Õiguse teooria ja metodoloogia Õigus riigi seadusandlike organite poolt õigusloome menetluse tulemusena kehtestatud normid ja reeglid, mis moodustavad õiguskorra, mida riik tagab sunnirakendamise võimalusega. See määrab kindlaks riigi kodanike kohustused ja vabadused. Tava See on ühiskonnas korduva kasutamise läbi järgimist ja tunnustamist leidnud reeglite kogum, mille eirajat ähvardab teiste inimeste ja üldsuse hukkamõist. See on ühiskonna poolt tervikuna heaks kiidetud käitumine, mitte aga iga inimese individuaalne käitumine. Näiteks: tervitamine.
*vormilisus *korrafunktsioon *rahufunktsioon *otsustamisfunktsioon õiguskord -ühe maa kehtivad normid kokku õigusperekond sarnastel alustel koondunud õigus korrad. Anglo-Ameerika õigusperekond kohtulahend. Kohtutava õigus. LOOB SEADUST/ÕIGUST- ) Vaadatakse eelnevaid juhtumeid ja otsustatakse. Romaani-Germaani õigusperekond põhineb kirja pandud õigusaktidel. RAKENDAB OLEMAS OLEVAT ÕIGUST. (Eesti) Õigusallikaks on kindlas vormis esitatud õigusakt. Õiguse tekke allikas: moraal, tava, arusaamad heast ja halvast. Õiguse tekke allikateks on asjad meie ümber (üldine nägemus). Tunnetusallikad: * kohustuslikud-põhiseadus, määrsu, Euroopa Liidu alusleping (kõik mis on kirja pandud). *soovituslikud-need, mida ei jälgita kohustuslikus korras: tava, moraal, eeskiri, juhis, jurist, materjalid, õigusalane kirjandus, riigikohtulahendid. Õigusaktid -õiguse tunnetamise allikad. Õigusaktid sisaldavad õigusnorme. Õigusaktid on
Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestanud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA KONSPEKTIDE KOMPLEKT 2015. AASTA (Elmar Ilus-raamatu põhjal) Sisukord 1Õiguse eelastmed......................................................................................................................4 1.1MORAAL JA TAVA...........................................................................................................4 1.1.1TAVA, MORAAL, ÕIGUS, SUND JA VÕIM............................................................4 1.2Ius non scriptum, Ius scriptum...........................................................................................5 1.3Õiguse tähistamine.............................................................................................................5 2Tänapäevane õiguse mõiste.......................................................................................................7 2
-Subjektiivne õigus – objektiivsest õigusest tulenev õigustus õigussubjektile Õiguse jagamine -Avalik õigus (osapooled on ühiskond-riik) Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide vaheline subordinatsioon. Reguleerimis meetodiks on autoritaarne. -Eraõigus (võrdsed osapooled) Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel (subjektide) vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit -Siseriiklik õigus- üldkohustuslikud seadused riigisiseselt kehtestatud õigusnormid -Rahvusvaheline õigus- õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid.
Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum
poliitilisest ja sotsiaalsest süsteemist. 3. Tavaõigus õiguse allikana: Tava on käitumisreegel, mis on saanud üldkohustuslikuks, tema pikaealise ja üldkasutamise tõttu. Tava püsib inimeste teadvuses. Tavade kogum, millele riigivõim on andnud seadusjõu tavaõigus. Tavaõigus tekkis pika ajaperioodi jooksul. Esimesed kirjalikud õiguse allikad on just tavaõiguse kogumikud. 4. Moraalinormid kui õiguse allikad: Moraal on ühiskondliku teadvuse üks norm, mis määrab ära inimeste käitumise kohustused üksteise ja ka ühiskonna suhtes. Moraalinormid kujunevad välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena, nad väljendavad ühiskondlikku tahet, on ühikondlikud imperatiivid (nõue; kohustus). Moraalinormid sisalduvad inimeste teadvuses ja ei saa reeglina kirjalikku vormi, nende täitmist tagatakse ühiskondliku sunniga, moraalijõuga, v.a. juhul, kui moraalinorm ja õigusnorm sisuliselt kattuvad. 5
kehtestatud ja täitmise osas garanteeritud korporatiivsete suletud ühikute poolt ning reguleerivad nende ühikute ja liikmete tegusid. Sellised normid kehtivad üksnes selle organisatsiooni liikmetele, nt erakonnad. Korporatiivsete normide autoriteeti tagab teadvusväliselt nii austus, jõud kui ka võim. 4) Õigusnormid - kuuluvad sotsiaalsete normide hulka. Õiguse tunnused ja mõiste Õiguse tunnused: 1) üldise iseloomuga käitumisprintsiipide ja -normide kogum; 2) õigusnormid on spetsiifilistel, süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse ja õiguse instituutidesse; 3) üldkohustuslike käitumiseeskirjade süsteem isikutele või isikute ringile; 4) riigi tahteline akt, riigi poolt tagatud tavanormid, moraali- ja korporatiivsed normid; 5) tagatud lõppastmes riigi sunniga. NB! Kui ei ole tagatud riigi sunniga, siis pole tegemist õigusnormiga, vaid printsiibiga (moraalinormiga). Õiguse tähendused: 1) mingi fakti puudumine või esinemine;
arusaamu riiklik-õiguslikust tegelikkusest. Jutt on terviklikust õigussüsteemist, mille kujunemise lätted ulatuvad XII-XIII sajandisse. Seda nimetatakse prantsuse ehk kontinentaalseks ehk romaani-germaani või ka seadusõigusel põhinevaks õigussüsteemiks. Eesti kuulub just sellesse õigussüsteemi. Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleeritb inimeste omavahelisi suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord. Nimelt on moraal ja tava õiguse eelastmed ojektiivses tähenduses, ning olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust, mis korrastasid inimkäitumist. §1 Sotsiaalsed normid 1. Sotsiaalsete normide mõiste Norm on üldiste määratluste järgi - reegel, juhis või mall. Sotsiaalne norm väljendab ühiskondlikku tahet, reguleerivad ühiskondlikke suhteid,s.t. inimeste käitumist üksteise suhtes.
Kuidas sanktsioone liigitatakse? Sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesis olemasolevate tingimuste puhul Kriminaalõiguslikud, haldus, distsiplinaar, varalised e tsiviilõiguslikud, absoluutselt määraltetud e määratletud, suhteliselt määratletud, määratlemata, liht, liit e kumulatiivne, alternatiivne sanktsioon 11. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktideks? Õigusnormid avaldavad ühiskondlikele suhetele kui reguleerimisobjektile reguleerivat toimet oma kogumis, süsteemine 12. Milles seisneb õigusnormil viitav esinemine? Normi realiseerijat juhitakse õigusakti teksti teadlikult jäetud lünga täitmiseks kas samas või teises õigusaktis sõnastatud sätte juurde, vältides sellega kord juba sõnastatud sätte kordamist 13. Mis on õigusharu?
ja klassikaline. (Hesi?,) juridica, IX/2002 lk 626-634 Siimets-Gross Teaduse (uurimise) objektiks on objektiivse tegelikkuse valdkonnad. Teaduse ained.. Teaduse meetodiks on viisid ja võtted, mille abil uurimisobjektist piiritletakse konkreetne uurimisese ning uuritakse selle eriomaseid tunnuseid ja objektis ... Õigusteadus on teadus õigusnormide sisust, mis aitab teisi ühiskonnateadusi ning nende teaduste eesmärkide saavutamisel. Õigusteaduse uurimise üldobjektiks on õigusnormid (positiivne õigus) ja sellega seonduv riigi ja õiguse valdkonnas. Koondava teadusena hõlmab õigusteadus valdkonnaharudena õigussotsioloogia (uurib normipärast käitumist), õigusdogmaatika (uurib positiivset õigust), võrdleva õigusteaduse (erinevate õigussüst. ja õiguskordade erinevused, uuriv ja võrdlev) ning õiguse ajaloo. ÕT 4 põhilist haru: Õigussotsioloogia Õigusdogmaatika Õiguse ajalugu Võrdlev õigus Meetodid: (konkreetsed!)
Õiguse entsüklopeedia (AKJ6260.YK) eksami kordamisküsimused 1. Mida mõistekse õiguse eelastmete all? Selgita! Õigus on sotsiaalne kord kuna reguleerib inimestevahelidid suhteid. Õigus pole esimene sotsiaalne kord. MORAAL ja TAVA on õiguse eelastmed objektiivses tähenduses, sest need olid valitsevaks inimeste kooselus enne õigust.Moraal ja tava olid sotsiaalsed korrad, mis vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb moraali ja tavanormidest e käitumiseeskirjadest.Need on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tavad ja moraal olid ühiskonnas alatikindla sisuga. Tava ja moraali kujundas elu ise
jaotada kaheks: õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. Sellise jaotuse aluseks on kirjalike allikate olemasolu või nende puudumine. Tõsiasi on aga see, et õigus eksisteeris kindlasti ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Õigust ja õigusemõistmist ning selle tunnusjooni oli juba sugukondliku korra ajal. Sugukondades olid välja kujunenud reeglid, mis esinesid tavade kujul. Koos riikide tekkimisega tekkisid ka õigusnormid, millel oli palju sarnasusi tavadega. Tänapäeva ühiskond näeb õigust ja õiguseid kui kohustusi, mis suunavad inimeste elu ning võtavad neilt otsustusvõime. Nüüdisaja õiguse mõiste defineerimisel ei piisa vaid õigust ja tava eristavate tunnuste esiletoomisest. Tuleb lähtuda õiguste tunnustest, mis eristavad õigust tänapäeva ühiskonna teistest regulatsioonivahendidest. Täiuslik õiguse definitsioon puudub
vastastikune seotus ja süsteemsus tõstab õiguse kui tervislikku kogumi regulatiivset mõju, vähendab regulatsiooniväljas lünkade tekkimise võimalusi. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See eristab õigusnormide kogumit kõigest teistest sotsiaalnormide süsteemides , sest õigusnorme loob või sanktsioneerib ainult riik. Aga demokraatlikutes riikides ei saa õigusnormid sõltuda jäägitult riigi suvast, riik peab arvestada rahvusvaheliste aktide normidega ja inimõigustega. Õiguses väljendub riigi tahe. Riigi tahte kujundab riigis võimulolev poliitiline jõud, seega demokraatliku poliitilise režiimi juhul enamasti väljendub õiguses rahva tahe, kommunistliku režiimi juures aga – partei tahe. Õigus on üldkohustuslike normide kogum. Kõikide teiste riigis kehtivate normidega
9. Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). 10. Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus. H. Ylikangas. Miks õigus muutub? Tartu, 1993, lk 7-14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 17-49 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28. 1. Õiguse eelastmed Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava objektiivses tähenduses. Need on sotsiaalsed harjumused, mis korrastasid inimkäitumist. Moraal ja tava on üldise iseloomuga ning üldkohustuslikud. Moraali- ja tavanormid tekkisid inimeste pikaajalise käitumise tulemusena. Oli vajadus teatud reeglite (käitumiseeskirjade) järele, mis reguleeriksid inimeste käitumist. Moraalinormid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted
“dissertatsioon on õigusest ja filosoofiast ning üritab teostada kahesuunalist kommunikatsiooni – filosoofiast õiguse teooriasse ja õiguse teooriast filosoofiasse. Dissertatsiooni kesksed väited ja hüpoteesid on järgmised: 1. Õiguse sisu on avaldatav kindlate juriidiliste funktsioonidena ning funktsionaalsel alusel on liigitatavad ka õiguse põhilised entiteedid, õigusnormid. 2. Juriidilised funktsioonid on sõltuvuses nendest sotsiaalsetest vajadustest (ehk erilistest sunnifaktoritest), mille rahuldamiseks (ehk sunni kõrvaldamiseks) on juriidilised vahendid õigusloome protsessides tekkinud. Sellisena õigus ei saa olla puhtalt positiivne ega ka loomulik. 3. Õiguse funktsioonid on tehislikud ja algoritmilised, ehkki õiguse esmane tekkimine ei ole taandatav selge intentsiooniga õigusloome sammudele; õiguse esmased
§ 1. Õigusakti mõiste ja liigid 45 P.1. Õigusakti mõiste 45 P.2. Õiguse allikad 45 2.1. Leping 46 2.2. Õigusteadlaste arvamused 46 2.3.Kanooniline õigus 46 P.3.Õigusaktide liigid: üld- ja üksikaktid 46 3.1. Üldaktid 47 3.2. Üksikaktid 47 § 2. Õigusaktide hierarhia õigusjõu alusel 48 Skeem nr 7 49 P.1.Seadusandliku riigivõimu õigusaktid 50 P.2.Täidesaatva riigivõimu õigusaktid 50 P.3
Raul Narits ,,Õiguse entsüklopeedia" I peatükk 1.1. Õiguse eelastmed Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Moraal ja tava olid sotsiaalseteks harjumusteks/ sotsiaalseks korraks, mis korrastasid inimkäitumist. Olemas juba enne õigust. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist, on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tava ja moraal on kindla sisuga, st antud ajas ja ruumis eksisteerivad ühiskonnas valdavalt ühesugused tavad ja moraal. . Alati kindla sisuga, neid kujundas elu ise. Algseid inimkäitumise mastaape võibki nimetada tava- ja moraalinormideks. Iga situatsiooni inimühiskonnas saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne reguleerimine kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel. See on konkreetse kaasuse lahendamine
Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Sanktsioone liigitatakse: rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendatavate organite järgi (kriminaalõiguslik, haldusõiguslik, distsiplinaarne ja tsiviilõiguslik sanktsioon), määratletuse astme järgi (absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud, määratlemata), struktuuri järgi (liht-, liit- ja alternatiivne sanktsioon). 11.Kuidas sõnastatakse õigusnormid õiguaktides? Õigusnormid sõnastatakse õigusaktides lähtuvalt eesmärgist, et vajalikuks peetav käitumismudel tuleb selle adressaatidele, isikutele kellele see käitumismudel on ette nähtud, adekvaatselt edastada. 12.Milles seisneb õigusnormi viitav esitamine? Õigusnormi viitav esitamine seisneb selles, et seaduseandja kasutab õigunormi loogilise struktuuri mõne elemendina, kas sama õigusakti mõnes teises sättes või mõnes teises õigusaktis sõnastatud elementi
Riik on rahvusvahelise õiguse subjekt. Rahvas valib esindajad, riigikogu, kes kehtestab reeglid. AUS on sõltuv UK-st. Eesti suveräänsem, kuid sõltume EU otsustest. Avalik huvi kogu rahva huvides (ei saa keelata magistrali ehitamist maja juurde, lennukite lendamist üle mu maja jne). Avaliku huvi pole võimalik keelata. Leid, peitvara, aare kuulub riigile. 50% hüvitatakse riigi poolt leidjale. Illegaalne müük ja omamine on kriminaalkorras karistatav. Üldine hüve ei kuulu kellelegi, kuid selle rikkumine toob kaasa karistuse. Territooriumi laiendatud mõiste riigi territoorium teiste riikide territooriumil (saatkonnad). Laevad, mis sõidavad lipu all. Eesti territoorium atmosfääris lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid. Sõjalaevad avamerel Kauba- ja reisilaevad lipu all avamerel Rahvas on inimeste kogum, mille üle kehtib selle riigi võim
tagamine seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine õiguse mõistmine sõltumatu kohtu poolt 17. Õiguse juriidiline ja sotsiaalne käsitlus Juriidiline – õiguseks on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides On ajalooliselt seotud rooma õigusega ning on seni olnud õigusloome ja õiguse rakendamise põhiliseks aluseks Mandri-Euroopa õigusperekonnas Sotsioloogiline – õiguseks on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid; õigust ei tule otsida seaduseraamatust ega kohtupraktikast, vaid sotsiaalsetest suhetest See käsitlus domineerib Anglo-Ameerika õigusperekonnas 18. Õigus ja õiglus Õiglus - asjade seis, olukord, mille puhul igaüks saab selle, mis talle kuulub
ÕE EKSAMIKS KORDAMINE Konspekt: R. Narits "Õiguse entsüklopeedia" I TEEMA: ÜLDIST 1.1. Õiguse eelastmed Inimese looduslik küpsemine on alus õiguslikele reeglitele inimese teovõimest, abieluvõimest jne. Loodusele omaste seaduste põhjal loob inimene oma korra, k.a. õiguskorra. Õigus on sotsiaalne kord, see reguleerib inimestevahelisi suhteid. Enne õiguskorda oli moraal ja tava, mis korrastasid inimeste käitumist. Tava ja moraali kujundas elu. Erinevaid olukordi saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne* – inimkäitumise korrastamine ühekordsete reg. aktide teel. Normatiivne* – inimkäitumise reg üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele. Ühiskond reageerib, kui normi eiratakse. Normivälised suhted on nt sõprus, armastus, seltsimehelikkus. 1.2
I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus). Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava. On sotsiaalne harjumus, mis korrastasid inimkäitumist. Mõlemad vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest ehk moraali-ja tavanormidest. Moraali-ja tavanormid kui tüüpilised normid on üldise iseloomuga ja kohustuslikud. Kujunesid välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena. On kindla sisuga, üldkohustusliku iseloomuga. Algseid inimkäitumise masttape võib nimetada tava-ja moraalinormideks
õiguse eelastmed. Inimese ja teda ymbritseva maailma vahelised suhted on mitmekesised ja keerulised. Samas on need alati soetud mingite reeglitega. Siin toimuvad protsessd ei ole juhuslikud, vaid on seotud kindlate seaduspärasuste ja seadustega. Jutt on loodusseadustest, millel on mitmete teiste korrasysteemidega võrreldes üldisem tähendus. Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta regul inimeste omavahelisi suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord. Nimelt on moraal ja tava õiguse eelastmed objektiivses tähenduses. Nad olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust, olid sotsiaalseks harjumuseks, mis korrastasid inimkäitumist. Reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest e moraali ja tavanormidest. Need normid on tüüpilised sotsiaalsed normid ja on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Ius Scriptum- Cicero juhib meie tähelepanu, et kirjapandud kujul
Ta on sotsiaalses keskkonnas toimiv, pidevalt arenev, kohanev ja muutuv nähtus. Iga riigi ja tema rahvusliku õiguse tunnuseks on suveräänsus. Antud riigi õigus kehtib ainult selle riigi territooriumil ehk jurisdiktsiooni alal. 2. Õiguse tunnused. Õigus on koondav mõiste ning õigust kui nähtust iseloomustab just talle omased tunnused. Õiguse tunnused: 1) Üldise iseloomuga käitumisnormide kogum 2) Kindlatele printsiipidele rajanev õigusnormide süsteem, st õigusnormid on spetsiifilistel süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, samuti õiguse harudesse ja nende allharudesse (õiguse instituutidesse) 3) Üldkohustuslik käitumiseeskirjade süsteem, mis on adresseeritud kõikidele isikutele (üldsubjekt) või teatud isikute ringile (erisubjekt) 4) Riigi tahteline akt, st õigusnormide loojaks on pädev institutsioon, kuid õiguseks muutuvad ka riigi poolt tagatud tavanormid, moraalinormid või korporatiivsed normid 5) Täitmine on tagatud riigi
koostöö funktsiooni. Need funktsioonid iseloomustavad riiki kui rahvusvahelise suhtlemise subjekti, annavad riigile iseloomustuse kui riikide ülemaailmses koosluses osalejale, näitavad aga eelkõige, kas tegemist on rahuarmastava või agressiivse riigiga. Riigi funktsioone teostatakse mitmesugustes õiguslikes ja organisatsioonilistes vormides. Neist õiguslikeks vormideks loetakse riigi funktsioonide teostamist õigusloome, riigi täidesaatva tegevuse, õigusemõistmise ning kontrolli ja järelevalve kaudu, organisatsioonilisteks aga riigiaparaadi mitmesuguste lülide vahendusel teostatavat korraldusliku iseloomuga operatiivset tööd riigielu juhtimisel. Riik teostab oma funktsioone riigiaparaadi kaudu. Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on iga riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus, sest tema tegevuse sisu, ülesehituse põhimõtted, isikuline
mille kohaselt madalama õigusliku jõuga õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega. · Seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises tähendab nende käitumise vastavust õigusnormide nõudele. · Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt ja igale isikule õigusliku kaitse tagamine. Sotsiaalsete suhete õiguslik reguleerimine ja õigusnormid Reguleerida st kindlaks määrat ainimeste ja kollektiivide käitumist ja anda neile funktsioneerimise ja arengu suunad. Sotsiaalne reguleerimine inimeste käitumistele piiride käitumisele piiride kehtestamist ning indiviidide ja nende gruppide sotsiaalsete suhete korrastamist. See võib toimuda kahel viisil: · Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Probleem lahendatakse selle juhu
(rahvusvaheline suhtlemine). Need funktsioonid iseloomustavad riiki kui rahvusvahelise suhtlemise subjekti, annavad riigile iseloomustuse kui riikide ülemaailmses koosluses osalejale, näitavad aga eelkõige, kas tegemist on rahuarmastava või agressiivse riigiga. Neid funktsioone teostatakse mitmesugustest õiguslikes ja oranisatsioonilistes vormides. Neist õiguslikeks vormideks loetakse riigi funktsioonide teostamist õigusloome, riigi täidesaatva 4 tegevuse, õigusemõistmise ning kontrolli ja järelvalve kaudu, organisatsioonilisteks aga riigiaparaadi mitmesuguste lülide vahendusel teostavat korraldusliku iseloomuga operatiivset tööd riigielu juhtimisel. Riik teostab oma funktsioone riigiaparaadi kaudu. Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on iga riigi tähtsaim koostsiosa ja riigi kehastus
- Seaduse ülimuslikkus - Demokraatlik õigusemõistmine 14. Õiguse allika mõiste ja liigid. Mõiste „õiguse allikad” all mõeldakse allikaid, kust võib leida õigusnorme. - Õiguslik tava - Juristide arvamus - Kohtupretsedent - Leping - Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid - Õigustloov akt 15. Õigustloov akt ja õigust rakendav akt. Õigustloov akt – üldakt (normatiivakt): seadus, seadlus, määrus Õigust rakendav akt – üksikakt (mittenormatiivne õigusakt): otsus, käskkiri, korraldus 16. Õiguse allikad Eesti õiguskorras: põhiseadus, seadus, seadlus, määrused. 17. Õiguse rakendusaktid e üksikaktid. Õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. 18. Õigusaktidele esitatavad nõuded Vastavus seadusega, arusaadavas eesti keeles??? 19
kehtivad seadusandluses ka kirja panna. Asumaade iseseisvumise kontekstis tõstis mandri põhjaosas pead ja tugevnes islamiõigus, prohvet Muhamedi kontekstis ja hakkas aktiivselt levima ka lõunasse. Mandri-Euroopa õigussüsteem Lätted on pärit antiikmaailmast - Vana-Roomast. Just antiikmaailmas kujundati esimene kodifitseeritud Mandri-Euroopalik õiguskord, mis kulmineerus Justianuse koodeksiga. See on õiguskultuur, mille õiguskorra vundamendi moodustavad õigusnormid e formaalsed käitusmisreeglid, mille autoriks on riik läbi õigustloovate organite. Mandri-Euroopa õigus - normidel põhinev. Õiguskultuuri sünd Euroopa jaoks tegelikult Keskajal. Siis ka Euroopas kõige olulisemaks religiooninorm. Samas aga ka olukord, kus kõrvuti jumaliku õigusega hakkas ühiskond tunnetama ka ilmaliku õiguse vajalikkust. Hämmastaval kombel lubas kirik enda kõrvale tekkida ka ilmaliku õiguseorgani (kirik nägi ehk riigis õiguseloojana toetajat).
3) õiguses väljendub riigi tahe, milles omakorda, sõltuvalt riigis kehtivast poliitilisest režiimist, on kehastatud võimuloleva klassi, poliitilise partei, hunta, rahva või rahvuse huvid.Riigi tahte riigis kujundab võimulolev poliitiline jõud. Mida demokraatlikum on poliitiline režiim, seda enam väljendub õiguses rahva tahe. 4)Õigus on üldkohustuslike normide kogum. 5)Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. Riik kehtestab õigusnormid selleks, et nende nõudeid täidetakse, viiakse ellu konkreetsetes sotsiaalsestes suhetes ja sellega saavutab riik endale seatud majanduslikud, poliitilised jm eesmärgid. 6)Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiguse ja õigluse omavaheline seos on olnud tähelepanu ja vaidlemise objektiks õiguse tekkimisest alates. 13. Õiguse mõiste. ÕIGUS – riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja
rakendamine tagatakse riigi poolt. Õiglus- eeldab, et õigusnormi rakendamine on õiglane st. õige rahva poolt vaadatuna kui ka riigi seisukohalt. Eeldab õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist. Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus (õiglus) rajatud õigluse ja eetika tiheda seose tunnetamisele, lähtub ideest "igaühele oma", mitte "igaühele võrdselt". 5. Normi hierarhia põhimõte. Madalamalseisvad õigusnormid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate õigusnormidega. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. Mandri-euroopa (ehk kontinentaal-euroopa) õigussüsteem seadusõigus Anglo-ameerika õigussüsteem pretsedendiõigus Ideoloogilised õigussüsteemid usundist või ideoloogiast lähtuvad Tavaõigussüsteemid pärimusest, traditsioonist tulenev õigus
reguleerivate normide alusel veel allharudeks, mida nimetatakse õiguse instituutideks. Õiguse süsteemi struktuur moodustub õigusliku reguleerimise objekti järgi õigusharude süsteemsest kogumist teatud hierarhias. Õigusliku reguleerimise üldobjektiks on ühiskondlikud suhted. Õigussuhte objektiks on: asjad, mittevaralised hüved, subjektide tegu, tegevuse tulemus. Õiguse süsteem: õiguse põhivaldkonnad, õigusharud, õiguse instituudid, Õigustloovad aktid ehk üldaktid, õigusnormid. Reguleeerimise objekti ja meetodi alusel jaotatakse õiguse süsteemi kõige üldisemalt era- ja avalikõiguse põhivaldkonna normideks. Õigusliku reguleerimise meetodid liigitakse: autonoomsed ja autoritaarsed. Autonoomsed õigussuhte subjektid on võrdsete õigustega ja üksteisest sõltumatud.(era , tsiviil) n Autoritaarsed õigussuhte subjektid ei ole võrdsete õigustega, vaid alati on üks pool riigivõimu esindav ehk õigustatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
