Sissejuhatus metafüüsikasse
Armstrong väidab, et võib tunnustada koondamise teooriat(tõepredikaatide semantika vms),
aga vastavusteooria on ontoloogilisel tasemel ütleb, et kuna tõed vajavad tõetagajat, siis on
maailmas midagi, mis vastaks neile tõestele väidetele.
Tõe maksimaalne teooria ütleb, et kõik propositsioonid on tehtud tõeseks läbi millegi siit
maailmast, mõned mitte-propositsioonilised asjad või nende kogumid jne. Iga propositsiooni
tüüp, igalt diskursuselt peab leidma sobiva tõetagaja. Armstrong toob sisse laiendused
tingimuslikust tõest, modaalsetest tõdedest, tõed minevikust-tulevikust ja ka matemaatilised
tõed. Tema juhtum lasub edukalt näidatud tõetagaja teoorial kõikidel nendel laiendtustel. Aga
ka näitab, et pole muid olulisi diskursusi väljaspool tema kaalutlusi ja et poleks olemas neil
tõetagajat.
Ta leiab, et tõetagaja teooria on vajalik, et anda nii tõe päris definitsioon kui ka tõe
nominaalne definitsioon. Tõetagajad on siis asjalood