Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Skrisofreenia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
skisofreenia, skisofreenik, psühholoog, häireid, stress, äga, vältimine, antipsühhootikumid, tekkepõhjused, eelduseks, alkohol, ohumärgid, reaalsustaju, kahtluse, psühhiaatri, diagnoos, ravimid, psühhoteraapia, kindlaid, teata, hallaine, paljudele, iseloomulikeks, uurimine, kaasub, ootamatu, pinged, psühhotrauma, väärkohtlemine, varajasesSkisofreenia Ajalugu Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Haiguse nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia suffiks, tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Skisofreenia tekke ja kulu seaduspärasused on hoolimata intensiivsetest
Mis on skisofreenia? Arvukate psüühiliste haiguste seas on skisofreenia üks kõige tõsisemaid ja komplitseeritumaid. Skisofreenia on psühhooside hulka klassifitseeritud psüühikahäire, millesse haigestumise korral on patsiendi normaalne käitumine oluliselt häiritud. Skisofreeniale on omased häired tajumises, mõtlemisesm tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenia oluliselt ei mõjuta. Keerukas on nii skisofreenia õigeaegne ja täpne diagnoosimine kui ka haiguse ravimeetodite väljaselgitamine. Veel tänapäeval ei ole need probleemid lõpliku lahendust leidnud. Skisofreenia ei lõppe surmaga, kuid ta võib muuta eluga toimetuleku väga keeruliseks. Kellel esineb? Skisofreenia puudutab inimesi nii noores, vanas kui ka keskeas. Enamikel juhtudel algab skisofreenia siiski nooruki või varajases täiskasvanueas. Seda kohtab igas majanduslikus seisuses ja väga erineva etnilise tagapõhjaga inimeste seas
Konspekt raamatust ,,Avasta tulevik" Skisofreenia on vaimuhaigus, mis puudutab üht inimest sajast kogu maailmas. Skisofreenia puudutab inimesi nii noores, vanas kui keskeas ning seda kohtab igas majanduslikus seisuses ja väga erineva etnilise taustaga inimeste seas. Skisofreenia puudutab võrdselt nii naisi kui mehi. On täheldatud, et sikisofreenia esineb perekonniti, ja et teatud keskkonnafaktorite mõju võib haigestumise tõenäolisemaks muuta. Ometigi tuleb tõdeda, et me ei tea haiguse tegelikke põhjuseid. Skisofreeniat peetakse tihti ,,lõhenenud isiksuse häire" tulemuseks. Taoline vääriti mõistmine põhineb ,,skisofreenia kui mõiste tuletamisel kahes kreekakeelset sõnast: ,,lõhenema" ja ,,vaim(sus)"
Tallinna Tehnikagümnaasium Skisofreenia Referaat Maria Pihelgas 10 c Tallinn, 2007 Skisofreenia olemus. Skisofreenia on üks sagedamini esinevaid psüühikahäireid. Üle kogumaailma haigestub üks inimene sajast, ehk 1 %- l elanikkonnast areneb see elu jooksul välja. Toetudes statistikale,
kujunemist, tekkepõhjuseid, avaldumisvorme Kliiniline psühhiaatria e eripsühhiaatria – üksikute haiguste tekke, kulu, sümptomatoloogia ja ravi seaduspärasused Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäirest, ajuhaigusest või ajukahjustusest - Alzheimer tekib valgust mis ajusse koguneb - Skisofreenia arvatakse on ka ajuga seotud - Foobiate puhul on keeruline Psühholoogilised – psüühikahäire on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides
2)Pärilikkus Üheks psüühikahäireid põhjustavaks pärilikuks teguriks on munaraku viljastamisel mingil põhjusel tekkinud väärastus kromosoomide garnituuris: korrapäraste paariskromosoomide sekka tekib mõni üksikkromosoom või hoopis kolmik-või mitmikkromosoom. Kromosoomide garnituuri anomaaliaid on leitud 4%-l looteist, vastsündinuist ilmneb selle geneesiga väärarenguid ainult 0,5%-l. Üks tuntumaid kromosoomianomaaliast põhjustatud häireid on Downi tõbi, sel puhul on kromosoom nr. 21 kolmes eksemplaris. Ilmnevad kehalised hälbed: väike kolju, mongoliidne nägu, suur keel, lühike kasv, lühikesed jäsemed, lõdvad lihased jm. Laps areneb aeglaselt, ei saavuta normaalset taset, kujuneb nõrgamõistuslikkus tavaliselt imbetsilsuse või idiootiana. Rohkete variantidega korrapäratusi esineb sugukromosoomides. Enamasti sugeneb geeni(de) hälbest mõne mingis ainevahetuslülis osaleva ensüümi vähene aktiivsus või puudumine.
- Häire (disorder) - Haigus - Etioloogia õpetus haiguse tekkepõhjustest - Patogenees kuidas haigus kujunes - Etiopatogenees = etioloogia + patogenees DSM-IV mitmeteljeline süsteem - Telg 1 põhidiagonoos - Telg 2 kasuv isiksusehäirde ja vaimne alaareng - Telg 3 kehaline haigus, mis põhidiagnoosiga seotud n kilpnääre - Telg 4 psühhosotsiaalsete stressorite tase - Telg 5 Skisofreenia Emil Kraepelin - Dementsia praecox varajane ja progresseeruv ning vältimatu intellekti alanemine - Dementia praecox jagunes paranoidseks, katatoonseks ja hebefreenseks - inimene - inimene Skisofreenia mõiste olevik/tulevik? - Idee skisofreenia spektri häiretest, sest psühhootilisusele omased sümptomid võivad esineda kerges ja raskes vormis - Skisofreeniaga on seotud stigma mis ei ole alati põhjendatud, skisofreenia kui ALATI
Kordamisküsimused eksamiks (2013) Psüühikahäirete tekkepõhjused Psühhiaatria on arstiteaduse eriala, mis käsitleb psüühikahäirete levikut, etiopatogeneesi, kliinilisi avaldumisvorme, diagnostikat, ravi/rehabilitatsiooni ja ennetamist. Kliiniline psühholoogia on rakenduspsühholoogia valdkondi, mis käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme. Tekkepõhjused: Bioloogilised psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäiretest (nt
Stressoorse elusituatsiooni tulemusena tekkinud emotsionaalse häire seisund *depressiivne, ärev-depressiivne, muude emotsionaalsete häiretega, käitumishäiretega *Aastas 5-10% *Üldarstide ja üldhaiglate patsiendid 15-30% *Täiskasvanute psühhiaatriline teenistus 10-20% *Noorukitel ja lapspatsientidel 20-40% Diferentsiaaldiagnostika *Bipolaarne meeleoluhäire *Skisoafektiivne häire *Orgaaniline meeleoluhäire somaatiline haigus, ravim või muu keemiline aine *Katatoonne skisofreenia, dissotsiatiivne stuupor, orgaaniline stuupor Bipolaarne häire - I tüüp 0,6-0,9 (1,6)% II tüüp 0,5% Kiiresti vahelduvate episoodidega BH ca 15% BH-ga haigetest Maania meeleolu püsiv kõrgenemine, püsiv ärrituvus, sümptomid üle 1 nädala. Vähemalt 3 järgnevaist: Kõrgenenud enesehinnang, suurusmõtted ; vähenenud unevajadus ; suurenenud jutukus ; mõttekäigu kiirenemine ; tähelepanu hajuvus ; aktiivsuse tõus, rahutus ; liigne rahuldustpakkuvate tegevuste harrastamine
nende häirivuse astme on spetsialistid kokku leppinud. Ebanormaalsuse kriteeriumid 1. Harvaesinev- statistiline kriteerium 2. Äärmuslik 3. Norme rikkuv- normatiivne kriteerium teeb ärevaks pealtvaatajad, tekitab ohutunde 4. Ebameeldivusi põhjust- häirib, paneb kannatama 5. Ebafunktsionaalne- tegevus on puudulik või teeb kahju 6. Ootamatu- subjektiivne & kultuuriline kriteerium Psühhopatoloogia ajalugu 1. Demonoloogia- häireid tekitab paha vaim, lahendus kurja vaimu väljaajamine. 2. Ohjeldav mudel- häire on inimliku vaimu puudumine. Tuleb kinni hoida spetsiaalses varjupaigas. 3. Moraalne mudel- häire on moraalne puue, isik on vastutusvõimetu nagu laps. Aitab leebe kohtlemine, rahulik ja religioosne atmosfäär, hea toit, värske õhk, aiatööd, loodus ja loomad. 4. Meditsiiiniline mudel- häire on haigus. Tuleb kõrvaldada põhjus nagu kehalisel haiguselgi. 5
Valu põhjused: Valu reaktsioon kaitseb meid Perifeerne ärritus Valu tundmine eluliselt oluline, ajus seetõttu suur osa pühendunud valu tundlikkusele. Nahal ärritus -> impulsid seljaajusse -> üli kiirelt peaaju poole (iga piirkonna jaoks on ka ajus eri piirkond, seetõttu meie reageering kiire ja ka arusaam, kus täpselt valuaisting on). Valu tekib valu kaob: Valu tundmine on kehale suur stress peame reageerima kaitsma või põgenema Ülitugev stress surub valu alla Peaajus protsess, mis ütleb, et valu piisavalt kaua tundnud, aitab, pole hea tunda pikka aega metsikut valu. Sõltumata sellest, mitu korda valu tunneme, on see ikkagi emotsionaalne. Peaajukoor ei tea, millega valu seotud on, seega ka alati seonduvad negatiivsed tunded (viha jne). Kroonilise valu patogeensus:
seostega. (Soma- kr. keha, Psyche – hing). Rooma mütoloogias oli Psyche imekaunis tütarlaps, kes armus jumalikku Cupidosse ja pidi tegema läbi hulga katsumusi, et armsama usalduse võita. Psühhosomaatilised haigused on tugevate negatiivsete elamuste poolt põhjustatud kehalised haigused. Somatoformne häire on psühholoogilisest konfliktist johtuv kehaline või psüühiline häire. Aluseks sageli: lühiaegsed sagedased stressid, korduv stress ehk organismi pingeseisund füüsilise ja psüühilise ülekoormuse korral. Organismi talitlus allub neurohumoraalsele regulatsioonile ehk elundkondade talitluste mõjutamine toimub närvisüsteemi ja hormoonsüsteemi kaudu. Üks olulisemaid ülesandeid sellises koostöös on organismi homöostaasi hoidmine ehk sisekeskkonna püsivuse tagamine. Stabiilsed füsioloogilised näitajad organismis: Pulss, vererõhk, kehatemperatuur, vee sisaldus, soolsus, suhkru sisaldus, vere näitajad, pH, jne
· Phantastica (närvihälvitid nagu peyote & ayahuasca) Vaimuhaiguste ravimravi etapid (Th. A. Ban'i järgi) · 19/II p : morfiini, kaaliumbromiidi, hüostsiini, paraldehüüdi kasutuselevõtt algas käitumise piiramine keemiaga · 20/I p : nikotiinhappe, penitsilliini, tiamiinietc kasutuselevõtt diagnoos täpsemaks ; kadusid ajupellagral põhinevad psühhoosid & süfiliitiline nõdrameelsus, vähenes düsmneesiajuhtude sagedus · 20/II p : maania, skisofreenia, depressiooni,ärevushäirete, obsessiivkompulsiivse häire tõhus ravimravi Ravimiteaduse algusajast · Claude Bernard'i (1813-1878) kätte jõudis 1845 kuraare; näitas, et vöötlihaseid halvav toime on kusagil närvi & lihase kohtumiskohas, trükis tulemused 1856. Fosteri füsioloogiaõpikus ei olnud veel 1893 märget kuraare kohta & närvi-lihas-ülekannet peeti ebaselgeks. · 1846 valiti Dorpati ülikoolis professoriks Rudolf Buchheim, kes asus 1847 ametisse
tema tegevuses toovad paratamatult enesega kaasa inimese psüühika häirumise .Psüühikahäireid põhjustavad hälbed võivad olla mitmesuguseid. Mitmed kahjustavad tegurid, toimides kas juba indiviidi eostamisel või looteeas, pärsivad kesknärvisysteemi arenemist. Mõned võivad, oimides juba täielikult väljaarenenud peaajule, võivad põhjustada närvirakkude hukkumise.Suuraju koore tunduva hulga närvirakkude hävimine toob paratamatult kaasa häireid psyyhilises tegevuses. Kui on tegemist ajukoore difuusse kahjustusega mõlemas poolkeras, on tagajärjeks inimese intellektuaalse taseme ja mälufunktsioonide alanemine, mille raskus vastab kahjustuse ulatusele.Kui närvirakud on ülekaalukalt hävinud ühes poolkeras, siis sugenevad psüühikahäired vastavalt kahjustatud funktsionaalse rollile. Peaaju puudulik arenemine ja peaaju närvirakkude hävinemine on kesknärvisüsteemi orgaanilised kahjustused
hood. Diagnoosimine: hiljem tekib lihastoonuse suurenemine, ettekummardunud asend, mälu halvenemine ja kõhnumine. Kindlat dgn võimaldab ainult histoloogiline uuring (ajukoe proovitüki uuring). Sageli tehakse EEG-aju elektrilise akt. Uuring, mis AT puhul näita nö. Ajutegevuse aeglustumist. Ravi: senini kasutusele võetud raviviisid ei ole olulist efektiivsust ilmutanud. Parandavat või profilaktilist ravi ei ole. Ravi seisneb häirivate süsteemide leevendamises. Depressioon ja skisofreenia? DEPRESSIOON: ehk meeleolu haiguslik alanemine. Psüühika häire mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine-neurotransmitteri (serotoniini ja või dopamiini) fn häirest. Pikaajaline, rohkem kui 2 nädalat kestvat põhimeeleolu langust. Kurbus võib tekkida ka ilma välise põhjuseta ja olla sügavam kui selleks põhjust võiks olla. On suur enesetapurisk. On laialt levinud. Etioloogia: emotsionaalne stabiilsus on seotud elutähtsate kemikaalide tekkimise ja fn ajus
(RHK-10) on iga psüühikahäire tähistatud tähe F ja kuni neljakohalise numbriga (koodiga). Häired on jaotatud kümnesse suuremasse gruppi ja koodi esimene number osutab vastavale häirete grupile. F0 Orgaanilised psüühikahäired dementsus, deliirium, orgaaniline isiksushäire F1 Psühhoaktiivsetest ainetest intoksikatsioon, kuritarvitamine, sõltuvus tingitud psüühikahäired F2 Psühhootilised häired skisofreenia, püsivad luululised häired, äge mööduv psühhootiline episood F3 Meeleoluhäired episoodiline või korduv depressioon, bipolaarsed häired F4 Ärevushäired, dissotsiatiivsed foobiad, paanika-, kohanemis- jms häired, äge häired, somatoformsed häired stressreaktsioon, somatisatsioonihäire, hüpohondria
Umbes 50%-dil anorektikutest esineb ülesöömisperioode, mis on iseloomulikud buliimikutele. Need kaks diagnoosi ei välista teineteist, buliimiat diagnoositakse sageli neil, kelle kehakaal on normis või üle selle. Paljud buliimia all kannatavad inimesed on eelnevalt kannatanud anoreksia all. Kõhnumine ja ägedad liigsöömisperioodid on kestnud tavaliselt aastaid enne ravile pöördumist. Vaid murdosa sedalaadi häiretega inimestest otsib oma sümptomitele abi. Tekkepõhjused ja mehhanismid Nagu buliimia nii ka anoreksia tekkes on teatud osa kultuurilistel ja perekonna ning isiksuse arenguga seonduvatel teguritel. Soodustavad tegurid Nii liigsööjad kui haiguslikud nälgijad kannatavad sageli puuduliku eneseväärikustunde, depressiooni või muu ebastabiilsust põhjustava teguri all. Turvatunde puudumine lapsepõlves, seksuaalne ärakasutamine ja teised psühhiaatriliste häirete teket soodustavad tegurid, on
Aga arvatakse, et vaid 1/3 depressiooniga naistest on saanud õige diagnoosi. Naised on stressfaktoritele ja ümbruskonna muutustele tundlikumad kui mehed. Naiste depressioon on erinevatel ajaetappidel. Vastus peitub bioloogiliste ja geneetiliste tegurite kombinatsioonis, millele aitavad kaasa menstruatsiooni, sünnituse ja menopausiga seonduvad hormonaalsed muutused. Sellele lisandub töö, perekondlike kohustuste ja sotsiaalsete rollidega kaasnev stress. Naiste suuremat depressiooniriski seletatakse aju ehituslike ja funktsionaalsete erinevustega, samuti sooliste erinevustega pärilikkuse ja soojätkamisega seotud tegurite osas. Naised võivad kergemini sattuda seksuaalse väärkohtlemise ning vägivalla ohvriks, mis põhjustab stressi ja depressiooni. Meeste ja naiste depressiooni sümptomid võivad olla samad, kuid nad tajuvad neid erinevalt. Naised panevad tähele, et on väsinud, võivad kannatada madala enesehinnangu, abituse ja
Haigused ja seisundid Esileht / Haigused ja seisundid Alzheimeri tõbi Morbus Alzheimer (lad.k) Alzheimer disease (ingl.k) Seletus Alzheimeri tõbi (AT) on aeglaselt süvenev, nõdrameelsust põhjustav närvisüsteemi haigus, mis tavaliselt algab vanemas eas . Ülevaade AT on 20. sajandi algusest tuntud progresseeruv haigus, mille kestus esimestest sümptomitest surmani on keskmiselt 10 aastat. Alzheimeri tõbi on kõige sagedasem dementsuse ehk nõdrameelsuse vorm. Dementsust iseloomustab raske kognitiivsete funktsioonide (mälu, intellekt) kahjustus ilma teadvuse häireteta, mis märgatavalt häirib inimese igapäevast toimetulekut. Mõningatel juhtudel on täheldatud AT pärilikkust ning haiguse sagedasemat esinemist naistel. Kõige olulisem haiguse riskifaktor on vanus. Haiguse levimus on üle 65-aastaste seas 6-8 % ja AT moodustab üle poole kõigist dementsussündroomidest. Tervistavat või profülaktilist ravi Alzheimeri tõve vastu pole. Tekkepõhjused ja mehhanismid
Sümptomaatiline depressioon areneb kroonilise somaatiliste (südame-, vereringe-, seedeelundite ja teiste) haiguste ja mürgistuste (näiteks alkoholimürgistuse) korral. Psühhogeenne ehk reaktiivne depressioon tekib ägeda (näiteks lähedase inimese kaotus) või krooniline psühhotrauma (näiteks konfliktsituatsioon) tagajärjel ja avaldub enamasti depressiooni neuroosina. Osal juhtudel kaasneb depressiooniga rohkesti somaatilis-vegetatiivseid häireid, mida haige peab esmatähtsaiks (maskeeritud depressioon). Nüüdisajal on depressioon üldiselt hästi ravitav. Ravita võib depressioon kesta kuid ja isegi aastaid. Depressiooni diagnoositakse vaid siis, kui noorukil esineb vähemalt kahe nädala jooksul iga päev suurema osa ajast terve rida sümptomeid. Suhteliselt lühiajalist meeleolulangust nimetatakse depressiivseks episoodiks. Kerge või kroonilise depressiooni ägedam vorm düstüümia diagnoositakse, kui sümptomid püsivad
Koostöös Eesti Haigekassaga viib SA Vähi Sõeluuringud läbi emakakaelavähi sõeluuringuid, kuhu kutsutakse 30-59 aastaseid naisi iga viie aasta järel andma PAP teste. Skriiningu ehk sõeluuringu kaugem eesmärk on ennetada emakakaelavähki haigestumist ja suremist. 3. KOPSUVÄHK Kopsuvähi all mõeldakse kasvajarakkude kontrollimatut kasvamist ühes või mõlemas kopsus. Vähk tekib mitme aasta või isegi aastakümnete jooksul rakkudes toimuvate muutuste tõttu. Tihti on tekkepõhjused kombineeritud, osadel juhtudel võib olla tegemist geneetilise eelsoodumusega, millele lisanduvad muud tervist kahjustavad tegurid. Kopsuvähk on üks kõige sagedamini esinevaid vähihaigusi kogu maailmas. Naiste haigestumine kopsuvähki on tõusnud., meeste seas on haigestumine ja suremus kopsuvähki viimastel aastatel hakanud langema. Nagu teistegi vähihaiguste puhul, parandab haiguse varane avastamine kopsuvähist jagusaamise väljavaateid
dementsus. Harvem esineb ka epileptilisi hooge (epilepsia on hulgise skleroosi haigeil mõnevõrra levinum kui kogu elanikkonnal). Haiguse edenedes võib osa sümptomeid leeveneda, osa aga halveneda. Haigusele on omane ägenemine ja progresseerumine. SM on eluaegne haigus, kus keskne tähendus on psüühilistel teguritel. Oluline on inimese omaste toetus ja kaasahaaramine rehabilitatsiooni - abi hakkamasaamisel, abivahendite kasutamine, ka eraldatuse vältimine. Sclerosis multiplexi haigeid uuritakse reeglina magnerresonansuuringu abil → on nähe kolded. Kolded tekivad difuusselt valgeainesse. Ühtegi spetsiifilist testi selle haiguse puhul pole → on diagnoosi kriteeriumid. Poseri kriteeriumid 1983. • Kliiniliselt kindel Sclerosis multiplex → kaks ägenemist + kliiniliselt kaks kollet. Kaks ägenemist + kliiniliselt üks kolle + parakliiniliselt lisakolded. • Laboratoorsete analüüsidega toetatud kindel Sclerosis multiplexi diagnoos.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Bioanalüütiku õppekava KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS (KOK) JA ASTMA referaat Juhendaja: Liis Salumäe, Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) ja astma on haigused, mis tekitavad õhupuudust ja hingamisteede ahenemist. KOK korral on hingamisteed pidevalt suuremal või vähemal määral ahenenud. Astma korral kogeb inimene lühemaid või pikemaid episoode, mille jooksul on hingamisteed ahenenud, kuid ülejäänud ajal on kopsufunktsioon põhiliselt normi piires. (Astma.ee) Antud referaat annab täpsema ülevaate kroonilisest obstruktiivsest kopsuhaigusest ja astmast, nende tekkemehhanismidest, ennetamisest, sümptomitest ja ravist. 1. KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS ( KOK) 1.1. Mis on KOK? Krooniline obstruktiivne
5 Kaheosaline depressioon Kui põetakse pikaleveninud kerget või mõõdukat depressiooni, võib seisund haiguse jooksul halveneda. Depressiooni süvenemine võib tunduda just nagu uue depressioonina, mis lisandub juba olemasolevale depressioonile. Selliseid juhtumeid kutsutakse kaheosaliseks depressiooniks. 1 Meeste depressioon Paljud usuvad, et esineb nn meeste depressioon, mis tabab eelkõige keskealisi mehi. Esmajoones on selle sümptomiteks tühjus- ja läbipõlemistunne, stress, ärrituvus, frustratsioon, agressiivsus (võimalik isegi vägivaldne käitumine), rahutus ja alkoholi kuritarvitamine. 1 Düstüümia See seisund ei ole tegelikult depressioon, vaid tavaliselt pikaleveninud (sageli elukestev) kurvameelsuse seisund. Düstüümia puhul on põhimeeleolu suurema osa inimestega võrreldes halvem, elu võib tunduda raske ja sageli ka rõõmutu. Tavaliselt algab häire varases täiskasvanueas ja kestab vähemalt mitu aastat, vahel
Neuraaltoru häired: *Peaaju songad- kuklas või otsmikul tekkivad, songakotis on ajuosad, seotud vatsakeste süsteemiga ja seda ei saa ravida (häire on siis 4 fetaalnädalal) 1 *Seljaaju songad mitu varianti: * songakotis on osa ajukestad, närvijuured, seljaaju. Kui on ainult ajukestad siis raskeid häireid ei pruugi olla kui aga on juba nv juured siis raske halvatus. Spina bifida: puudu lülikaared. Kranivertebraalse piirkona arenguhäire (peaajuseljaajuks) : *Arnold-Chiari sündroom: väikeaju tonsillid asuvad väljaspool koljuõõnt (st allpool kuklamulku). Võib põhjustada vesipead, bulbaarparalüüs. Närvisüsteemi ehitus ja anatoomiline jaotus: kesk-ja perifeerne NS, nende osad.
........................................................................................... 6 1.5. Riskigrupp ............................................................................................................................................................................. 7 1.6. Ravi ja prognoos.................................................................................................................................................................. 7 1.7. Ennetus, vältimine .............................................................................................................................................................. 9 1.8. Elu koos haigusega, psüühiline aspekt, patsientide toetus.................................................................................... 9 2. SITUATSIOONI LÜHIKIRJELDUS...............................................................................11 3. ÕENDUSPLAAN ....................................................
Eelsoodumused A. Lapsepõlvetraumad 1. Varajased kaotused 2. Tundetud vanemad 3. Kalk kodune atmosfäär 4. Kasvutoetuse puudumine 5. Vägivald ja lapsepilastus B. Pärilikkus 6 Pidevad või hiljutised tegurid A. Lähedase inimese kaotus B. Eksistentsiaalsed kaotused 1. Unistuse purunemine 2. Oma surelikkuse tajumine C. Sündmused, mis alandavad enesehinnangut D. Füüsiline haigus E. Kauane stress Bioloogilised tegurid A. Ravimite kõrvalnähud B. Krooniline alkoholi/uimastite kuritarvitamine C. Füüsiline haigus D. Hormonaalsed muutused E. Stress F. Endogeenne depressioon Depressiooni peamised sümptomid: · Kurvameelsus; · Elurõõmu, aktiivsuse ja energia vähenemine, · Stressi taluvuse langus, · Ärritatavuse tõus, · Impulsiivne käitumine, kalduvus kaotada enesekontrolli, · Agressiivne ning vägivaldne käitumine,
arenemise ajal. Peeneotsaliste mikroelektroodidega saab kirjeldada üksikute närvirakkude aktiivsusmustrit ja näha, missuguste ärritajate peake üks või teine neuron erutub. Iga närvirakk integreerib kogu dendriitide kaudu saadava teabe ühemõtteliseks otsustuseks_ tekitada tegevus- ehk aktsioonipotentsiaal või mitte. - Psühhofarmakoloogia - teadvus ravimitest, mis muudavad haiget ja tervet psüühikat. Stressil on 2 poolt: eustress ehk hea ja distress ehk kahjustav stress. Ecstasy (MDMA) toimemehhanism - hävib osa serotiinineuronite närvilõpmetest - see muudab inimese implusiivsemaks ja depressioonile vastuvõtlikumaks. Narkolepsia - болезнь, при которой мышцы моментально расслабляются, и человек попадает в мгновенный сон (puudub hüpokretiiniretseptor sünnipäraselt). Kasutedes erinevates uurimissuundades biokeemiliste ja käitumiskatsetega kogotud
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Triin Jervson Depressiooni levik noorte seas ning selle tekkepõhjused Uurimistöö Juhedaja: Ruth Vaik-Luga Tallinn 2016 2 Sisukord Sisukord 2 SISSEJUHATUS 3 1. Depressiooni olemus 4 1.1 Mis on depressioon? 4 1.2 Psühholoogiline ja bioloogiline depressioon 5 1
Häire paremaks jälgimiseks kasutatakse söömishäirete küsimustikke ja toidupäeviku pidamist. Ravivõimalused Buliimia all kannatav inimene on tavaliselt raviks paremini motiveeritud kui anoreksia häirega. Seetõttu buliimia korral ei ole haiglaravi enamasti vajalik. Anoreksia korral on ravi eesmärkideks -alatoitumusest ülesaamine -söömiskäitumise normaliseerimine -inimese ettevalmistamine igapäevaellu tagasipöördumiseks Ravi õnnestumise eelduseks on inimese ja ravija vaheline usaldus. Õige toitumiskäitumise sisseviimisel on suur abi psühhoteraapiast, samuti tegeleb psühhoteraapia inimese igakülgse informeerimisega häire kohta. Sageli on raviprogrammide aluseks kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia , kuid noorematele häire all kannatajatele on kasulik ka pereteraapia. Ravimite abil leevenduvad anoreksia põhisümptomid harva, kasu on medikamentidest eelkõige siis, kui lisaks anoreksiale esineb ka depressioon.
eesmärgid, olulisemad tehnikad, terapeutilise suhte iseloomustuse, rakendamise soovitused, tulemused, tähtsuse ning tähtsamad tegijad. Meil Eestis seni vahest tuttavaim inimese kui iseloomujoonte (psüühiliste omaduste või faktorite) kogumi teooria on kogunud hulgaliselt andmeid, millised jooned millistega tavaliselt koos esinevad ning loonud rohkesti teste nende mõõtmiseks. Isiksuse põhjuslikku seletust ta aga ei paku, seega jääb arusaamatuks ka, miks inimesel mõnikord häireid on. Häirete seletamiseks vajab see teooria enda kõrvale teist teooriat. Hästi on sobinud bioloogilis-meditsiiniline seletus: psüühiline häire tekib täpselt niisamuti nagu kehaline häire. Ta on haigus. See ongi neile, kes psühholoogiat jm. aineid nõukogude ajal õppinud, hästi tuttav ja ainuvõimalik teooria. See bioloogilis-meditsiiniline psühhopatoloogiateooria kutsub enda kõrvale just iseloomujoonte-teooria, kui tal vahel patsiendi psüühilise eripära
Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad 6.6 Isiksusetestid 7. Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia 7.1 Psühhopatoloogia 7
viima professionaal ja tegemist peab olema õigesti valitud vahenditega. Isegi bioloogiliste põhjustajatega kliinilisi depressioone on võimalik õigesti valitud ravimite ja nõustamisega kontrolli all hoida, hoolimata sellest, et neid ei saa täiesti välja ravida. Mitte keegi ei saa vältida hingevalu ja ka tõsiseid katsumusi , mis aeg- ajalt kindlasti esile kerkivad. Depressioon võib inimese pikaks ajaks tasakaalust välja lüüa. See võib tekkida reaktsioonina : · pikaajalisele stress - situatsioonile (raske haigus, püsiv kontakt); · rasketele läbielamistele elus (lähedase surm , töökoha kaotus ); · oodatud või ootamatule negatiivsele kogemusele. 4 On oluline teada, et depressioon : · on ravile hästi alluv; · mure jagamine ja probleemidest rääkimine on esimene samm depressioonist paranemise teel; · ei ole iseloomu nõrkus, kuna tegemist on teatud keemiliste ainete sisalduse
annaabi.ee 
