Mihhail Glinka (1804-1857) Sündis Smolenski kubermangus, suri Berliinis. Oli aadliseisusest ning seega olid tingimused arenemiseks ja kunstidega tegelemiseks suurepärased. Tundis juba lapsena huvi muusika vastu – õppis klaverit, viiulit, flööti. Olulised muusikalised kujundajad: 1) lapsepõlves kuulis sageli vene rahvalaulu; 2) tema mõisas oli pärisorjadest orkester, millele Glinka kirjutas oma esimesed orkestriteosed ning millega ta sai proovi teha ja kogemusi hankida. 3) õigeusu kirikumuusika (koorid) 1817–22 õppis Glinka Peterburis aadlike lütseumis. Tal oli ka eraõpetaja, kes tutvustas noort Glinkat Puškinile. Pärast kooli lõpetamist tegi ta riigiametniku karjääri (see oli aadlivõsukestel tüüpiline elukäik tol ajal). Muusikat õppis Glinka eraviisiliselt, üheks õpetajaks oli kuulus iiri päritolu pianist ja helilooja John Field. Muusikaliselt olid väga olulised aastad 1830–34, mil Glinka õppis Itaalias ja Saksamaal. Seal kujunes Gli...
«» -- , 1514 . -, , ( ). . 2010 -- . , -- «», «». , ( ). , XI ( 1046 ), IX -- , . , . XII ( , 1097 ) , . , -- , -- . 1239 . 1404 , . 110 . 1456 , , « » . , . , , . , « » . Novodevichy Convent (Novodevichy Convent Smolenski Jumalaema) - Õigeusu Vene kirik zhenskiymonastyr Moskvas [1] [2]. Novodevichy Convent asutas suurvürst Vassili III 1524 - auks Smolensk Mother of God "Protectress" - peamisi pühamu Smolensk, tänulikkusest valduses Smolensk aastal 1514 [1]. Klooster asub Devichye valdkonnas [1] painutada ning Moskva jõe lähedal Luzhniki Stadium, päris lõpus istoricheskoyPrechistenki (nüüd Big Pirogovi tänav). Kas nii aktiivse kloostri ja State Historical Museum. Alates 2010 - Museum of Church of
Mihhail Ivanovits ; 1. juuni (vana kalendri järgi 20. mai) 1804 Novospasskoje küla, Smolenski kubermang 15. veebruar (vana kalendri järgi 3. veebruar) 1857 Berliin) oli vene helilooja. Ta sündis Novospasskoje külas Smolenski kubermangus oma isa mõisas. Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu. 1817. aastal tõid vanemad Mihhaili Peterburgi. Seal astus ta Pedagoogikainstituudi aadlipansionaati. Peterburis võttis Glinka tunde suurte muusikute käest. Pansionaadi lõpetamise järel tegeles ta intensiivselt muusikaga: uuris Lääne-Euroopa klassikalist muusikat, osales koduses musitseerimises aadlisalongides, vahel juhatas oma onu orkestrit. 1830
Mihhail Ivanovits Glinka 1804-1857 Click icon to add Click iconpicture to add picture Mihhail Ivanovits Glinka Elulugu Glinka sündis 20. mail 1804 Juba sündimisest peale oli aristokraatlikku perekonda. väike Glinka oma vanematest Tema isa Ivan Nikolajevits lahutatud. Vanaema võttis ta Glinka oli Smolenski mõisnik ja enda hoole alla sel põhjusel, et erukapten. noored vanemad ei suutnud tema esimest lapselast hoida. 1815 pandi Glinka Tsarskoje Seloo avatud lütseumi. Aasta hiljem saatis isa Mihhaili Kõrgemasse Pedagoogilisse Instituuti. Elas aastani 1833 Itaalias, kus ta tegeles muusika kirjutamisega ja ooperi nautimisega. 1835. a. Glinka abiellus Maria Petrovaga ja asus elama Peterburgi.
Barclay sai peakuberneriks ja Soome kubermangu kuberneriks. Aasta hiljem sai ta sõjandusministriks ja püsis sellel postil kuni 1813. aastani. Napoleoni sissetung: Napoleoni sissetungi ajal Venemaale 1812. aastal, hakkas Barclay Vene suurimat väeosa Napoleoni vastu juhtima. Ta kasutas praegu kuulsat olevat lahingu taktikat ``põletatud maad``, mis seisnes selles et ta lasi vaenlase sügavale oma territooriumile ja meelitas ta külla nimega Tsarvovo-Zaimishche, mis asum Moskva ja Smolenski vahel. Sellest hoolimata olid venelased teravalt vaenulikud välismaalasest komandöri vastu kes sõjaväge juhtis. Tema rivaalid külvasid Barclay kohta kuulujutte et ta on Napoleoni agent ja elanikkond mõistis Barclay hukka ja pidas teda argpüksiks. Barclay oli sunnitud oma alamate ja tsaari käsul Napoleoniga võitlema Smolenskis 17-18. augustil 1812. aastal. Napoleon sundis Barclayd taganema, sest ta oli ohustamas Barclay ainsat põgenemisteed. Pärast püha linna
kaubalinna Kiievi Sellest sai riigi keskus Valitsejad ümber slaavi aladele Viikingid säilitasid aastakümneid ülemkihis ülekaalu Asuti ümber ka riigi põhjaaladele, esialgu rohkem linnadesse, kus sinnani olid ilmselt ülekaalus soomeugrilased Vallutused & valitsemine 862 normannide-viikingite poollegendaarse valitseja Truvori moodustatudNovgorodi vürstiriik , mille järgmine valitseja Oleg aga jätkas vallutusi 882 vallutas ta Smolenski ja Ljubegi linna ning Kiievi vürstiriigi Moodustas põhjaslaavlasi ja osa lõunaslaavlasi ühendava Kiievi-Vene riigi 883885 alistas Oleg drevljaanid, severjaanid ja radiimitsid Esimene Kiievi suurvürst Kiievi vürst Oleg pani aluse Rjurikute dünastiale Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kiievi-Vene https:// www.google.ee/search?q=Proto-Novgorod&rlz=1C1UXZO_enEE480EE515&aq=f&um=1&ie= http://et.wikipedia.org/wiki/Arutelu%3AVene http://et.wikipedia
Grete Mark 11b klass Sündis 1. Juuni 1804. Novospasskoje küla, Smolenski kubermang, Venemaa. 10 aastaselt hakkas õppima klaveri ja viiulimängu. 1817. aastal tõid vanemad Mihhaili Peterburgi. Astus Pedagoogikainstituudi aadlipansionaati (õppis viis keelt). Pansionaadi lõpetamise järel: uuris LääneEuroopa klassikalist muusikat, osales koduses musitseerimises aadlisalongides, vahel juhatas oma onu orkestrit. Külastas palju Itaaliat, Sakasamaad, Hispaaniat, Poolat ja Prantsusmaad. Nende maade rahvamuusika on
MIHHAIL GLINKA MIHHAIL GLINKA (1804 1857) Glinka oli vene klassikalise koolkonna rajaja. Tema eesmärgiks oli luua muusikat kogu rahvale. Kasutas rahvamuusikat ning rahvale südamelähedasi teemasid. Tema loomingust leiame episoode Venemaa ajaloost, rahvalegende ja muinasjutte, samuti rahva eluolu kujutavaid stseene. ELULUGU. LAPSEPÕLV. Glinka pärines Smolenski maakonnast mõisniku perest. Muusikaga puutus kokku juba lapsepõlves. Vanaema mõisas viibides kuulis ta rahvalaule, onu mõisas tegutses pärisorjade orkester. Glinka mängis nendega kaasa viiulit ja flööti. See muusika väga mõjutas tema loomingut. oGlinka sai hariduse Peterburi Pedagoogilises koolis, mis oli tol ajal parim. oÕppis tuntud pedagoogide juhendamisel, omandas 5 võõrkeelt. oMuusikat õppis jätkuvalt eraviisil, vastavat kooliharidust saamata ELULUGU. REISID.
võimalikuks gümnaasiumide asutamine. 1775. a. Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks. Katariina tiitel Katariina Teine, Venemaa, Moskva, Vladimiri, Novgorodi keisrinna ja isevalitseja, Kaasani, Astrahani, Siberi, Hersoni-Tauria keisrinna, Pihkva valitsejanna ja Smolenski suurvürstinna, Eestimaa, Liivimaa, Karjala, Tveri, Jurgorodi, Permi, Vjatka, Bulgaaria ja teiste vürstinna, Novagorodi ja Alammaade, Tsernigovi, Rjazani, Polotski, Rostovi, Jaroslavli, Beloozjorski, Udorski, Obdorski, Konda, Vitebski, Mstislavski valitsejanna ja suurvürstinna ja kõigi põhjamaade ja Iverskaja , Kartaalia ja Gruusia keisrite ja Kabardiiniamaa, Tserkassia ja mägivürstide käsutaja ja nende pärilik valitsejanna ning valdaja 1796. aastal 15.
Mihhail Glinka Glinka sündis 1. juuni 1804 aristokraatlikku perekonda Novospasskoje külas. Tema isa Ivan Nikolajevits Glinka oli Smolenski mõisnik ja erukapten. Juba sündimisest peale oli väike Glinka oma vanematest lahutatud. Vanaema võttis ta enda hoole alla sel põhjusel, et noored vanemad ei suutnud tema esimest lapselast hoida. Misa varajane lapsepõlv vanaema juures, ülakorruse kuumaks köetud tubades, kus kärbsed kogu talve sumisesid. Aastal 1815 pandi Glinka Tsarskoje Seloo avatud lütseumi. Misa põhiliste huvide hulka kuulusid: muusika, keeled, geograafia ja joonistamine. Siiski köitis teda kõige rohkem muusika
Napoleoni juhitud Prantsuse vägede ja Mihhail Golenistsev-Kutuzovi juhitud Venemaa Keisririigi sõjavägede vahel. Venemaa sõjakäigu jooksul oli Napoleon kaotanud kolmandiku oma vägedest haiguste ja muude raskuste tõttu. Kutuzov oli väga andekas vähejuht, kes võttis Napoleoni Borodino all vastu. Lahingu võitis siiski Napoleon, kaotades 30 000 meest, samas kui vene väed kaotasid 40 000 meest. Borodino lahing Borodino lahingu käik Krahv Mihhail Illarionovits Golenistsev-Kutuzov Smolenski oli Vene väejuht. Mihhail Kutuzov määrati 1. märtsist 1761 kuni 1762 Eestimaa ja Peterburi kubermangu Peter August Friedrich, Holstein-Becki hertsogi tiibadjutandiks ja kantselei juhatajaks. Mihhail Kutuzov Sõjast ja rahust on tehtud erinevaid filme, seriaale, ooperaid ja isegi raadiosaateid. Tuntumaid filmiversioone on neli. 1. Film oli 1915 " ", mis oli esimene vene keelne variant sellest filmist. Selles mängisid Vladimir Gardin ja Vene baleriin Vera Karalli. 2
Mihhail Glinka Glinka sündis 20. mail 1804 aristokraatlikku perekonda. Tema isa Ivan Nikolajevits Glinka oli Smolenski mõisnik ja erukapten. Mihhaili vanem vend Aleksei, kes sündis kidurana ja suri mõne kuu pärast Juba sündimisest peale oli väike Glinka oma vanematest lahutatud. Vanaema võttis ta enda hoole alla sel põhjusel, et noored vanemad ei suutnud tema esimest lapselast hoida. Misa varajane lapsepõlv vanaema juures, ülakorruse kuumaks köetud tubades, kus kärbsed kogu talve sumisesid. Aastal 1815 pandi Glinka Tsarskoje Seloo avatud lütseumi.
Tema ideed võttis omaks rühmitus, kes nimetas end ´´Võimsaks rühmaks´´ Üks mõjukamaid selles rühmas oli Modest Mussorgski, kelle sünnist möödus selle aasta 21.märtsil 170 aastat. Minu referaadi eesmärgiks on rohkem teada saada nende kahe suure vene helilooja elust ja loomingust ning seeläbi rohkem mõista nn. ´´vene hinge´´. 1. MIHHAIL GLINKA 1.1Elulugu Mihhail Ivanovits Glinka (vene keeles ; 1. juuni (vana kalendri järgi 20. mai) 1804 Novospasskoje küla, Smolenski kubermang 15. veebruar (vana kalendri järgi 3. veebruar) 1857 Berliin) oli vene helilooja. Ta sündis Novospasskoje külas Smolenski kubermangus oma isa mõisas. (vt.pilt1) Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu. 1817. aastal tõid vanemad Mihhaili Peterburgi. Seal astus ta Tsarskoje Seloo aadlipansionaati. seloo Peterburis võttis Glinka tunde suurte muusikute käest. Pansionaadi
Mihhail Glinka 01.06.1804 -15.02.1857 ELULUGU Glinka sündis 20. mail 1804 aristokraatlikku perekonda. Tema isa Ivan Nikolajevits Glinka oli Smolenski mõisnik ja erukapten. Mihhaili vanem vend Aleksei, kes sündis kidurana ja suri mõne kuu pärast. Juba sündimisest peale oli väike Glinka oma vanematest lahutatud. Vanaema võttis ta enda hoole alla . Aastal 1815 pandi Glinka Tsarskoje Seloo
Rahvusromantilised koolkonnad: Venemaa Ooper Esimesed kutselised Vene heliloojad õppisid Itaalia helimeistrite käe all. Esimeseks ooperi teatriks võib pidada 1780. aastal avatud Petrovka teatrit Moskvas. Samal ajal alustas tegevust ka Moskva Suur Teater. 1860. aastal valmis Maria Teater, millest kujunes 19. sajandi teise poole Venemaa tähtsaim ooperikeskus. Mihhail Glinka 1804-1857 Ta sündis Novospasskoje külas Smolenski kubermangus oma isa mõisas. Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu. Inspiratsiooniks olid heliloojale episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud ning olustik. Varsti pärast “Ivan Sussanini” esilavastust määrati Glinka tsaari õukonna laulukapelli dirigendiks. (Seal töötas kaks aastat) https://www.youtube.com/watch?v=6Ntbg2A9ht4 Glinka "Patriootlik laul" oli 1991–2000 Venemaa hümn. Mihhail Glinka suri 15
langenud umbes 250.000 poola sõdurit ja ohvitseri. Algselt pani Stalin nad maanteid ehitama ja hiljem rauamaagi ning lubjakaevandustesse, kus neid kasutati kõige raskematel töödel. Kui Poola oli valltutaud sai NKVD ülisalajase käsu, mille kohaselt tuli teha vastased täiesti kahjutuks. Selle alusel arreteeriti sõjaväelasi, politseinikuid, riigiasutuste töötajaid ja religiooni esindajaid ja tapeti ilma kohtulise käsuta NKVD vanglates ja Smolenski lähedal Katõni metsas 21 857 ohvitseri lisaks sellele veel 6800 tsiviilisikut, tapetute perekonnad küüditati Kasahstani ja mujale KaugPõhja. Lenini õpetuste kohaselt pidi kommunistlikus riigi olema pidev terror. Sellest terrorist ei jäänud ilma ka Eesti ja teised Balti riigid. 14. juunil 1941 toimus Eestis suurküüditamine mille käigus küüditati kokku 10 000 eestlast. Naised ja lapsed viidi siberisse ja mehed vangilaagritesse, kus enamik hukkusid
suure ulatuse, et seda maha suruma kutsuti tolleaegse Venemaa tuntuim väejuht Suvorov, kes aga ei tulnud , kuna ta ei tahtnud talupoegi tappa. Pugatsov sai lüüa teiselt talupojalt, nimelt võitis teda Riisipere mõisa toapoisist Katariina II voodi kaudu Vene kindraliks tõusnud Johann von Michelsohnen. Katariina tiitel ,,Katariina Teine, Venemaa, Moskva, Vladimiri, Novgorodi keisrinna ja isevalitseja, Kaasani, Astrahani, Siberi, Hersoni-Tauria keisrinna, Pihkva valitsejanna ja Smolenski suurvürstinna, Eestimaa, Liivimaa, Karjala, Tveri, Jurgorodi, Permi, Vjatka, Bulgaaria ja teiste vürstinna, Novagorodi ja Alammaade, Tsernigovi, Rjazani, Polotski, Rostovi, Jaroslavli, Beloozjorski, Udorski, Obdorski, Konda, Vitebski, Mstislavski valitsejanna ja suurvürstinna ja kõigi põhjamaade ja Iverskaja , Kartaalia ja Gruusia keisrite ja Kabardiiniamaa, Tserkassia ja mägivürstide käsutaja ja nende pärilik valitsejanna ning valdaja" Surm
Ýstanbuli arvestamata on Moskva elanike arvult Euroopa suurim linn, seda nii halduspiirides kui ka linnastus elavate inimeste arvult. 5 2.1 Moskva ajalugu Linna esmamainimese aastaks loetakse aastat 1147, kui Kiievi suurvürst Juri Dolgoruki pärast piirkonna vallutamist Novgorodi vürstiriigilt, kutsus sinna oma venna Severski vürsti Svjatoslav Vladimirovitsi kohtumisele, et tähistada nende poolt Moskva ja Smolenski piirkonnas läbiviidud edukat sõjakäiku. 1156. alustati Moskva ja Neglinnaja jõe ühinemiskohale ühele 7-st Moskva kõrgendikule Borovitski kõrgendikule kindlustatud linnuse ehitamist, millest kujunes aja jooksul välja Moskva vürstide residents - Moskva Kreml. Vaatamata linnuse rajamisele ei omandanud Moskva asustatud punktina suurt tähendust ning oli vaid üks kindlustatud punktidest Suzdali vürstiriigis, mida juhtisid suurvürsti asehaldurid.
kõlav ja kõrge hääl. Lauldi neli jumalateemalist laulu. Laulud rääkisid sellest, et rahvas on väga õnnelik selle üle, et Jumal on ülestõusnud. Mulle meeldis kõige rohkem kolmas laul, seal laulsid mehed ja naised vaheldumisi ja naissolisti hääl oli väga pidulik ja kõrge. Lavale tuli Narva linna sümfooniaorkester ja selle dirigent Anatoli Sura. Räägiti natuke heliloojast, kelle teost hakatakse esitama. Mihhail Glinka (1804-1857) sündis Smolenski maakonnas, mõisniku peres. Rahvalaulud ja pillimängud mõjutasid tema loomingut suures hulgas. Osales oma onu mõisas orkestris, mängides kuulmise järgi viiulit ja flööti. Esimene teos, mida esitati oli Mihhail Glinka ,,Kamaarinskaja". Sissejuhatus oli väga võimas. Mängisid flöödid siis viiulid vahepeal ka kontrobasiid. Teos oli väga tihedalt seotud vene rahvamuusikaga. Viiulid "hüplesid" ja muusika oli väga kiire. Oli kuulda kaks vene rahvaviisi pulmalaul ja kiire rahvatants
"Pähklipureja"Ooperid"Vojevood" "Opritšnikul" Sepp Vakula" (hiljem "Kuldkingakesed") "Jevgeni Onegin" "Padaemand" "Jolanthe"Sümfooniad1. sümfoonia g-moll "Talveunelmad" Klaveripalade tsükkel "Aastaajad"Aprill - "Lumikelluke" November - "Troikal" Detsember - "Jõulud" Märts - "Lõokese laul"KlaverikontserdidKlaverikontsert nr 1 b-moll. Mihhail Glinka 1. juuni 1804–15. veebruar 1857 oli vene helilooja. Ta sündis Novospasskoje külas Smolenski kubermangus oma isa mõisas. Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu.1817. aastal tõid vanemad Mihhaili Peterburgi. Seal astus ta Pedagoogikainstituudi aadlipansionaati. Peterburis võttis Glinka tunde suurte muusikute käest. Pansionaadi lõpetamise järel tegeles ta intensiivselt muusikaga: uuris Lääne-Euroopa klassikalist muusikat, osales koduses musitseerimises aadlisalongides, vahel juhatas oma onu orkestrit. 1830
V vanad olid ka bõliinad, kus poolrääkides lauldes jutust muistsetest kangelastest. Saatepilliks kasut kandletaol guslit. 16-17 saj hakkasid lev lüüril laulud, mis olid poolpolüf homof-lised.18. saj hak levima aristrok ringkond linna romanss hilj levis lihtrah hulka. Saatep kasut klav, harfi, viiulit või kitarri. Romansse kirjut 1.-sed poolprofesionaalsed Vene helil A. Varlamov ("Tuisk"), A. Aljabev ("Ööbik"), A. Verstovski ("Must sall") M. Glinka: 1804- 1857. Sünd Smolenski kuberman mõisniku pojana. Oli autodidakt. 1822 lõpet Peterb pedagooglise instit. 1819 kohtus Puskiniga, kes soovit luua Venepärast muus. 1830 oli Itaalias, tekkis mõte kirjut ven pärane rahvuslik oop. Oop aluseks said sündm venemaa 17.saj alguse ajaloost. Pealk sai "Ivan Sussanin". Esietendus 1836, vastuvõtt vastuoluline. Al 20-test viibis palju W-eur, kuna tema kodumaal võeti loomingut vastu kriitil. Suri 1857 Berliinis. Maeti ümber Venemaale. Looming:
Vassili I ajal liideti Suzdali ja Nizni-Novgorodi vürstiriik. 1480. aastal vabanes Venemaa mongoli-tatari ikkest. 15. sajandi II veerandil puhkenud sõda riigi jagunemise pooldajatega, kelle eesotsas seisid Galiitsia vürstid, lõppes Vassili II võiduga. 1478 liidendati Novgorodi Vabariik, 1485 4 5 Tveri Vürstiriik, 1510 Pihkva Vürstiriik, 1514 Smolenski Vürstiriik ning arvatavasti 1521 Rjazani Vürstiriik. Ivan III ja Ivan IV ajal tsentraliseeriti riigi haldus, loodi prikaasid. 15. sajandi lõpus hakkas Moskva Suurvürstiriik huvi tundma Vana-Liivimaa alade vastu. Ordumeister Wolter von Plettenberg otsustas koguda suure väe ning moskoviitide huvi jahutada. 1501. aastal tegi umbes 80 000 mehest koosnev vägi sõjaretke Moskooviasse, millele moskoviidid vastasid julma rüüstamisega. Aasta hiljem oli ordumeister oma väega
1913. aastal abiellus Bulgakov Tatjana Lappaga. Esimese maailmasõja puhkemise järel läks Bulgakov Punase Risti vabatahtlikuna rindele, kus sai raskelt vigastada. Valu leevendamiseks kasutas Bulgakov morfiini, millest jäi sõltuvusse. 1918. aastal lõpetas ta morfiini tarbimise ning ei kasutanud seda enam kunagi. 1926. aastal avaldatud raamat "Morfium" kirjeldab kirjaniku elu sel ajaperioodil. 1916. aastal lõpetas Bulgakov Kiievi ülikooli ning asus arstina tööle Smolenski provintsis. Sellest perioodist räägib Bulgakovi raamat "Noore arsti märkmed". 1918. aastal pöördus ta tagasi Kiievisse ning avas erapraksise. Kiievis olles sai Bulgakov osa ka Vene kodusõjast ning elas läbi mitmeid riigipöördeid. 1919. aasta veebruaris mobiliseeriti Bulgakov Ukraina Rahvavabariigi armeesse. Hiljem mobiliseeriti ta Vene valgete armeesse, kus ta teenis sõjaväearstina. Ta saadeti Põhja-Kaukaasiasse, kus ta haigestus tüüfusesse,
Napoleoni mõju alt väljas olid vaid Inglismaa, Rootsi, Portugal ja Türgi. 2.1. 1812. aasta sõjakäik Venemaale Venemaa ja Inglismaa seisid ees Napoleoni maailmavallutusplaanidel. 1812. aasta suvel alustas Napoleon oma Suure Armeega (650 000 meest) sõjakäiku Venemaa vastu (220 000 meest). Kuna Vene sõjavägi oli väiksem, otsustati taganemistaktika kasuks, eesmärk oli vältida nn. pealahingut ja meelitada Napoleon sügavale Venemaale.Venelased jätkasid taganemist ka peale Smolenski lahingut. Suur lahing peeti maha septembri algul Borodino küla juures. Venelased polnud sugugi purustatud, kuid otsustati meelitada Napoleon Moskvasse, ise taganedes Moskva lähedale sõjaväelaagrisse Tarutinos. Napoleon tungis Moskvasse, kuid seal ootas teda ees peaaegu inimtühi linn, moskvalased oli põgenenud. Sõdurid said loa rüüstata, kuid sellega kaasnev moraalne allakäik, samuti saabuv karm vene
või Figchen. Voltaire nimetas Katariinat Catherine le Grand - Katariina Suur meesoost artikliga, mis kõditas juba lapsena mehelikku eelistanud keisrinna enesearmastust iseäranis. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse viimast "Katariinaks". Katariina tiitel ,,Katariina Teine, Venemaa, Moskva, Vladimiri, Novgorodi keisrinna ja isevalitseja, Kaasani, Astrahani, Siberi, Hersoni-Tauria keisrinna, Pihkva valitsejanna ja Smolenski suurvürstinna, Eestimaa, Liivimaa, Karjala, Tveri, Jurgorodi, Permi, Vjatka, Bulgaaria ja teiste vürstinna, Novagorodi ja Alammaade, Tsernigovi, Rjazani, Polotski, Rostovi, Jaroslavli, Beloozjorski, Udorski, Obdorski, Konda, Vitebski, Mstislavski valitsejanna ja suurvürstinna ja kõigi põhjamaade ja Iverskaja , Kartaalia ja Gruusia keisrite ja Kabardiiniamaa, Tserkassia ja mägivürstide käsutaja ja nende pärilik valitsejanna ning valdaja"
Napoleoni mõju alt väljas olid vaid Inglismaa, Rootsi, Portugal ja Türgi. 2.1. 1812. aasta sõjakäik Venemaale Venemaa ja Inglismaa seisid ees Napoleoni maailmavallutusplaanidel. 1812. aasta suvel alustas Napoleon oma Suure Armeega (650 000 meest) sõjakäiku Venemaa vastu (220 000 meest). Kuna Vene sõjavägi oli väiksem, otsustati taganemistaktika kasuks, eesmärk oli vältida nn. pealahingut ja meelitada Napoleon sügavale Venemaale.Venelased jätkasid taganemist ka peale Smolenski lahingut. Suur lahing peeti maha septembri algul Borodino küla juures. Venelased polnud sugugi purustatud, kuid otsustati meelitada Napoleon Moskvasse, ise taganedes Moskva lähedale sõjaväelaagrisse Tarutinos. Napoleon tungis Moskvasse, kuid seal ootas teda ees peaaegu inimtühi linn, moskvalased oli põgenenud. Sõdurid said loa rüüstata, kuid sellega kaasnev moraalne allakäik, samuti saabuv karm vene
Konstantinoopoli Hagia Sophia katedraaliga.Omavaheliste lahingute käigus vallutas Polotski vürst Vseslav Tsarodei (Imetegija) 1066 Novgorodi. Ta laskis Novgorodi Sofia katedraali kirikukella maha võtta ja paigutada Polotski Sofia katedraali kellatorni.Suurvürstiriik ei olnud 12. sajandil stabiilse ja tugeva keskvõimuga riik ning sellest eraldus teisi riike. Suurvürstiriigi koosseisu olid selle lõpliku lagunemise ajaks jäänud Rostovi-Suzdali vürstiriik, Smolenski, Rjazani, Galiitsia- Volõõnia, Perejaslavli, Tsernigovi, Polotski, Turovi-Pinski ja Novgorodi vürstiriik.1130. aastatel kujunes uueks slaavi vürstiriikide keskuseks Vladimiri-Suzdali vürstiriik (nimetatud ka Rostovi- Suzdali vürstiriigiks) keskusega Vladimiris. Selle riigi juhid olid Juri Dolgoruki ja Andrei Bogoljubski. Sinna läks üle suurvürsti tiitel ja kolis ka Kiievi kirikujuht metropoliit.Kiievi-Vene
aasta talvel maha Moskva, mis ka põletatud maa taktikat kasutades süüdati, et mitte jätta Prantsuse vägedele provianti ning elamisvõimalusi. 7. septembril peeti Borodino lahing, mille järel Vene väed taandusid, kuid Napoleonil ei õnnestunud neid purustada. Miri lahing, 9.–10. juuli 1812 Saltanovka lahing, 23. juuli 1812 Ostrovno lahing, 25. juuli 1812 Vitebski lahing, 26.–27. juuli 1812 Kljastitsa lahing, 18. vkj (30) juuli – 20 juuli (1. august) 1812 Smolenski lahing, 16.–18. august 1812 I Polotski lahing, 17.–18. august 1812 Valutino lahing, 18. august 1812 Borodino lahing, 7. september 1812 Prantsuse väed hõivasid Vene vägede poolt mahajäetud Moskva, 14. september 1812 Tarutino lahing, 18. oktoober 1812 Malojaroslavetsi lahing, 24. oktoober 1812 II Polotskilahing, 18.–20. oktoober 1812 Tšašinki/Čašniki lahing, 31. oktoober 1812 Vjazma lahing, 3. november 1812 Smoljanõ lahing, 13. –14. november 1812
aastal esimest inimest kosmosesse saatma. Kõige esimesena lendas Kosmosesse Juri Gagarini. 108 minutit kestnud lend, käivitas võidujooksu kahe Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vahel. See kestis peaaegu kümme aastat ja kulmineerus inimese maandumisega Kuul. (15. 10.2003 aastal saatis ka Hiina esimese inimese edukalt kosmosesse). ESIMENE IMINENE KOSMOSES JURI GAGARIN JURI GAGARIN Juri Aleksejevits Gagarin ( 09.03.1934-27.03.1968), sündis Venemaal Smolenski oblastis. Ta lõpetas 1955 Saratovi tööstustehnikumi ja seejärel sealse lennukooli ning teenis Orenburgis lennuväes. 1959 aastal valiti ta kosmonautide ettevalmistamise rühma. 12.04.1961 startis ta Baikonuri kosmodroomilt kosmoselaevaga Vostok, sooritas orbiidil ühe tiiru ja laskus 108 minutit kestnud lennu järel langevarjuga Saratovi lähedale. Langevarju kasutamist varjati, sest Rahvusvaheline Lennundusföderatsioon oli rekordite registreerimisel seadnud tingimuseks, et
Vana-Venemaa ajalugu Lühendid: Vm/V- Venemaa; V-Vm (Vana-Vene); tp-talupoeg; M-Moskva, saj- sajand; Eur-Euroopa; pol- poliitika; maj- majandus; kuj kujunema; aj- ajalugu V.aj algab territooriumil mis pole tänap. Vm osa (Novgorod, Smolensk, T, K, Polatsk). Ukraina- vene k ääremaa Valgevene- Polotsk, Smolenski Kas Ukraina on olemas kui seal valitsevad Vene vürstid? Mis rahvus see on? Kas Vana-V ajaloos on venelased? Nõuka ajal arendati välja idee vanavene rahvusest, mis hiljem jagunes venelasteks, ukrainlasteks ja valgevenelasteks. Pärinemine : slaavi kolonisatsioon keelevahetus- slaavlased linnadesse (eelkõige) ja sealt kultuuriliselt integreeriti ümberpaiknev rahvastik. Kirjalikud allikad kirikuslaavi keeles (vanabulgaaria keel)
450000 mehega, ülejäänud olid Poolas reservis. Venemaa vägi oli 600 km lõigul 220000 meest, Prantsusmaa'l oli suur ülekaal igas rindelõigus. Napoleoni sõjaplaan: Esimesena tahtis vallutada Vilniuse ja purustada kohe Venemaa vägi, seejärel suunduda otse Moskva alla. Alexander I sõjaplaan: Taganeda, mitte lasta oma väeosi üksikult sisse piirata ja purustada, hoiduda pealahingust. Sõjakäik: 24.jun 1812 Prantsuse väed üle Neemeni jõe Venemaa-le 1812 august Smolenski lahing. Venemaa armee jätkas taganemist 7.sept.1812 Borodino lahing 14.sept.1812 Napoleon hõivas Moskva 19.okt.1812 Napoleon alustas taganemist nov 1812 Ületati Berezina jõgi, taganemine muutus paaniliseks dets 1812 Prantsusmaa väe riismed üle piiri Venemaa jõudude koondamine Prantsusmaa vastu 1813-1814 jaan 1813 - Venemaa armee Preisimaal veebr 1813 - Venemaa armee Berliini
tagasitõrjumine Moskva alt dets 1941 Välksõja lõpp - Armeegrupp Süd vallutas Kiievi ja Ukraina NSV Liidu ebaedu põhjused · Stalin ei uskunud kallaletungi (R. Sorge luureandmed) · Uus riigipiir kaitseta. 1937/38 a arestid sõjaväes. · Nõukogude lennuväe häving sõja esimestel nädalatel. Stalini strateegia · Käsk pidada vastu viimseni. · Punaarmee kaotused, taganemine, armeede ümberpiiramine Kiievi, Smolenski all, sajad tuhanded mehed sõjavangi. · Tööstuse evakueerimine, põletatud maa taktika. · Partisaniliikumine, poliitkomissarid. · Vägede äratoomine Kaug-Idast. · Sügis ja talv päästsid Venemaa. Teede lagunemine, külma -25 -30 · Jõuluks ei suutnud Saksa armee sõda lõpetada see oli kestnud 6 kuud 6. Millised riigid olid Saksamaa liitlased II maailmasõjas? Kuidas ja miks kujunesid nende liitlassuhted
Vaadates sisse, nägid nad seal väga paljusid hiigelruuri madusid. Agendid tulistasid neid tulutult. Taganedes ründas Polaitist (üks agentidest) nelja kõvera jala, päratu koonu ja ogalise sabaga pruunikasroheline raevunud peleteis (midagi krokodillist saadut). Polaitis suri kohutavate haavade kätte, kuigi ´st´sukin kroko tappis. Too üritas põgeneda, kuid üks järjekordne madu tappis ka tema. 10. Peatükk Katastroof Ajalehe "Izvestija" toimetusse ilmus teadaanne: "Grat´sovka, Smolenski kubermang. Maakonda on ilmunud hobuse kasvu kana, mis lööb takka üles nagu täkk. Saba asemel on tal kodanliku daamikese suled." Ladujad hakkasid selle peale ainult narema, väitsid, et see purjus inimese jutt ja jätsid selle kõrvale. Persikov oli vihane, et kanamunad tulevad küll kole ruttu, aga tema oodaku oma saadetist mitu kuud. Ta oli kogu aja olnud instituudi seinte vahel ega teadnud midagi jaanalindudest ega madudest.
hõimu keskuseni. Sõjapealikud said teada, et poljaanid maksavad andamit kasaaridele. Selle peale tegid Dir ja Askold ettepaneku, et poljaanid maksaksid andmit hoopis neile. Kiievlased olid sellega nõus. Askold ja Dir hakkasid seal valitsema vürstidena. Kui Rjurik suri, otsustas varjaagide konung Oleg ühendada kõik olulisemad maad "Varjaagidest kuni kreeklasteni viiva tee ääres". Oleg asus teele Kiievi poole. Tee peal vallutas ta krivitside tähtsaima linna - Smolenski. 882. aastal jõudiski Oleg Kiievi alla. Ta meelitas Askoldi ja Diri linnast välja ja näitas neile Rjuriku poega Igorit. Oleg ütles vürstidele: "Teie ei ole vürstid ega vürsti sugu. Siin on teie vürst." Järgmiseks andis ta käsu Askoldi ja Diri tappa. Olegile meeldis rikas ja ilus linn nii väga, et ta tegi sellest oma pealinna. Sellest ajas kutsutakse Kiievit Vana-Vene riigi linnade emaks. Oleg valitses Kiievit kolmkümmend kolm aastat, ta tegi Kiievist sõjakäike nii slaavlaste kui
perekondlikult Fieke, Figge või Figchen. Voltaire nimetas Katariinat Catherine le Grand - Katariina Suur meessoost artikliga, mis kõditas juba lapsena mehelikku eelistanud keisrinna enesearmastust iseäranis. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse viimast "Katariinaks". Katariina tiitel ,,Katariina Teine, Venemaa, Moskva, Vladimiri, Novgorodi keisrinna ja isevalitseja, Kaasani, Astrahani, Siberi, Hersoni-Tauria keisrinna, Pihkva valitsejanna ja Smolenski suurvürstinna, Eestimaa, Liivimaa, Karjala, Tveri, Jurgorodi, Permi, Vjatka, Bulgaaria ja teiste vürstinna, Novagorodi ja Alammaade, Tsernigovi, Rjazani, Polotski, Rostovi, Jaroslavli, Beloozjorski, Udorski, Obdorski, Konda, Vitebski, Mstislavski valitsejanna ja suurvürstinna ja kõigi põhjamaade ja Iverskaja , Kartaalia ja Gruusia keisrite ja Kabardiiniamaa, Tserkassia ja mägivürstide käsutaja ja nende pärilik valitsejanna ning valdaja" 1764
Napoleoni 1812. a Venemaa sõjakäik (Grande Armée, Barclay de Tolly, Kutuzov, Borodino lahing, Moskva kahvel). 1812 suvel alustas Nap oma Suure Armeega(650 tuh meest) sõjakäiku Venemaa vastu(220 tuh meest). Kuna Vene sõjavägi oli väike otsustati taganemistaktika kasuk, et välita pealahingut ja meelitada Map sügavele Venemaale. Venemaa sõjakäigu esimese kolme kuuga kaotas Nap.kolmandiku oma vägedest, haiguste ja muude raskuste tõttu, pidades ainult ühe märkimisväärse lähingu Smolenski all. Venelased jätkasid taganemist ja peale Smolenski lahingut. Sept.alguses otsustas Vene väejuht Kutuzov võtta vastu lahingu Borodino all, kaitselt head künkad jõe ja metsa vahel- looduslikult hea välikindlustus. Kaotused olid suured mõlemal pool- venelased taantusid kui pr.ei saanud ka mingit tulemust. de Tolly- 1812.a juhatus isamaasõja alguses 1.Läänearmeed ning rakendas aktiivset raandumistaktikat. Mingi aeg juhtis ka 2.Läänearmeed, kuid peale Smolenski lahingut
Järgmiseks valitsejaks sai Suiski. Rahav pidas uut valitsejat isehakanuks, ja kui Poolas ilmus välja uus isehakanu, nimetades end Dimitriks, oli tal palju toetajaid. Ta jõudis 1608 aastal suure väega Moskva linna alla, kui vallutada ta seda ei suutnud. Poola ja Rootsi sekkumine ning Romanovite dünastia algus. Venemaal valitsevat segadust kasutas ära nii Poola kui ka Rootsi, sekkudes oma vägedega sündmustesse. Roostlaste kätte langes Vovgorod, poolakad vallutasid Smolenski. 1610. aastal lubasid Moskava bojaarid Poola väed Kremlisse. Pakkudes trooni Poola kuninga pojale , lootsid bojaarid sõja lõpetada ning riigis korra taastada. Poola kuningas Sigismund III soovis aga juba käeulatuses olevat trooni endale ja lükkas bojaaride pakkumise tagasi. 1613. aasta algul kutsuti Moskvasse kokku maakogu, et valida uus tsaar. Valik langes vaimuliku patriarh Filareti 15- aastasele pojale Mihhail Romanovile. Äsjavalitud tsaar oleks
Kiievi maal vürst Kii ja tema kaks venda. Linnade nimi vanema venna järgi, sai Kiiev alguse. Vene teadlased Kiievit 7,-8. sajandisse dateerinud. 882 Oleg vallutas maid, Vana-Vene riigi alguseks peetakse. Nestori kroonikas pole slaavi rahvasteks märgitud kriivitseid ega sloveene. Iraani keeltest Depnr, Don jne. Rändrahvad Iraanist pannud. ,,Va" lõpulised nimed nagu Moskva (Must vee), Rotva on soomeugri päritolu. Palju hüdronüüme, mis balti pärand, Smolenski Moskva aladel. Käsitöö ja kaubandus alad jõgede äärde, selle pärast laiali asumine. Tsuudid nii eestlased kui teised läänemererahvad, kes elasid Loode-Venemaal. Juba 6. sajandil Jordanise tekstis kasutatud (esimesed tsuudid olid Velikaja juures?). Alates 11. sajandist selge, et ka eestlast nimetatud tsuudiks. Varasemal ajal teine soomeläänemere rahvas. Tsudak vene keeles veidrik. Vana-Vene riigi teke G. Milleri teooria 18. sajandil on normanistlik teooria. Sellele vastandub
Konföderatsiooni sõjaline jõud oli aga väike, kuigi nad suutsid segada Rootsi vägede varustamist. Nüüd seisis Peeter I praktiliselt üksinda Rootsiga vastamisi. Peeter oleks aastal 1707 olnud valmis Rootsile loovutama kõik vallutatud alad peale Peterburi ja selle ümbruse, kuid Karl tahtis tagasi saada kõike. Aastal 1708 ilmusid Vene väed jälle Poolasse. 2.2Sõjategevus Ukrainas Hõivanud 6. veebruaril 1708 Hrodna, juhtis Karl XII oma väge Smolenski suunas, kuid pöördus seejärel lõunasse, Ukrainasse, lootes venelaste vastu võitlusse asunud Ukraina hetmanilt Ivan Mazepalt sõjalist toetust. Paraku enamik kasakaid Mazepaga ei liitunud. Baltimailt Karl XII vägedega ühinema rutanud Adam Ludwig Lewenhaupti juhitud Rootsi korpus sai 9. oktoobril (28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. oktoobril) Lesnaja lahingus lüüa. Umbes 5000 meest kümnest tuhandest pääses ja ühines peaarmeega, kus oli 40 000 meest
Konföderatsiooni sõjaline jõud oli aga väike, kuigi nad suutsid segada Rootsi vägede varustamist. Nüüd seisis Peeter I praktiliselt üksinda Rootsiga vastamisi. Peeter oleks aastal 1707 olnud valmis Rootsile loovutama kõik vallutatud alad peale Peterburi ja selle ümbruse, kuid Karl tahtis tagasi saada kõike. Aastal 1708 ilmusid Vene väed jälle Poolasse. Lesnaja lahing 1704. Jean-Marc Nattier, 1717.Hõivanud 6. veebruaril 1708 Hrodna, juhtis Karl XII oma väge Smolenski suunas, kuid pöördus seejärel lõunasse, Ukrainasse, lootes venelaste vastu võitlusse asunud Ukraina hetmanilt Ivan Mazepalt sõjalist toetust. Paraku enamik kasakaid Mazepaga ei liitunud. Baltimailt Karl XII vägedega ühinema rutanud Adam Ludwig Lewenhaupti juhitud Rootsi korpus sai 9. oktoobril (28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. oktoobril) Lesnaja lahingus lüüa. Umbes 5000 meest kümnest tuhandest pääses ja ühines peaarmeega, kus oli 40 000 meest
1612 loodud maakaitsevägi vabastas Moskva. 1613 Jan.kogunes Maakogu ja valis uue tsaari, kelleks sai Mihhail Romanov. Venemaa lubas Rootsile, et uueks tsaariks saab mõni Rootsi prints, kuid seda ta ei saanud ning sellega lõpetati koostöö Rootsi Vene vahel, ning puhkes sõjategevus. Üritati vallutada Pihkvat, mis ebaõnnestus ning sõlmiti Stolbovo rahu. Poola-Leedu riik üritas veel vallutada Moskvat, kuid ebaõnnestus, ning siis sõlmiti vaherahu, millega Venemaa andis Poola-Leedule Smolenski, Tsernigovi ja teisi alasid. 3. Inglismaa 1603. aastal sai Inglismaa kuningaks Mary Stuarti poeg, Sotimaa kuningas James I. Ta oli harjunud Soti absolutistliku kuningavõimuga ning ei arvestanud parlamendiga. Ta nägi endas monarhi, kes on Jumala poolt määratud. James I kehtestas parlamendi heakskiiduta makse ning müüs raha saamiseks monopoli õigusi, jättes paljud kaupmehed ja manufaktuurid ilma võimalusest tegutseda. James I ja parlamendi vaheline vaen kasvas ka
(varasemalt oli sõlmitud Posvoli leping Poola ja Saksa ordu vahel). 1561. aastal sõlmiti Vilniuses leping, millega ordumeister Kettler ja Riia peapiiskop koos vasallidega tunnistasid end Leedu suurvürsti vasallideks. Leedu sai endale 1/10 Eestimaa - ja Liivimaast (andis 600 000 kulda). Aadlikud said Sigismund Augusti privileegi. 1562-1583 Vene ja Leedu-Poola sõda: Moskva tsaaririigi peajõud olid suunatud Leedu vastu. Toimus vastusõjakäik Smolenski ja Pihkvamaa valdadesse. Venelased vallutasid Polotski ning nüüd algasid läbirääkimised, mis ebaõnnestusid. 1564. aastal Leedu väed tegid sõjakäigu Liivimaale, hetmani väed ründaisd Tartumaa valdu. Sõjategevus lõppes pärast 1569. aastat, kui ühinesid Poola kuningriik ja Leedu suurvürstiriik Rzeczpospolitaks - Sõlmiti 3 aastaks vaherahu. 1572. aastal suri Poola kuningas ja uueks kuningaks 1575. aastal Stefan Batory - Tegi koostööd Rootsiga Moskva tsaaririigi vastu. 1577
ühe soomusgrupi. Hitler hakkas üha enam vahele segama operatsiooni juhtimisse. Ta muutis 19. juulil plaane ning muutis ära Moskva diktaadi Moskva polnud enam peaeesmärk. Mitte pidi loobuma suurest osast soomustehnikast, mis saadeti ülejäänud kahele armeegrupile. See oli vajalik selleks, et Leningradi ja Ukraina põllumajandusalad kiiresti okupeerida. See oli von Bocki ülesanne kohe pärast teise suure piiramisrõnga kokkutõmbamist Smolenski piikonnas. Seal langes vangi 310 000 nõukogude sõdurit. Armeerühm Süd Gerd von Rundstedti juhtimisel suundus Ukraina keskuse Kiievi poole, mida Stalin kohustas kaitsma viimse veretilgani. Nordi pealetung pidurdus, kui jõuti läbi Balti riikide Nõukogude Liidu pinnale. Selle põhjuseks peetakse vägede kurnatust ning rasket maastikku, mida tuli läbida, et jõuda Venemaa pinnale. Leningrad piirati ümber alles septembri alguseks. Kohe pärast
pommirünnakut Berliinile taunis isegi Briti parlamendi ülemkoda. Samas oli lääneliitlaste õhurünnakutel siiski vähemalt strateegiline eesmärk. Sõjaaastail tugevnenud nõukogulikel repressioonidel puudub aga igasugune põhjendus. Esimesed otsesed tõendid kommunistliku reziimi korraldatud massilistest tapatalgutest avalikustasid sakslased 13. aprillil 1943, süüdistades Nõukogude võime 4500 Poola ohvitseri mõrvamises. Nimelt leiti Katõnist Smolenski lähedalt Nõukogude Liidu julgeolekujõudude teostatud veresauna ohvrite ühishaud. Kuid Moskva ei piirdunud ainult naaberriikide ohvitseride hävitamisega. Nõukogude kodanikest represseeriti 1941. aastal esimestena volgasakslased. 1944. aastal jõudis järjekord krimmitatarlaste ja mitmete Põhja-Kaukaasia rahvasteni (sh. tsetseenid ja ingussid), keda süüdistati koostöös natsidega ning küüditati Kesk-Aasiasse ja Siberisse. Neidki samme saab käsitleda üksnes genotsiidina
enne talve saabumist. Seetõttu eraldati armeegrupile Mitte Fedor von Bocki juhtimisel kaks soomusgruppi, see vastuarmeegrupp Nord, mis suundus Leningradi (Sankt- Peterburg) peale, ja armeegrupp Süd Ukrainas said kumbki ainult ühe. Hitler, kes sekkus üha enam operatsiooni juhtimisse, muutis 19.juulil selle korralduse ära- Moskva polnud enam peaeesmärk. Eesmärgiks sai Leningrad ja Ukraina tähtsad põllumajanduspiirkonnad. Smolenski all langes vangi veel 310 000 nõukogude sõdurit. Septembri alguseks õnnestus Leningrad ümber piirata(Leningradi blokaad kestis 1944.aasta jaanuarini). Armeegrupil Süd aga esines ka probleeme, pealetung Moskvale (operatsioon Taifuun) sai alata alles 30.septembril. Kuna oktoobri keskpaigaks oli oodata sügisese vihmaperioodi algust, millele järgneb külm vene talv, oli sakslastele jäänud vähe aega. Esimesed vihmasajud algasidki kolm päeva enne operatsiooni algust.
pikkust arengut kaasaegses ühiskonnas sinimustvalge lipu all (4). Kõik profiratturid on kahtlemata tunnustamist väärt, kuid kahjuks pean siiski tegema valiku, kelle saavutuste paremik esile tuua. Kahtlemata on orjentiiriks kõrgemad kohad suurvõistlustel ning märkimisväärt olevad saavutused. 1.1.5. Erika Salumäe Alustas rattaspordiga 1980. aastal spordikoolis Jüri Kalmuse juhendamisel, hilisemad treenerid S. Solovjov ja V. Leonov. Lõpetanud Elva õhtukeskkooli ja Smolenski Kehakultuuri Instituudi. Trekisõitu proovis esmakordselt 1981. aastal, mil saavutas kohe pronksmedali 500m paigaltstardiga sõidus Tallinnas (5). Kahekordne trekisprindi olümpiavõitja Kahekordne maailmameister Püstitanud 16 maailmarekordit Kümnekordne N Liidu meister Eesti aasta naissportlane 9 korda 1982- Jerevani trekil maailmarekord 1km lendstardiga sõidus (1. 12, 365) + N Liidu karikavõitja trekisprindis. Aasta lõpul murdis treeningul rangluu.
1612 tõusis rahvas üles poolakate vastu. Loodi venelaste maakaitsevägi, keda juhtisid Minin ja Pozarski. 1613 tuli kokku maakogu, kes valis uueks tsaariks Mihhail Romanovi, algas Romanovite dünastia valitsemisaeg, mis kestis kuni 1917 aastani. See sündmus tähistab venemaal uusaja algust. Tema valitsusaja algul oli Venemaa kehvas seisus. Sõditi rootslaste ja poolakatega. 1617 sõlmiti rootslastega stolbova rahu, rootslased loovutasid novgorodi, venelased ingerimaa. Poolale loovutati smolenski piirkond. Mihhaili ajal tugevnes keskvõim. Võim toetus prikaasidele. Need olid nii territoriaalsed kui ka muud. Ametkonna brigaade kutsuti djakkideks. Põhiline seisuslik organ oli maakogu. 1649 võeti vastu maakogu seadustik, millega venemaal seadustati sunnismaisus ehk pärisorjus. (Eestis 1648(1668)-1816(1819))(Venemaal 1649-1861) Absolutism Venemaal Peeter I reformis L-Euroopa eeskujul Venemaad. 1703 asutas ta Peterburgi. 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat
ja jõukad talupojad. Hoidsid visamalt kinni paganlikust usust. Et saada endale tunnustust kui Leedu kuningale üritas meeldida ka Paavstile kuulutades tatarlastele esimese ristisõja, jõudes koos abiväega Ordust kuni Korskla jõeni. Selles lahingus sai Vytautas hävitavalt lüüa ja pidi naasema Leetu. Edaspidi Saksa Orduga komplitseeritud suhted. Ordu hakkas küll nõrgenema, kuigi näiteks 1393 suutis Gotlandi puhastada mereröövlitest. Vytautas allutas kindlamalt Leedule Smolenski vürstiriigi. Aastatel 1406-1409 kolm sõjakäiku Moskva vürstiriigi vastu sõlmides lõpuks rahu oma sugulase Vassili I. Leedu dünastilised sidemed venega väga tugevad andes ka 56 õigeuskliku leedu vürsti Venemaale. Peale suhete stabiliseerumist Tatarlaste ja venelastega pöördus jälle Ordu vastu. Zalgerise ka Grünwaldi lahing. 1409 algas Vytautase poolt toetatud Zemaitide ülestõus Ordu vastu, millega algaski Leedu-Poola suur sõda Saksa Ordu vastu
mongolite hävitustöö tõttu Kiievis uueks keskuseks Moskva. Uhke Vassili Blazennõi kirik, mis kaheksa erineva väikese kiriku asemele ehitati, koosneb erinevatest stiilidest, värvidest ja on keeruka põhiplaaniga, kiriku juures asub veel eraldi kellatorn. Kirik ehitati Ivan Julma käsul, kuna asendati kõik puukirikud kivist ehitistega. Hästi säilinud 22 sibulkupliga puukirik asub Kizi saarel. Vanavene kunsti märkimisvääsed ehitised olid kindlused-kremlid (Moskva, Pihkva, Smolenski, Irboska). Kirikud ja katedraalid ehiti seest mosaiikide ja ikoonidega sarnaselt bütsansi süsteemsusele. Kuulsaimad ikoonide maalijad olid Theophanes Kreeklane ja tema õpilane Andrei Rubljov. Vene ikoonid olid õrnemad, ümaramad ja südamlikumad kui bütsantsi, kuid suur osa hävitati bolsevike poolt. Islami kunst 7.saj. Alguses kujunes Araabia poolsaarel monoteistlik religioon, ainujumalaks Allah. Prohvetiks Muhamed, Püha linn Meka. Islamiks nim. sest usund liitis ja innsutas araablasi
tagasitõrjumine Moskva alt dets 1941. Välksõja lõpp. Armeegrupp Süd vallutas Kiievi ja Ukraina NSV Liidu ebaedu põhjused Stalin ei uskunud kallaletungi (R. Sorge luureandmed) Uus riigipiir kaitseta. 1937/38 a arestid sõjaväes. Nõukogude lennuväe häving sõja esimestel nädalatel. Stalini strateegia Käsk pidada vastu viimseni. Poliitkomissarid. Punaarmee taganemine, armeede ümberpiiramine Kiievi, Smolenski all, sajad tuhanded mehed sõjavangi. Tööstuse evakueerimine, põletatud maa taktika. Partisaniliikumise korraldamine. Vägede äratoomine Kaug-Idast Moskva kaitseks. Sügis ja talv päästsid Venemaa. Teede lagunemine, külma -25 -30 Jõuluks ei suutnud Saksa armee sõda lõpetada see oli kestnud 6 kuud Hitleri uus strateegia 1942. a pealetung lõunas eesmärk Venemaa naftamaardlate vallutamine. Stalingradi lahing 1942
annaabi.ee 
