Referaat teemal kuu ja kosmosereisid (0)

KUU
Kuu on meile lähim taevakeha . Ta asub nii lähedal, keskmiselt vaid 384 400 km kaugusel, et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Kuna Kuu orbiit on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km.Kuu on väike. Tema läbimõõt 3476 km on ligi 4 korda ja mass koguni 81 korda väiksem kui Maal. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda maisest väiksem, st. iga asi kaalub Kuul kuus korda vähem kui Maal. Kui aga Kuud võrrelda teiste Päikesesüsteemi planeetide kaaslastega, siis näeb ta suhteliselt soliidne välja, olles oma emaplaneediga võrreldes kõige suurem. (Charoni suhe oma emaplaneeti Pluutosse on küll veelgi suurem, kuid see-eest on Pluuto ise poolteist korda Kuust väiksem ja õigupoolest planeedi nime ei vääri). Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Palja silmaga on Kuul näha tumedaid laike. Astronoomid kutsuvad neid meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel olevat laiku koguni (Tormide) ookeaniks. Heledaid alasid seevastu nimetatakse mandriteks. Vett ega mingit muud vedelikku Kuu meredes muidugi ei leidu, oma nime on nad saanud 17. sajandil sarnasuse põhjal. Eks märg pinnas ole ju tumedam kui kuiv. Fantaasiarikkad nimed andis meredele itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Joannes Riccioli 1651 . aastal. Neist nimedest õigustavad ennast ehk vaid Selguse ja Vaikuse meri, eriti kohatult mõjuvad aga Niiskuse, Aurude ja teised veega seotud nimed. Kuu 22 merest on suurim Tormide ookean pindalaga 2,1 miljonit ruutkilomeetrit, seega veidi väiksem Gröönimaast. Võrdluseks võib lisada, et Kuu kogupindala 38 miljonit ruutkilomeetrit on veidi väiksem kui Ameerika mandril. Meresid pikema aja jooksul jälgides selgub , et oma asukohta nad ei muuda. Seega on Kuu alati pööratud Maa poole ühe ja sama küljega, seejuures vastaskülg jääb nähtamatuks (nn. Kuu nähtamatu e. tagakülg). See ei tähenda, nagu Kuu ei pöörleks ümber oma telje. Nagu kerge veenduda, näeksime siis kuu aja jooksul Kuud kõigist külgedest. Sellise olukorra põhjustab hoopis asjaolu, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga , mis kulub tal ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. See pole Päikesesüsteemis mingi erandnähtus, seda esineb ka teiste planeetide kaaslastega. Kuna Kuu ei liigu ümber Maa ühtlase kiirusega, siis on võimalik natuke "nurga taha" piiluda. See libratsiooni nime all tuntud efekt võimaldab näha 59% kogu Kuu pinnast. Terves ulatuses nägid inimesed Kuu tagakülge aga alles 1959 . aastal, kui nõukogude automaatjaam " Luna 3" edastas sellest pärast möödalendu esimesed, paraku küll üsna udused fotod.
KOSMOSELENNUD
Ligemale 400 meest ja naist on sooritanud kosmoselennu
Esimesed reisijad kosmoses ei olnud inimesed, vaid koerad , šimpansid ja ahvid . Nende reisid rajasid teed inimeste esimestele lendudele. Mõlemad, nii Nõukogude Liit kui Ameerika Ühendriigid, valmistusid 1961. aastal esimest inimest kosmosesse saatma .
Kõige esimesena lendas Kosmosesse Juri Gagarini. 108 minutit kestnud lend, käivitas võidujooksu kahe Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vahel. See kestis peaaegu kümme aastat ja kulmineerus inimese maandumisega Kuul. (15. 10.2003 aastal saatis ka Hiina esimese inimese edukalt kosmosesse).
ESIMENE IMINENE KOSMOSES JURI GAGARIN
JURI GAGARIN
Juri Aleksejevitš Gagarin ( 09.03.1934-27.03.1968), sündis Venemaal Smolenski oblastis. Ta lõpetas 1955 Saratovi tööstustehnikumi ja seejärel sealse lennukooli ning teenis Orenburgis lennuväes. 1959 aastal valiti ta kosmonautide ettevalmistamise rühma. 12.04.1961 startis ta Baikonuri kosmodroomilt kosmoselaevaga Vostok, sooritas orbiidil ühe tiiru ja laskus 108 minutit kestnud lennu järel langevarjuga Saratovi lähedale. Langevarju kasutamist varjati, sest Rahvusvaheline Lennundusföderatsioon oli rekordite registreerimisel seadnud tingimuseks, et piloot peab laskumisel viibima lennumasina sees.
Gagarin hukkus 27.03.1968 Kiržatši linna lähedal lennukiga MIG-15 UTI toimunud lennuõnnetuse tagajärjel
ELLUJÄÄMINE KOSMOSES
Inimese keha ei ole ehitatud kosmoses elamiseks. Kosmonaudid peavad kaasa võtma kõik eluks vajaliku, kaasa arvatud õhk hingamiseks, ja jõudnud kosmosesse, peavad nad ka kaalutus keskkonnas hakkama saama. Kosmoses ei ole raskust tunda ja niiviisi ei oma ei astronaut ega ükski asi kosmoselaevas kaalu. Tavalised tegevused nagu söömine, magamine ja töötamine toimuvad kaaluta olekus. Kosmoselaeva sees on õhku hingamiseks, koid magamiseks, väike ruum söömiseks ja puhkamiseks ning tualett . Astronaudid töötavad eraldi siseruumis, aga võivad minna ka laevast välja ülesandeid täitma. Avakosmoses töötamiseks võib kuluda mitu tundi, näiteks, kui nad remondivad satelliiti, mis tähendab selle kinnipüüdmist, parandamist ja siis kosmosesse tagasilaskmist. Avakosmoses on astronaudid julgestusnööriga kinnitatud, et takistada eemaleujumist. Teisel juhul kannavad nad manööverdamisseadet, milleks on seljakott liikumist ja selle suunda reguleerida võimaldavate tõukerakettidega.
KOSMOSEJAAMAD
Kosmosesüstiku lennul veedavad astronaudid süstiku pardal kosmoses vaid mõne päeva. Pikemaid perioode, nädalaid, kuid ja isegi üle aasta on veedetud kosmosejaamas „Mir“. Kosmosejaam on laev, mis tiirleb püsivalt ümber Maa. See on ühtaegu nii astronautide kodu kui töökoht. Vene kosmonaudid on alates 1971 . aastast elanud seitsmes erinevas kosmosejaamas. Esimesi neist kutsuti nimega „Saluut“, kuid „Mir“ on edukaim. „Mir“ oli ühes tükis üleslennutamiseks liiga suur. Selle osad saadeti üles eraldi ja pandi kokku kosmoses. Alates veebruarist 1987.aastal kuni 1999. aasta keskpaigani oli „Mir“ kosmonautide poolt pidevalt asustatud.
AMEERIMA KUUPROGRAMM JA APOLLO 11
40 aasta eest, 1969. aasta juulis jõudis kätte ameerika kuuprogrammi kulminatsioon . PresidentJ. F. Kennedy poolt 1961. aastal väljakuulutatud suurejooneline ettevõtmine (saata inimesedKuule aastakümne lõpuks) oli jõudnud eesmärgini määratud tähtajast poolteist aastat varem ehk aastakümne lõppes 1970.aasta detsembris. Esimesele maandumisele Kuule eelnes 8 aastat pingelist ettevalmistustööd. Need olid ettevalmistavad lennud Gemini programmi raames (10 lendu aastatel 1965-66), Apollo kosmoselaeva, kuumooduli, hiigelraketi Saturn -V ja tema nooremate vendadeSaturn-I ning Saturn-IB konstrueerimine ja maapealse katsekompleksi ja infrastruktuuri ehitamine. 1968. aasta jõulude ajal jõudsid kolm inimest esmakordselt kuuorbiidile Apollo-8 pardal ja nägid meie planeedi kaaslase pinda lähedamalt kui keegi varem.1969. aasta mais suundus järgmine kolmik Kuu poole, et katsetada kuumoodulit kuuorbiidil. Ja siis, 20. juulil 1969 aastal astusid esimesed inimesed Kuu pinnale: need olid Neil Armstrong ja Edvin (Buzz) Oldrin. Kolmas astronaut, Michael Collins , ootas neid kuuorbiidile jäänud orbitaallaevas.
Selle lennu jooksul pidid inimesed ja tehnika tõestama, et loodud raketid ja kosmoselaevad võivad tõesti meeskonna Kuule viia ja Maale tagasi tuua. See oli lennu põhieesmärk. Teaduslikud ülesanded olid sihilikult piiratud. Astronaudid tegid vaid ühe lühiajalise
väljumise kuupinnale kestusega kaks ja pool tundi (viimases kuuekspeditsioonis aga
väljuti kolm korda kuupinnale, kokku enam kui 22 tundi). Astronautidele lubati eemalduda
kuumoodulist mitte rohkem kui mõnikümmend meetrit (viimastes ekspeditsioonides
eemaldusid astronaudid elektrisõidukiga kuumoodulist mitme kilomeetri kaugusele).
Teaduslik uurimisaparatuur oli väga piiratud ja sisaldas vaid selle osa, mida sai kasutada
väljumise lühikese aja jooksul. Vaatamata sündmuse tähtsusele otsustati ohverdada isegi
televisioonikujutise kvaliteet - aja säästmiseks transleeriti signaal kuumooduli väikese
antenni abil, suur vihmavarjakujuline antenn jäeti kasutamata.
Kuupeal tehtud teleülekannet vaatas ligi 450 000 000 inimest.
APOLLO EHITUS
USA 3-kohalised Kuu peale lendamise kosmoselaevad koosnesid põhimoodulist ( ehk komando ehk orbitaalmoodulist), mille juurde kuulus mootorisektsioon ( ehk tehnomoodul), Kuu ekspeditsioonimoodulist ( laskumis- ja tõusumoodul) ning päästeseadeldistest.
Põhimoodul koosnes tüvikoonusjast kolmekohalisest meeskonnaruumist ja silinderjast tehnomoodulist. Stardi ajal paiknes meeskonnaruumi ees tornjas päästeseadeldis. Kuu lendude korral asus põhimooduli taga kahekohaline Kuu- moodul . Kanderaketiks oli Kuu lendude puhul Saturn -5.Apollo 1 kuni Apollo 6 lendasid orbiidil meeskondadeta , Apollo 7, 8, 9 ja 10 olid mehitatud, kuid nad ei laskunud Kuule.Apollo 11 meeskonnast laskusid Kuu pinnale Neil Armstrong ja Edwin Aldrin . Kuu pinnale laskusid ka Apollo 12, 14, 15, 16 ja 17.Apollo 13 naasis Kuu juurest sellele laskumata.Kokku toodi Maa peale umbes 400 kg Kuu pinnase proove. Apollo 18, 19 ja 20 kavandatud lennud jäeti ära.
APOLLO 11 MEESKOND: NEIL ARMSTRONG, EDVIN ALDRIN JA MICHAEL COLLINS
NEIL ARMSTRONG
20 juulil 1969 veetis Neil Armstrong koos Edwin Aldrin´iga kuul ligi 3 tundi. Kosmose lendudest unistas Ohaios sündinud Neil Armstrong juba lapsena. Astronaudiks sai ta 1962 aastal. Enne kosmoselendu oli ta lihtsalt lendur, osaledes lendurina ka Korea sõjas. Kuu lend jäigi Neil Armstrongi viimaseks kosmose missiooniks. Ta otsustas akadeemilise karjääri kasuks ning sai oma elu jooksul mitme ülikooli audoktoriks. Iseloomult oli Neil Armstrong meeldiv ja tagasihoidlik. Talle korduvalt pakutud poliitiku karjäärist keeldus ta kategooriliselt. Kui Neil Armstrong´ilt küsiti, kuidas kuul olla oli, vastas ta alati, et seal oli väga tore ja et ta soovitab kõigil inimestel kuul ära käia.
EDVIN ALDRIN
Edwin Eugene ( Buzz) Aldrin on sündinud 20.01.1930 USA-s New Jersey osariigis Glen Ridge´is. Tal on astronautikas doktorikraad.
Tema esimene kosmoselend toimus 1966 Germini 12 meeskonna koosseisus. Apollo 11 meeskonnas oli ta Kuu-mooduli piloot ja astus Kuu pinnale Neil Armstrongi järel teisena . Tema nime järgi nimetati Apollo 11 laskumise lähistel olnud kraater. 1985 aastal arvutas ta välja nii nimetatud Aldrini trajektoori, mis võimaldab Kosmose aparaatidel mööduda Marsist .
MICHAEL COLLINS
Michael Collins on sündinud 31.10.1930 Roomas. Ta lõpetas 1952 aastal Sõjaväeakadeemia, 1963 aastal määrati ta astronautide rühma. esimest korda lendas Collins kosmoselaevaga Germini 10. 1970 oli ta Apollo 11 orbitaalmooduli komandör ega laskunud Kuu pinnale. 1971-1978 oli Collins Riikliku lennundus - ja kosmosemuuseumi direktor . Ta on kirjutanud mitu kosmoseteemalist raamatut.
Neil Amstrong Edwin Aldrin
Michael Collins Juri Gagarin
Kasutatud teave:
- http://opik.obs.ee/osa2/ptk04/box02.html
- http://parsek.yf.ttu.ee/~mars/publikatsioonid/Apollo12.pdf
- Tea Entsüklopeedia. 5. köide
- Tea Entsüklopeedia.1. köide
- Tea Entsüklopeedia. 2. köide
- http://www.slideshare.net/keidisaks/juri-gagarin
- http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/inimesed_kosmoses_evelinviks.ht m