16. PILET SKISOIDNE ISIKSUS Üldiseloomustus Ta püüab olla väga iseseisev ja sõltumatu. Talle on oluline, et ta kellestki ei sõltuks, et tal ei ole kohustusi teiste ees. Seetõttu kipub ta ennast teistest inimestest eraldama. Ta vajab distantsi. Seetõttu ei taha ta kedagi endale liiga lähedale lasta, lähedaseks saada. Suhtleb kindlates piirides. Kui seda distantsi rikutakse tema ja teiste vahel, siis ta tajub seda nagu oma sõltumatuse ähvardust, isiksuseruumi ahistamist. Enamasti ta hakkab ennast siis kaitsma. Inimestevahelistes suhetes ta taotleb asjalikkust. See ei tähenda, et talle inimeste hulgas ei meeldi olla. Talle meeldib olla sellistes inimhulkades, kus ta saab anonüümselt olla.
Tema isiksuse arengu staadiumid jagunevad kaheksaks ning need põhinevad tema vaatlustel mitte katsetel. Isiksus areneb sünnist surmani, iga etapi keskmes on kriis, mida ületatakse või ei ületata. 1) Sünd 1,5 aastat, usaldus ja usaldamatus. Laps hindab keskkonna sõbralikkust, kui on saanud piisavalt hoolt ja hellitust, kriis ületatakse. See etapp on identsuse vundament. 2) 1,5 3 aastat, autonoomsus ja häbi, ebakindlus, kahtlus. Lapsed testivad oma piire. Kui saavad õiges olukorras iseseisvust ja suunamist, saavutatakse iseseisvus. Liigne kontroll tekitab võimetust ennast hiljem kehtestada, ebakindlad endas. 3) 3 6 aastat, algatusvõime ja süütunne. Lapsed tahavad kõike uurida, kasuatatakse fantaasiat ning küsitakse palju küsimusi. Süütunnet tekitab karistushirm ja sellisest praktikast ilmajäämine. 4) 6 12 aastat, töökus ja alaväärsus
tekitada. a. Töökus b. Alaväärsus 5. 12-18 (Murdeiga)- võib jagada kaheks: a.i. Suhete kriis, avaldub eelkõige suhetes vanematega, sest esiteks siis ei idealiseerita enam vanemaid, nähakse nende vigu; teiseks, sest sellel perioodil üks indetiteet vahendub teisega (lapse oma vahendub täiskasvanudga), selleks on aga vaja distantsi vanematega. See on nagu teine võimalus rongile hüpata, sellel faasil tehakse läbi kiirest 4 esimest faasi ja negatiivseid vigu on võimalik parandada a.ii. Indetiteedi kriis- inimesed püüavad saada vastuseid küsimustele: kes nad on? Mis on nende oskused? Jms. On vaja luua oma mina. Oma koha otsimine elus. Erinevate rollide katsetamine aitab olla selles edukas.
mingi väga tugev joon, mille ümber kogu isiksus on üles ehitatud. Tegelikult tuleb harva esile. 2) tsentraalsed omadused st isiksuse tuuma moodustavad mingi grupp omadusi, mida on 5-10. 3) sekundaarsed om- d. Need jooned ei ilmne. R. Cattell: uuris isiksust, kasutas statistilisi meetodeid. Tahtis leida esmaseid isiksuse jooni, mis määravad olemuse. Kasutas faktoranalüüsi. Püüdis leida erinevate omaduste vahel seoseid. Kuivõrd üks omadus mõjutab teist. Kas auahnus ja agressiivsus on sõltuvuses? Joonistas mudeli, mis koosnes 16 sõltumatust isiksuse faktorist. 16PF. 187 küsimust. Eysenck : 2-te omaduste rühma. Sirgjooneline selgitus inimese käitumise kohta, võimalus inimesi võrrelda. Teooriate miinus: saavad erinevaid tulemusi. Ei seleta midagi. Ütlevad, et nii ongi. Miks see tuleb, kust jne ei seleta. ,,Suur viisik" 1990-91, kindlat autorit pole. 5 om gruppi: OCEAN. a) ekstra- ja intorvertsus | E
mingi väga tugev joon, mille ümber kogu isiksus on üles ehitatud. Tegelikult tuleb harva esile. 2) tsentraalsed omadused st isiksuse tuuma moodustavad mingi grupp omadusi, mida on 5-10. 3) sekundaarsed om- d. Need jooned ei ilmne. R. Cattell: uuris isiksust, kasutas statistilisi meetodeid. Tahtis leida esmaseid isiksuse jooni, mis määravad olemuse. Kasutas faktoranalüüsi. Püüdis leida erinevate omaduste vahel seoseid. Kuivõrd üks omadus mõjutab teist. Kas auahnus ja agressiivsus on sõltuvuses? Joonistas mudeli, mis koosnes 16 sõltumatust isiksuse faktorist. 16PF. 187 küsimust. Eysenck : 2-te omaduste rühma. Sirgjooneline selgitus inimese käitumise kohta, võimalus inimesi võrrelda. Teooriate miinus: saavad erinevaid tulemusi. Ei seleta midagi. Ütlevad, et nii ongi. Miks see tuleb, kust jne ei seleta. ,,Suur viisik" 1990-91, kindlat autorit pole. 5 om gruppi: OCEAN. a) ekstra- ja intorvertsus | E
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem
Tema isiksuse arengu staadiumid jagunevad kaheksaks ning need põhinevad tema vaatlustel mitte katsetel. Isiksus areneb sünnist surmani, iga etapi keskmes on kriis, mida ületatakse või ei ületata. 1) Sünd 1,5 aastat, usaldus ja usaldamatus. Laps hindab keskkonna sõbralikkust, kui on saanud piisavalt hoolt ja hellitust, kriis ületatakse. See etapp on identsuse vundament. 2) 1,5 3 aastat, autonoomsus ja häbi, ebakindlus, kahtlus. Lapsed testivad oma piire. Kui saavad õiges olukorras iseseisvust ja suunamist, saavutatakse iseseisvus. Liigne kontroll tekitab võimetust ennast hiljem kehtestada, ebakindlad endas. 3) 3 6 aastat, algatusvõime ja süütunne. Lapsed tahavad kõike uurida, kasuatatakse fantaasiat ning küsitakse palju küsimusi. Süütunnet tekitab karistushirm ja sellisest praktikast ilmajäämine. 4) 6 12 aastat, töökus ja alaväärsus
Eesmärgiks meie vajadusi rahuldada, jälgib naudingu printsiipi. 6. Elukuul hakkab ego moodustuma, see tekib siis, kui laps hakkab kahtlema milleski. Ego lähtub reaalsuseprintsiibist. On olemas ka superego, mis on inimese südametunnistus või moraalikoodeks. Umbes 10. eluaastaks kujuneb välja. Egol on tasakaalustav roll, ID on tugev siis on naudinguinimene, kui tugev superego piirides kinni. Neuroos tekib kui üks üle teise liialt domineerib. ,,Sealpool mõnuprintsiipi" libiido ja agressiivsus juhivad. Alateadlikult on inimese eesmärk surra. Psühhoanalüüsis on 2 etappi seksuaaltung ja agressiivsustung, ta ideid mõjutas I maailmasõda. 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus Erinevusõpetus libiido on inimese vaimne energia. Vaimne energia väljaspool ekstravert, vaimne energia sees introvert. Vastasseisud tulevad sellest, et nähakse teineteise juures negatiivseid külgi. 4 alatüüpi : mõtlev, tunduv, aistiv ja intuitiivne
sisekommunikatsioonile häälestatust. Iga monoloog on tegelikult dialoog seda märkas juba kuulus vene filoloog M. M. Bahtin. Et minna üle väliskommunikatsioonile on hädavajalik tähelepanu kõrvale juhtida kõnelt iseendaga st viia ta üle tähelepanu äärealadele ning tähelepanu kese vabastada reaalsele välisele suhtluspartnerile. Sel puhul inimene võtab partneri üldistatud rolli, püüab alateadlikult asuda kellegi teise kohale, ükskõik kes ka ei oleks tema reaalne partner. Kõiges selles realiseerub häälestatus välisele kommunikatsioonile. Võime üle võtta partneri üldistatud roll osutab meis pesitsevale lapsepõlvest pärit harjumusele rolli vahetuseks. Roll see on funktsionaalne üksus inimeste kommunikatsiooni protsessis, olgu ta siis kas väliskommunikatsioon (kommunikatiivne akt) või siis sisemine (mõtlemine, teadvus). II faasile on omane, et partnerid võtavad omaks teineteise aktuaalsed rollid. Teiste
või naistelt ühiskonna poolt oodatav sobiv käitumine Soostereotüübid lihtsustatud ettekujutus inimesest, mis lähtub vaid tema soolisest kuuluvusest; käitumine, mida peetakse tüüpiliseks meestele või naistele; Seksuaalkasvatus e suguline kasvatus e seksuaalharidus sexual education on inimese seksuaaltedvuse ja käitumise kujundamine ja kõlbeline suunamine. Algab imikueas, vanemate, eriti ema ja lapse emotisonaalne ja füüsiline lähedus tagavad lapsele turvatunde. Seksuaalkäitumise malle ja hoiakuid omandatakse nii kuuldud teabest kui ka miimikast, zestidest, asjasse suhtumisest 15.09.2008 Seksuoloogia arengulugu Et aru saada olevikust, peame pöörama pilgu minevikku. - Eelajalooline periood inimese eellaste ajal monogaamiat ei eksisteerinud. Polügaamia. Polügüünia, polüandria. Elati grupiviisilist elustiili, u 12-40 inimest koos. Mehed ja naised mõlemad andsid panuse, et sugukond ellu
kohta teistele rääkinud. Su käitumine, hoiakud, soovid, motivatsioon, mida sa tead enda kohta ja mida teised teavad sinust. Igasugune enesekohane info võib suurendada avatud ala. Mida avaramad on kahe suhtleva inimese avatud alad, seda tõenäolisemalt teineteist mõistetakse. Seejuures ajendavad head suhted avatud ala laiendama, st mida rohkem te olete end teistele avanud, seda suuremaks see ala muutub. Avatud ala tahtliku suurendamise - vähendamise teel reguleeritakse psühholoogilist distantsi. Pime ala – seal on kõik need asjaolud enda kohta, mida teised inimesed tajuvad, kuid mis ei ole teile kättesaadavad, seega need, mid ate ise ei pane t ähele. Kuidas paistad teistele alates ninahõõrumistest ja muudest parasiitlikest harjumustest, mida sa ise tähelegi ei pane. Veider kehalõhn. Kuid samuti ka teadvustamata käitumisstrateegiad. Näiteks te võite pidada end heldeks, kuid teised peavad teid ihnuskoiks.
Maccoby & Martins (1983) vanemlike stiilide mudel kahedimensionaalne lähenemine: 1.reageerivus (responsiveness) 2. nõudlikkus (demandingness) -rangus (restrictiveness)- nn. psühholoogiline kontroll -kontroll (firm control)- nn. käitumuslik kontroll Vanemliku stiili defineerib: vanemliku kinnituse juhuslikkus vanemate poolt esitatud nõudmiste hulk ja tüüp Autoriteetsed vanemad: Lapsed ja vanemad teavad oma piire, reeglid on paigas, vanemad on tundlikud lapse tunnete suhtes. Laps on partner st. koostöö ja kokkulepped, mitte ei tõsta last täiskasvanu tasemele nõudlikkus- kõrge reageerivus- kõrge Autoritaarsed: Piirid olemas, kuid lähtuvad vanemast, sensitiivsus madal nõudlikkus- kõrge reageerivus- madal Lubav-järeleandlik (indulgent): Nunnutajad, vabakasvatus, pole mingeid piire nõudlikkus- madal reageerivus- kõrge Lubav-hoolimatu (neglecting): need vanemad, kes jätavad lapse hooletusse nõudlikkus- madal reageerivus- madal
Fashismi mõju uurijad Adorno, Milgram, Asch, Hovland, Festinger (kõige mõjukam teema kognitiivse dissonantsi teooria e inimestel on vajadus saavutada sisemine tasakaal ning selle nimel on ta nõus tegema muudatusi), Clark's (uurimistöö, et eraldamine kahjustab mustanahaliste laste enesearengut, selle tulemusel keelati kohtus rassi alusel eraldi hariduse andmise USAs). Kontaktihüpotees vaenu vähendamiseks Tekkisid uued teemad SP-sse: Agressiivsus, abistamine, meeldimine ja armastus. (Berscheid ja Hatfield 1969) uuringud inimestevahelistest romantilistest meeldivustest. See tekitas hulgaliselt boleemikat terves ühiskonnas. Latane ja Darley 1968 uuring Kitty Genovese in New York City SP-de arv tõusis, hakkasid tegelema ka naised ja õpiti laiemates ühiskonnakihtides. Kriis ja ümberhindamine 1970 1984 Süüdistused rassilises ja soolises kaldes, ka tänapäeval on veel kriitikat selliste kallete
Kelley on pakkunu välja s o t s i a a l s e v a h e t u s e t e o o r i a, millele toetudes on võimalik mõista suhteprobleeme. Keskseteks mõisteteks on selles mudelis hüved ja tulud. Hüvena saab käsitleda kõike, mis teeb suhte ihaldusväärseks. Kuluna tajub inimene negatiivset , mis suhtega kaasneb. Selle mudeli järgi tekitavad enam rahulolu ja kestavad kauem need suhted, millega kaasneb rohkem hüvesid kui kulusid. Kulude domineerides võib jääda inimesele mulje, et partner ei pinguta piisavalt ning et ta ise teeb suhte pärast rohkem, kui vastu saab. Kuna määrav on inimese enda subjektiivne arusaam hüvest ja kulust, võib häirivaks muutuda isegi see, kui kaaslane pingutab suhte pärast liiga palju, ja mõistetakse , et ise samaga ei vastata. Kui abikaasad tunnevad, et saavad piisavalt hüvesid, on suhe nauditav. H ü v e d: Abikaasalt emotsionaalse, psühholoogilise, materiaalse toe saamine; soojuse, stabiilsuse,
madalamal astmel olevale partnerile halva tunde) – üks pidevalt saamatu, teine ületoimetav toob kaasa suure rahulolematuse. Sageli süvenev, sest mida saamatum on üks, seda üle toimetulevam on teine ja vastupidi. - Pseudokomplementaarsus: tundub, et komplementaarsus on üht pidi, kuid tegelikult on teistpidi, nt üks partner teeb asju poolikult, et teine teeks need lõpuni (manipuleeriv, aste kõrgemal on see, kes asju poolikult teeb). Meestelt eeldatakse tavaliselt ületoimetulekut naine: miks mina ei saa nii palju palka vms. Suhe naiste ja meeste vahel on pseudokomplementaarne. Tervetes suhetes on - muutlik komplementaarsus (kõrgemal-madalamal olemine vaheldub vastavalt olukorrale;
Teenindatav saab abi (infot, selgitust, kindlust), mille pärast ta teenindusasutusse pöördus. Kontakti võtmise ja hoidmise oskused jaotatakse tinglikult kaheks välisteks ja sisemisteks. 14 Väliste kontaktioskused on sellised, mille abil ka kõrvalt suhtlemist jälgiv inimene saab aru, et kaks inimest on valmis suhtlema. Tasub tähele panna poos · zeste ja muid kehaliigutusi · distantsi inimeste vahel · pilkkontakti olemasolu · hääle tugevust ja intonatsiooni · aktiivsuse taseme võrdsust · muude tegevuste katkestamist Eduka suhtlemise aluseks on kindlasti sisemiste kontaktioskuste olemasolu. Need on tegevused, mis ei ole otseselt märgatavad, kuid mõjutavad kõiki väliseid tunnuseid. Sisemisteks kontaktioskusteks on
Kortisool veres tekitab stressi, stressihormoonid Närvi ja immuunsüsteemi interaktsioonid - Tsütokiinid (rakutapjad) Neurogeneetika Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes Elektrofüsioloogia EEG häired mitmete psüühikahäirete korral (epilepsia) Kronobioloogia Meie tegevused on rütmilised (ühel ajal ärkame, ühel ajal lähme magama) - Unehäired - Unestruktuuri muutumine Elusündmused ja psüühikahäired - PTSD - Pidevad valikud ja ebakindlus - depressioon Psühholoogilised teooriad Kognitiivne areng – Piaget - Ühel hetkel on teistel õigus mitte ainult endal Kiindumusteeoria – Bowlby - Kiindumus on arengus oluline, ebakindel kiindumussuhe ei aita kaasa enda kiindumusvõima arenemisele Õppimisteooria – Pavlov - Psühhoanalüüs – Freud - Hakkas psüühikahäireid seostama üleelamistega Positiivne psühholoogia Kognitiiv-käitumisteraapia – Beck
eraldumine, suhtlemisraskused, kognitiivse funktsioneerimise probleemid - Skisofreenia kulgeb tavaliselt mitmete akuutsete (psühhoosi seisund) episoodidega, mille vahepeal on sümptomid vähem väljendunud, kuid siiski häirivad - Esimene psühhoos toimub tavaliselt teismeeas Skisofreenia RHK-10s F20-F29 F20 Skisofreenia - Iseloomulikud mõtlemise ja tajumise sügavad häired ning tuimenenud või inadekvaatne tundeelu - Häiritud on kõige põhilisemad funktsioonid, mis annavad normaalsele inimesele tema individuaalse, ainukordsuse ja suveräänsuse tunnetuse Sümptomid - Mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine või levimine - Luulumõtted kontrollist ja mõjutusest või hõivatusest - Kuulmishallutsinatsioonid - Muud püsivad luulumõtted, mis on patsiendi kultuurile ebakohased ja täiesti
välisteks ja sisemisteks. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 12 Kontakt Väliste kontaktioskused on sellised, mille abil ka kõrvalt suhtlemist jälgiv inimene saab aru, et kaks inimest on valmis suhtlema. Tasub tähele panna poos zeste ja muid kehaliigutusi distantsi inimeste vahel pilkkontakti olemasolu hääle tugevust ja intonatsiooni aktiivsuse taseme võrdsust muude tegevuste katkestamist jne. Kontaktis olevate inimeste liigutused toimuvad sünkroonis, nad vaatavad üksteisele otsa, nende zestid on teineteise suunas ja hääleomadused vastavad distantsile ja väljendavad mõistvust. Kontakti paremaks saavutamiseks ja partneriga nö
sõprade vahel vms) Mõlemad on Aafrika maailmavaates sagedases kasutuses, hõlmates suurt hulka lähedasi sidemes. Puudub poolõe ja poolvenna mõiste. Venekeelses kultuuris on tädi- ja onulapsed lähedasemas– dvajuradnõi/dvajuradnaja Õdede-vendade teema uurimisküsimusena Teooria eelnes empiir listele uuringutele selles vallas, polnud konkreetseid mudeleid -psühhoanalüütiline ja peremudeli koolkonnad Dimensioonid: lähedus, kontakt, kadedus, vimm, emotsionaalne toetus, omaksvõtt/heakskiit, psühholoogiline seotus Suhete mõjufaktorid- sugu, vanus, sünnijrjekord, vanemate kohalolek, vanemate suhtumine, ühe eelistamine teistele jne. Mõjufaktori kaastingimused: nt ühikonnakord jne Suhete kvaliteet ja seda mõjutavad tegurid jnejne Mitte väga popp uurimisteema Keeruline teema Mõju raske kindlaks teha
Lähisuhtevägivald on üle maailma murettekitav probleem. WHO viitab 48-le populatsioonipõhisele lapsest. 70% juhtudel on tegemist paarisuhtevv-ga, kusjuures enamasti on vv-tsejaks meesterahvas. 40% uurimusele kogu maailmast, millest nähtub, et 10%69% naistest on langenud mingil hetkel oma elus perevv ohvritest koges vv 2x aastas, iga 10. aga rohkem kui 1x kuus. Tulemused näitasid, et peamiselt lähisuhtepartneri rünnaku ohvriks. 16-44 aasta vanuste naiste seas on vv suurim surma ja invaliidsuse kutsutakse politsei välja siis, kui vv on joobes. põhjustaja, põhjustades enam surma ja haigusi kui vähk ja liiklustraumad. Eesti uuringu tulemuste järgi Statistikaameti turvalisuseuuringu kohaselt on umbes iga teine 15-74-a in kogenud oma paarisuhtes olid naised sagedamini isikuvastase vV ohvriteks (21%) kui mehed (16%), kusjuures naised langesid vähemalt 1 vvepisoodi. Meeste ja naiste erinevused ilmnevad kogetud vv raskusa
pakuvad eri tüüpi toetust (nt. informatiivne) olles mõjutatud mitmete tegurite poolt (nt. isiku individuaalsus, situatsioonilised tegurid) Suhete funktsioone inimese elus · Sotsiaalse käitumise ajendid ja eesmärgid suhetes: bioloogilised vajadused ja nende rahuldamine, sõltumine teistest ja toetavad, abistavad suhted, liikmeks olemise vajadus ja teiste inimeste seltskond, isolatsiooni vältimine, domineerimine ja kontrollimise, võimu omamise vajadus, seks, agressiivsus ja teiste vigastamine (sh ka instrumentaalne agressioon), enese väärtustamine, altruism ja teiste eest hoolitsemine, saavutusvajadus (Argyle, 1994). · Suhted kui ressurss, sotsiaalse toetuse kogemine Materiaalne, instrumentaalne toetus, mis viitab konkreetsete teenuste osutamisele, emotsionaalne toetus (väljendub nt julgustamises, usaldamises), informatiivset toetus nt. nõuandmine , arvamuste toetamine, uskumuste-hoiakute kinnitamine, tunnustamine, kaaslaseks olemine kui
Naised aga oskavad hinnata intuitsiooni tähtsust ning peavad tähtsaks seda, mis on pilgu taga. Naine olevat telepaatilisele informatsioonile üldse mehest vastuvõtlikum, seepärast on pilgul tema psüühikas ja käitumises palju suurem tähtsus (Anne 1/ 2000, lk 64 65). Mehed võtavad pilku tihti kui ähvardust, naistele on see tähelepanu- ja kontaktisoovi märk. Teadlaste sõnul tingib naise iha silmsideme järgi loodus: see on seotud vajadusega soo jätkamiseks partner ligi meelitada. Kõrgendatud huvi puhul partneri vastu laienevad pupillid tunduvalt, millega suureneb ka pilgu maagiline mõju väljavalitule nimelt laieneb pupilli suurenemisel telepaatiline kanal ning tänu sellele võivad salajased soovid hakata mõjutama partnerit. Kui inimene on erutusseisundis, suurenevad tema silmad kuni neli korda. Tigedus- ja süngusemeeleolu sunnib aga silmateri kokku tõmbuma. Miks lähevad ehmudes silmad pärani sest inimene tahab saada alateadlikult maksimumi
Suhtlemisraskused. Raskused oma mõtete, tunnete ja soovide väljendamisel, kuulamisel, vestlemisel. Mees tunneb, et ei suuda end muidu mõistetavaks teha kui kätega. Madal enesehinnang. Alandus- ja saamatustunne. Vägivald näib hetkeks kompenseerivat abituse ja nõrkuse. Sõltuvus (tihti ema-lapse suhte sarnane). Sageli on selle tagajärjeks lükata-tõugata efekt. Üheltpoolt valdab meest paanika, et teda võidakse maha jätta, teisalt aga otsib ta ise distantsi ja põgenemisvõimalust. Tulemus: naine peab tahtma just siis lähedust, kui tema seda tahab. Väljendus: äärmine kontrollimisvajadus ja armukadedus. Ennastõigustavad kaitsemehhanismid. Üritatakse enda ja teiste ees näidata olukorda süütumana, kui see on: "Ma ju ainult natuke lükkasin teda", "Ega seda siis nii tihti ka ei juhtu", "Ega see talle nii väga midagi ei teinud". Mees ei usu, et tema vägivaldsel käitumisel oleks negatiivseid tagajärgi.
● Emotsionaalne toetus ● Areng, mina-konspetsiooni kujunemine (nt vanem mõjutab last) ● Edu, karjäär ● Elukvaliteet ● Füüsiline ja vaimne tervis (nt toimetulek stressiga) ● Kohanemine Ajendid: ● Bioloogilised vajadused (nt söök, jook, uni) ● Saavutusvajadus ● Sõltumine teistest ● Kontroll, domineerimine, võim ● Liikmeks olemise vajadus ● Enese väärtustamine ● Agressiivsus (nt. instrumentaalne) ● Seks ● Altruism ja hoolitsemine teiste eest Altruism – tahtlik teise heaolu või teise huvide järgimine ilma omapoolset otsest kasu taotlemata. Heterogeenne suhtlemiskeskkond: Isiku sotsiaalne võrgustik kui inviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell ja Dallos, 1996). Põhilised sotsiaalvõrgustikud: ● Significant others ● Isikud, kellega suheldakse igapäevaselt
6) Konformne tüüp à vähene kriitikavõime; teiste jäljendamine; kohanemisvõimetus uute oludega. Ei armasta milleski teistest maha jääda ega ka esiletõusmist. Igapäevaelus lähtuvad sageli mõtteteradest, millele raskel hetkel toetuvad. Tihti jätkatakse õpinguid seal, kuhu lähevad sõbrad. Neid on kerge kaasa tõmmata initsiatiivi puudumise tõttu. Järsk muutus võib konformsetel isikutel tuua kaasa reaktiivse seisundi. 7) Skisoidne tüüp à täiskasvanulik vaoshoitus; sulgumine oma sisemaailma; eakaaslaste ja seltskonna vältimine; mängivad omaette; ootamatud reageeringud. Noorukieas skisoidsed jooned süvenevad. Võib taluda nurisemata ranget reziimi, tugevaid ebamugavusi, reageerib tormiliselt katsele tungida tema sisemaailma. Nn valged varesed. Seksuaalne aktiivsus ümbrusele vähemärgatav, sisemised seksuaalsed fantaasiad aga rikkalikud.
tähtsaks seda, mis on pilgu taga. Naine olevat telepaatilisele informatsioonile üldse mehest vastuvõtlikum, seepärast on pilgul tema psüühikas ja käitumises palju suurem tähtsus (Anne 1/ 2000, lk 64 65). Mehed võtavad pilku tihti kui ähvardust, naistele on see tähelepanu ja kontaktisoovi märk. Teadlaste sõnul tingib naise iha silmsideme järgi loodus: see on seotud vajadusega soo jätkamiseks partner ligi meelitada. Kõrgendatud huvi puhul partneri vastu laienevad pupillid tunduvalt, millega suureneb ka pilgu maagiline mõju väljavalitule nimelt laieneb pupilli suurenemisel telepaatiline kanal ning tänu sellele võivad salajased soovid hakata mõjutama partnerit. Kui inimene on erutusseisundis, suurenevad tema silmad kuni neli korda. Tigedus ja süngusemeeleolu sunnib aga silmateri kokku tõmbuma.
märkused, vestlusele julgustamine,küsimused, ümbersõnastamine, tähelepanelik vaikimine. 3) Segavate asjaolude vältimine. Peegeldamine e. ümbersõnastamine · Ümbersõnastamine on partneri jutu oma sõnadega kordamine: · Võib tuua välja tunde N: ``Sa tunned, et...``; ``Sa oled vihane, sest...``. · Võib teha kokkuvõtte ´´Teiste sõnadega...``; ``Tähendab sina arvad...``. · Ümbersõnastamine on oluline kui partner ütleb midagi tähtsat. See väldib valestimõistmist, möödarääkimist. Ümbersõnastamisel: · Mitte teeselda mõistmist · Mitte väita, et teate täpselt, mis ta mõtleb, tunneb · Püüelda konkreetsuse ja olulisuse poole · Tulla toime kannatamatusega Ümbersõnastamine · Võib aidata rääkijal iseennast (oma mõtteid, vajadusi, tundeid) paremini mõista ja leida ise enda probleemile lahendus. · Kui rääkijal näib olevat tõsine probleem,
Rolliootus on ümbritsevate inimeste ettekujutus ühe või teise rolli olemusele vastavast käitumisest. Mehe ja naise rolli kujunemisel toimib hulk tegureid, alatest kasvatusest, mille kumbki pool kodust kaasa toob, kuni ümbritsevate inimesteni, kellest osa kuulub just abieluga seoses tekkinud suhtlusringi. Kõige rohke mõjutavad teineteist siiski mees ja naine ise. Isa eeskuju, ema ja isa omavahelised suhted, kuidas lahendatakse peres probleeme, avaldatakse tunnustust ja väärtustatakse tundeelu, ema ja poja suhete iseloom. Esimene abielu proovikivi- naine ja mees peavad oma tihti vägagi erinevad mudelid kokku sobitama ja looma uue mudeli, mis saab tulevikus eeskujuks nende lastele. Ühe poole rolliootused etendavad tähtsat osa teise poole rolli kujunemisel. Kui esimese nõudmised on väga kõrged, ent teine ei paindu neid täitma, tulevadki konfliktid. Sel juhul aga hakkavad toimima uued skeemid ja osutub raskeks näha tüli tegelikke põhjusi
siis ta laguneb. 3.S. R. Covey reaktiivne ja proaktiivne inimene. Huvidering, mõjuulatusring. Reaktiivseid inimesi juhivad tunded, olukorrad, tingimused, nende keskkond. Reaktiivseid inimesi mõjutab sageli nende füüsiline keskkond. Kui ilm on ilus, tunnevad nad ennast hästi. Kui ei ole, mõjutab see nende käitumist ja tegutsemist. Reaktiivseid inimesi mõjutab nende sotsiaalne keskkond, "sotsiaalne ilm". Proaktiivse inimese põhitunnuseks on võime allutada impulss väärtushinnangutele. Proaktiivseid inimesi juhivad nende väärtushinnangud- hoolikalt läbi mõeldud, valitud ja sissejuurdunud väärtushinnangud. Siiski mõjutavad ka proaktiivseid inimesi välised stiimulid, kas siis füüsilised, sotsiaalsed või psühholoogilised. Proaktiivsed inimesed kannavad oma ilma endaga kaasas. Olgu vihm või päike, nende jaoks pole vahet. Huvidering on suur ning selle sees on väiksem mõjuulatusring. Huvidering: üldisemas mõttes kulub
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu
... 20. sajandi II pool · Tarbepsühholoogia pealetung.nt käsiraamatud Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi! · SP liikumine kahes suunas sihiks mõõtmistäpsus (spetsiifilised konstruktid näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma; nt Maslow teooriad) · 1980dad SP kriis -> laienes oluliselt sotsiaalpsühholoogia temaatika. · Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia jne · Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt. Inimsuhete ajalooline areng Homo sapiens kujunes u 200 000 aastat tagasi Aafrikas ja levis edasi ka teistesse maailmajagudesse. Inimeste eritab loomast eneseteadvus e reflektsioon iseenesest, enda kõrvalt jälgimine.(nt inimene mõtleb
valmistamine, kodu korrashoidmine, sissetulekute hankimine, arvete tasumine SOTSIALISEERUMINE - pereliikmete omavaheline suhtlemine, sotsiaalsete suhete ja oskuste arendamine HOOLITSUS – vastastikune hoolitsemine HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON – teadmiste ja oskuste vahendamine, väärtuste edasiandmine TURVALISUSE FUNKTSIOON – kodu kaitseb inimest välismaailma ohtude eest. TERAPEUTILINE FUNKTSIOON - hoolitsus, lähedus ja oma liikmetele vastastikuse toetuse pakkumine SOOJÄTKAMINE Selleks et rahvaarv püsiks, peaks perekonna keskmine laste arv olema veidi üle kahe (üle kahe sellepärast, et kõik inimesed ei suuda järglasi saada). Igatsetakse last, keda hoida ja armastada. Majanduslikus mõttes loodetakse, et laps jätkab vanemate elutööd. Tulevikku silmas pidades soovitakse, et laps toetaks nõu ja jõuga vananevaid vanemaid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
