Nikolai Rimski-Korsakov18. märts 1844– 21. juuni 1908) oli vene helilooja ja muusikaõpetaja. Rimski-Korsakov sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks. Astus Peterburi mereväekadettide kooli. Õpinguperioodil külastas Rimski-Korsakov tihti ooperietendusi ning õppis klaverit. Aastal 1871. hakkas Rimski-Korsakov orkestratsiooni- ja kompositsiooni eriala õppejõuks Peterburi Konservatooriumis. Õpetamise käigus tegeles Rimski-Korsakov muusikateooria, harmoonia ja polüfoonia täiendamisega. 1874. aastal tegi Rimski-Korsakov algust dirigenditööga, juhatades 3. sümfooniat.Aastail 1875 – 1876 koostas Rimski-Korsakov kaks rahvalaulukogumikku, mis mõjutas tugevasti mitmeid järgneva põlvkonna vene heliloojaid. Aastatel 1883 – 1894 oli Rimski-Korsakov õukonnakapelli dirigent.Rimski-Korsakov on mõjutanud ka eesti heliloomingut. Mitmed vanema põlvkonna heliloojad (Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar, Mihkel Lüdig jt) on õppinud Peterburi Konservatooriumis Rimsk
vastu. Esimene tõeline vene rahvuslik teos oli tema orkestrifantaasia´Kamarinskaja´´ ja ooper ´´Ruslan ja Ludmilla´´. Tema ideed võttis omaks rühmitus, kes nimetas end ´´Võimsaks rühmaks´´ Üks mõjukamaid selles rühmas oli Modest Mussorgski, kelle sünnist möödus selle aasta 21.märtsil 170 aastat. Minu referaadi eesmärgiks on rohkem teada saada nende kahe suure vene helilooja elust ja loomingust ning seeläbi rohkem mõista nn. ´´vene hinge´´. 1. MIHHAIL GLINKA 1.1Elulugu Mihhail Ivanovits Glinka (vene keeles ; 1. juuni (vana kalendri järgi 20. mai) 1804 Novospasskoje küla, Smolenski kubermang 15. veebruar (vana kalendri järgi 3. veebruar) 1857 Berliin) oli vene helilooja. Ta sündis Novospasskoje külas Smolenski kubermangus oma isa mõisas. (vt.pilt1) Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu. 1817. aastal tõid vanemad Mihhaili Peterburgi. Seal astus ta Tsarskoje Seloo aadlipansionaati
Grete Mark 11b klass Sündis 1. Juuni 1804. Novospasskoje küla, Smolenski kubermang, Venemaa. 10 aastaselt hakkas õppima klaveri ja viiulimängu. 1817. aastal tõid vanemad Mihhaili Peterburgi. Astus Pedagoogikainstituudi aadlipansionaati (õppis viis keelt). Pansionaadi lõpetamise järel: uuris LääneEuroopa klassikalist muusikat, osales koduses musitseerimises aadlisalongides, vahel juhatas oma onu orkestrit. Külastas palju Itaaliat, Sakasamaad, Hispaaniat, Poolat ja Prantsusmaad. Nende maade rahvamuusika on mõjutanud Glinka loomingut. Aastatel 18331834 elas Saksamaal, töötas Z. Deni juhatuse all kompositsiooni, polüfoonia ja orkestreeringu valdkondades. 1834. aastal tuli ta tagasi Venemaale uute töödega tahtis luua Vene rahvusliku ooperi. Pärast ooperi "Ivan Sussanini" esilavastust määrati Glinka tsaari õukonna laulukapelli dirigendiks. 1844. aastal läks Prantsusmaale ja pärast Hispaaniasse [hisp
Vene muusika areng 19.saj keskel: "Võimas rühm" vene heliloojate rühmitus, mis kujunes 1860. aastatel Peterburi noorte muusikute ringina, kuhu kuulusid järgmised heliloojad: Modest Mussorgski, Aleksandr Borodin, Nikolai Rimski-Korsakov, César Cui ja Mili Balakirev. "Võimas rühm" otsis võimalusi vene rahvusliku muusika arendamiseks ning vastandas ennast tol ajal konservatooriumites valdavalt levinud akadeemilisele suunale. Rühma põhimõtete kohaselt oli tähtsam muusika sisu, mitte selle esitamise võimalused. Rühm põlastas nn "puhast muusikat" ning pööras erilist tähelepanu rahvamuusikale, vokaalmuusikale(ooper, soololaul)ning programmilisele muusikale. Vene oma prof. helilooming hõlmas ainult vaimulikku koori muusikat. Pillidel mängiti ainult rahva muusikat. 19.sajandil väga populaarseks saab linnaromaan. Väga hingestatud, kirjalik. Ühendab rahvalaulu ja mustlas viise. 1862avatakse Peterburi konservatoorium 1866Moskva konservatoorium.Mihhail Glinka:sündis N
Mihhail Glinka 01.06.1804 -15.02.1857 ELULUGU Glinka sündis 20. mail 1804 aristokraatlikku perekonda. Tema isa Ivan Nikolajevits Glinka oli Smolenski mõisnik ja erukapten. Mihhaili vanem vend Aleksei, kes sündis kidurana ja suri mõne kuu pärast. Juba sündimisest peale oli väike Glinka oma vanematest lahutatud. Vanaema võttis ta enda hoole alla . Aastal 1815 pandi Glinka Tsarskoje Seloo avatud lütseumi. Misa põhiliste huvide hulka kuulusid: muusika, keeled, geograafia ja joonistamine. Siiski köitis teda kõige rohkem muusika. 1817. aastal tõid vanemad Mihhaili Peterburgi. Seal astus ta Pedagoogikainstituudi aadlipansionaati. P
M. Glinka Oli vene helilooja. Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu. Peterburis astus ta Pedagoogikainstituudi aadlipansionaati. Peterburis võttis Glinka tunde suurte muusikute käest. Pansionaadi lõpetamise järel tegeles ta intensiivselt muusikaga: uuris Lääne-Euroopa klassikalist muusikat, osales koduses musitseerimises aadlisalongides, vahel juhatas oma onu orkestrit. Vahepeal elas Glinka Saksamaal ja töötas kompositsiooni, polüfoonia ja orkestreeringu valdkondades. Pärast "Ivan Sussanini" esilavastust määrati Glinka tsaari õukonna laulukapelli dirigendiks. Seal töötas ta kaks aastat.
mõjutatud Prantsuse traditsioonidest. Marius Petipa- Prantsuse balletmeister ja koregraaf Petipad peetakse Vene klassikalise balletitraditsiooni loojaks. Koregraafilisi lahendusi kasutas ka Pjotr Tšaikovski. Pjotr Tšaikovski oli vene rahvusliku balletimuusika rajaja “Luikede järv”- enim lavastatud balletietendus üldse. “Uinuv kaunitar” “Pähklipureja” Orkestri- ja klaverimuusika Vene rahvusliku sümfoonilise muusika traditsioonide rajajaks oli Mihhail Glinka. Tema orkestratsioonid olid professionaalsed ja maitsekad ning orkestrifaktuur läbipaistev ja tasakaalustatud. Glinka- esimese venekeelse orkestratsiooniõpiku autor. “Kamarinskaja” https://www.youtube.com/watch?v=hDQ2s dXs8mo Vene 19. sajandi väljapaistavamks sümfonistiks oli Pjotr Tšaikovski See žanr oli tema jaoks südamelähedane. Tšaikovski ooperi tundeskaalaga võrreldes on ta sümfooniate dramatism märksa
MTX 325 Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus Vastuolud ühiskonnas: 1. reaktsioon pärast Viini kongressi (1814-1815), püüd säilitada vanu ühiskonnavorme teiselt poolt demokratiseerimistaotlused. Rahvusliiikumine. Probleem rahvusriigi rajamine (Saksa, Itaalia jt). Ajalooline taust: 18. sajandi lõpus Prantsusmaal revolutsiooniaeg, vabariigi väljakuulutamine. 1804 kuulutab Napoleon end keisriks. 1799-1815 Napoleoni vallutussõjad mandri-Euroopas ja Egiptuses. 1813 Napoleoni lüüasaamine Leipzigi lahingus. 1814-1815 Viini kongress, Napoleoni-eelse feodaalsüsteemi ja kuningavõimu taastamine, maade ümberjagamine (Itaalia jagatakse Austria ja Prantsusmaa vahel). Austriast kujundas võimas peaminister vürst Metternich politseiriigi. Vene tsaar Aleksander I võttis mahajäänud Venemaal ette üksnes arglikke reforme (pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal 1816 ja 1819 - talupoeg sai isiklikult vabaks, aga talumaa jäi mõisa omandiks)
Kõik kommentaarid