAILMASÕDA (õpiku II osast lk 82-89) · Millal sõda toimus, sõja põhjused, peamised osapooled, kus toimus sõjategevus, millised · uuendused võeti sõjapidamises kasutusele, sõja mõju majandusele, sõja tulemused ja ·tagajärjed. Esimene maailmasõda toimus 1914-1918. Sellele eelnes mitmeid konflikte ja kriise. Sõda
....................................................................................12 3.Kokkuvõte..............................................................................................................................14 4.Kasutatud kirjandus................................................................................................................16 2 1. Sissejuhatus Külm sõda sai alguse pärast Teist maailmasõda 1945.aastal, kui hakkasid kujunema vastatandlikud leerid NSVL ja Lääneriikide (USA, Prantsusmaa, Suurbritannia) vahel. NSVL eesmärgiks oli sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas ja Lääneriikide eesmärk oli demokraatia taastamine. Mõiste „külm sõda” võttis kasutusele USA Riigidepartemangu nõunik Bernard Baruch 1947. a, kui kirjeldas maailmasõja-aegsete liitlaste suhteid kui murenevaid ja konfliktiga asenduvaid.1 Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet
Sureb kopsupõletikku. Looming lahkab sotsiaalse ebavõrdsuse probleemi. Sellega tuleb ka vägivalla analüüs ühiskonnas. Seda vaadete süsteemi nimetati tolstoiluseks. Noorte hulgas palju järgijaid. Ametliku ühiskonna jaoks muutub Tolstoi ohtlikuks. Ta toob vägivalla ja sotsiaalse ebavõrduse teema ilukirjandusse. Varakult hakkas kirjutama päevikut, millest hiljem vormub romaanitriloogia: 1852 "Lapsepõlv", "Poisiiga", "Noorus" "Sevastopori jutustused" Vene sõjad 1869 "Sõda ja rahu" tetraloogia. kirjutas 1863. a sügisest. Tõeline mammut-romaan mahukas, erinevaid tegevusliine palju, tegelasi ~300. Romaan käsitleb Pr-Vene sõda ning konkreetseid ajaloolisi sündmusi, lahinguid (Austerlitzi, Borodino, Moskva vallutamine). Tolstoi kujutab sõda üksikasjaliselt, täpselt, värvikalt. Läbi tegelaste tuleb välja ka Tolstoi suhtumine sõja mõttetusse. Ta annab venelastele lootust, et päästa kodumaa. Samas kujutab
Ta on egoist, kitsa silmaringiga, koguja, mats ja argpüks üheskoos. Tsehhovi jutustused kandsid ühist pealkirja ,,Naer läbi pisarate", mis loomingu arenedes kujunes protestiks elu halluse ja labasuse vastu. ,,Kadunud põlvkond" Kadunud põlvkonnaks nimetasid end kirjanikud, kelle täisealiseks saamine langes kokku Esimese Maailmasõjaga. Nende noorte tuleviku ideaalid, nende vaimse ja füüsilise tervise purustas ja rikkus Esimene Maailmasõda ning selle tõttu nimetasid nad end kadunud põlvkonnaks. Kirjanikud protestivad oma romaanides sõja vastu. 20. sajandi alguses tehti maailma teaduses hulk uusi avastusi, mis olid seotud inimesega (näiteks avastas Darvin, et inimene on kujunenud ahvist). Kõige rohkem mõjutas kirjandust Sigmund Freudi avastatud alateadvusteooria, mis kummutas senise arusaamise inimesest kui mõistuslikust ja oma tegusid reguleerida suutvast olendist. Tunded ja vaistud seati mõistusest kõrgemale
Selleks oli peale Türgi tarvis purustada ka Austria-Ungari ja kehtestada oma võim Balkanil. Venemaa sai aga aru, et Prantsusmaaga sõlmitud liidulepingu järgi kujuneb tema peamiseks vastaseks võimalikus sõjas hoopis Saksamaa ja andis Prantsusmaale lubaduse alustada sõjategevust rünnakuga Saksamaa vastu. Antanti kolmas osapool Inglismaa polnud andnud oma liitlastele lubadust, et ta Saksamaa rünnaku puhul nende poolel sõtta astub. Enne I maailmasõda oli jõutud sõjalise tegevuse kooskõlastamisega sedavõrd kaugele, et Inglismaa kõrvalejäämine võrdunuks reetmisega. Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopa mandril ja maha tuli suruda tema pürgimused jagada ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maailmavõimuks. Viimane eesmärk sobis väga hästi Inglismaa ammusele liitlasele Jaapanile, kes oli huvitatud Saksamaa koloniaalvalduste ülevõtmisest Aasias. RAHVUSVAH kriisid 20. saj
1940.aastate alguses oli selge, et kaks agressiivset suurriiki Saksamaa ja Venemaa , hakkasid ohustama väikeriike. Sel juhul seisid riikide liidrid raske olukorra ees: kas kaitsta riiklikku iseseisvust või mitte, sest kaitse võib päästa riigi ja samas kaitse võib olla kasutu ja tuua üleliigseid inimohvreid. Soome ja Eesti valisid kuldse kesktee: nad kuulutasid endid neutraalseteks riikideks (Soome varem, Eesti hiljem). Kuid ka neutraliteeti peab suutma kaista nagu näitas selgelt II maailmasõda. Väikeriigi tahe end kaitsta, kas siis iseseisvust või neutraliteeti, võib ära nullida poliitilise juhtkonna ebaõnnestunud diplomaatia. Nii juhtus näiteks Eestis 1939.aastal. President K.Päts oli 1939.aasta suveks ja sügiseks juba vana ja põdur. Oli päris selge, et Eesti vajas tervet ja elujõulist juhti väga pingeliseks kujunenud rahvusvahelise olukorra tõttu. Kuid K.Päts välistas selle, kuna tundis oma missiooni ,,tohtri" rollis eestlaste ees, keda ta nimetas ,,haigeks". Samal
aasta novembris toimus Venemaal riigipööre, millega tulid võimule bolsevikud. 1918. aasta 11. novembril kirjutas Antandi ülemjuhataja Foch´i Versailles'is alla vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja, mis oli kaasa toonud tohutuid inimkaotusi, nälga, sotsiaalseid probleeme, haigusi. Aina rohkem toodeti majanduselus relvi, laskemoone ja sõjavarustust, aga tarbekaupade tootmine vähenes. Sõja puhkedes oli paljudes riikides sõjavaimustus, mis asendus lõpuks sõjatüdimusega. Esimene maailmasõda tõi endaga kaasa muutusi sõjapidamises (uued väeliigid) ja jõudude vahekorda maailmas (rahvusvahelisele areenile tuli Nõukogude Venemaa). 44. Eest Vabariigi loomine Esimese maailmasõja ajal olid Eestimaa pärast sõdinud Saksamaa ja Venemaa eestlastele vastuvõetamatud - kui Venemaa oleks võitnud, oleks tulnud uus venestamine aga kui Saksamaa, oleksid baltisakslased võimu juurde saanud..Tänu Nikolai II kukutamisele
alustasid integratsioonipoliitikat: nad keelasid teistel rahvastel enda ajalugu mäletada ning suulist pärimust hoida. Nad pidi omaks võtma ashantide ajaloo ja pärimuse. Afrikanistika Afrikanistika on kompleksne teadus, mis tegeleb aafrika rahvaste ajaloo, keelte, kirjanduse, kunsti, etnoloogia, õiguse, majanduse, sotsiaalsete ja poliitiliste probleemide uurimisega. See tekkis 19. saj orientalistika osana ning eraldus sellest allest pärast Teist maailmasõda. Teaduslik süstemaatiline lähenemine Aafrikale on seega üpris uudne nähtus. Misjonärid, kes mustale mandrile rändasid, hakkasid koheselt uurima sealseid keeli. Eesti misjonär Evald Ovir, kes hukkus noorena Lääne-Aafrikas, koostas väidetavalt esimese teadusliku artiliki suahiili keele kohta ning see ilmus ka ühes saksa ajakirjas. Philip D. Curtin ütles, et me tegelema ainult mainstream-ajalooga. Historiagraafia küsimused Aafrika ajaloo uurimine oli hooletusse jäetud kuni 1950
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
