-7. saj levinud Praha kultuuri suhtes. Alates 6. saj räägivad bütsantsi ajalookirjutajad mitmest rahvast: skla-viinid, veneedid ja antid, keda ajaloolased seostavad vastavalt lõuna-, lääne- ja idaslaavlastega. Sklaviinid elasid Doonau alamjooksul, veneedid Visla basseinis ja antid kusagil Dnestri j a Dnepri vahel. Alates 600 asustasid lääneslaavi rahvad (obodriidid, sorbid, veneedid ja pomoraanid) Elbest idas paiknevad germaanlaste poolt maha jäetud alad. Slaavi hõimud jagunesid järgnevalt: Idaslaavlased (venelased; hiljemjagunevadnad ukrainlasteks, valge- ja suurvenelasteks). Lääneslaavlased (poolakad, pomoraanid, obodriidid, sorbid, tsehhid ja slovakid). Lõunaslaavlased (sloveenid, serblased, horvaadid ja bulgaarlased). Protoslaavlased elasid sugukondadena, mis koosnevad nn suurperedest. Mitu sugukonda moodustasid liidu, mida juhtisid vanemad. Hõimujuhtidest kujunes järk-järgult aristokraatlik ülemkiht
Viikingiajastu 850-1050 · Skandinaaviast pärit põhjagermaanlastest põlluharijad, sõdalased ja kaupmehed · Haritava maa vähesus sundis paljusid viikingeid minema rööv- ja süüsteretkedele Nimetused: · Normannid Lääne-Euroopas · Taanlased (Iirimaal ja Inglismaal) · Norralased Iirimaal · Varjaagid (rootslased?) Skandinaavia ajaloo põhisündmused: · I sajand Rooma ajaloolane Tacitus mainis germaani hõimu sioone · Skandinaavia ps lõunaosas rändiasid välja germaani hõimud goodid, burgundid, gepiidid, langobardid jt · IV-V sajand Suur rahvasterndamine; barbarite kuningriigid · VIII-XII sajand Skandinaavia viikingiaeg · 9. Sajandil Ida-Inglismaal Danelaw · Skandinaavias alustas misjoni katoliku kirik (9.saj) · 862 Rjurik koos oma vendadega Põhja-Venemaale, 822 Vana-Vene riigi loomine · 874 algas Islandi asustamine Norra viikingite poolt, 930 Althing
......................................................10 4.1 Vana-Vene riigi teke .......................................................................11 4.2 Taani alaviikingite tegevus lõunapoolses piirkonnas ..................................12 4.3 Skandinaavlaste asustus Gröönimaal ....................................................13 4.4 Viikingite seos Ameerikaga ...............................................................14 4.5 Viikingid Eesti alal .........................................................................15 5 Snorri Sturluson ja viikingite uskumused .........................................................17 5.1 Viikingi müütide eelkäijad ................................................................17 6 Viikingite kunst ....................................................................................... 18 7 Viikingite mütoloogia ..................................................................
sootuks. Keisri tiitel kuulus Lõuna-Frangi valitsejale, ent riigi lagunedes kaotas tiitel oma tähtsuse. o Kuningad ei suutnud võimsaid ülikuid oma võimu all hoida ja riigid jagunesid sõltumatuteks valdusteks. Lääne-Euroopa killustatust kasutasid ära välisvaenlased araablased vallutasid Vahemere saari, Hispaania ja Põhja-Aafrika, tehes sealt Lääne-Euroopasse ründeretki. 9-10 sajanditel oli sage nähtus Skandinaavia viikingite rüüsteretked ja Aasiast pärit ungarlaste kiired ratsaväe vallutusretked. o Miks kujunes Frangi suurriigi iga lühikeseks? riik oli etnograafiliselt väga kirev- seal kõneldi üle 20 keele neid ei ühendanud usk, kuna paljud hõimud olid paganad hõimude arengutase oli väga erinev impeeriumi üksikud osad olid nõrgalt seotud, puudus isegi pealinn
Hangiti peamiselt luksusesemetega. Kaubandus oli nõralt arenenud. Sunnismaisus- talupojal keelati maalt lahkuda. Puudub vabadus. *Teotöö-talupoja (pärisorja) kohustus, kus nad pidid töötama feodaali majapidamises, põllul, ehitusel (mõisas) Koraan-islami püha raamat, kus prohvet Muhamed kui Allahki saadik väljendab seal Allahi tavast sõnumit. Kalifaat-vallutustega tekkinud araablaste suuriik. Viiking-Skandinaavia sõdalane normann-Lääne-Euroopa viiking varjaag- venemaal olevad viikingid Ruunikiri-viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest. Ruunikivi-haua- ja mälestuskivid peamiselt teede ääres, möödujatele lugemiseks. (langenud sõjameest, ajaloo sündmustest.) Valhalla- lahingus langenud sõdalaste surnuteriik, kus sõditakse ja pidutsetakse Saaga- suuliselt edasiantud pikemad jutustused ajaloosündmustest, mis pandi kirja 12-13 sajandil (,,vanem edda-islandi eepos) Anglosaksid- anglid, saksid, jüütid ja friisid
samuti on seal kirjas detailselt idamaade loodust , kaubanduslikke sidemeid jne. Seal oli tähtis geograafia, seega tunti enamikke idapoolseid riike, teadmised Lääne-ja Põhja-Euroopast jäid aga pinnapealseteks. 15.sajandi koostas Laskaris Kananos teose Põhjamaadest, kus oli kujutatud esimest korda Eesti. Mõjutas tugevasti slaavlasi. Kreeks misjonärid Kyrillos ja Methodios koostasid 9.sajandil slaavi tähestik kirillista ja glakoolitsa. 13. VANA-VENE RIIK BULGAARLASED JA SLAAVLASED Bulgaarid olid hunnide järeltulijad, kes asusid elama Volga jõe lähistel Venemaal ja rajasid Bulgaaria riigi 811.aastal tapsid Bütsantsi keisri ning 860.aastal saadeti misjonärid Kyrillos ja Methodios bulgaare ristiusku pöörama. Vaen lõppes ulgaaria lüüasaamisega alles 1014.aastal. Slaavlased: 1. Veneedid e. lääneslaavalsed poolakad, slovakid, sorbid ja tsehhid-, valitsesid Saksamaa idaosas
23.09.16 Riikide tekkimine. Viikingiaja lõpp. Pikka aega valitses sugukondlik kord; Suur osa elanikkonnas olid vabad talupojad - bondid; Sugukonna juhtideks olid konungid; Rahvakoosolekud ehk tingid; Esimene riiklik moodustis oli 6.-7-sajandil Svea riik Mälari järve ääres; Taanis tekkis riigiaadne moodustis 8.sajandil, mil rajati Danevirke - kaitsevall frankide vastu; Taani ühendamine 940.aasta paiku ühendas Taani Harald Sinihammas; Jellingi kivi Taaniga ühendati Lõuna-Rootsi ning osa Norrat, samuti Põhja-Saksamaa; Knut Suur Oli 11.sajandil Taani, Inglismaa ja Norra kuningas; Norra rajamine Harald Kaunisjuus - 872 ühendas väikeriigid; Pärast tema surma algas kodusõda, Norra ühendati Taaniga; Olav Tryggvason - ühendas 10.sajandil uuesti Norra. Teda tunnustati ranniku; Olav Püha - suutis ühendada ka sisemaa; Rootsi
vaheldusid kuningatega Odode suguvõsast. Saksamaal hääbus Karolingide dünastia koos Ludwig Lapsega. VÄLISINVANSIOONIE AJAJÄRK: VIIKINGITE RÜÜSTERETKED (800-1050): mindi kas kaubandustehinguid tegema või haritavat maad otsima. Rüüsteretked toimusid peamiselt kahte teed pidi: idatee (Soome lahest mööda jõgesid Konstantinoopolisse) ja läänetee (Inglismaa ja Prantsusmaa kaudu Vahemerele). Viikingid jõudsid Islandile, Põhja-Ameerikasse, Gröönimaale, Aafrika rannikule. Inglismaa vallutamine Knut I poolt, korduvalt tungiti Pariisini. Probleemi kõrvaldamiseks nõustusid Frangi valitsejad neile maad läänistama. 911. Läänistati pealik Rollole ala, millest sai Normandia hertsogkond. Aastaks 1071 olid normannid vallutanud Lõuna-Itaalia, kus tekkis Sitsiilia kuningriik. Kuningate võimu tugevnemise tagajärjel hakkasid viikingid elulaadiga kohanema.
Sugulaskeeli rääkivad rahvad, kes aastasadu elasid maa-aladel Euroopast Indiani. Algkoduks Mustast merest ja Kaspia merest põhja poole jääv stepivöönd. ~3000- 2000 eKr algas nende väljaränne algkodust. · aasialased India · pärslased Iraan (Pärsia) · armeenlased Kaukaasia · hetiidid Türgi (Väike-Aasia) · kreeklased Balkan · itaalikud Itaalia · keldid Briti saared, Prantsusmaa, Hispaania · germaanlased Skandinaavia, Põhja-Saksamaa · slaavlased Kesk-Euroopa · baltlased Läti, Leedu, Poola Hetiidid Anatoolia. Polnud soodsaid tingimusi põlluharimiseks, leidus palju kivi ja puitu. Maavarad: kuld, vask, hõbe, raud. Esimesed, kes rauda kasutasid (sulatamine). Täiustasid ratast (kuus kodarat), leiutasid sõjakaariku. Sekundaarne tsivilisatsioon. Kiilkiri, usund ja valitsemise viis olid üle võetud Mesopotaamiast aga kohandati.
- Süstematiseeris ja arendas edasi Rooma õigust - Õigeusu mungad kirjutasid raamatuid ümber (papüürusele, 7 saj-st pärgamendile, 11saj-st kaltsupaberile) - Rikkalikud raamatukogud (keisri raamatukogus 120 000 kirjarulli) - Kreeka keel oli ametlik keel - Maailmakroonikate e. kronograafiate koostamine - 425 loodi Konstantinoopolis esimene ülikool - suur mõju slaavimaadele (Bulgaaria, Serbia, Venemaa, Valgevene) võtsid vastu õigeusu slaavi tähestik, mille koostasid IX saj. Slaavi mungad Kyrillos ja Methodios alus vaimulikule ja ilmalikule kirjandusele, arhitektuurile (kirikute kuppelarhitektuur, sibulkuplid, Püha Sophia katedraal) ning kunstile (mosaiigid, freskod, ikoonid) §4-5 Frangi riigi kujunemine ja riik Karolingide ajal 1. GALLIA tänapäeva Prantsusmaa 4 perioodi: a) kuni I saj keskpaik e.Kr iseseisev keltide ala, DRUIIDID keldi preestrid' b) I saj keskpaik e
Osaliselt, ajutiselt õnnestus · Bütsantsi poliitilist ajalugu iseloomustas territooriumi ajutine laienemine, mis seejärel vähenes põhjast tulnud bulgaarlaste ja lõunast tulnud türklaste tõttu · 1453 langes Konstantinoopo Türklaste kätte ja riik lakkas eksisteerimast. · Bütsantsi kultuuri silmapaistvamateks saavutusteks olid 1. hoidis ja säilitas antiikkultuuri 2. töötati välja kirillitsa (Kyrillos ja Methodios, Bulgaaria mungad) slaavi tähestik 3. arenesid erinevad teadused FRANGI RIIK MEOVINGIDE AJAL Esimene püsivam riik, mis Lääne-Rooma territooriumil tekkis oli Frangiriik Gallia territooriumil. Territooriumi ajalugu jaotatakse järgmiselt: 1. Keltide ajastu kestis 1 a tuh keskpaigani e.Kr 2. Keldid Rooma võimu all kuni 476 3. Germaanlaste võimu all 4. Frangi kuningriigi ajajärk e. Merovingide dünastia kuni 8 saj alguseni 5. Frangi Keisririigi ajastu e. Karolingide ajastu 800-10 saj II pool
Suur rahvasterändamine, selle põhjused ja käik; See oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. 2 faasi: esimene faas, mis toimus aastatel 300 kuni 500 pKr, teine faas leidis aset aastatel 500 kuni 700. Hunnid purustasid gootide väe, mis omakorda panid Läänegoodid liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Läänegoodid rüüstasid aastal 410 Roomat, frangid tulid Rooma maadele, slaavi hõimud asusid Kesk- ja Ida-Euroopasse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Miks?Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Adrianopoli lahing 378. Adrianoopoli lahing oli osa 376. kuni 382
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine algas 370ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Purustasid gootide väe, mis omakorda panid viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma rahu lagunemine, Caracalla edikt 212. Konstantinoopoli nimetamine uueks pealinnaks = Rooma lõhestamine 330. Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Alates 4. sajandist hunnide läände liikumine ja idagootide riigi hävitamine (põgenike tulv Rooma). Adrianoopoli lahing 378 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe (Valens sai surma) ja tungisid Balkani poolsaarele.
vanema venna keiser Lothari vastu Verduni leping 843 Lothar, Ludvig ja Karl jagavad Frangi riigi omavahel kolmeks. Lääne-Frangi riik (Prantsusmaa) Karlile, Ida-Frangi riik (Saksamaa) Ludvigule ja Kesk-Frangi riik Lotharile Edasised jagamised: 855 jagatakse Kesk-Frangi riik: Itaaliaks, Burgundiaks ja Lotringiks. 870 jagatakse Lotring Lääne- ja Ida-Frangi riigi vahel. 880 Lotringi lääneosa läks Prantsusmaalt Saksamaale. Välisintervetsioonide ajajärk: Viikingid ja nende riigid: Taani viikingid (nn suur vägi) rüüstasid Lääne-Euroopat, tihti maksid feodaalid või kuningad neile lunaraha. Nora viikingid asustasid Islandi, Gröönimaa. Rootsi viikingid kauplesid idateel. Viikingite riigid: Normandia (Prantsusmaa läänistas selle viikingitele), Danelaw (koosnes mitmetest riikidest), Inglismaa kuningriik (alates 1066,mil selle vallutas Normandia hertsog William Vallutaja) Sitsiilia (1060 vallutasid viikingid Sitsiilia ja lõid seal oma kuningriigi). Ungarlased asusid 9. saj
Kirjandus- Ei loodud mahukaid suurteoseid, vaid viljeleti lühivorme. Egiptlasi peetakse novellizanri loojateks. Kasvas välja ülikute hauakabritesse kirjutatud autobiograafiatest. Vanaajast keskaega Rooma impeeriumi lagunemine. Suur rahvasterändamine ja Lääne-Rooma häving. Keskaja mõiste, ajalised piirid ja tunnusjooned. Rooma imperium lagunes kaheks: Lääne-Rooma ehk Rooma ning Ida-Rooma ehk Konstantinoopol. Suur rahvasterändamine- 375 germaani ja slaavi rahavste ümberasumine oma algkodust. Ajendiks oli rändkarjakasvatajatest hunnide sissetung Aasiast Euroomasse. Tagajärjed- Lääne- rooma häving, anglite ja sakside sissetung Britanniasse, anglosaksi kuningriikide teke, inglise eele kujunemine, uute keelte kujunemine nt romaani keeled. Lääne-Rooma häving- 476.aastal kukutas germaani väepealik Odoaker toonase Lääne-Rooma keisri võimult, tunnistas ülemvalitsejana Ida-Rooma keisrit ja hakkas tema asemikuna Itaalias valitsema.
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Sellest hoolimata on kogu maailmas praegugi kümmekond seda tüüpi purjelaeva, nii ujuvate muuseumide kui abimootoriga koopiate kujul. Asjatundjate arvates on kõige täpsem nende seas Jaapanis 1993. aastal ehitatud 55 meetri pikkune Date Maru (Hispaania galeooni San Juan Bautista koopia), mis praegu seisab Ishinomaki sadamas. 1.3.MAAILMA TUNTUMAD MERESÕITJAD JA NENDE RETKED VIIKINGID Riietus Nagu enamik inimesi sel ajal Euroopas, nii kasutasid ka viikingid riiete valmistamiseks peamiselt oma lammaste villa. Viikingid kandsid ka linaseid riideid. Lina kasvatati ise. Naised kudusid linast riide. See värviti mineraalide ja taimedega punaseks, roheliseks, pruuniks, kollaseks või siniseks. Meeste alusriieteks olid pikk villane särk ja pikad lapitud püksid, mida hoidis üleval vöö või kotinöör. Pealisriietena kanti varrukatega nahkvesti või kolmveerandpikkusega, peaaegu põlvini vöötatud jakki.
kirju. On arveid, armastuskirju, võlanõudeid, koolipoiste kirju. Idaslaavlaste päritolu temaatika Küsimusega on palju tegeldud, eriti peale II maailmasõda Nõukogude ajal. Keele alusel kolm rühma: I lääneslaavlased (poolakad, tsehhid, slovakid, sorbid), II idaslaavlased )venelased, valgevenelased, ukrainlased) ja III lõunaslaavlased (bulgaarlased, serblased, horvaadid, sloveenlased, makedoonlased, tsernogoorlased). Üle 300 000 000 slaavi rahva. Suur territoorium slaavlastel tänu Venemaale aga Vene pinnal ka palju muid rahvaid. Üks teooria slaavlaste algkodu kohta:: Dnepri, Doni ja Visla vahelisel alal väljakujunenud. Esimene argeoloogiline slaavlaste kultuur: Praha kultuur 6.-7. sajandil p.Kr. Kortsaki kultuur Praha kultuurist idapoolsel alal. Keeleteadlased väidavad, et slaavi keeled on indoeuroopa keeltest ühed nooremad. St suht hilja eraldunud. Kirjalikud allikad
hävitasid suure osa linnast. 3. hilis keskajal süvenes sõltuvus lääne kaubalinnadest. Kultuur 1. Tähtis osa oli antiik kirjandusel. 2. kirja oskus oli laialt levinud. 3. 425 asustati esimene kõrgkool 4. populaarsed olid pühakute elulood ehk hagiograafiad. 5. kirjutati ka maailma kroonikaid ehk kronograafiaid. 6. misjonäärid kyillor ja methodiuskoostasid 9 saj slaavi tähestiku Frangi riik Esimene tugev riik mis tekkis lagunenud rooma alale. 1. chlodovech pani 5saj aluse frangi riigile ja merovingide dünastiale. Muutis võimu päritavaks ja lasi kinni panna seadused saali õiguse nime all. Tema võimu kindlustas ristiusu vastuvõtmine katoliikluse vormis 469a .saavutas sellega kõrgete ristiusu vaimule toetuse ja eelised teiste germaani hõimude eest. Tema surmajärel jagati riik
Loodusvaadete poolest tuntud. Jääaegade poolt tekkinud maastikud kristalne aluskord kuni 300 km pikkuse settekihi all.. Peamisteks maavaradeks liiv, kruus,savi,lubjakivi,dolomiidi laadset , kipsi. Loodusrikkused puit ja tuvas 10 % soodega 45 % kaetud metsadega Klimaatiliselt kuulub mere ja mandri siirde alasse. Aastane keskmine temp. On u sama mis eestist veits kõrgem. Läti keel kuulub indoeuroopa keelkonda ja selles on eraldi Balti keelte rühm. Slaavi päraseid laene ja tunnuseid. Ida- Balti keelerühma kuuluvad : Läti (palju laensõnu) ja Leedu keel (arhailisem). 3 suurt murret *Kesk-läti murre- tänapäevase läti kirjakeele alus. Ametlik riigi keel. Eesti ja leedu piires. *Ülem-läti murre – isa aladelt Latgales õpitakse Latgale koolides, ilmub raamatuid ja ajakirjanduses *Liivi murre- liivipärasest murdest kõneldakse mere piirsetes kohtades. Võetud laene kunagisest riigi keelest.
I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad paremini
Tacituse üheks eesmärgiks on peetud enda rahvale moraali lugemist, et vastandada Rooma ühiskonnale germaani ühiskonda. Vihje merevaigule teeb loo kahtlaseks, sest hiljem hakatakse "aeste" kutsuma merevaiguks ning hakatakse aestide maad kutsuma preisimaaks. Austa - Idapoolne (Aeste), läänemere idaosa rahvad. Tacituse töid loeti, tsiteeriti ja kasutati ning nii läks käibele sõna aeste, et selline rahvus elab idapool. Skandinaavia allikad- Skandinaavia muinaspärimused on saagad, kus tegevus võib toimuda kauges minevikus, müütiline ning jõuda tänapäevani. Saagad on kirja pandud alles 13. saj. Kui kõneldakse kohanimedest siis skandinaavia saagade autoritel polnud kokkupuutumist läänemere idapoolega, nimed on fiktiivsed. Kõige suurem saagade kogu on Heimsrringla, mille autoriks on Snorri. Teda on peetud sekretäriks, kes pani kirja seda, mida ta kuulis ning teda on peetud ka kirjanikuks, kes lõi neid sündmusi. Tõde on kahe vahel
TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema.
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
europiidid, mingi mongoliidse seguta. Tulekusuund oli usutavasti eelkõige lõunast seal, Lõuna- Ukrainas, Musta mere põhjakaldal oli jääaja maksimumi ajal Euroopa idapoolne refuugium ehk pelgupaik, kus säilis tollastes karmides tingimustes taimestik,loomastik ja inimasustus. Geneetika osutab, et tulijaid oli ka Lääne-Euroopast Ibeeria refuugiumist Lõuna-Prantsusmaa ja Põhja- Hispaania kandist. Wiiki järgi on terve hulk Euroopas praegu germaani, balti ja slaavi keeli rääkivaid rahvaid kõnelnud varem soome-ugri keeli ning oma praegused keeled on nad saanud keelevahetuse tulemusena. Tartu ülikooli uurali keelte professor Ago Künnap on ka Eestis seda teooriat juba mõnda aega propageerinud, Eestlaste soomeugrikeelsed ja täielikult europiidsed esivanemad tulid Künnapi teooria järgi siia 12 000 aasta eest taganeva jää kannul ja on sellest ajast Eestis pidevalt elanud ning oma soomeugrilist keelt kõnelnud.
1939. kuni 1941. aastani tapeti patsiendid gaasiga Saksamaa ja Austria kuues vaimuhaiglas. See on esimene näide massilisest gaasiga surmamisest, paljud selle kuriteo toimepanijad olid hiljem ametis Poola surmalaagrites. Kallaletung Nõukogude Liidule 1941. aastal tähistas Hitleri ideoloogiliste eesmärkide haripunkti: totaalne sõda juudibolševismi vastu, millest ta lootis väljuda põhiliste ideoloogiliste vastaste hävitamisega ning vallutada maa tulevase Saksa asustuse jaoks. Slaavi elanikkonda peeti kas ohverdatavaks või määrati pärisorjusesse. Juudi populatsioon oli kavas hävitada massimõrvadega. Saksa armee kannul tungisid edasi julgeolekupolitsei ja SD liikmetest koosnevad mobiilsed eriüksused, viies läbi kommunistliku juhtkonna ning alguses ka juudi meeste suureulatuslikke hukkamisi. See laienes varsti kogu juudi elanikkonna massiliseks mõrvamiseks. Ei ole teada otseseid käske, kuid enamiku uurijate järgi toimus see
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
