viimasel aastakümnel tekitanud elavaid vaidlusi lingvistide seas. Tänaseks ollakse ühel meelel, et keelesugulus ei tähenda seda, et kõik uurali rahvad oleksid omavahel veresuguluses või kultuuriliselt sarnased. Ka seatakse üha enam kahtluse alla uurali keelte ühtse algkeele ja kitsal territooriumil asunud algkodu olemasolu.2 Uurali keeli on olnud tavaks jaotada suurematesse rühmadesse järgmiselt: läänemeresoome (liivi, eesti, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa), saami, volga (ersa, moksa, mari), permi (udmurdi, komi), ugri (ungari, handi, mansi) ja samojeedi (neenetsi, eenetsi, nganassaani, sölkupi) keeled. On teada ka mitu uurali keelkonda kuulunund väljasurnud keelt nagu volga rühma merja või lõunasamojeedi kamassi keel. Siiski peab teadvustama seda, et keelte klassifitseerimine ei vasta iial täpselt reaalsele situatsioonile ja keelte omavahelised piirid on tunduvalt keerukamad kui traditsioonilises skeemis
uuritsad -1,2 kõõvitsad- 3,4,7,11 pistikterad – 4,15 nooleotsad – 8-10, 12 noake- 13 Vaimne kultuur Matmiskombed Kalmistud Eestis: Veibri Kalmistu Lätis: Zvejnieki Neoliitikum ja viljelusmajanduse levik 8. loeng Kiviajane viimane kultuur, noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Ajajärk, kus leiab aset kõige suurem murrang inimkonna ajaloos. Oluline üleminek viljelusmajandusele. Seni koguti ja korjati loodusande. Nüüd hakatakse ise maaviljeluse ja loomapidamisega. See muudab inimeste elu olulisem määral. Seda on vahel nimetatud ka neoliitiliseks revolutsiooniks. Neoliitikumile ülemineku tunnused: Lihvitud kiviriistade valmistamine – kirvega lihviti välja tööriistu. Keraamika kasutuselevõtt Üleminek viljelusmajandusele – ka meil siin loetakse seda neoliitikumi alguseks. Viljelusmajanduse tekkepiirkonnad: jagub igale mandrile. Euroopa jaoks kõige
2. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost · Kaasaegne inimene Homo sapiens sapeins aafrikast u. 120 000 - 100 000 aastat tagasi. · Euroopasse jõudis u. 40 000 aastat tagasi. · Baltoskandinasse 23 000 19 500 aastat tagasi. · Jää paksus toonana näit Leedus 0.5 km, Skandinaavia mägedes 2.5km. · Baltikumi asustamine 19 000 23 000 aastat tagasi. · Jäämereni jõudmine 11 000 9000 aastat tagasi. · Billingeni katastroof 8213 e.m.a
2. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost Kaasaegne inimene Homo sapiens sapeins aafrikast u. 120 000 - 100 000 aastat tagasi. Euroopasse jõudis u. 40 000 aastat tagasi. Baltoskandinasse 23 000 – 19 500 aastat tagasi. Jää paksus toonana näit Leedus 0.5 km, Skandinaavia mägedes 2.5km. Baltikumi asustamine 19 000 – 23 000 aastat tagasi. Jäämereni jõudmine 11 000 – 9000 aastat tagasi. Billingeni katastroof 8213 e.m.a
sõdalased, kaupmehed ja asunikud, kes võtsid ette ulatuslikke ekspeditsioone, mis viisid neid isegi Kaspia merele ja Põhja-Ameerikasse. Viikingid koloniseerisid Islandi ja Gröönimaa, tõusid Normandia hertsogiks ja valitsesid Knudi ajal Inglismaad. Rahu, mille Lääne-Euroopas kindlustasid tugevad valitsejad nagu Karl Suur ja Offa, rikkusid viikingite kallaletungid. Paganatest sõdalased, keda ilmselt tugevamad Skandinaavia kuningad olid välja tõrjunud, lahkusid oma kodumaalt ja võtsid ette rea välkrünnakuid mandrile. Oma kiirete ja merekindlate laevadega rüüstasid nad jõesadamaid ja rannikuäärseid asundusi, röövisid kloostreid ja linnu, võtsid pantvange ja müüsid neid orjadeks. Esimesed viikingitest rüüstajad olid huvitatud vaid röövsaagist, hiljem hakkasid nad vallutatud alasid koloniseerima. Nad võtsid omaks ristiusu ja asutasid kaubalinnu. Nende kaubandussidemed
muististe juures seaduspärasusi. Sai arheoloogilisteks uurimisteks Taani kuningalt toetust. Jacques Boucher de Perthes (1788-1868) Avastas Abbeville'i karjääridest ja turbarabadest paleoliitilisi leide. Võttis kasutusele stratigraafilise meetodi. Alusepanija vanema kiviaja uurimisele. Oscar Montelius (1843-1921) Tüpoloogilise meetodi rajaja. Jagas leiud rühmadesse ning võrdles neid. Leidis, et vastavalt eseme kujule on võimalik määrata selle vanust. Koostas esemete arenguread. Jagas Skandinaavia pronksiaja kuude perioodi. Heinrich Schliemann (1822-1890) Kuulsaim Euroopa arheoloog, Trooja avastaja. Otsingud põhinesid Homerose teostel. Leidis Trooja asukohal 7 erinevat asulat. Teostas kaevetöid ka Mükeenes. August Henry Pitt-Rivers (1827-1900) Uuris esialgu püsside arengut. Hakkas koguma ning uurima ka muid vanu esemeid. Annetas oma kogu Oxfordi ülikoolile
Eesti asend maailmakaardil pole osutunud just soodsaks Eesti iseseisvuse arengule. Eestlase päritolu Eestlased kuuluvad päritolult ja keelelt soomeugrilaste läänemeresoome rahvaste rühma. Soomeugrilaste esiisad asustasid 4000a. eKr nn ürguurali ajal, hõredate kalurite- küttide rühmadena kogu Põhja-Venemaa Uuralist Läänemere rannikuni. Umbes 3000 a. eKr. eraldus algkodust ugri haru koos ostjakkide ( handid ) ja vogulitega (mansid). Eestlaste esivanemad asusid Eesti alale juba III aastatuhandel eKr. Tuntuimad hõimurahvad on ungarlased, soomlased, eestlased. Aastatuhandete jooksul on eestlaste sekka sulandanud peale kohalike algasukate (Kunda kultuur) arvukalt balti, põhjagermaani ja slaavi elemente, kelle kõigi alusel kujunes eesti rahvas, kelle märgatavaid jälgi säilitab endas ka eesti kultuuripärand. Arheoloogiamälestised
Kõrgeimaks kohtuks on ülemkohus (korkein oikeus). Lisaks on teatud õigusküsimuste arutamiseks moodustatud erikohtud. Rahvastik: 5,31 miljonit elanikku; 65% rahvastikust elab linnades. Rahvastiku tihedus on 17 inimest km² kohta. Inimasustus on kõige hõredam Lapimaal - seda piirkonda iseloomustab puutumata puhas loodus ja kõrged tundrud. Soomlaste osakaal rahvastikust moodustab u 92%. Suuremad vähemusrahvuste grupid on rootslased ja saamid. Suurimad sisserännanud välismaalaste grupid on venelased, eestlased, rootslased ja somaallased. Haldusstruktuur: 20 maakonda, 415 valda ja 113 linna Linnad: · Helsingi - 571 100 elanikku · Vantaa - (193 900) · Tampere - 207 800 elanikku · Turu - 174 900 elanikku · Oulu - 131 900 elanikku · Lahti - 99 600 elanikku · Kuopio - 91 100 elanikku · Jyväskylä - 85 100 elanikku · Pori - 76 300 elanikku Lipp
kromosoome ja naistel mitokondriaalset DNA-d) ja määravad selle põhjla rahvastevahelise sugulusastme. o Keskmisi mutatsioonikiirusi kasutades arvestavad aega, mil võis toimuda teatud rahvaste lahknemine. Interdistsiplinaarne uurimine on muutunud ainuvõimalikuks meetodiks. Lähenemisviisid kajastuvad väga hästi ka ,,Eurooplaste juured" raamatus, mille autoriks on Kalevi Wiik. Selles kajastub väga selgelt uus lähenebmine Euroopa muinasajale. On arvestatud keeleteadlaste, geneetikute ja arheoloogide uurimiste andmeid. Kõige suurem tähelepanu on pööratud soomeugri rahvastele. Ta on koondanud sellesse raamatusse palju illustreerivat materjali. Selles raamatus kajastuvad ka väga hästi uuemad-üldisemad seisukohad rahvaste kujunemisest. Kui varasemal ajal rõhutati rahvastiku rännet ümberasumist- siis tänapäeval
kvaternaarsest jäätumisest *Kõige saarerikkam meri on Saaristomeri. Soome Vabariigi kõrgeim punkt- Halti tipp(1 328m) asub Enontekiö loodeosas. *Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu kuid neil on laialdane autonoomia 2.Pinnavormid, siseveed. Mered. Loodus. *Tuhande järve maana: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²) ja 179 584 saart *Madal riik,maapind tõuseb kirde ja põhja suunas ning ulatub harva üle 200 m üle merepinna. *Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi * Kui mitte arvestada edelaosa mõningaid tammikuid ja põhjaosa tundrapaljandikke, kuulub soome Põhja okasmetsavööndisse. Metsad võtavad enda alla ligi 70 % riigi territooriumist. Pinnamoe on kujundanud mandrijäätumised, nagu enamikes Põhja- Euroopa (kaasa arvatud ka Eestis) riikides. Mandrijää on kujundanud palju kõrgeid moreenseljakuid ja vallseljakuid ehk oose
Põhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792--- Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaade ajalookronoloogia Põhjamaad: Taani, Norra, Island, Rootsi, Soome Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting-institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus. Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23). Rootsi riigi peavaenlased on Taani ja Venemaa (kes on omavahel liitlased) ja jätkuvad sõjad. Norra (koos Islandi, Gröönimaa ja Fääri saartega) jäi Taani koosseisu ja kaotas oma kunagise iseseisvuse riismed. Põhjamaades viivad Rootsi ja Taani kuningad läbi re
Rahaühik: euro Linnastumine: 84% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 3 Tööstuse % SKP- st 26 Teeninduse % SKP- 71 st SKP $/in. 20 700 Eksportkaubad masinad, autod, paber, puit, teras, laevad, lennukid, mööbel, elekter ROOTSI LIPP. Rootsi lipp on sinisel taustal kollane Skandinaavia rist, mille vertikaalne osa on liigutatud lipuvarda poole. See põhineb Rootsi vapil ja Taani lipul. ROOTSI SUUR RIIGIVAPP. Peale ametlikuks riigivapiks olemist, on suurem riigivapp ka kuninga vapp. Seega saab ta määrata selle kasutust teiste kuningliku perekonna liikmete poolt, aga ka vapi muudatusi ja lisandeid. ROOTSI VÄIKE RIIGIVAPP. Väiksemat riigivappi kasutab peamiselt Rootsi valitsus ning selle ametid. Nõnda
nöörkeraamika kultuuri kalmistud, asulaid ei teatud pikka aega. Nöörkeraamika asulad õhukese kultuurikihiga, väheste leidudega. Vähesed leiud, sest: 1. Nöörkeraamika hõimud liikusid palju ringi, paigal 2 3 aastat? 2. Nöörkeraamika elanikkond jagunenud üksikperedeks, ei elatud enam koos kogukonnaga? Esimesed üksiktalud? Päritolu uurimisel põhiteooria välja pakkunud keeleteadlased, arheoloogid üritanud kontrollida. Hüpotees: Eestlased ja soomlased soome ugri rahvad, kuna elavad põhiliselt Vene aladel, siis kunagi elanud soome ugri alghõim. (Keelepuuteooria) Põhja Uuralite piirkonnas, rahvastik kasvas, eralduti ning tekkis rida harusid/rahvaid/keeli. 50ndail: On olnud rahvaid, kes eelenud indoeurooplastele, ka Kunda kultuuris pidid olema protoeurooplased (baskid ka). Narva kultuur Kunda kultuuri järglane st samuti protoeurooplased. Kammkeraamika esimene Läänemere soomerahvaste kultuur, sai alguse Karjalast. Protolapoidne ehk
kangelasluule põhjal kujunes Prantsusmaal trubaduuride luule. Teadus- Araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunesid 13 saj. Euroopa ülikoolid, araabia numbrid(mille araablased võtsid üle Indiast). Tehnika: astrolaab ja kompass kergendasid meresõitu ja võeti araablaste poole üle Hiinast, nagu ka paber ja püssirohi. Arhitektuur: gootika laenas araablastelt võlvide ja sammastee rütmi ning vitraazide värvikuse. b) Viikingite retked: · ühiskondlik kord Viiking oli skandinaavia sõdalane8normann-Lääne-Euroopas ja varjaag Venemaal). Elatusid peamiselt põlluharimsest ja karjapidamisest, lisaks veel küttimisest ja rannikualadel kalapüügist. Enamik inimesi oli iskliklt vabad, nad elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid. Peredes peeti ka orje ehk trääle. Kogukonna ühisasju otsustasid bondid kohalikel kosolekutel ehk tingidel ja maakondade ühiskoosolekutel ehk alltingidel
Nüüd on uuritud Antarktika jääs olevaid sügavaid auke, on võetud proove. On uuritud 3 km paksusesse jääkihti, seega uuriti 743 000 aasta jooksul sadanud lund. Nii sai ka kliimat uurida. Jääajad on Maa ajaloos olnud valitsevad, jäävaheajad kestavad u 10 000 aastat. Kui Golfi hoovuse mõju väheneb, siis muutub Põhja - Euroopa talv tunduvalt külmemaks. Viimase jää taandumise ajal toimus sarnane järsk külmenemine. Eesti alalt taandus jää u 10 500 eKr, Skandinaavia oli jätkuvalt jää all. Suur osa sulanud jääst kogunes Läänemere nõkku ja tekkis Balti Jääpaisjärv. Eesti oli selle vee all. Järk-järgult liikus rahvas jää alt vabanenud alale. Siis, kui jää oli taandunud Kesk - Rootsi kohale, Billingeni mägede juures, murdis veetase välja ookeani ja toimus suur vee äravool. Seda momenti, kui toimus jääjärve allajooks nimetatakse Billingeni katastroofiks. Seal võis elada ka inimesi ja nende jaoks oli see tõesti katastroof
kui sellist nii nagu antud tsivilisatsioonis mõisteti. Selles mõttes olid suurriikideks oma geopoliitilise mõtte kohaselt kuj8nemas: Aleksander Suure riik, Rooma. Põhja-Rooma. Bütsants. Osmanite Impeerium, Tšingishiidide impeerium, Hiina, Inkade Impeerium. Suur soome-ugri ala, jne. Põhjamaade Rooma, Püha-Saksa –Rooma keisririik, Hispaania ja Portugalm Kalifaad). Soome hõomude muinas riik, inkad. Siia kuukuvad ka muistne Russide Impeerium ja selle muinasaeg. Ukraina ei ole Venemaa. Ka Nikolai Trubetskoi märkis et Kiievi Rus pole Russia, meid seob ainult üks nimetus. Seda väitsid ka saksa geoiokuurujud II m.s.- ajal. Moskva ja Venemaa õigeusu kirik eraldus peale Moskvasse ülekolimist ja mongolite-tatarlaste ajal eraldus lõplikult Konstantinopoli kirikust. Seega ei saa venelased mingit eesõigust eesti alade Tarbastule, mida Kiievi sõdalased nimtasid Jurjeviks, kuhu rajati õigeusu kirik. Sest teemist oli
hakkas kujunema pärisorjus. Orje saadi vabade talupoegade seast (või orjad). Mõisnik võis pärisorja osta, müüa, vahetada, karistada, aga ta ei tohtinud talupoega tappa. Pärisori sõltus mõisnikust ega tohtinud loata elukohta vahetada. Ori pidi maksma renti. Pärisori omas perekonda, majapidamist, kariloomi. 6. VIIKINGID (PÄRITOLU, TEGEVUS) u. 1. sajand moodustasid Lõuna-Kesk-Rootsi, Taani, Lõuna-Norra kultuurselt ühtse ühiskonna. Skandinaavia ühiskonna peamised elatusallikad olid: karjapidamine, küttimine, põlluharimine, kalandus. Elati taluperedes, mida juhtisid bondid. Peredes peeti ka orje e trääle. Peeti ka koosolekuid e. tinge, kus otsustati ühisasju. Maakonna allkoosolekuid nim. alltingideks. Kogukonna pealikud olid KONUNGID (kuningad). 1. saj teisel poolel suurenes meresõidu ja kaubanduse osatähtsus. Viikingite salkade tekke
Materjalidest toetub antud uurimus peamiselt antud teemat käsitlevale kirjandusele, samuti eesti inimeste seas läbi viidud anonüümsele kirjalikule küsitlusele (vt. Lisa 1.). Eestlasist käsitlevad haldjaid ja haldjakultust põhjalikumalt Oskar Loorits, Matthias Johann Eisen ja Uku Masing (kes toetub muu seas ka kahele eelmainitule). Et nende kolme uurimused käsitlevad peamiselt eesti (Loorits ja Eisen) ning soome-ugri, aga ka skandinaavia (Masing) uskumusi ja haldjakirjeldusi ning rituaale, siis käesolevas uurimuses on nende töid kasutatud peamiselt kirjeldav-illustreeriva materjalina võrdluses küsitluse tulemustega ning teadlikult pole püütud ainult nende uurimusi refereerida. Samuti on ohtralt alternatiivset materjali, mille mõju tänapäeva eestlastele on seoses muu Euroopa ja Ameerika kultuuri pealetungiga eriti tuntav, pakkunud ka Londoni Krüptozooloogia Ühingu raamat “Varjatud maailma looduslugu” ning
Sugulaskeeli rääkivad rahvad, kes aastasadu elasid maa-aladel Euroopast Indiani. Algkoduks Mustast merest ja Kaspia merest põhja poole jääv stepivöönd. ~3000- 2000 eKr algas nende väljaränne algkodust. · aasialased India · pärslased Iraan (Pärsia) · armeenlased Kaukaasia · hetiidid Türgi (Väike-Aasia) · kreeklased Balkan · itaalikud Itaalia · keldid Briti saared, Prantsusmaa, Hispaania · germaanlased Skandinaavia, Põhja-Saksamaa · slaavlased Kesk-Euroopa · baltlased Läti, Leedu, Poola Hetiidid Anatoolia. Polnud soodsaid tingimusi põlluharimiseks, leidus palju kivi ja puitu. Maavarad: kuld, vask, hõbe, raud. Esimesed, kes rauda kasutasid (sulatamine). Täiustasid ratast (kuus kodarat), leiutasid sõjakaariku. Sekundaarne tsivilisatsioon. Kiilkiri, usund ja valitsemise viis olid üle võetud Mesopotaamiast aga kohandati.
kasutusele kolme kubermangu valitsev saksa eliit (eestimaa, liivimaa, kuramaa). -Mõiste ,,balti riigid" tuli kasutusele alles pärast I maailmasõda. Aga ka siis üsna laialivalguv mõiste (Soome kui Balti riik). (NSV Liitu kuulutes kasutati nimetust PRIBALTIKA). -Balti ajalugu tähendas algselt Balti kubermangude valitseva eliidi baltisakslaste ajalugu. (von Rauchi vajadus üle selgitada 1970.a , mis Leedu kuulub Balti riikide hulka. I PEATÜKK: Euroopa viimased paganad - Pärast Skandinaavia jääkilbi taandumist tekkisid Läänemere idarannikule inimeluks kõlbulikud tinigmused, u. 11 000 a.eKr asususid siia esimesed inimesed. Piirkonna põhjaossa soome-ugri keele kõnelevad inimesed, Läänemere lõnapoolsele rannikule neoliitikumis indoeurooplastest balti keelte kõnelejad. Saksa ja Taani ristisõdijad alistasid 13.sajandil protoläti ja eesti hõimud ning pöörasid nad tule ja mõõga abil ristiusku
kirjutas ümber. Leidsid, et russi nimetus tuleb Kiievist lõuna pool olevast väikese jõekese Rossi järgi. Tänapäeval Rjuriku kohta uuringuid, lausa DNA proove, sest Rjurikovitsi dünastia järeltulijaid veel Venemaal. Legend on kummaline, pole täpselt teada, kust Rjurik tuli. Kohalike rahvastega abiellunud, RJurikute dünastiasse soome-ugri geen võib olla hiljem tulnud. Arheoloogiline materjal näitab selgelt, et Venemaal on teatud piirkonnad, kus tuleb üpriski palju Skandinaavia päraseid leide. Need seotud riiki läbivate veeteedega. Tee variaagidest kreeklaste juurde ehk Ida tee. Peamine tee Soome põhjarannikut pidi Turu saarestikust mööda Porkalani. Sealt otse alla Tallinna sadama suunas (edasi Soome rannik liiga karide rohke) ja Volhovi juurde. Sealt väiksemaid jõgesid pidi enne Dnepri ülemjooksu, kust tuli laevu lohistada piki Dneprit alla. Lovatist võidi Volga peale minna, sealt sai Kaspia merele. Üks otsetee, teine idamaadesse viiv tee Kaspia mere kaudu.
omadega (?), nende seas on levinud see algeline inimene. Tänapäeva eestlase ja lätlase antropoloogiline tüüp on väga sarnane. Eestis säilis vana keel ja võeti rahvas üle, Lätis, Leedus vastupidi. Kui jää hakkas lõplikult taanduma siis kahe keele esindajate rahvas oli koondunud kahele-kolmele lõunapoolsele alale, kust nad jää sulades hakkaksid jälle edasi liikuma. Kaks olulisemat olid Ibeeria ja Ukranina. Ukraina olevat soome-ugri algusalaga. Viljelusmajanduse tulek ja indoeurooplased algas Balkanil (eksole) ja liikus edasi. Neoliitikumi lõpus/teisel poolel tuleb välja, et indoeuroopa rahvast ei olnud palju, kuid nad olid tänu oma uuele tegevusalale auväärsemas seisuses, siis mitmel pool kohalikud rahvad võtsid indoeurooplaste keele üle, kusjuures see rahvastik ise ei pruukinud üldse üle olla.
• Lääne-Germaani a-rühm — inglise, friisi (Holland, L-Saksa rannik, saa- red), hollandi k, flaami k Belgias, afrikaani e buuri k, alam-saksa, ülemsak- sa • Ida-Germaani a-rühm — rootsi, norra, taani, islandi, fääri k • Põhja-Germaani a-rühm — gooti k, vandaali k, jt välja surnud keeled 7. Balti rühm • Läti • Leedu • muinas-preisi 8. Slaavi rühm • — Ida-Slaavi a-rühm: vene, ukraina, valgevene • — Lääne-Slaavi a-rühm: poola, t˘sehhi, slovaki • — Lõuna-Slaavi a-r: bulgaaria, v-bulgaaria e kirikuslaavi (vene õigeusuki- riku tekstid pärinevad 9. saj), sloveenia, serbo-horvaadi, makedoonia 9. Armeenia keel, seda kõneldakse • Armeenias, • Türgis, • Iraanis, Kirjalikud dokumenidd 5 saj. 10. Albaania keel — lingvistid arvavad, et ainult 5% keelest on originaalne, muu osa on kokku laenatud. 11
Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja rändasid. Viimaste andmete kohaselt mindi mööda ookeani kallast India kanti ja alles sealt tuldi Euroopasse. Soome ja Eesti teadlased on püüdnud keeleteaduse, populatsioonigeneetika ja arheoloogia andmete sünteesi abil luua pilt eurooplaste põlvnemisest.Eurooplaste põlvnemise uurimisel on suure töö ära teinud soome keeleteadlane Kalevi Wiik,kelle teooriaid eurooplase põlvnemise kohta on paljud teadlased pidanud küsitavateks.Tema poolt on üllitatud ka raamat "Eurooplaste juured", Tallinn: Ilmamaa, 2005. Eestlaste põlvnemine Eestlaste päritolu kohta on aegade jooksul esitatud hulganisti hüpoteese ja pseudoteooriaid.19. sajandi lõpus püüdis keeleteadlane Karl August Hermann tõestada eesti keele ja sumeriakadi keele sugulust. Eestlaste põlvnemist muinasaja kultuurrahvastest on üritatud tõestada hiljemgi.
1. Vanem pronksiaeg 1800-1100 eKr 2. Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr 1. VANEM PRONKSIAEG EESTIS pronksesemeid vähe antud perioodist. Valdav osa on juhuleiud ilmselt jätkus kivi-, luu- ja sarvesemete kasutamine. Leiud on siiski väga uhked. 2 kõige Odaots Seima-Turbino kultuur. Leidis talumees, kes kasutas seda seatapu vanemat Muhust pussina (ehk nooleleht kulutatud) eset (Kagu- Sirp Valmistatud Ukrainas. 13 hilisemat kirvest on Skandinaavia Eesti) Kivissaarest lõunaosast ning noorem pronksiaeg selle alaga tihedalt seotud Muud Tuula tutulus Taani matuse järgi kui vöökaunistus või -kinnitus Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) Vajangu Al 1975. a Rakvere muuseumis AGA etnograafia fondis kui pronksmõõk pulmamõõk. Tegelikult 7.-8. saj eKr Hallstatti kultuuri pronksmõõk. Ainus terve, mis Eestist leitud (Tehumardi: 2 mõõga tükki) 2
Samuti taastas ta kaevukohad , lasi teha spetsiaalse medali , mille pani kalmu põhja. Oscar Montelius ( rootslane) , tundis Morsaae ja Thomseni töid, töötas Stockholmi muuseumis, töötas seal giidina. Jaotas esemed gruppidesse ning üritas paika panna esemete arengu ( liik , tüüp , ajaline järjekord) .Tema poolt loodud meetodit nim tüpoloogiliseks meetodiks. Ajalukku läks tüpoloogilise meetodi rajana. Suutis välja mõelda esemete suhtelise vanuse. Alguses uuris vaid Skandinaavia leide, hiljem ka Euroopat, eluaja lõpul täna Lõuna Euroopale sai kätte ka absoluutse vanuse. Heinrich Schliemann . ilmselt kõige tuntum arheoloog üle maailma. Temast on ka kõige rohkem kirj. Pühendas kogu elu Trooja leidmisele ja väljakaevamisele. 1870 asus kaevama tp Türgi aladel , leidis erinevaid esemeid ning linnalaadse ala . Troojaks pidas kohta , kust ta leidis ühe ehetest aarde. Hiljem
edasi pärandab. Aafrika ja Indoneesia kandis. Eesti keel- eesti keelt räägib emakeelena u 930 000 inimest eestis ja 100 tuhat mujal (rootsis, soomes, saksas, usas, venemaal jne). kõnelejate arvu poolest oleme kahesaja seas. Soome-ugri keeltest kolmandad ungari ja soome järel. 2000 a. Loenduse tulemusena kõneldakse emakeelena eestis 109 keelt (eesti keel 67,3% ja vene keel 29,7, ülejäänud enamlevinud on ukraina, valgevene, soome, läti ja leedu keel. Võib käsitleda et eestis kõneltadakse päriskeeltena kahte keelt eesti keelt ja viipekeelt. Kui iseäralik on eesti keel- palju põhivokaale, millest a-d esineb ö-st 30 korda rohkem. Palju diftonge, mis muudab keele heliliseks. Konsonantide puhul mängib tähtsat rolli palataliseerimine, nt palk(a), palk(i) Väldete kasutamine, eriti teise ja kolmanda välte vahe. Tagasõnalised sõnaühendid (puu otsas, on siiski ka eessõnalisi
Maagia katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil (nt. looduse mõjutamine) Uurali rahvad Soome-Ugri rahvaste hulka kuuluvad kõik rahvas, kes kõnelevad soome-ugri keeli. Kokku on s-u rahvaid (k.a. samojeedid) 23 miljonit, 90% neist ungarlased ja soomlased Uurali keelkonda kuulub kaks põhiharu, mis jagunevad keelerühmadeks: 1. Samojeedi keeled, vähemalt 6 keelt, 30 000 kõnelejat 2. Soome-ugri keeled, vähemalt 25 keelt, 22 miljonit kõnelejat nt. ugri, handi ja mansi keel, lääneugri, ungari, udmurdi, komi, mari ja mordva keeled - läänemeresoome keeled ( vähemalt 7 keelt, 6,4 miljonit kõnelejat): soome, karjala, vepsa, isuri, eesti, vadja, liivi keeled ning saami keeled (vähemalt 11 keelt, 1 välja surnud, 23 000 kõnelejat) Uurali keeli on kokku vähemalt 31, kõnelejaid kokku 23 miljonit.
Jää sulas, veetase tõusis ning osa maid jäi vee alla. Muutusid rannajooned, tekkisid uued jõed ja järved. Eriti suured olid sellised muutused mõistagi varasematel jääserva lähedastel aladel. Kliima muutus üldiselt soojemaks, põhjapõtrade karjad taandusid põhja poole, asemele tulid karud, metskitsed, põdrad. Metsade osatähtsus suurenes. Laienes asustus ja suurenes rahvaarv, tekkis võrdlemisi palju lokaalseid arheoloogilisi kultuure. Mesoliitikum lõppes maaviljeluse tekkimisega. Seega on mesoliitikum teatud mõttes üleminekuaeg. Dateeringuid on mitmeid, harilikult peetakse selle kestvuseks 10 0008000 Lõuna-Euroopas, 80005000 eKr Põhja-Euroopas. Sel perioodil võeti peamise jahiriistana kasutusele vibu ja nool, need olid küll tulnud juba paleoliitikumis, kuid nüüd nende osakaal suurenes märgatavalt. Samuti täiustati küttimist, kasvas individuaalse jahi osatähtsus. Inimesed mõjutasid oma tegevusega ümbritsevat
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. saj.): ,,Institutiones kristluse ja
1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios muistne, vana + logos sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid muistised esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nende jäänused, asulakohad, matmi
Ehted ja relvad peideti enamasti hädaohu korral. Oht tuli eeskätt naabritelt. Lõunas tõrjusid balti hõimud (tänapäeva lätlaste ja leedulaste esivanemad) läänemere-soomlased Põhja-Läti aladelt peaaegu välja (vaid liivlastel õnnestus paigale jääda). Peipsist ida pool jõudsid pärale slaavi hõimud, kes asusid hõlvama vadjalaste ja vepslastega asustatud suuri maa-alasid. Üha enam hakkasid siia sõjaretki tegema skandinaavia hõimud. Aastal 600 olevat rootslaste kuningas Ingvar terve suve siin rüüstanud, lõpuks aga lahingus eestlastega langenud. Aastaid 800-1050 nim. Euroopas viikingiajaks. Sel perioodil domineerisid viikingid ühel või teistsugusel moel kogu Euroopas kas vallutajatena, röövlitena, kaupmeestena või valitsejatena. Viikingite sõjakus tähendas arvukate relvakonfliktide olemasolu ka Eesti aladel, sest Eesti jäi viikingite idapoolsemate kaubateede lähedusse.
europiidid, tulid lõunapool balti rahvaste esivanemad (lätlesed, leedulased, väljasurnud preislased) Eesti rahva etnogenees 1950ndatel kolme laine teooria Kolm erinevat sisseränelainet: Kunda kultuuriga lõunast europiidid: idast mongolliidid kammkeraamike kultuur; lõunast noorkeraamika kultuuriga europiidid. 1990ndatel soomlane Kalevi Wiik ja eestlane Ago Künnap üks laine üle kogu Euroopa soome-ugrilased, algkod tänane Lõuna-Venemaa pidevalt välja tõrjutud ning põhja poole liikunud mööda Dnepri jõge pidi (1600km, Volga jõgi aga 3500km) Daugava lõe läheteni, millest edasi sattuski Liivi laheni geneetik Richard Villemsi uuringu kohasel lätlesed, leedulased ja eestlased on sama rahvas sugulaskeelte levik on olnud läänest itta kuni Kesk-Siberini
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
